Laste õigused ei seondu vaid hariduse ja kooliga

Õiguskantsler Indrek Teder tutvustab täna , lastekaitsepäeval, lasteombudsmanina Eestis esmakordselt läbiviidud lapse õiguste ja vanemluse monitooringut. Monitooringust selguvad olulised lapse õiguste ja vanemaks olemisega seotud hoiakud ja probleemid, mille lahendamine nõuab lasteombudsmani hinnangul järjepidevat, teadlikku, süsteemset tähelepanu.

Monitooringust selgub, et nii lastele kui ka täiskasvanutele seondub lapse õigus esmalt hariduse ja kooliga. Täiskasvanud seovad lapse õigused eeskätt kaitse ja hoolitsusega, lapsed aga õigustega, mis puudutavad aktiivset osalemist ning õigust arvamust avaldada ja otsustada. Selgus ka, et täiskasvanud inimeste teadlikkus lapse õiguste tagamisega seotud institutsioonidest on suhteliselt madal, lastel pisut kõrgem.

Lasteombudsmani Indrek Tederi hinnangul on vaja jätkuvat ja süsteemset lapse õigustest kui inimõigustest teavitamist ning lapse õigusi kaitsvate institutsioonide tutvustamist. Mõlema ülesande puhul on ka lasteombudsmanil oma osa täita, sh pannes rõhku eesti keelt mittekõnelevate inimeste teavitamisele.

„Ühiskonnas valitsev teadlikkus ja hoiakud laste kaasamise suhtes on enamasti toetavad,“ ütleb uuring üks autor, Praxise analüütik Pirjo Turk ja lisab, et üldiselt on nii lapsed kui ka täiskasvanud üpris üksmeelselt nõus, et laste ärakuulamine on sama tähtis kui täiskasvanute kuulamine. „Lausa 96% lastest on pigem või täiesti nõus, et lastel on oma arvamused ja eelistused, millega on oluline arvestada,“ märgib Turk. Loe edasi: Laste õigused ei seondu vaid hariduse ja kooliga

Laste väärtuskasvatus algab kodust ja lasteaiast

MTÜ Lastekaitse Liit alustab tänasest laste väärtuskasvatust  edendavat projekti „Kiusamisest vaba lasteaed“. Selle esimene laienemisring hõlmab 340
lasteaeda kõikides maakondades. Projektiga saab liituda alates tänasest  maavalitsuste  kaudu.

Vägivald on sotsiaalne nähtus. Arenenud ühiskond taunib rusikaõigust. Selle  vähendamiseks on ainult üks tee. „Julged, hoolivad ja teisi austavad lapsed
kasvavad turvalises keskkonnas. Üksteisega arvestav, kõiki grupi liikmeid kaasav  kultuur tuleb luua nii kodus kui lasteaias. Mõistmist, toetamist ja kaasamist
tuleb lapsele õpetada iga päev. Vaid see tagab head suhted laste endi ning  laste ja täiskasvanute vahel. Täiskasvanutel on suur vastutus kujundada lapsest
vägivallavaba isiksus,” rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots.

Aastast 2007 juhib Save the Children Denmark koostöös Taani kroonprintsessi  Mary Fondiga ennetavat kiusamisvastast programmi „Kiusamisest vabaks“, mis
on suunatud 3–8 aastastele lastele. Eestis on kiusamisest vaba lasteaia metoodika  rakendamise eestvedaja MTÜ Lastekaitse Liit. Toetab Haridus- ja Teadusministeerium.  Kolmel viimasel aastal on metoodikaga liitunud 43 lasteaeda, kokku 87 rühma  ja u 2100 last vanuses 2?7. Aastaks 2014 katab metoodika kõik koolieelsed lasteasutused  üle Eesti.

Lastekaitse Liit soovib tänasel lastekaitsepäeval tänada kõiki lastevanemaid, kes kasvatavad oma järeltulijates väärtusi, nagu armastus, hoolivus ja austus
üksteise vastu.

Tartus avatakse taas rannaraamatukogu

Tartu Linnaraamatukogu avab 5. juunil koostöös MTÜ-ga Öökull ja Tartu Õpilasmaleva Linnarühma noortega rannaraamatukogu kaheksanda hooaja.

Raamatukogu on Anne kanali Turusilla poolses servas puude ja päikesevarju all avatud 5. juunist kuni 11. augustini, teisipäevast laupäevani kell 11.00-18.00. Lugemisvara on rannas linnaraamatukogu poolt, kirjandust pakuvad ja laenutavad suvitajatele malevlased.

Rannaraamatukogus saab lugeda ajakirju ja raamatuid ning iga päev tuuakse randa värsked ajalehed. Raamatuvalikus on peamiselt kergemat sorti meelelahutuslik kirjandus, samuti väike valik eriala- ja nipiraamatuid ning ära pole unustatud ka lapsi. Eelnevate aastate kogemusele toetudes on suurem rõhk pandud erinevatele ajakirjadele. Lugemismaterjal on nii eesti kui ka vene keeles. Varasematel aastatel on ilusa ilmaga külastanud raamatukogu umbes 100 inimest.

