1. ja 2. augustil toimub Võrumaal Pikakannul seeniortantsu suvekool, kuhu oodatakse seeniortantsu juhendajaid küladest ja valdadest, et õppida uusi liikumis- ja toolitantse. Igasugune tants annab eakatele inimestele elurõõmu ja toetab nende head tervist. Suvekoolist osavõtnud saavad tantse edasi õpetada oma kodukohas.
Täpsem info: Astrid Hurt, SA Võru Pensionäride Päevakeskus juhatuse liige, e-post vppk@hot.ee, tel 53933109
Rõugesse tõi neid kirjaniku auks püstitatud monument “Kaarnakivi”. Monument, mille skulptoriks Tiiu Kirsipuu, oli veel eelmisel aastal kehvas seisus, küljeplaadid lahti ja vajas kõpitsemist. Rõuge valla rahastamisel ja eestvõttel ning kohaliku kiviraiduri Margus Kurvitsa abil sai Rõuge pargis asuv monument uue näo käesoleva aasta kevadeks. Renoveerimisest sai e-maili teel teavitatud ka Juhan Jaigi tütart Ilo Jaik-Riedberg`i kes elab Prantsusmaal.
5. juulil uudistasid remonditud “Kaarnakivi” juba Koit ja Anu, kes olid seekord Eestisse kohale sõitnud laevaga Rootsimaalt. Jäädes tulemusega väga rahule, oli neil soov Rõuge valda Jaik`ide nimel tänada. Valla raamatupidamisse jäi maha nende annetus: 300 eurot monumendi renoveerimistööde kulude katteks. Rõuge Vallavalitsus tänab omaltpoolt Jaik`ide suguvõsa üllatustoetuse eest.
Allikas: Rõuge vallavalitsus
Põllumajandusministeerium jätkab tööd riiklike üleminekutoetuste maksmiseks ka 2013. aastal, lõpliku otsuse teeb Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu.
„Euroopa Parlamendi otsus lubada riiklike üleminekutoetuste maksmise jätkamist tuleval aastal on väga positiivne uudis Eesti põllumajandussektorile. Oleme selle nimel palju tööd teinud,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder .
Riiklike üleminekutoetuste lubamine 2013. aastal tõstab Eesti otsetoetuste keskmist taset hektari kohta 30-40 €. „See on ajutine positiivne lahendus ebavõrdsete toetustasemete võrdsustamiseks. Püsiva ja meid rahuldava lahenduse, mis võrdsustaks senised mitmekordsed erinevused vanade liikmesriikidega, peame saavutama järgmise finantsperioodiga,“ selgitas Helir-Valdor Seeder.
Otsus lubada üleminekutoetusi maksta ka 2013. aastal puudutab kaheksat 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud riiki: Eestit, Lätit, Leedut, Poolat, Tšehhit, Slovakkiat, Ungarit ja Küprost. Otsus jõustub, kui selle on heaks kiitnud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu.
Põllumajandusministeerium on üleminekutoetuste maksmise võimaluse säilimisega arvestanud – 2012. aasta veebruaris esitas ministeerium taotluse järgmise aasta riigieelarvest 29,4 miljoni euro eraldamiseks riiklikeks üleminekutoetusteks. Lõplik summa kujuneb riigieelarvesse vastavalt riigieelarve läbirääkimistele augustis.
Allikas: Põllumajandusministeerium
Järgmisel aastal valmiv Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokk tegi parima pakkumise ja tunnistati võitjaks Tallinna Keskkonnaameti korraldatud hankel Põhja-Tallinna, Haabersti, Kesklinna ja Kristiine elanike olmejäätmete käitleja leidmiseks. Jäätmeplokk hakkab pealinlaste prügi kasutama elektri ja soojuse tootmiseks ning pakub senisest kolmandiku võrra odavamat jäätmekäitluse teenust.
„Ühelt poolt tagab konkursi võit Iru jäätmeenergiaplokile kütuse, kuid teisalt võidavad Tallinna elanikud tänu soodsamale jäätmekäitlusteenusele ja stabiilsele soojuse hinnale. Iru jäätmeploki valmimisel väheneb oluliselt ladestatava prügi kogus,“ sõnas Raine Pajo, Eesti Energia juhatuse liige tootmise valdkonnas hanke tulemusi kommenteerides.
