Peipsiäärse piirkonna arhitektuuripärl Alatskivi loss on nüüd tõepoolest lõpuni renoveeritud ja viimased taastatud ruumid avatakse külastajatele 25. mail.
Möödunud suvel said ERF piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest rahastatud projekti „Alatskivi lossi renoveerimise viimane etapp“ eesmärgid tegelikult täidetud. Algse ajaloolise ilme said idatiiva esimene ja teine korrus, välisfassaad. Renoveerimata keldriosa plaaniti korda saada kaugemas tulevikus. Ehk aitas kaasa projektile valitud õige nimi või oluliselt suurenenud külastatavus, aga pigem oli ikka muudatustaotlusel sedavõrd jumet, et EAS otsustas anda võimaluse Alatskivi vallal ellu viia ka lossi keldri renoveerimine. Loe edasi: Alatskivi loss avaneb külastajatele täies mahus
Laupäeval, 26. mail avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas Tartu Kunstikooli õpilastööde näitus “Meie uued vanad mustrid”.
Ülesandeks oli kujundada rahvuslik pakkepaber. Vanadelt eesti asjadelt võetud motiive 21. sajandi vahenditega tuunides saadi uued mustrid. Algmotiivid on maha joonistatud püsinäitusel olevatelt esemetelt.
Kolmanda kursuse õpilased alustasid vöökirjast ja lilltikandist, neljanda kursuse omad joonistasid motiive puidust esemetelt. Täiskasvanud õppijad käisid Heimtalis mulgi ja setu tikandeid kopeerimas. Õpilasi juhendas
Tiina Unt.
Viljandis korraldatakse 28. mail maarahva päästmise mõttetalgud, arutelu toimub aadressil Vabaduse plats 6 (II korruse saalis).
Maarahva päästmine on maarahva enda asi. Kuidas säilitada elu maal kui koolivõrku reformitakse, päästekomandosid suletakse ja vallad kokku kuivavad? Arutame seda kuidas maaelu säilitada, kuidas endit õnnetuse eest hoida, kuidas häda korral abi vajajani jõuab. Avatud Ruum aitab paljude mõtteid jagada-siduda ning tehtud mõttetööst saab olema kokkuvõte mida hiljem teistelgi hea lugeda. Ruumi hoidja on Mikk Sarv.
Kuna mõttetalgute korraldus on õhinapõhine, siis ootame igakügset abi. Kes saab tuua teelauale suupisteid, kes aga pakub autos vaba küüdikohta.
Allikas: Peep Tobreluts, tel 5133910, e-post peep.tobreluts@gmail.com
Suvi algab Haanimaal Plaani karjamõisa hoovis, kui 10. juunil kl 15 astub üles Eesti üks hetke armastatum meeshääl Ott Lepland. Ereda tähena Eesti popmuusika taevasse lennanud Ott Lepland annab akustilise vabaõhukontserdi, kus tulevad esitamisele tema parimad palad.
30. Tartu Rattaralli lastesõidud. Foto: Tarmo Haud26. mail kogunevad tuhanded lapsed Tartu kesklinna, et osaleda SEB 31. Tartu Rattaralli lastesõitudel. Kui eelmisel aastal võttis üritusest osa veidi üle 3000 lapse, siis sel aastal on korraldajad valmis 3500 lapse osalemiseks.
„Nii suure osalejate arvuga ürituse näol on tegemist maailma suurima lastele korraldatud rattaralliga! Üritusest osa võtma on oodatud nii väikesed algajad rattasõitjad kui ka juba suuremad rattasõbrad. Tartu Rattaralli lastesõite on korraldatud juba 28 aastat ning soovime seda traditsiooni kindlasti jätkata ka tulevikus,“ lausub Klubi Tartu Maraton projektijuht Kunnar Karu.
SEB 31. Tartu Rattaralli lasteüritused on osaks terve nädalavahetuse ehk reedest pühapäevani kestvast üritusest Estonian Cycling Weekend 2012, mis koondab endas profisõite, rahvasporti ning laste rattasõite olles maailmas unikaalseks sedalaadi ürituseks. Loe edasi: Maailma suurim laste rattaralli juba sel laupäeval Tartus
Tiibvarjusport. Foto: Paap Kõlar24. – 27. mail korraldab Eesti Tiibvarjuspordi Liit Otepää-Palupera ümbruses esmakordselt rahvusvahelised motovarjuspordi võistlused, mis on ühtlasi testiürituseks aasta hiljem samas toimuvatele mastaapsetele Euroopa Meistrivõistlustele motovarjuspordis. 26. mail muudetakse Tehvandi staadion omapäraseks lennuväljaks.
Võistluste raames, laupäeva õhtul, ajavahemikul kell 20.00-21.30 toimub Tehvandil publikule suunatud lennushow.