Kõige uuemaid raamatuid rannast siiski ei leia ja seepärast on kõik lugejad, kellele rannaraamatukogu valik napiks jääb, oodatud linnaraamatukogu peamajja või harukogudesse, mis on avatud tööpäeviti 9-20 ja laupäeviti 10-16 ning alates 25. juunist kuni 19. augustini suvise töögraafiku alusel tööpäeviti 10-18.

Rannaraamatukogu töötab ainult ilusa ilmaga, kui ilm on jahe või vihma sajab, leiavad malevlased tööd „päris“ raamatukogust, korrastades riiuleid, kontrollides tagastatud filme ja tehes muid lihtsamaid raamatukogutöid.

Korraldajad loodavad, et suvi tuleb päikesepaisteline ja puhkajad leiavad endale rannast meelepärase lugemisvara ja tegevuse.

 

Algas fotokonkurss «Mida Sa armastad Nõmmel?»

31. maist kuni 1. augustini toimub veebikeskkonnas meie.tallinn.ee fotokonkurss «Mida Sa armastad Nõmmel?». Konkursist on oodatud osa võtma kõik nõmmelased ning pole vahet, kas oma lemmikpaika, -puud, -maja vms on pildistatud fotoaparaadi või mobiiltelefoniga. Rohkete auhindadega fotokonkursile on õla alla pannud kohalikud Nõmme ettevõtted.

Fotod võistlevad järgmistes kategooriates: foto, ajalooline foto, mobiilifoto, noortefoto ja publiku lemmik.
Fotokonkurssi korraldavad koostöös Nõmme linnaosa valitsus ja Nõmme juurtega idufirma Municipality Tools.

Parimaid pilte valitakse asumite kaupa. Municipality Toolsi juhatuse liikme Martin Sookaela hinnangul lisabki just see konkursile mängulisust, et osalemisel tuleb ka teada, millises Nõmme asumis on pilt tehtud. «Fotokonkurss on avalöögiks Nõmme linnaosas augustist alustavale linnaosasisele kommunikatsioonisüsteemile, kus elanikud saavad üksteisele ja linnaosale teateid saata ning naabruskonda puudutavaid uudiseid vastu saada,» selgitas Sookael.

Selgusid metsateemaliste võistluse „Metsa väge täis“ parimad

2012. aasta Eesti Metsaseltsi, Rakvere Linnavalitsuse ja Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi korraldatud õpilaste joonistuste, jutu- ja fotovõistlusele „Metsa väge täis“ saabus töid õpilastelt üle Eesti. Esitatud tööde rohkusega paistsid rohkem silma metsapealinna  Rakvere ja Saaremaa koolid.

Konkursi žürii esimehe Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul on laste kirjatükid siirad ja südamlikud, pildid ausalt lapsemeelsed ja heal kunstilisel tasemel. „Lapsed on tunnetanud metsa väge ja on oma jutukestesse pannud elamusi, kuidas metsas käimine on neid puudutanud.“

Metsajuttude konkursile laekunud töödes hindas žürii teemas püsimist, mõtteselgust, originaalsust.

Nooremas vanuseklassis (1.-4. klass) hindas žürii parimaks Taebla Gümnaasiumi 1. klassi õpilase Raido Tammeri loo. Teine ja kolmas koht läksid Rakvere Reaalgümnaasiumisse Ere Mai Koolile (2c kl) ja Marie-Helene Saaverile (3b kl).

5.-7. klasside arvestuses oli võidukas Anette Laanbek Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 6b klassist. Teine koht läks Rakvere Reaalgümnaasiumi 6t klassi õpilasele Robin Tammele ja kolmas koht Rakvere Reaalgümnaasiumi 6r klassi õpilasele Kaisa Kärmikule. Eripreemia pälvis Taaniel Palmiste Kärdla Ühisgümnaasiumi 6a klassist.

Fotokonkursil otsustas žürii anda ühe ergutusauhinna, mille sai Taavi Krippel Rakvere Põhikooli 3. klassist.

Joonistusvõistlusest osavõtt kujunes konkursil kõige arvumaks.

Loe edasi: Selgusid metsateemaliste võistluse „Metsa väge täis“ parimad

Rakvere tähistab Eesti lipu päeva ekskursiooniga

Esmaspäeval, 4. juunil tähistatakse Rakveres Eesti lipu päeva. Kell 13 algab Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži (Pikk tn 40) eest linnaekskursioon, mis tutvustab huvilistele Rakvere linna ajalugu, sealhulgas Pika tänava haridus- ja kultuurielu. Ekskursioon lõpeb Vallimäel Tarva skulptuuri juures, kus Rakvere linna sümbol saab endale lipu päeva puhul kaela rahvusvärvides ehte.

Linnaekskursiooni viib läbi Kaja Visnapuu, ekskursiooni kestus on orienteeruvalt üks tund. Ekskursioon on kõigile huvilistele tasuta!

Korraldavad Rakvere Kultuurikeskus ja Rakvere Linnavalitsus.