Tallinna linn korraldas esimest korda konkursi olmeprügi käitleja leidmiseks, lahutades jäätmete käitlemise ja prügiveo teenused. „Tavalisel jäätmeveokonkursil, kus vedaja valib ise jäätmete käitluskoha, osalevad ainult suured jäätmekäitlusettevõtted, kes osutavad nii veo- kui käitlemise teenust ning määravad hinnad vastavalt oma võimalustele. Tallinna keskkonnaameti uus mudel võimaldas aga pakkuda olmeprügi käitlemise teenust ka Eesti Energial ning see osutus oluliselt soodsamaks kui konkurentide omad,“ selgitas Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam.
Heinam rõhutas, et prügi sorteerimise kohustus pealinnas ei kao. „Kindlasti ei konkureeri Iru jäätmeenergiaplokk jäätmete koduse sorteerimise ja liigiti kogumisega. Eraldi kogutud pakendid, paber ja biolagunevad jäätmed suunatakse endiselt taaskasutusse, ladestuspaigad aga saavad kasutada jäätmeploki tuhka prügilate sulgemiseks,“ selgitas ta.
Järgmisena peab Tallinna keskkonnaamet leidma pealinlaste prügile ka jäätmevedaja, kes kogub jäätmed kokku ning annab need taaskasutamiseks üle Eesti Energiale. Kuivõrd käitluskoht on ette antud, on kõik veoettevõtted võrdses seisus ning oma pakkumise saavad teha ka väiksemad jäätmeveoettevõtted.
Sama mudelit on rakendamas ka Harjumaa Omavalitsuste Liit, mis on teatanud, et järgmised hanked peaksid olema kaheosalised, andmaks võimaluse ka sellistele vedajatele, kes ei oma käitluskohta, ning sellistele taaskasutusettevõtetele, kellel puudub prügi vedamise võimalus.
Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokk valmib 2013. aastal. Tänu jäätmeplokile säästab Iru elektrijaam aastas ligi 70 miljonit kuupmeetrit maagaasi ning hakkab pakkuma ka senisest odavamat ja stabiilsemat soojuse hinda. Uus jäätmeplokk on ka äärmiselt efektiivne ning on võimeline ca 85% jäätmetes sisalduvast energiast muundada elektriks ja soojuseks.
Allikas: Eesti Energia
Avanenud on keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) kaudu rahastatava keskkonnaprogrammi 2012. aasta II taotlusvoor.
Keskkonnaprogramm jaguneb mitmeteks alamprogrammideks, mille raames on võimalik taotleda toetust keskkonnaalastele projektidele. Taotlejateks saavad olla kohalikud omavalitsused, keskkonnakaitsega seotud organisatsioonid, MTÜ-d ja sihtasutused, äriühingud ning teadus- ja haridusasutused.
Keskkonnaprogrammi alamprogrammid on veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, keskkonnateadlikkus, atmosfäärikaitse, merekeskkond, maapõu, maakondlik programm.
Taotlusi keskkonnaprogrammi saab esitada kuni 15. augustini 2012. Taotlused esitatakse elektroonilise keskkonna KIKAS kaudu.
Rohkem infot taotlemise kohta leiab: http://kik.ee/et/taotlejale/keskkonnaprogramm/taotlemine.html
Taotluse esitamiseks vajalike dokumentide ettevalmistamisega tuleks alustada aegsasti, sest mõningate nõutavate lisadokumentide ettevalmistamine võib olla üsnagi ajamahukas.
Võrumaa põllumeeste päev toimub laupäeval, 14. juulil algusega kell 10 Rõuge vallas Sännas.
Päevakava:
10:00 Avamine
10:30 Künnivõistlus kõikidele adraliikidele
10:30 Põllutehnika näitus
12:30 Kohalike taidlejate esinemine
12:30 Talumehe lõunasupp
14:00 Väliskülaliste kontsert
15:00 Võistlejate autasustamine
16:00 Päeva lõpetamine
10:30-15:00 Kogupäevaprogramm: tegevust igale eale. Maarahva tegemiste tutvustus, talutoodangu ja tarvikute müük.
Õpitoad:
– Lambapügamise demonstratsioon
– Tordivalmistamise õpituba
– Konsulentide nõuandetund – taime-, lamba-, kitsekasvandus; finantsmajandus, ELi toetused; raamatupidamine
– Rattaparandamise õpituba Sänna velokuuris
– Grillimise õpituba
– Itaalia pitsa valmistamise õpituba
– Viltimise õpituba
– Ekskursioon Sänna taevarajal
Lastele tasuta takistusrada batuudil ja ponisõit.