Ürituse ühe korraldaja Paap Kõlari andmeil saabub laupäeva õhtul lennates Tehvandile rahvusvaheliselt kirev lennuseltskond, mis kindlasti ei jää otepäälastele märkamatuks, kuna õhus tiirlevaid erinevaid lennuaparaate saab olema rohkesti. Järgnevad staadionilt üle- ja läbilennud, formatsioonilennud, demo- ja trikilennud staadioni kohal, serpentiinid, suitsud ja muud põnevat.
Eriti soodsa ja tuulevaikse ilma korral võib näha ka põnevamate täpsusharjutuste tutvustusi ning üllatusena ehk isegi paari päris uut ja ekstreemset lennueksperimenti. ,,Meie spordiala on väga ilmatundlik ja oleme valinud selleks ürituseks parima võimaliku aja, lõplikud olud aga selguvad ikkagi alles kohapeal. Kui vähegi võimalik, toimuvad vahemaandumised ja stardid otse staadioni tribüüni ees, seal teeme siis ka juttu ja tutvustame huvilistele motovarjusporti lähemalt,“ kinnitas Paap Kõlar. Loe edasi: Tehvandi staadion muutub sel nädalal lennuväljaks
Rohelist eluviisi edendav kodanikumeedia portaal Bioneer tähistas neljandat sünnipäeva. Sünnipäeva puhul sai portaal ka uue kujunduse.
„Nende nelja aasta jooksul on Bioneeri peamiselt vabatahtlikest koosneval toimetusel olnud tänuväärne võimalus anda oma panus eestimaalaste keskkonnateadlikkuse edendamisse. Bioneeri portaali tublid vabatahtlikud on Eesti sõltumatu kodanikumeedia pioneerid,“ selgitas portaali tegevtoimetaja Katrin Lipp. „Kodanikumeedia võlu seisnebki selles, et igaüks meist võib anda läbi selle oma isikliku panuse. Igaüks, kes tunneb, et just temal on midagi olulist keskkonna või rohelise eluviisi kohta öelda, võib oma kaastöö meile saata,“ lisas Katrin Lipp.
Läbi aastate on Bioneeril olnud ligikaudu 150 vabatahtlikku, kelle kaasabil on ilmunud üle 13 000 artikli, uudise ja teate. Keskmiselt külastab Bioneeri kuu aja jooksul 25 000 individuaalset külastajat, kes teevad ligikaudu 35 000-40 000 külastu st ja 65 000-100 000 klikki.
MTÜ Ökomeedia juhatuse liige Rasmus Pedanik ütles, et 2008. aastal portaali luues oli peamiseks eesmärgiks sõltumatu ning apoliitilise keskkonnainfo jagamine. Eestimaalasi huvitas keskkonna- ja ökoteema ning Bioneer täitis inimeste infonälga teotahtelisi kodanikke kaasates. “Olime ja oleme endiselt bioneerid püüdes saada ise keskkonnast teadlikumaks ning jagada meid ümbritsevaid teadmisi kõigi huvilistega,” selgitas Rasmus Pedanik Bioneeri portaali tegijate eesmärki. Loe edasi: Bioneer.ee tähistab neljandat tegevusaastat
Lau külapoe avamine Eesti Vabaõhumuuseumis. Foto: Heiki Rebane/BNSEesti Vabaõhumuuseum tähistab oma 55. sünnipäeva uue eksponaathoone – Lau külapoe – avamisega. Külapoes valitseb 1938. aasta õhustik ja sealt saab osta ka erinevaid kaupu: sukki-sokki, nööpe-paelu, kangaid ja huulepuna, prantsuse seepi, kahvleid ja lauanuge, söögikraami, õlut jm.
Lau külapood on pärit Ingliste valla Lau külast, endisest Juuru kihelkonnast Harjumaal. Hoone on ehitatud 1914. a Ingliste mõisa viinapõletaja Jaan Meinbergi poolt. Üsna tõenäoliselt oli see algselt mõeldud vaid elumajaks ning kohandati poehooneks alles hiljem. 1930. aastal rentisid osa ruume poeks Lau külast pärit Jaan ja Amalie Pikkof, kuid paraku läks nende poepidamine 1934. a pankrotti. Pärast seda võttis poe üle Jaan Meinbergi lesk Anna Pauline Meinberg koos oma tütre Alice´ga. Rahva seas kutsutud neid Poe-Mammaks ja Poe-Liisiks. Mingil määral tegutses Lau pood ka kokkuostupunktina ning Poe-Mamma korraldanud seal kohalikele naistele kokakursusi.