Saatses toimub seminar “Omanäoline Lõuna-Eesti”

Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus koostöös Seto Instituudiga korraldab Saatse seto muuseumis seminari “Omanäoline Lõuna-Eesti” 7. juunil 2012. Ettekannetega esinevad Tartu Ülikooli üliõpilased. Transport Tartust korraldaja poolt.

Loe edasi: Saatses toimub seminar “Omanäoline Lõuna-Eesti”

Noori oodatakse huvitavasse enesearenduslaagrisse

Suvel korraldatakse Võrus ja Viljandis keskooli noortele huvitav laager, mis aitab ennast arendada ja tulevikuplaanides paremini selgusele jõuda. Laagris osalevad Eesti parimad koolitajad ja rahvusvahelisust lisavad neli tudengit Brasiiliast, Singapurist, Ukrainast, Ungarist.

Mis on futureFINDer (Minaleidja)?  See on on pilootprojekt, mille eesmärgiks on aidata Võru ning Viljandi keskkooliealistel noortel jõuda otsuseni, millist karjääri tulevikus valida ning anda näpunäiteid, kuidas selle otsuseni jõuda. Projekt toimub 2012. aasta suvel kahes imeilusas Eestimaa paigas.

Kui sul on kahtlusi, millist eriala valida ja sa tahad leida sellele vastuse rahvusvahelises keskkonnas, siis on futureFINDer just sulle. Tule suvel futureFINDerisse ja kutsu ka omad sõbrad kaasa!

Täpsem informatsioon kodulehelt!

Projekti toetab Euroopa Noored (Youth in Action).

Uhti Avatud Ateljee ja MTÜ Uhti Küla Süda kutsuvad mokalaadale

Uhti Avatud Ateljee ja MTÜ Uhti Küla Süda korraldavad Tartumaal Uhti kõrtsis 1. juunil 2012 algusega kell 11 Eesti esimese registreeritud mokalaada.

Kokku saavad meistrid, kes tutvustavad oma tegevust päeva jooksul. Valminud tooted lähevad müüki õhtusel oksjonil.

Meistrid jagavad laiali teadmised ja külalised neid täiendavad oma kogemusega!

Lisainfo:
Kai Paks, Uhti Avatud Ateljee perenaine
Tel +372 518 7821, uhti@uhtiateljee.ee
Avatud: E-P 10.00-18.00

Õhutsirkusest Otepääl võttis osa ligi 20 lennuaparaati

24.-27. maini 2012 korraldas Eesti Tiibvarjuspordi Liit Otepää-Palupera ümbruses esmakordselt rahvusvahelisi motovarjuspordi võistlusi, mis olid ühtlasi testiürituseks aasta hiljem toimuvatele mastaapsetele Euroopa Meistrivõistlustele motovarjuspordis.

Ürituse raames toimus 26. mail lennushow Tehvandi staadionil, mis oli suunatud publikule ja kus tutvustati motovarjusporti lähemalt ning toodi huviliste ette mitmeid põnevaid atraktsioone.

Omapärane lennushow sai alguse õhuparaadiga, kus ligi 20 lennuaparaadist koosnev rahvusvaheline lennuseltskond V-kujulises parves kohale lendas ning tervele Otepääle ringi peale tegi. Ürituse peakorraldaja Paap Kõlar sõnas, et publikut paistis olevat rohkemgi, kui viimasel MK-etapil.

,,Näis, et pealtvaatajatele selline vaheldus väga meeldis,” ütles Kõlar. ,,Kogu toimuvale anti selgitusteks kommentaare ja intervjuusid ning kohalolijad said hea ülevaate motovarjuspordi olemusest nii sõnas kui pildis.”

Soenduseks lennutas Eesti Meister Raido Paimre rahva rõõmuks staadioni kohal mitmesaja meetri pikkust serpentiini, millest tekkisid õhku erinevad kujundid, ringid, kaheksad ja spiraalid. Järgnes kohe nn foot drag ehk madallend spetsiaalse veerenni kohal, üks jalg vees ja veel mitmed muud trikid.

Lennushow lõppes ekstreemse eksperimendiga, mille sarnast ei ole veel maailmas sooritatud. Tehvandi Spordikeskuse vägev lumetussüsteem võimaldab oma 25 atmosfäärise veesurvega tekitada tohutu veekaare, mille alla tekib omapärane veekardin. ,,Sellise kaare alt läbi lendamine oli varem katsetamata ja polnud päris selge, kas võimas veejuga tekitab ka ohtlikku turbulentsi või langev vesi ohtu tiibvarju lennuomadustele,” selgitas Kõlar. ,,Nüüd sai seegi nähtud ja katsetatud otse staadioni publiku silme all, pilt oli vapustav ja kõik toimis suurepäraselt.”

Järgmisel aastal, 23. mai kuni 2. juuni 2013 toimuvad Otepää – Palupera ümbruses Euroopa Motovarju Meistrivõistlused. Selle ainukordse ürituse raames on kavandatud suurejooneline avatseremoonia Tehvandi staadionil 25. mai õhtul 2013 a.