Küsi teavet: Marika Parv, tel 5349 9454; masinate demo: Janek Mustmaa, tel 5051 392; künnivõistlus: Ivar Rosenberg, tel 5176 330 või e-posti aadressil: vtlinfo@hot.ee.
13. juulil algusega kell 16 toimuvad Pikakannul mõttetalgud teemal “Kuidas Pikakannu koolielu jätkub?”
Eesti foto oli parim!
Euroopa maaeluvõrgustiku ja Euroopa Komisjoni poolt korraldatud üle-Euroopalisele konkursi “Euroopa maaelu piltides” parima keskkonnafoto tiitli sai Jõgevamaa Koostöökoja piirkonna fotograaf Liina Laurikaine foto “Väike mees – suur puu” (“Small man – big tree”) eest. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php
Iga kolmapäev algab Euroopa ühes lahedamas pealinnas Tallinnas suur pubiralli, mis tähendab palju jooke, erinevaid pubisid ja klubisid ja seda 
ainult ühekordse tasu eest. See nädal on eripakkumine 10 eurot (tavahind 20 eurot).
Pubiralli sisaldab tund aega õlut (nii palju kui jaksad!), kolme pubi koos tervitusjoogiga ning sissepääset Hollywoodi ning ka seal tervitusjooki! Üritust korraldab Pokkeriprode foorumi liige Nikitheone, kes on üks lahedamaid suhtlejaid ja muidu osav peohing ja kaskadöör ning loetud päevi poissmees. Registreerimine ja info saadaval ka aadressil: http://www.facebook.com/events/161372577330276/
Tulge kõik rallitama vanalinna ja poolmuidu jooke ja ööeluatmosfääri nautima.
Lisainfo: https://www.facebook.com/TallinnPubCrawl.
Allikas: www.pokkeriprod.com
Laupäeval, 7. juulil algusega kell 12 toimub Pokumaal Padasoomäe talukohas maasikafestival, kus saab maitsta maasikahõrgutisi ning osta ka maasikaid koju kaasa.
Olete oodatud!
Esmaspäeva, 2. juuli õhtul kell 23 lülitati töösse uus Ahtme veepuhastusjaam, mille kaudu hakkab nüüdsest toimuma kogu Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustus.
„Nüüdsest ei ole Eestis enam ühtegi suurt piirkonda, kus selline hulk, ligi 80 000 inimest kasutaks puhastamata, eurodirektiividele mittevastavat joogivett,“ ütles OÜ Järve Biopuhastus juhatuse liige Vladislav Petuhhov.
Üleeile töösse lülitatud Ahtme veepuhastusjaama kaudu hakatakse teostama kogu piirkonna – Jõhvi, Ahtme, Vana-Ahtme, Kohtla-Järve, Vasavere külad – veevarustust.
Esmalt suleti vana toorveemagistraal ja avati uus Ahtme veejaamast tulev puhtaveemagistraal, mille kaudu toimub edaspidi Vana-Ahtme veevarustus. Seejärel suleti Kurtna-Vasavere vana toorveemagistraal ja avati uus. Edasi suleti vanas Ahtme veejaamas Ahtme linnaosa pumbad, seejärel Jõhvi linna pumbad. Paralleelselt pandi töösse igale suunale pumbagrupid uuest Ahtme veejaamast, s.t. kõikidesse piirkondadesse hakkab edaspidi minema puhastatud joogivesi. Kui kõik on korras, lõpetatakse nädala lõpuks vee kloreerimine, mida rakendati ennetava meetmena. Pärast vee kloreerimise lõpetamist hakkab tööle uus filter, mis klooriga ei tööta. Loe edasi: Ahtme veepuhastusjaam alustas tööd
Audevälja arenduskeskus annab teada, et juulis-augustis on võimalik oskusi-kogemusi vahetada-omandada järgmistes õpitubades:
7. juuli lapitöö – valmistatakse traditsioonilist vardakotti ja/või praktilist pajakinnast. (NB! Materjal kohapeal saadaval, ent kui kodus on väikesemustrilise puuvillase riide tükke, võta kaasa!)
15. juulil villa õpituba – tutvustatakse villa pesu, kraasimist, looduslikku värvimist jm, valmistatakse märgvilditud kotike.