Lau pood oli tüüpiline väike segapood, kus müüdi nii toidukraami kui ka pudu- ja riidekaupa. Loomulikult ei puudunud sealt petrooleum, lambid, tikud, tubakas ja maiustused. Enamasti toodi kaup kohale ringisõitvate kaubaagentide poolt. Pood lõpetas tegevuse 1940. aastal. Eesti Vabaõhumuuseum omandas poe 1999. aastal.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse nurgakivi asetamisel. Foto: Viljandi maavalitsusViljandis asetati nurgakivi SA Viljandi Haigla Psühhiaatriaosakonna õendus- ja hoolduskeskuse vundamendile, et juba selle aasta lõpus kaasaegne keskus Jämejalal abivajajatele avada.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul kerkib keskus õigesse kohta, sest nii moodustub terviklahendus, kus uus investeering hakkab varem tehtuid toetama. „Asetame kompleksi rajamisega sümboolse nurgakivi ka maakonna ja terve lõuna Eesti arengusse, sest tegu on ju maakonnaülese objektiga. Samuti kerkib taas ilus algatus maakonna hooldusvaldkonna arendamise suunal, sest Viljandimaal on erivajaduste hoolekandelise tegevusega samas paigas tegeldud enam kui sada aastat. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et meie tugevust mõõdetakse meie nõrkuse kaudu. Vaid need ühiskonnad on tugevad, kus nõrgemaid ja abivajajaid hätta ei jäeta,“ rõhutas Kruuse.
Nurgakivi asetamisel võtsid sõna ka Sotsiaalministeeriumi kantsler Marelle Erlenheim, riigikogu ning SA Viljandi Haigla nõukogu liige Peep Aru ning SA Viljandi Haigla juhataja Ülle Lumi. Viimane rääkis haigla kui organisatsiooni arendusest, võrreldes seda inimesega, kes peab samuti plaani pidama, need ellu viima ning läbi tegevuse arenema ning heas konditsioonis püsima.
Keskuse ehitajaks on oma maakonna ehitusfirma Silindia, kelle juhi Toomas Perve hinnangul ei näe ta täna takistusi hoone õigeaegseks valmimiseks.
Õendus-hoolduskeskus luuakse eelkõige silmas pidades neid hooldatavaid, keda on tabanud dementsus. Arhitektuursed siselahendused loovad haigetele keskkonna, kus selle haigusega kaasuvate erisustega võimalikult valutult toime tulla.
Neläpääväl, lehekuu 17. pääväl tulliRäpinähe keskkunnamajja kokko inemise Võromaa eri nukkõst arotama mõttit, kuis saanu toeta suidsusannu ja kombidõ edesipüsümist uma kandin.
Arotusõ käigin kõnõldi maaelost, mis om suidsusanna püsümise man jo kõgõ tähtsämb – sann käü iks maaelämise manu. Juttu oll ka tuust, kuis sannaumanik võinu saija nõvvu ja api sanna ehitamise vai remontmise asjan. Sannu ja sannakombide alalhoitumise jaos om vajja, et inemise tiiäsi seost asjast inämb. Tuu hääs om jo ütsjago tüüd är tettü: olõman om kodoleht, ringi liigus sannanäütüs, õkva tull trüküst raamat ja suvõl saa valmis lühkü film. Huviliisi jaos om sannapäivi kõrraldadu ja naid tulõ ka seo suvi. Uuritu om prõllatsid sannakombit ja käütü sannu üles võtman. Jututsõõr käändse ka suidsusannaelamuse ”müümise” pääle. Suidsusann om turistile põnnõv, a õnnõ sõs, ku tuu sanna lugu kõgõ kombidega ka vällä tulõ. Müümise man olõvit ohtõ tulõ läbi märki, mitma jututsõõrilidsõ tulõti miilde, et turism tohe-i olla seon asjan päämäne.
Suidsusanna kuuntüükogo sai tsõõriklavva arotusõst mitmit tsihte ja kuuntüü-lubamiisi. Kokko pandas tegevüskavva, midä om vajja UNESCO esindüsnimekirja taotluse jaos. Taotlus tahetas valmis saija 2013. aasta keväjes.
25. mail kell 20 toimub Sänna kultuurimõisas taas väärtfilmiõhtu. Sel korral vaadatakse prantsuse filmi “Serge Gainsbourg – huligaani armastus”. See on pilk prantsuse poppikooni Serge Gainsbourg’i elule läbi koomiksikunstnik Joann Sfari silmade.
26. mail kell 14 toimub Sänna velokuuris rattaparanduse õpituba. Juhendab rattaspetsialist Mihkel Sälk. Kaasa võib võtta oma ratta, mida saab putitada, või tegutseda velokuuri rataste kallal. Tasuta! Toetab kohaliku omaalgatuse programm.
8.-10. juunil toimub seminar: Kodu.Perekond.Kogukond.