Oodata on kuni 80 lennumasinat neljas erinevas klassis, s.h. nii tandem-motovarjud kui ka soolo ja tandem traigid (kolmerattalised).

Kõik osalejamaad saavad võimaluse oma meeskonna esitlemiseks ja oskuste demonstreerimiseks veelgi atraktiivsemal tasemel. Kaalumisel on õhukarneval ja pole välistatud, et Otepääd külastab 2013. aasta kevadel lausa lendav auto.

Jääb vaid loota, et Otepää suudab kõik huvilised vastu võtta ja Tehvandi staadioni tribüünidel jätkub ruumi ka kaugemalt tulijatele.

Kõik Eesti Tiibvarjuspordi Liidu üritused on pealtvaatajatele tasuta.

Rohkem pilte Toomas Pihelgaselt.

Facebook!

Lisainfot võistluste ja motovarjuspordi kohta:

http://www.eppa.ee/?lang=1
http://www.eppa.ee/index.php?sisutekst=22
http://www.propeller.ee/uus/
http://www.lennusport.org/spordialad/tiib-ja-motovari

Lastekaitse Liit kutsub kõiki lastekaitsepäeva tähistama!

MTÜ Lastekaitse Liit ja liikmesühingud koos koostööpartneritega korraldavad lastekaitsepäeval üle Eesti palju toredaid üritusi kogu perele. Näha saab nii  bände kui politseinike, osaleda töötubades ja aidata MTÜ Lastekaitse Liitu nii, et endal ka kõht täis saab, sest Lastekaitse Liidule on otsustanud õla alla panna Tallinnas asuvad söögikohad Shimo ja Sushimon. 1. juunil läheb kogu Shimo uuest menüüst teenitud käibest 10% ning terve juunikuu jooksul annetab Sushimon 1 euro igalt ostetud lastekomplektilt Lastekaitse Liidule. Samuti on seal võimalik osta soodushinnaga ajakirja „Märka Last“.

Loe edasi: Lastekaitse Liit kutsub kõiki lastekaitsepäeva tähistama!

Viljandi maavalitsuse ees on 4. juuni hommikul Eesti lipu päeva tseremoonia

Esmaspäeva, 4. juuni hommikul tähistavad Viljandi maavalitsus ja linnavalitsus ning Kaitseliit ühiselt Eesti lipu päeva maavalitsuse ees Vabaduse platsil väikese piduliku tseremooniaga, kuhu on oodatud kõik, kes peavad oluliseks väljendada austust Eesti riigi ja lipu vastu.

Maavanem Lembit Kruuse sõnul on igasugune austusavaldus alati südameasi. “Rasketel aegadel hoiti ja peideti lippu ning hoiti mõtet oma riigist just nimelt meile oluliste sümbolite kaudu. Mujal maailmaski koonduvad rahvuskaaslased ühise lipu alla. Tänu ja austust väljendada ei saa kunagi liiga palju. Seda enam et meil on, mille eest tänulik olla,” sõnas Kruuse.

Kell 8.00 heisatakse Viljandi maavalitsuse (Vabaduse plats 2) ees lipumasti Eesti Vabariigi riigilipp. Lipuvalves seisavad noored kotkad ja kodutütred. Maavanem Lembit Kruuse ja Viljandi volikogu esimees Tarmo Loodus peavad lühikese päevakohase sõnavõtu. Muusikaliselt kaunistab hommikut Viljandi Muusikakooli puhkpilliansambel Bert Langeleri juhendamisel.

Seejärel viivad noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul.

See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 128 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas.

Eesti lipu päeva seadis Riigikogu sisse 14. aprillil 2004, kui võeti vastu Isamaaliidu fraktsiooni ja Riigikogu liikme Tiit Matsulevitši poolt algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aasta 4. juunil, sinimustvalge lipu pühitsemise 120. aastapäeval.