21. juulil värviline heegeldamine – proovitakse Muhu saarel kasutatud tehnikat, valmistatakse villasest lõngast mobiilitasku.
Õpitubade algus kell 11 Padise vallas Audevälja külas “Koolimaja” õuel. Osavõtusoovist anna eelnevalt teada telefonil 5572 784.
Veel on tulemas:
11.-12. augustil väravaehituse õppepäevad ja roigasaia jätkukoolitus – vaadatakse tapitud puitvärava valmimist-paigaldamist, jätkatakse kuuseokstega seotud roigasaia ehitamist.
4.-5. augustil maali- ja joonistamise laager kunstnik August Janseni suvekodus Langa külas – proovitakse õli- või akrüülmaali ning joonistamist söepliiatsiga. NB! Kohtade arv piiratud, osavõtusoovi korral võta kiiresti ühendust!
Küsi julgesti lisainfot ja soovita sõpradele ka!
Üritused saavad teoks heade sõprade toetusel ja kohaliku omaalgatuse programmi toel.
Helen Kooviste
MTÜ Audevälja Arenduskeskus juhataja
telefon 5572 784
Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse ja Eesti kaitseväe ühisprojektina korraldatavad doonoritelkide väljasõidud alustavad sel
suvel Rakvere keskväljakul. Virumaa doonorid saavad telkides verd loovutada kahel päeval: 9. juulil kella 12-18 ja 10. juulil kella 11-17.
“Tänu doonoritelke külastavatele vereannetajatele on meil võimalik suvisel puhkuste ajal verevaru vajalikul tasemel hoida.
Doonoritelkidesse jõuab tavapärasest palju rohkem esmadoonoreid, kellest rõõmustavalt suur osa tuleb ka edaspidi verd loovutama,” ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.
2011. aasta suvel külastas 17 päeva jooksul väljas olnud doonoritelke kokku 2359 abivalmis inimest, nende hulgas 380 esmadoonorit, nende abiga koguti 863 liitrit verd.
“Paljude doonorite jaoks kuulub doonoritelgi külastamine puhkuseplaanidesse ning verd tullakse annetama ka koos pere ja
sõpradega. Lisaks doonoritele ja toetajatele täname südamest kaitseväge, kelle telke me kasutame ja kes abistab verekeskust nii telkide ülespanekul kui ka transpordil,” rääkis doonoritelkide projekti eestvedaja, verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.
Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.
Doonoritelke toetavad: AS Fazer Eesti, AS Põltsamaa Felix, AS Coca-Cola HBC Eesti, OÜ Goadventure, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, maanteeamet, Punane Rist, OÜ Taula Pharma, AS Sirowa, AS Tallink Grupp, AS Bambona, OÜ Rademar, AS Rimi Eesti Food, AS Kalev, AS Pihlaka, AS Elisa Eesti, Saku Õlletehas, Kalev Spa Hotel & Water Park, Magnum Medical, SA Virumaa Muuseumid, Eesti vabaõhumuuseum, AS Haapsalu Kuurort, Eesti jalgpalliliit, Eesti võrkpalliliit ja Eesti korvpalliliit.
Doonoritelkide ajakava juulis
9.-10. juulil Rakvere linna keskväljakul, I päeval kella 12-18, II päeval kella 11-17
12.-13. juulil Keila kultuurikeskuse juures, I päeval kella 12-18, II päeval kella 11-16
17.-19. juulil Paide kultuurikeskuse juures, I päeval kella 12-18, II päeval kella 12-18, III päeval kella 11-17
Lisainfo www.verekeskus.ee ja Facebookis fännilehel “Doonorid ja Sõbrad” www.facebook.com/DoonoridjaSobrad
14. juulil kell 18 toimub Misso laululaval rahvapidu. See on juba 83. rahva pidu, mil Misso laululavale kogunevad rahvatantsijad, -lauljad ja pillimehed, nii Võrumaalt kui ka mujalt Eestist ning külalised Lätimaalt, et koos traditsioonilist pidu pidada. Esinevad Eesti koolinoorte segakoor, puhkpilliorkester Kungla, Vastseliina segatantsurühm Kullerid, Misso rahvamaja isetegevuskollektiivid ja paljud teised.
Õhtu jätkub simmaniga ansambel K.O.I. saatel ning öö saabudes astub lavalaudadele DJ Imre Mihhailov.