Konverentsil otsitakse ühiselt vastust küsimusele, kuidas tugevdada ja lähendada kodu, perekonda ja kogukonda. Selleks on kolme päeva jooksul mitmed vestlusringid ja laupäeva hommikul loeng permakultuuri põhimõtetest. Kohale tulemine loob võimaluse koos õppida, jagada ideid, unistada, leida uusi mõttekaaslasi ja nii oma elus, ümbruses kui ka laiemas ühiskonnas positiivsetele muutustele tõuge anda.
Rohkem infto: http://looduskodu.wordpress.com/konverents/
7. juunil peetakse Saatses seto muuseumis seminari “Omanäoline Lõuna-Eesti”. Ettekannetega esinevad Tartu ülikooli üliõpilased. Korraldab Tartu ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus koostöös Seto instituudiga.
KAVA:
8.30 Buss Saatsesse väljub Tartust Vanemuise alumisest parklast.
10.00-10.45 Saabumiskohv ja ringkäik Saatse seto muuseumis.
10.45–11.00 Avasõnaq.
11.00–11.20 Anu Toe. Setomaa – omanäoline regioon Eestis.
11.20–11.40 Kadri Villem. Vaateid kurja silma uskumusele Setomaal.
11.40–12.00 Moon Meier. “Seto asja” ajamine jutuvestmise vormis: Terje Lillmaa seto jutuvestjana.
12.00–12.20 Kärri Toomeos-Orglaan. Kirjakultuuri mõju seto muinasjuttudele.
12.20–12.40 Kristiina Tiideberg. Veel ühed tsässonad ehk õigeusu kabelitest Virumaal.
12.40–13.20 Lõunaq.
13.20–13.40 Merlin Mürk. Võru kirjanduse õpetamine Vana-Võrumaal.
13.40–14.00 Triin Laan. Umakultuuri oppaminõ Räpinä kihlkunnah ja opimatõrjali näüdüs.
14.00–14.20 Maarja Hõrn. Setomaa kultuuri eripärale vastavate õppematerjalide näidised 5–7aastastele lastele.
14.20–14.40 Lea Eermann. Eha Lättemäe mulgikeelne luule.
14.40–15.00 Mirjam Nutov. Meediä mõjo hindätiidmisele.
15.00–15.20 Mirjam Potter. Maastiku visuaalsuse hindamine Võrumaa näitel.
15.20–15.30 Seto leeloantoloogia II köidet tutvustab Paul Hagu.
15.30–17.30 Piknik, lõke ja vabas vormis arutelu. Palume kõigil kaasa võtta midagi meelepärast ühisele piknikulauale.
17.30–19.30 Ekskursioon Ahto Raudoja juhatusel. Tutvume Sabolda külaarhitektuuriga, külastame Vana Jüri seebikoda, astume sisse Säpinä tsässonasse.
19.30–21.00 Tagasisõit Tartusse.
Oodatud on kõik huvilised!
Lisainfo ja registreerumine bussile: triin.iva@ut.ee või tel 737 5422.
Festival "Kes aias" 2008. aastal. Foto: ajakiri Lasteaed.
Reedel, 25. mail toimub Põlvas VI eesti rahvamängude festival “Kes aias”. Festivali korraldab juba 13 aastat Põlva lasteaed Mesimumm ning sündmuse põhieesmärgiks on vanade eesti rahvamängude, keele ja kultuuri väärtustamine lasteaia alushariduses.
Mudilastele mõeldud folklooripeo läbivaks teemaks on sel aastal puud meie rahvapärimustes, lauludes-mängudes, puud, mis kasvavad looduses, koduõues, metsas, parkides, puud meie rahvuslikus käsitöös, puud kui elujõu andjad ja kandjad.
Seekordsel festivalil osaleb 14 lasteaeda ligi 350 mudilasega. Kõige kaugemaid külalisi Ida-Virumaalt esindab Püssi kultuurimaja
Sõbraring ja Lääne-Virumaalt Tarvanpää seltsi mudilasrühm. Viimase juhendajaks on tuntud rahvatantsuõpetaja, Eesti meestetantsupidude looja ja lavastaja Maie Orav. Tartumaalt on tulemas Puhja lasteaed Pääsusilm, Tartu linnast Tähtvere
lasteaia mudilased ning Võrumaalt Sõmerpalu lasteaed. Esimest korda osaleb festivalil Suurejõe rahvamaja loovarendusring Pärnumaalt koos rahvamuusik Krista Sildojaga.
Festivali päev algab traditsiooniliselt kell 8 rahvuslipu piduliku hesikamisega lasteaia Mesimumm õuel ning jätkub kell 11 konverentsiga “Igal puul oma juur”.
Teemaga “Hingestatud loodus ja pühad paigad” esineb konverentsil SA Hiite Maja väliuuringute juht Tiit Kaasik, võro keele õpetamisest lasteaedades jagavad teadmisi ja kogemusi Võru instituudi keelepesa mentorid Egle Vodi ja Triin Rõõmusoks. Pärimuskultuuri valdkonna koolitustest annab ülevaate Eesti rahvusliku folkloorinõukogu arendus -ja koolitusjuht Ene Lukka-Jegikjan. Noorte rollist folklooriliikumises räägib ja joonisfilmi “Loomine” esitleb CIOFFi Eesti noortekoda.