Tartu tantsukool Just tuleb Eluhetkedega Võru Kandlesse

Tartu JUST Tantsukooli tantsuetendus „Eluhetkes” etendub Võru Kandles 8. juunil kell 18. Kaastegevad on Eesti Rahvamuusikakooli ja Tartu H. Elleri nimelise Muusikakooli õpilased.
On algus, on lõpp, on teekond
On tiivad, on saba, on suled
Mõnda teed tahaks läbida veelkord
Mõne hea, milles puudusid mured
Näiteks see, kui aovalguses ojaveerel
hommikut kuulates istusin
saatsin sosinal soovid teele
need muigega tagasi kajasid
andes märku, et vastu need võetud
pandud ootama õiget aega
kuniks iga soov saab välja teenitud
hea mõtte, sõna või teoga
Millal tegusid teha, mil vaiki olla
Mil riisuda koor
Tundub, et hea seda mõista
On siis, kui oled veel noor
/Heiki J./
Tantsude saateks kõlavad eesti rahvamuusika seaded ja eesti heliloojate (A.Mattiisen, U.Sisask, H.Rebane,T.Aunaste, R.Sibul) looming.
Just Tantsukool tegutseb Tartus juba alates 1984. aastast, ametliku tantsukoolina alates 2011. aasta aprillikuust. Tantsukooli treeningsüsteemis on pearõhk asetatud keha vaba ja loomuliku liikumise, koordinatsiooni, musikaalsuse ja loovuse arendamisele. Vanemates tantsuklassides õpitakse erinevaid modern- ja kaasaegse tantsu tehnikaid. Lisaks ajaloolist ja eesti rahvatantsu. Just Tantsukoolist sirguvad loominguliselt julged inimesed, kellel on põhjalikud teadmised tantsust ja sellega seonduvast! Etenduses tantsivad vanemate tantsuklasside õpilased.
MTÜ Eesti Rahvamuusikakool tegutseb aastast 2005. Kooli missioon on avada uks helide maailma igale huvilisele ja tutvustada musitseerimisvõimalusi. Oluline koht on naturaalsusel nii laulutehnikas kui pillivalikus kui ka muusikasuundades.

Etenduses teevad kaasa MTÜ Eesti Rahvamuusikakooli koosseisudest ansambel Sireli ja noortekoor In Corpore. Lisaks on etendusse kaasatud Tartu H. Elleri nim Muusikakooli I ja II kursuse õpilased.

Otepää tähistab Eesti lipu päeva piduliku rongkäiguga

4. juunil on Eesti lipu õnnistamise 128.aastapäev ja Eesti lipu päev.
Otepääl tähistatakse seda piduliku rongkäigu, traditsioonilise lipuheiskamisega Otepää kirikumõisas ja õhtul on Otepää kirikus kontsert-jumalateenistus. Tutvustatakse ka uut Eesti Lipu Muuseumi püsiekspositsiooni ja sisekujunduse projekti. Rongkäik algab kell 9.40 Otepää vallavalitsuse maja eest, kell 10 heiskab Eesti Üliõpilaste Selti liputoimkond traditsiooniliselt Otepää Kirikumõisas sini-must-valge lipu. Kell 19 toimub Otepää kirikus pidulik kontsert-jumalateenistus „Mu süda, ärka…”. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa, kontsertosas esinevad Hanna-Liina Võsa, Lembit Saarsalu, Jaak Lutsoja ning Merle Kollom. Kontserdil on kavas klassikatöötlused.
Kell 11 tutvustatakse Otepää kirikumõisas uut Eesti Lipu Muuseumi püsiekspositsiooni ja sisekujundust. Otepää vald on tellinud muuseumi projekti arhitektuuribüroolt Lunge&Ko.
NB! Seoses rongkäiguga on kella 9.40-10 häiritud liiklus Otepää linnas Tartu mnt Lipuväljaku tänavast kuni Tartu mnt  Hurda tn ristmikul.
Fotol: Eesti lipu 125. Aastapäeva pidustused Otepääl 2009. aastal.
Monika Otrokova

Jätkuvad kõige kaunima kortermaja otsingud

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Eesti Kodukaunistamise Ühendus ootavad 6.juunini kortermaju taas osalema kauneima kortermaja konkursil.Konkursile esitatud objektide puhul vaadeldakse terviklikku ruumimõju, heakorda, haljastust ning väikevorme. Kaunimad kortermajad valitakse välja neljandat korda ning korteriühistute huvi ürituse vastu on järjest suurenenud.
Konkurss “Kauneim kortermaja” on üle-eestilise konkursi “Kaunis Eesti kodu” erikategooria ning selle võitja pälvib autasu nii Vabariigi Presidendilt kui ka Eesti Korteriühistute Liidult. Kandideerimistaotluse vorm ja hindamise alused leiab EKÜL veebilehelt: www.ekyl.ee Konkursil osalemiseks on vajalik esitada kandideerimise taotlus etteantud vormil ja 6-10 fotot: e-postiga anu.sarnet@ekyl.ee (palutakse ka helistada 627 5742, et kontrollida e-maili kohalejõudmist) või posti teel Eesti
Korteriühistute Liit, Sakala 23 a, 10141 Tallinn, märgusõnaga “konkurss”. Kandideerimistaotluste ja fotode esitamise tähtaeg 6.juuni kell 17.
Posti teel saadetavad taotlused peavad olema hiljemalt selleks ajaks kohale jõudnud, hiljem laekuvaid taotlusi arvesse ei võeta.
Eesti Korteriühistute Liit

Uuring: koolilõpetajad on Eesti kutseharidusega rahul

Poliitikauuringute Keskus Praxise uuring kutseõppeasutuste vilistlaste seas kinnitab, et valdav enamus lõpetanutest on omandatud haridusega rahul. Lausa 44% vastajatest töötas juba enne kooli lõpetamist.