Birgit Lüüs
21. ja 28. juulil toimuval suurüritusel Avatud külaväravad avab oma
väravad külalistele kokku 30 küla üle Eesti. Teiste hulgas ja Rahinge küla
Tartumaalt.
Avatud külaväravatega samaaegselt toimub Rahingel ka Tartumaa külade päev.
Ühe osana üritusest kuulutab Rahinge küla välja fotokonkursi – “Külavärav – värav külas”.
Konkursi eesmärk on märgata ja jäädvustada väravaid Eestimaa külades. Värav on suletav läbipääs seinas või piirdes, mis avab või sulgeb meie ees nii erinevad maailmad. Koos korraliku tarastusega annavad need meie maakodudele heaperemeheliku ja väärika ilme. Olgu see siis kaunis dekoratiivvärav, väsinud ja elu näinud taluvärav või moodsate sulgemismeetoditega värav, aiaga või aiata värav, turnigu väraval poisiklutt või seisku väravapostil kukk. Oluline on värav, mida pildistatakse ja mõtted, mis väravat märgates tekkisid või eriline taustalugu.
Konkursil on oodatud osalema kõik huvilised ja konkurss toimub kolmes
vanuseklassis:
A – lapsed vanuses kuni 12 aastat
B – noored vanuses 13-19 aastat
C – üldarvestus (osavõtjate vanus ei ole piiratud)
Igas vanuseklassis antakse välja kolm auhinda parimatele. Pilte hindavad
fotograafid Urmas Tartes ja Alari Õun ning külavanem Külli Pann ja Rinaldo
Bachmann.
Üks autor võib konkursil osaleda kuni 10 fotoga, mis on tehtud Eestimaa
külades. Pildi pikem külg peab olema vähemalt 2000 pikslit. Kindlasti tuleb
fotole lisada ka see, millises külas on pilt tehtud ja mille poolest antud värav pildistajat köitis. Konkursile esitatud fotod võivad olla nii värvilised kui ka nostalgiliselt mustvalged.
Viimane päev oma fotode esitamiseks on 15. juuli.
Fotosid saab üles laadida 1.07 – 15.07 aadressile www.snap.ee/konkursid.
Konkursi võitjad selgitab välja žürii ja avalikustatakse 21. juulil Rahingel.
Konkurssi toetab Photopoint.
Täpsemad konkursi tingimused www.kylad.ee
Info: Külli Pann, Rahinge Külaselts, tel. 56462692
Täna keskpäeval avati Võrus Lõuna-Eesti haigla 1,67 miljoni euro eest renoveeritud õendusabikeskus.
„Lõuna-Eesti haigla on jõudnud oma arengus uue tähiseni,“ lausus pidulikul avamisel sotsiaalminister Hanno Pevkur. Abi vajavad inimesed saavad tema hinnangul kindlad olla, et vastavatud õendusabikeskuses pakutavad tingimused on nüüdisaegsed ning personal motiveeritud.
„Eesti tervishoid on heal tasemel ja tulevik on, vaatamata erinevatele juttudele, helge,“ sõnas Pevkur. „Saame patsientidele selge silma ja puhta südamega otsa vaadata.“
Projekti raames arendati haiglahoone A ja B korpuses välja õendusabikeskus, mis pakub eakatele inimestele päeva- ja koduõendusteenust ning statsionaarset hooldusravi. Osaliselt renoveeriti lifti-süsteem, et lihtsustada ratastoolis patsientide iseseisvat liikumist ning parandati keskuse soojapidavust.
„Meie õendusabikeskuse patsientide käsutuses on nüüd tänapäevased ja funktsionaalselt sisustatud ühe- ning kahekohalised palatid ning olmeruumid,“ ütles Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask. Õendusabikeskuses on 74 voodikohta, millest peaks tema hinnangul Võru maakonna eakate abistamiseks esialgu piisama.
Võru maavanem Andres Kõiv ütles avamisel, et õendusabikeskusse tehtud investeering on oluline kahest vaatepunkist: esiteks loob see Võrumaa hooldust vajavatele seenioridele varasemast paremad ravi- ja olmetingimused ning teisalt tugevneb läbi kasvava teenuste mahu Lõuna-Eesti haigla majanduslik positsioon.