Kell 11 algavad mudilaste kontserdid Põlva pühade puude juures: Põlva kultuuri- ja huvikeskuse taga kasvava tamme ning Põlva kesklinna pargis olev kuusepuu juures.
Kell 13.30 algab festivali rongkäik Põlva linna hiiekohast, praeguse Põlva Maarja kiriku eest, lasteaeda Mesimumm, kus kell 15
jätkub festivali peakontsert koos mängupesade ja ansambliga Anna-Minna.
Festivali peakorraldaja on Põlva lasteaed Mesimumm. Projektijuht on lasteaia Mesimumm muusikaõpetaja Ülle Podekrat.
Maikuu viimasel laupäeval on kõik jooksu- ja käimissõbrad oodatud Emumäe jooksule. Juba kaheksandat korda hakatakse jooksma ümber Põhja-Eesti kõrgeima tipu. Jooksuga samal ajal toimub ka Emumäe laat.
Start antakse 26. mail kell 13 Lääne-Virumaal Rakke vallas Emumäe vaatetorni juurest. Valida saab 5,5 ja 10 km pikkuse distantsi vahel. Lühem ring on avatud ka kõndijatele. Ümber Emumäe (166 meetrit merepinnast) kulgev jooks on Eesti esimene mäejooks. Jooksuraja madalaima ja kõrgeima punkti kõrguste vahe on ligi 50 meetrit. Jooksul on elektrooniline ajavõtt.
Emumäe jooksurada kulgeb nii mööda kõva pinnakattega kui ka põllu- ja metsateid. Tänavu on esmakordselt kavas ka lastejooks koolieelikutele. Samuti on jooksul uued rajad: võrreldes varasemate aastatega tuleb joosta vähem autoteid pidi ja rohkem mööda metsaradu.
Jooksule on oodatud osalema nii tõsisemad jooksjad kui ka pühapäevasportlased. Möödunud aastal võitis jooksu Taavo Tinno ajaga 36:02, naistest oli võidukaim Grete Tõnne (41:36).
Julgemad saavad otse Emumäe tipus nautida saunamõnusid: TTÜ kultuuriklubi ootab lahkelt kõiki jooksusõpru oma värskelt valminud kilesauna testima. Pere pesamunadele toimub põnnijooks. Kõigi osalejate vahel loositakse välja kohalike ettevõtete ja elanike poolt välja pandud toredaid auhindu.
Juba teist aastat toimub jooksuga samal ajal Emumäe laat. Laadaplats asub samuti Emumäe vaatetorni juures. Laadal pakutakse alates keskpäevast käsitööd, keraamikat, aiasaadusi, talukaupa, istikuid jpm ning saab ka keha kinnitada.
Oodatud on kõik koos peredega nii jooksurajale kui ka laadale!
Üritust korraldavad MTÜ Emumäe, MTÜ Emumäe Arenduskeskus ja Rakke spordiklubi. Üritust toetab kohaliku omaalgatuse programm.
26. mail toimub Otepää aedlinnas koduõue laat. Aedlinna elanikud, igaüks oma koduõuel, pakuvad kella 10-14 müüa oma aiasaadusi, vanakraami ja muud kasulikku.
Koduõue laada korraldab Otepää Aedlinna seltsing. Seltsingu liige Valdur Sepp sõnas, et koduõue laadad on tegelikult levinud üle kogu maailma.
„Neid korraldatakse nii Ameerikas, Soomes kui ka mujal Euroopas,“ selgitas Valdur Sepp. „Kui meie laat õnnestub, siis on soov, et sellest saaks iga-aastane traditsioon.“
Laadal lööb kaasa kümmekond aedlinna elanikku. Laadapäeval on külastajatel võimalik aedlinnas ringi jalutades leida üles pered, kes oma kaupa pakuvad.
Värska valla sünnipäev algab 2. juunil RMK korraldatud 43 km pikkuse rattamatkaga. Start on Värska RMK lõkkekohas (Värska vana metskonna kontori lähistel) kell 11. Täpsem info www.rmk.ee.
Sünnipäevakontsert algab kell 18 vallamaja parkimisplatsil. Esinevad Värska lasteaialapsed, muusikakooli- ja gümnaasiumiõpilased; rahvatantsurühmad Lustiline ja Käokuld; leelokoorid Leiko, Kuldatsäuk, Verska naase´ ja Laanõtsirk. Meeleolu loovad kohalikud ansamblid Sõõriq, Klapp, Zetod, Taivo Bänd ja Sinu Naine. Tantsuks mängib ansambel Regatt.
Kohapeal saab osta süüa-juua!