Kutseõppeasutuste vilistlased hindavad kõrgelt kooli sotsiaalset keskkonda – nii abivalmis koolikaaslasi kui ka häid õpetajaid. Teistest rohkem on kutseharidusega rahul vanemaealised vilistlased, kelle jaoks õppimine kutsekoolis oli vaheldus rutiinsest tööelust. Nooremate vilistlaste jaoks oli väga oluline muutus suhtumises võrreldes üldhariduskooliga, kuna kutseõppeasutuses suhtuti neisse kui täiskasvanutesse. Kutsehariduse negatiivse aspektina tõid vilistlased välja õpingute lihtsuse, hinnati, et kutseõppe tase jääb kohati madalaks.

Uuringu autor, Praxise hariduspoliitika analüütik Mihkel Nestor tõdeb, et lõpetajate tööturul rakendumine on olnud küllaltki edukas. „Kõigist vilistlastest töötas 71%, neist omakorda kaks kolmandikku erialasel töökohal. Samas ei saa sageli rääkida lõpetamisjärgsest tööturule siirdumisest, sest 44% vastajatest töötas tegelikult juba enne kooli lõpetamist,“ täpsustab Nestor.

Vilistlaste keskmine netopalk oli 646 eurot, mis on samal tasemel riigi keskmisega. „Kahetsusväärne on äärmiselt suur palga erinevus kutsehariduse omandanud meeste ja naiste vahel,“ selgitab Nestor ja lisab, et kutsehariduse omandanud meeste palk ületas naiste oma poole võrra. „Selle peamiseks põhjuseks võib pidada naiste ja meeste koondumist eri õppevaldkondadesse ja hiljem eri sektoritesse tööturul,“ tõdes Nestor.

Uuringu autor toob esile, et tulemuste põhjal kerkis esile küsimus, kas kõik kutseõppeasutustes õpetatavad erialad on vajalikud ning kas kutseharidus peaks olema alati tasuta? „Kutseõppeasutuste lõpetajate seas on märkimisväärne osa neid, kes ei tööta erialases ametis ja sageli ka ei soovinud õpitud alal töökohta leida. Täiskasvanud õppijate lisandumine kutseõppesse on positiivne näide elukestvast õppest, kuid pakub ka tasuta võimalust hobihariduseks,“ põhjendab Nestor. „Erinevalt kõrgharidusest on kutsehariduses võimalik tasuta omandada mitu järjestikust eriala, mis ei pruugi olla efektiivseim viis ressursside kasutamiseks“.

Eestis tegutseb 2011/2012. õppeaasta seisuga 42 kutseõppeasutust ja 8 rakenduskõrgkooli, kus on võimalik omandada kutseharidust ning seal õpib üle 27 000 õpilase.

Uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas on aastatel 2008–2010 kutsehariduse omandanud isikud rahul koolist saadud ettevalmistusega, kuivõrd on haridus olnud abiks tööturule siirdumisel ja mil määral mängib selles rolli kutseõppe moodulipõhiste riiklike õppekavade reform. Uuringu aruandega saab tutvuda siin.

Uuringu tellija oli SA Innove ja läbiviija Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring valmis Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel.

Võrtsjärve ääres peetakse analüütilise filosoofia suvelaagrit

Analüütilise filosoofia seminar ja Tartu Ülikooli filosoofia osakond esitlevad:

Analüütilise filosoofia suvelaager 2012

15.-17. juunil – Veldemani Puhkemaja (Võrtsjärve kaldal)

Suvelaager on mõeldud eeskätt analüütilisest filosoofiast huvituvatele üliõpilastele. Laager pakub hea võimaluse vabas õhkkonnas teada saada, milliste teemadega teised üliõpilased ning eesti filosoofid parajasti tegelevad. Reedel ja pühapäeval peetakse ettekandeid jooksvatest uurimistöödest ning laupäeval viiakse end kurssi tänavuste teoreetilise filosoofia Gottlob Frege loengute võtmeteemaga, milleks on hoiakuteooriad. Tänavu on Frege loengute külalislektoriks Stanfordi ülikooli professor John Perry, kes peab 26.-28.06 Tartus loengutsükli teemal “Three Theories of the Attitudes”.

Ettekandega esinejatel on laagris osalemine tasuta ning neile, kes ettekannet ei pea, on osalemistasuks 20 EUR (makstakse kohapeal).

Info täieneb jooksvalt siin!

Laagrisse registreerumiseks kirjutage hiljemalt 11. juuniks aadressil bruno.moelder@ut.ee.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus korraldab toredaid matkapäevi