„Kindlasti on tähtis, et Lõuna-Eesti haigla jätkaks üldhaiglana ka pärast kehtiva haiglavõrgu arengukava lõppu,“ ütles Kõiv. „See on oluline nii Võru kui naabermaakondade elanikele, keda praegu Lõuna-Eesti haiglas ravitakse.“
Lõuna-Eesti haigla õendusabikeskuse renoveerimist toetas Euroopa Regionaalarengu fond meetme „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“ kaudu. Projekti kogumaksumuseks kujunes 1,67 miljonit eurot, millest fond kattis 1,0 miljonit eurot.
Meetme raames toetab Euroopa Liit üle Eesti õendus- ja hooldusteenuse arendamist ligi 26 miljoni euro ulatuses.
Eesti heategevusorganisatsioonide poolt mullu PRIA vahendusel taotletud Euroopa Liidu toiduabi kogus on tänavu rekordiline: puudust kannatavate inimeste abistamiseks läheb tasuta jagamisele ligi 2571 tonni kuivaineid ja 590 800 liitrit rapsiõli.
Toiduabi kohalevedu algas 20. juunil. Toiduabitoodete tarnija leidmiseks läbi viidud riigihanke võitja AS Tartu Mill korraldab kaupade hankimise-valmistamise, pakendamise, samuti kohaleveo ja mahalaadimise heategevusorganisatsioonide soovitud rohkem kui sajasse kohta üle Eesti. Juunikuus jõuti tarnida suur osa Pärnu ja Põlva maakonda minevast toiduabist, alanud on ka kohalevedu Raplasse, Tallinna, Tartusse, Haapsallu, Otepääle. Tarned kestavad 31. augustini, toidukraam peab olema abivajajatele laiali jagatud järgmise aasta 28. veebruariks.
Suurimad kogused toiduabi on tellinud Eesti Punane Rist, Eesti Lasterikaste Perede Liit, SA Eesti-Hollandi Heategevusfond. Kokku rahuldati 16 heategevusorganisatsiooni taotlused toiduabi vahendamiseks. Abisaajateni jõuab toit paljudes kohtades koostöös kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Piirkonniti võivad erineda nii toodete sortiment kui ka kogused, sõltudes sellest, kui palju milliseid kaupu on taotletud. Organisatsioonid on planeerinud tänavu toiduabi jagada ligi 129 500 inimesele.
Nii toiduabi koguse ja sortimendi, maksumuse kui ka abisaajate hulga poolest on tänavused näitajad rekordilised. Möödunud aastal jaotasid 10 heategevusorganisatsiooni Eestis 1365 tonni teraviljast valmistatud kuivaineid umbes 95 000 abivajajale.
Eestis jaotatava toiduabi väärtus on 2,2 miljonit eurot, raha selleks eraldas Euroopa Komisjon. Euroopa Liidu toiduabi-programm on üks ühenduse turukorraldusmeetmeist, mis Eestis rakendub kuuendat aastat. Toiduabi jagatakse eelkõige nendele inimestele, kes vastavad riikliku toimetulekutoetuse saamise tingimustele. Kui jaotatavast toiduabi kogusest ei jagu kõigile seda saama õigustatud isikutele, siis eelistatakse jaotamisel üksikvanemaga või vähemalt neljalapselisi peresid ning puudega inimesi.
Rahalised vahendid toiduabi-kaupade hankimiseks määrab igal sügisel liikmesriikidele Euroopa Komisjon. PRIA korraldab seejärel toodete tarnija leidmiseks riigihanke, mille tulemusel selguvad ka kõigi tooteliikide täpsed kogused.
Täna, 3. juulil kell 12 alustas Rakvere Põhjakeskuses ametlikult tööd Eesti esimene toorpiimaautomaat. Automaadi avamisel osales põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
„Toorpiimaautomaat on positiivne näide sellest, kuidas kohalike talunike toodang jõuab värskelt otse tarbijani,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Otse turustamine võimaldab hoida piima hinna taskukohase ning tõstab ka tarbijate teadlikkust kohalikust kvaliteetsest ja tervislikust piimatoodangust.“
Kuu aega kestnud testperioodi jooksul ostsid Põhjakeskuse külastajad automaadist argipäevadel 60 ja puhkepäevadel 130 liitrit pastöriseerimata piima. Kokku mahutab automaat 200 liitrit ning seda täidetakse viiel päeval nädalas.