Õhtut juhib Silver Hüdsi.
Täna kell 16 esitlevad Emakeele Selts ja Lîvõ Kultûr sidâm (Liivi kultuuri keskus) liivikeelset aabitsat ”Elav sõna. Aabits ja lugemik”. Aabitsa käsikiri valmis juba 1938. aastal Karli Stalte (1870–1947) poolt, kuid ilmavalgust nägi see töödeldud ning eesti ja läti koolilaste joonistustega täiendatud kujul alles möödunud aasta lõpus. Lisaks täielikult liivikeelsele aabitsale on valminud ka tõlkevahend, millest leiab kõikide aabitsatekstide tõlked.
Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses avatakse ka kolme liivi kunstniku – Baiba Dambergi (sündinud 1957 Sîkrõgis), Valt Ernðtreiti (sündinud 1974 Riias) ja Lilita Lîce (sündinud 1948 Riias)- näitusmüük, kus saab tutvuda nende akvarellide, graafiliste tööde ning siidimaalidega.
Eile Haanjamaale Kurgjärvel toimunud rahvusvahelisel kestvusratsutamise võistlusel selgus ühtlasi ka Eesti meister, kelleks sai 18aastane Kairit Kalbre hobusel Baltimor.
Kalbre ja Baltimor läbisid 120 kilomeetri pikkuse teekonna 7 tunni ja 11 minutiga, paari keskmiseks kiiruseks kujunes 16,705 kilomeetrit tunnis. Hõbemedali pälvis Marilyn Uusna hobusel Nero ajaga 7 tundi, 36 minutit ja 16 sekundit, keskmine kiirus oli 15,780 kilomeetrit tunnis. Pronksisel kohal lõpetas Anne Rohtla Jethrol, aeg 08:21:49, keskmine kiirus 14,348 kilomeetrit tunnis. Ratsanike vahe kärises pikaks juba võistluse keskel, mistõttu tulist võitlust medalite nimel finišis näha ei saanud.
Meistrid selgitati rahvusvahelise võistlusklassi CEI2* 120 km raames, millest võttis 8 osa võistluspaari Eestist, Norrast ja Soomest. Klassi üldvõitjaks tuli kogenud Norra kestvusratsutaja Olaug Espeli Carstensen hobusel Yassir II, kel kulus distantsi läbimiseks 6 tundi, 36 minutit ja 12 sekundit, keskmiseks kiiruseks mõõdeti 18,173 kilomeetrit tunnis.
120 km juunioride ja noorte klassist võttis rahvusvahelisel tasemel (CEI-J-YR2* 120 km) osa vaid 2 paari, neist lõpetas positiivse tulemusega ainult Poola esindaja Maja Kijewska hobusel Sambo.
Rahvusvahelise, CEI* 80 km klassis osalenud 10 võistluspaarist lõpetas 9. Neist parima tulemuse sai Külli Nõmm hobusel Mozart ajaga 4 tundi, 19 minutit ja 54 sekundit, keskmiseks kiiruseks Haanjamaa mägist maastikku arvestades küllaltki kõrge 18,469 kilomeetrit tunnis. Neile järgnesid üliväikeste vahedega Joosep Tikk Paragonil ja Leedu sportlane Vytautas Martinavicius Senegalasel.
Sama distantsi juunioride ja noorte arvestuse neljast paarist said tulemuse kirja pooled, neist teise koha pälvis Merilin Kalbre ponil Kilvet. Võitis Ivan Vorozhtcov Venemaalt ajaga 05:08:25, kiirus 15,563 kilomeetrit tunnis.
80 kilomeetri pikkusel rajal võisteldi ka rahvuslikus arvestuses. Viiest paarist lõpetas neli, parima sõidu tegi Helina Kalev ponil Simson, aeg 05:51:25, keskmine kiirus 13,659 kilomeetrit tunnis.
Kurgjärvel on Eesti meistrivõistlusi peetud 7 aastat, rahvusvahelisel tasemel on võistlus toimunud kolm korda. 18-aastane Kairit Kalbre, kes oli kindlasti ka meistrivõistluste üks suurimaid favoriite, on 2010. ja 2011. aasta juunioride meister ning ühes Marilyn Uusnaga osalesid nad mullu detsembris ka juunioride ja noorte kestvusratsutamise MM-il Abu Dhabis, kus läbisid eestlaste jaoks ebatavalises kliimas ja kõrges konkurentsis edukalt 120 kilomeetrit.
Kestvusratsutamine ehk ratsarännak on hobuse kiirus – ja vastupidavusvõistlus, mis paneb proovile ratsaniku maastikul ratsutamise oskused.