9. juunil algusega kell 11 toimub Vellaveres VVV matkapäev lastele „Suve sünnipäev”. Tähistama ootame 3-6aastasi väikelapsi koos vanematega. Suvised tegemised, suvelinnud, -taimed läbi mängude. Peolaual on lõbusad suupisted.
Kaasa võtta jook. Gruppi mahub 15 last. Retkejuhid Elo Hermann ja Triinu Pertels.
Tee matka alguspunkti on tähistatud lindikestega Tartu-Valga maanteelt Vellavere teenurgast. Registreerimine telefonil 525 4172 (Triinu) või triinu@vvvs.ee.
Üritus on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
10. juunil algusega kell 11 toimub VVV matkapäev spordihuvilistele „Matkamäng jalgrattal”. Suvine matkamäng jalgratastel, kus igas punktis ootab mõistatuslik ülesanne. Enne tuleb ülesanne lahendada ja alles siis saab jätkata teekonda. Matka lõppedes ootab osalejaid väike aare.
Matk kestab 2,5 tundi, läbitakse ligikaudu 15 km, gruppi mahub 20 inimest.
Tegevus toimub Tartu Maratoni radade ümbruses. Retkejuht: Maarja Kuuskvere
Palume registreeruda tel 5343 9356 või e-post: kuuskvere21@hotmail.com
Koguneme Tartumaa Tervisespordi keskuse parklasse kell 10.45
Üritus on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
16. juunil algusega kell 11 toimub Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse õppepäev õppepäev „Ravimtaimed“. Juhendab Irje Karjus ehk Metsamoor
Info ja registreerimine telefonil 525 4172 (Triinu) või meilile triinu@vvvs.ee
Osalejate arv on piiratud. Osalemine tasuta. Kogunemine Vapramäe maastikukaitseala parklas kell 10.45, sealt sõidame autodega edasi.
Riietuda ilmale vastavalt ja kaasa sääsetõrjevahendid.
Info: www.vvvs.ee
Triinu Pertels

Pärnu muuseum avas uue püsinäituse rekonstrueeritud aidahoones

Pärnu muuseumi värskelt rekonstrueeritud aidahoones avati püsinäitus „11 000 aastat ajalugu – elamusi vanast ajast”.

Muuseumi uues hoones on suured näitusepinnad, mis parandavad oluliselt  kunsti eksponeerimise võimalusi. Pärnu muuseumi uuest püsiekspositsioonist leiab Pärnu linna ajaloole ja merelinnale omaseid eksponaate kiviajast kaasajani. Külastajatele tutvustatakse ka Pärnule iseloomulikku kuurordielu ja Pärnumaa laevandust. Suur osa näitusest on pühendatud eestlaste rahvuslikule ärkamisajale 19. sajandi keskel ja vabariigi rajamisele, sest Eesti vabariik kuulutati välja 23. veebruaril 1918 just Pärnus.

Pärnu muuseumi aidahoone rekonstrueerimine ja muuseumiks väljaarendamine läks maksma 3 618 542 eurot, sellest 1 536 130 eurot eraldas kultuuriministeerium. Projekti rahastati Euroopa regionaalarengu fondist. Projekti käigus rekonstrueeriti hoone täielikult.

Vaata lisainfot Pärnu muuseumi uue püsinäituse kohta: http://www.parnumuuseum.ee/

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool avab tehnikamaja ja õpilaskodu

Täna kell 16 avavad haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Rapla maavanem Tiit Leier Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli renoveeritud tehnikamaja ja õpilaskodu.
Kahe hoone renoveerimine ja sisustamine maksis 6,9 miljonit eurot, sellest 5,6 miljonit eurot andis Euroopa Regionaalarengu Fond ning ülejäänu Eesti riik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu.
Tehnikamaja on Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli kõige olulisem hoone, sest õppeasutus on ainsana Eestis spetsialiseerunud raskemasinate, veokite, busside ja liikurmasin ate tehnikute ettevalmistamisele. Tehnikamajas saavad õppida tulevased maamõõtjad, ehitajad, erinevate masinate tehnikud ja juhid. Korrastatud õpilaskodus saab majutada 210 õppurit.

Mikkeli muuseumis on ajalooliste kellade näitus

Kaminakell. 19. saj esimene veerand. Valmistaja: Sellier’ kellafirma. Pariis, Prantsusmaa. Pauliine Käbi kingitus, 1974. Eesti Kunstimuuseum.

”Kellade aeg. Ajaloolised kellad Eesti kogudest” on uus näitus Mikkeli muuseumis, mida saab vaadata kuni novembrikuu lõpuni.
Näitusel esitletakse ajaloolisi kelli, millest mõned on tõelised haruldused. Lisaks vanusele on huvipakkuv kellade väliskuju, mis sisaldab viiteid stiiliajaloole. Tehnikahuvilistel on võimalus jälgida kellamehhanismide arengut läbi aegade.
Näitusel eksponeeritakse kelli nii Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonist kui ka eraisikute kogudest. Väljapanek annab ülevaate ajaloolistest kellatüüpidest, kellade valmistamisel kasutatud materjalidest, tehnikatest ja kaunistusvõtetest.

Tartus peetakse 1.-2. juunil festival Regiöö 2012

Festival Regiöö 2012 toimub Tartus 1.-2. juunil Antoniuse Õues, Teatri Kodu saalis ja hoovis ning Tartu Jaani kirikus ning korraldab esimest korda ka rahvalikus stiilis muusika omaloomingukonkursi, kuhu on veel vabu kohti esinejatele.