„Kuu aega on olnud katsetuste aeg, kus A-Piim on teinud klientide paremaks teenindamiseks automaadile täiendusi. Tagasiside on olnud väga positiivne ning juba tunnevad automaadi vastu huvi ka teised maakonnad,“ rääkis MTÜ Partnerid tegevjuht Mare Sikkut.
Toorpiimaautomaadi rajamine läks maksma 14 838 eurot, millest 8429 eurot tuli Leader-programmist ning ülejäänu automaadi rajanud OÜ A-Piim enda vahenditest. Kohalik Leader-tegevusgrupp MTÜ Partnerid hindas toorpiimaautomaadi ettevõtjate toetamise meetme 2012. aasta parimaks projektiks.
1 liiter toorpiima maksab automaadis 90 senti, koos automaadist saadava pudeliga 1 euro. Värske pastöriseerimata piim tuuakse automaati OÜst Vaeküla Suurtalu.
Maitsev merevesi, rannailmad käes. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee
Eesti ornitoloogiaühing valis 2013. aasta linnuks nurmkana, keda tuntakse ka põldpüü nime all.
See väikese kodukana mõõtu lind elab peamiselt kultuurmaastikus ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse
läheduses. Vaatamata sellele ei teata nurmkanade eluolu kohta kuigi palju.
Eestis arvatakse seda liiki pesitsevat 4000 – 8000 paari, kuid uuemad loendusandmed näitavad, et nurmkanade arvukus on tugevalt langenud. Kas seda on põhjustanud viimaste aastate karmid talved, muutused põllumajanduses, pisikiskjate arvukuse märkimisväärne tõus või hoopis muud tegurid, seda püütakse muu hulgas välja selgitada nurmkanale pühendatud aastal.
Aasta lindu valis Eesti ornitoloogiaühing 19. korda. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi aasta linnu uurimise ja kaitse tegevustesse. Käesoleva ja varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind.
Eestimaa suve valitseb kehv suusailm – nii teavad teadjamad rääkida ja mis seal salata, päike ilmutas end juunis tõesti üsna harva. Levisid isegi kuuldused, et osa eestlasi põgenes keset suve lõunasse. Mina võtsin ette hoopis vastupidise suuna ja liikusin põhja, otsima mägesid, seiklusi, trolle, viikingeid ja ehk isegi lund.
Ilm on Norras nagu meil Soomaal – esindatud on viis aastaaega ainult, et seda kõike ühe päeva jooksul. Trondheimis lennukist maha astudes tervitas mind sombune ilm vaatamata sellele, et olin püüdnud päikese Eestist kaasa meelitada. Vahetasin valge pitsilise suveseeliku pikkade siniste teksade vastu. Mõned kilomeetrid autoga sõitnud, hakkas vihma kallama, nagu oleks taevaisa otsustanud oma suure sinakashalli ämbri veest tühjendada. Kusagil kaugemal müristas ja lõi välku. See kõïk katkes hetkega. Läbinud järjekordse tunneli ja taas päevavalguse kätte jõudnud, otsustas taevaisa tühjendada ka jää-ämbri – alla sadasid pisikesed rahetükid. Ka see katkes hetkega. Juba laevaga sihtkohta sõïtes paistis soe kollane taevakera ja tekkis tahtmine teksased taas seeliku vastu vahetada ja võtta põhjamaist päikest. Lõppsadam tervitas mind udupeene vihmaga. Mõttes tänasin oma võõrustajat, kes oli soovitanud kaasa võtta nii paksu jope, saapad, kui ka päevitusriided ja plätud. Pole halba ilma, on õïge riietus. Loe edasi: Norra – taevaisa meelevalla all olev riik
7.-20. juulini 2012 astub Raplamaa suuremates ja väiksemates kirikutes üles suur hulk väljapaistvaid Eesti muusikuid, kes esitavad eelkõige suurepärast klassikalist muusikat. Tänavu juba 20ndat korda toimuva Rapla kirikumuusika festivali eestvedajaks on Pille Lille Muusikute Fond.
„Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ning piirkonna väiksemates Juuru, Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,“ rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. „Esinejate seas on näiteks Eesti rahva südameid võitnud lauljatar Siiri Sisask, kes astub üles 7ndal juulil. Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb 11ndal juulil hingestatud a capella kavaga. Ning 13ndal juulil on palutud luulepärle esitama armastatud näitleja Guido Kangur, kes astub üles koos tuntud jazz-muusikute Jaak Lutsoja, Taavo Remmeli ja Oleg Pissarenkoga.“
Ansamblitest saab festivalil kulda üht Eesti sakraalseimat vokaalmuusika ansamblit Heinavanker (19.07) ning kammermuusika triot koosseisus Sigrid Kuulmann, Johanna Vahermägi ja Andreas Lend (10.07). Organistidest astub koostöös Juuru Orelifestivaliga üles Soome organist Ville Urponeni (8.07) ning Rapla kihelkonna päevadega koostöös Jaanus Torrimi ja Hille Poroson (22.07).
„Juubelifestivali kulminatsiooniks oleme 15. juulil Rapla kirikus toimuvale galakontserdile palunud esinema Rahvusooper Estonia mezzo-soprani Helen Lokuta ning rahvusvaheliselt tuntud tšellisti Henry-David Varema. Festivali kammerorkestri esituses kõlavad sellised klassikud nagu J. Haydn, F. Händel, H. Purcell, W. A. Mozart ning dirigendipuldis näeme Vanemuise teatri dirigenti Lauri Sirpi,“ sõnas Pille Lill.
Juba kolmandat aastat toimub festivali raames ka Rapla Suvekool, seekord keelpillimängijatele 7.-12.07 ja esmakordselt ka lauljatele 11.-6.07. Suvekooli juhendajateks on tunnustatud interpreedid ja õppejõud nii Eestist kui Soomest – prof. Mari Tampere-Bezrodny, Dr. Margareta Haverinen-Brandt jt. Koolis tehtud töödest on võimalik kõigil huvilistel osa saada 12. ja 16. juulil toimuvatel kontsertidel.
Rapla kirikumuusika festivali patroonideks on kultuuriminister Rein Lang ning EELK peapiiskop Andres Põder.
Kontsertide piletid hinnaga 3-7 eurot on saadaval Piletilevis ja tund aega enne kontserdi algust kohapeal.
Lisainfo: Pille Lill, +372 511 4077, plmf@plmf.ee
PLMF
Tuleval laupäeval, 7. juulil 2012 toimub Võrumaal Rõuges viieteistkümnendat korda Rõuge Noorteklubi poolt korraldatav üritus Rõuge Veepidu ja Paadiralli.
Juubeliürituse programm algab laupäeval kell 10 rannavollega. Osaleda saab kuni 16 võistkonda. Juhend ja registreerimine.
Päeva jooksul toimub maal ja vees ridamisi tegevusi suurtele ja väikestele veepeolistele.
Paadiralli teatevõistlus 6-liikmelistele võistkondadele algab kell 12. Juhend ja registreerimine.
Kell 14 leiab aset isemeisterdatud veesõidukite konkurss. Juhend.
Kell 15 saab Eesti sügavamail järvel stardi avaveeujumise I etapp.
Õhtuseks maiuspalaks on kummipaadiralli Rõuge järvestikus algusega kell 18. Juhend ja registreerimine.
Uudisena sel aastal RAFTi klass paadiralli võistlusel. Registreerimine.
Paadiralli toimub viiel järvel, millest kaks läbitakse paaril korral. Atraktiivsust pealtvaatajatele lisab “paadirallitajate” jooksmine koos varustusega järvede vahelisel alal ja mitmed omanäolised kostüümid. Eelmisel aastal jõudis finišisse 85 paatkonda. Võistlus päädib autasustamisega.
Õhtune pidu algab kell 21. Sel juubeliaastal toimub pidu lausa kahel laval. Pealaval esineb sarnaselt Rõuge Veepeole ja Paadirallile 15. juubeliaastat tähistav MEIE MEES ja üles astub Superstaar 2011 – LIIS LEMSALU. Suurjärve kaldal pakub rannafiilingut RING FM-i RANNALAVA, kus mängivad nii värsket kui ka vanemat muusikat DJ Ahto Kalda, DJ Vahur Kollom ja DJ Marko Kiljak.
Paadiralli eelõhtul 6. juulil süüakse Rõuge Suurjärve kaldal koos kaasamõtlejate, toetajate ja osalejatega Rõuge noorteklubi tegevuse ja paadiralli 15. aastapäeva juubelitorti.
Lisainfo internetist www.paadiralli.ee , www.facebook.com/paadiralli.
Karel Saarna, tel +372 5560 3989, Hektor-Glear Vene tel +372 525 7976, rouge.noorteklubi@gmail.com