Ajakirja National Geographic juunikuu numbri vahendusel jõuab 60 miljoni lugejani üle maailma Eesti loodusfotograafi Sven Začeki fotolugu händkakust. Tegemist on esimese korraga, kus Eesti loodusfotograafi terviklik fotoseeria nii esinduslikus väljaandes maailma vallutab. Začeki kakupilte saavad kõik huvilised vaadata alates selle nädala reedest ka Tartu Jaani kirikus, kus National Geographic Eesti avab koos Eestimaa Looduse Fondiga maailma tippfotograafide näituse „NG ikoonid“.
Začeki fotoseeria, mis kannab pealkirja „Armulugu händkakuga“ („A love affair with the Ural Owl“), ilmub 34 keeles üle ilma, sh Eestis. Sven Začek ütles, et National Geographicusse pääsemine on iga fotograafi unistus. „Minu unistus täitus tänu händkakkudele, keda pildile püüdes veetsin metsas kolm aastat. Põnevaks teeb selle loo fakt, et händkakku peetakse kõige vihasemaks pesakaitsjaks, kes ründab ägedalt kõiki lähedusse tikkujaid. Minul aga tekkis ühe kakupreiliga erakordselt usalduslik pikaajaline suhe, mis kahjuks lõppes pärast metsaraie algust kakupesa läheduses,“ rääkis ta.
Začeki sõnul pildistas ta kakuloo jaoks kokku umbes 30 000-40 000 fotot, millest esitas ajakirja toimetajatele oma valiku – 150 pilti. Lõppvalikusse jäi kaheksa pilti, mis moodustavad tervikliku fotoloo. National Geographicut hindab Začek maailma loodusajakirjanduse vaieldamatuks tipuks. „Minu jaoks on NG-s esikohal foto, kuid sisu on sama tähtis – pole ju üht ilma teiseta. Mulle meeldib, et ajakirjas leidub pilte eri tasemega vaatajale,“ lisas ta.
Kell 18 ehtekunstnik Katarina Kotselaineni isikunäituse avamine Disainimaja (Kalevi 15)
Näitus-müük jääb avatuks 25.−31. maini
Kell 19 Pippin Stuudio loomingu esitlus-müük „Õhus on ehteid“ Kalevi 17 klaasveranda
Kell 19.30 Evelini Moesalong esitleb: kelmikas kleidietendus „Suhkrused hetked“ Kalevi 17 saal
Moekunstnik: Evelin Tartu
Ehtelooming: Kerli Pajusaar
Lavastus ja kujundus: Kujunduskuurort
Heli: Eduard Heinrich Kronk
Suures valikus ehteloomingut Eesti tegijatelt
Tule leia oma eriline ehe!
Põlva külje all Rosmal peeti laupäeval, 19. mail IV kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kogukond”, kus arutleti kogukonna ja kooli suhete ning kogukonnakooli olemuse üle. Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu korraldatud konverentsist võttis osa 185 inimest, kes päeva lõpuks sõnastasid teesid terve kogukonna kooli kohta.
Konverentsi lõppdokument meenutab lapsevanematele, haridusametnikele ja omavalitsustele, et toetavat ja hoolivat kasvukeskkonda pakkuv kool saab tegutseda, kui kogukond sellist kooli soovib ja vajab. “Terve kogukonna ja kogukonda toetava kooli loomine ning hoidmine algab meist endast – igaühe panusest ja teadlikest valikutest. Selle õnnestumiseks on väga oluline koostöö, samuti omavalitsuste ja riigi esindajate hea tahe ning toetus. Kogukonnakoolis peitub meie ühine võimalus teel hoolivama ja tasakaalukama ühiskonna ning elukeskkonnani,” seisab dokumendis (vt konverentsi lõppteese teksti lõpus).
Neljandat aastat peetud kogupere konverentsi eesmärgiks oli vaadata terve pilguga haridusmaastikul toimuvale ning kutsuda kaasa mõtlema ja tegutsema rohkem lapsevanemaid. Esimesel korral oli konverentsi fookuses terve laps, teisel aastal terve pere, kolmandal terve kool ja nüüd terve kogukond. Konverentsil osales koos vabatahtlikega rekordarv – kokku 185 inimest: 101 täiskasvanut ja 84 last. Loe edasi: Rosma kogupere konverentsil kõneldi kogukonnakoolist
Kuressaare Linnavalitsus korraldab avaliku fotokonkursi “Kuressaare, 450-aastane kaunitar”. Kuressaare on nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud arenev kuurortlinn, mille kuulsusrikas ajalugu ulatub aastasadade taha. Fotokonkursi eesmärk on läbi fotograafia aidata kaasa Kuressaare linna kultuuri ja turismi edendamisele ning muuhulgas motiveerida inimesi ka paremini pildistama. Pildistamisel peaks silmas pidama konkursi teemat „Kuressaare, 450-aastane kaunitar“ ehk linna piires pildistades võiks tabada midagi, mis tundub omane ainult Kuressaare linnale. Fotograaf võib tabada põnevaid momente, huvitavat valgust, kauneid vaateid, toimetavaid inimesi jne.