Festivali teemaks on „LOOD” – valik ennemuistsetest ja uuematest lugudest läbi käsitöö, hääle ja pillikeele – RegiÖÖ haarab kuulajad kaasa ühislaulmiste ja –tantsudega ja mütoloogiliste lugude vestmisega, pinget lisab improvisatsiooni ja omaloomingu konkurss. Esinejaid on Eestist ja kaugemalt, RegiÖÖ Lood kõlavad koiduni. Piletid kohapeal alates 1 tund enne algust.

Lisainfo: Toivo Sõmer, kunstiline juht (mob 55671134), www.tartu.ee/regioo

Nõmmekaid oodatakse elavasse raamatukogusse

Kolmapäeval, 30. mail toimub kella 14-18 Nõmme linnaosa lastekaitsetöötajate algatusel Vabaduse pargis piknik Nõmme lastele ja peredele ning Tallinna lastekaitsetöötajatele. Lastekaitsepäevaga seoses korraldatav üritus saab teoks tänu Briti Nõukogu ja Nõmme linnaosa valitsuse rahalisele toetusele.

Üritusele on kutsutud esinejad Nõmme noortemajast ja Nõmme koolidest, ühtlasi viiakse läbi «Elava raamatukogu» esitlus. «Elav raamatukogu » on kogemuste jagamise meetod, mille raames saavad üritusel osalejad «laenutada» endale teatud ajaks elava raamatu – ühe huvitava inimese. Iga selline «elav raamat» räägib kuulajatele etteantud teemadel oma põnevatest isiklikest kogemustest. Need jutustused annavad lastele ja noortele uusi teadmisi, tõstavad nende teadlikkust teistega arvestamise vajalikkusest, aitavad mõista inimeste vahelisi erinevusi ja arendada dialoogi.

Ettevõtmine on Tallinnas esimene omalaadne, viies arendava ja meelelahutusliku tegevuse kaudu omavahel kokku lastekaitsetööga seotud olulised osapooled – lapsed, vanemad ja lastekaitsetöötajad. Korraldajad soovivad üritusega edendada usalduslikke suhteid lastekaitsetöötajate ja perede vahel ning avardada laste silmaringi. Samuti peavad korraldajad oluliseks arendada lastekaitsetöötajate omavahelist koostööd ja kogemuste vahetamist.

Nõmme lastekaitsepäeva piknikule on oodatud kõik Nõmme linnaosa lastega pered.

Allikas: Nõmme Linnaosa Valitsus

Pärnu Orelifestival tähistab kümnendat sünnipäeva

Juubeliaasta avakontsert toimub 1. juunil. Kaunist orelimuusikat saab Pärnus nautida läbi suve, kontsertide algus igal reedel, kell 20 Pärnu Eliisabeti kirikus. Linna pikimal suvefestivalil esitletakse eelkõige Eesti organiste.

Orelifestivali kunstiline juht Jaanus Torrim: „Orel ja orelimuusika on leidnud suvepealinnas oma kindla koha. Järjepidevus, mida oleme hoidnud ja linn toetab, on kasvatanud ustava publiku. Eelmisel aastal külastas meie kontserte üle 600 kuulaja. Et tegemist on elitaarse kunstiga, ei pretendeerigi me laiadele rahvamassidele, vaid pigem intiimsemale õhustikule ja tänulikule kuulajale. Puupüsti orelikontserdid jäävad umbes 40-aasta tagusesse aega, kui Pärnus puhkas tollane vene intelligents.“

Koostöös Tallinna Orelifestivaliga kutsutakse igal aastal Pärnusse vähemalt üks-kaks esinejat välismaalt. Sellel suvel saab kuulata Itaalia organisti Luca Massaglia’d, kes esitab Pärdi, Bossi ja Ebeni loomingut. Loe edasi: Pärnu Orelifestival tähistab kümnendat sünnipäeva

Lilleoru ökokogukond äratab Põhuteatri uuele elule

Foto: Lilleoru.ee

Lilleoru ökokogukond ootab huvilisi pühapäeval, 3. juunil külla, et äratada ühisel tseremoonial uuele elule endine Põhuteater. Tseremoonia viivad läbi Lilleoru asutaja Ingvar Villido ja NO99 kunstiline juht Tiit Ojasoo. Jagame õpitubade, ekskursioonide ja muude põnevate tegevuste käigus meie õpetajate ja meistrite kogutud tarkuseid ning tutvustame tulevase koolitus-, kogukonna-, kultuuri- ja ökokeskuse sisu.

Palume sind osalema ainult sel päeval toimuval “Vaiksel oksjonil”, mille tulu läheb uue hoone rajamiseks. Oksjonile välja pandud meistritööd ja kunstiteosed, unikaalsed kingitused ja personaalsed teenused on annetanud tulevase koolitushoone õpetajad ja juhendajad, meistrid ja kunstnikud, Lilleoru sõbrad ja kogukonnaliikmed.

Päeva lõpetab toetuskontsert uue hoone heaks, kus astuvad üles Tõnis Mägi, Johanson ja vennad ning Citra Krista Joonas. Avatud uste päev on tasuta. Õhtuse toetuskontserdi soovituslik annetus on 15 eurot. Loe edasi: Lilleoru ökokogukond äratab Põhuteatri uuele elule