Konkurss korraldatakse kahes vanuserühmas: noored (kuni 16aastased, k.a) ja üldarvestus (osavõtjate vanus ei ole piiratud). Noortel on õigus esitada töid soovi korral ka üldarvestuses. Iga foto saab konkursil osaleda vaid ühes vanuserühmas. Konkursile oodatakse fotosid, mis on tehtud 2011–2013. aastal Kuressaare linnas. Iga autor võib esitada kuni viis tööd. Auhinnafond on järgmine: üldarvestuses I koht 350 eurot, II koht 250 eurot, III koht 150 eurot; noorte vanuserühmas I koht 200 eurot, II koht 100 eurot, III koht 50 eurot. Lisaks antakse välja eriauhind publikuhääletuse võitnud foto autorile.
Fotokonkursile esitatud fotode puhul hinnatakse väljendusrikkust ja emotsionaalsust, kunstilist ja tehnilist taset ning headest pildistamise tavadest kinnipidamist. Kõikidest esitatud fotodest koostatakse näitus, mida eksponeeritakse linna sünnipäevanädalal (6.–12. mai 2013) Kuressaare kindluse põhjabastioni väravakäigu galeriis. Publikuhääletus toimub Kuressaare linna veebilehel www.kuressaare.ee.
Iga foto edastamisel tuleb märkida foto pealkiri, pildi saamislugu, võistleja kontaktandmed (nimi, vanus, aadress, telefon, e-post). Tööd tuleb esitada digitaalselt andmekandjal Kuressaare Linnavalitsusse või laadida üles konkursi korraldajale ligipääsetavas keskkonnas, kust saab foto konkursi tingimustele vastavas formaadis alla laadida, ning saata link aadressil linn@kuressaare.ee.
„Päästa Magdalen“ on lugu, mille tegelased, kolm noort inimest, satuvad 2012. aasta maikuus Assauwe lossitorni: kes meelega, kes kogemata; ja lugu sellest, mida ja keda nad sealt leiavad. See on lavastus üksindusest, armastusest, illusioonidest. Sellest, kuidas endale loodud ideaalid purunevad nendega silmitsi seistes. Sellest, kas teist inimest on võimalik päästa iseenda käest. Sellest, et meil on vaja teisi, et näha iseennest.
– Mida me nüüd teeme?
– Ootame. Varem või hiljem KEEGI PEAB TULEMA.
Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna tudengid koostöös Drakadeemiaga. Laval teatrikunsti 10. lennu näitlejatudengid.
Lavastaja: Kaija Maarit Kalvet (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Dramaturg: Birk Rohelend (Drakadeemia)
Kunstnik-butafoor: An-Liis Amur (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Multimeedik: Terina Tikka (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Valguskujundaja: Reelika Palk (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Näitlejad: Liina Leinberg, Mihkel Kallaste, Rauno Polman (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Etendused toimuvad:
K: 23.05 kell 17
R: 25.05 kell 17
L: 26.05 kell 13
Eesti Teatri-ja muusikamuuseumis
Sissepääs muuseumipiletiga (3/1)
MTÜ Minu Tasakaal viib 26. mail kell 12.00-16.30 koostöös Saaremaa Vähiühingu ja Eesti Vähiliiduga Saaremaa Puuetega Inimeste Kojas läbi tasuta infopäeva, mille raames on nii kõikidel vähihaigetel, nende lähedastel, kui ka teistel huvilistel hea võimalus näha ning soovi korral ka praktiliselt järele proovida, mida loovteraapiad endast kujutavad ning millist kasu võivad need tuua.
Kuressaare infopäeval on võimalik osaleda foto- ja muusikateraapia töötubades, suhelda töötubade juhendajatega ning saada nendelt abi ja täpsemat infot.
26. mai kava:
12.00-12.30 lühiülevaade loovteraapiatest, nende mõjust tervisele ja heaolule
12.30-14.00 praktilised loovteraapilised tegevused kahes paralleelses töötoas. Lähemat tutvust saab teha fototeraapia ja muusikateraapiaga
14.00-14.30 pisike paus teejoomiseks ja muljete jagamiseks
14.30-16.00 teine võimalus osaleda loovteraapilistes grupitöödes. Lähemat tutvust saab teha fototeraapia ja muusikateraapiaga
16.00-16.30 kokkuvõte, küsimused-vastused
Tegevused sobivad kõigile – mingeid teadmisi ja oskusi vaja ei lähe! Kui tervet päeva ei saa osaleda, vali endale sobiv ja ühine meiega!
Peipsiäärse piirkonna arhitektuuripärl Alatskivi loss on nüüd tõepoolest lõpuni renoveeritud ja viimased taastatud ruumid avatakse külastajatele 25. mail.
