Külauudised

Kalev Vilgats pani õpilasmaleva raamatusse

Raamatu pealkirjaks on valitud „Eesti õpilasmaleva laulu“ esimese salmi kolmanda rea sõnad „on lipurivis malevlaste viirud…“

Mati Sutt tõstab koos Hansprindi töötajaga raamatute pakid autole Foto Urmas Saard — Mati Sutt tõstab koos Hansprindi töötajaga raamatute pakid autole. Foto: Urmas Saard

Täna enne tööpäeva lõppemist tagurdas Mati Sutt oma auto Pärnu trükikoja Hansaprint avatud laoväravate ette, kus alusele laotud tükisoojad raamatute pakid ära viimist ootasid. Mati Sutt on Pärnumaa õpilasmaleva kauaaegne juht, kes 35 aastat järjepidevalt õpilasmalevate töörühmade organiseerimisega tegelenud. Tänavu ta enam ei jätka, aga oli valmis Kalev Vilgatsit abistama mälestuste kirjutamisel. Samuti on meenutusi jaganud Mart Kuuskmann, Sirje Suurevälja, Valter Parve, Marek Nisuma, Ülo Liblik, Ülle Kaljumäe.

Pärnu Postimehe ajakirjanik Kalev Vilgats esitleb oma raamatut juba homme, 27. jaanuaril algusega kell 16.00 Teatri kohvikus. Mati Sutt kinnitas, et raamatut on huvitav lugeda kindlasti neilgi, kellel puuduvad isiklikud kogemused õpilasmaleva päevadest. Aga kahtlematult erilise elamusliku mäluvärskenduse loob raamat just nendele, kes ise Pärnumaal õpilasmalevas kaasa löönud.

Loe edasi: Kalev Vilgats pani õpilasmaleva raamatusse

Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlased asutavad taas vilistlaskogu

„Kui Pärnu linn on Eesti Vabariigi sünnilinn, siis Pärnu Ühisgümnaasiumi võime õigusega lugeda Eesti Vabariigi sünnikooliks,“ kinnitab Annely Akkermann, sama kooli vilistlane ja vilistlaskogu taasasutamise peamisi eestvedajaid.

Pärnu Ühisgümnaasiumi hoone on kõigilt külgedelt nauditava vaatega Foto Urmas Saard — Pärnu Ühisgümnaasiumi hoone on kõigilt külgedelt nauditava vaatega. Foto: Urmas Saard

29. jaanuaril kell 15.00 oodatakse kõiki Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlasi kooli praeguse hoone (Kooli 13 Pärnu linnas) saali, et taas kord asutada vilistlaskogu.

Annely Akkermann: „Meie kooli vilistlased on eesti rahvustunde äratajad nagu Mattias Johann Eisen ja Villem Reimann. Meie vilistlased on Eesti riigi rajajad Jüri Vilms, Konstantin Päts, Friedrich Akel ja Jaan Teemant. Meie kooli on lõpetanud esimese Eesti Vabariigi viimane peaminister ja esimene eksiilvalitsuse juht Jüri Uluots. Mõningail andmeil läks vabatahtlikuna Vabadussõtta 30 koolinoort, lisaks õpetajad ja 64 vilistlast. Eesti Vabariigi 100. ja meie kooli 155. sünniaastal on just õige aeg taasluua kooli vilistlaskogu.“

Esimene vilistlaskogu loodi 1929. aastal ning selle üheks traditsiooniks oli vilistlaste ja gümnasistide kohtumine jaanuarikuu viimasel pühapäeval, kus vilistlased tutvustasid gümnasistidele erinevaid ülikoole ja õppimisvõimalusi. Ka selle aasta jaanuarikuu viimasel pühapäeval, kohe peale vilistlaskogu asutamiskoosolekut, kohtuvad gümnasistid vilistlastega, seekord julgustavad Hollandi, Läti ja Suurbritannia ülikoolid lõpetanud vilistlased linna ja maakonna noori asuma õppima välismaale.

Loe edasi: Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlased asutavad taas vilistlaskogu

Rein Ariko valiti Sindi linnapeaks

Täna valis Sindi linnavolikogu Sindile linnapeaks Rein Ariko, kes omab ligemale paarikümne aasta pikkust töökogemust Sindi linnavalitsuses.

Rein Ariko, Sindi linnapea Foto Urmas Saard — Rein Ariko, Sindi linnapea. Foto: Urmas Saard

Ariko sai Sindi abilinnapeaks 1996. aasta sügisel pärast kohalike omavalitsuste valimisi, kui Mati Mettus nimetati linnapeaks.

Veebruaris 2010 astus ta abilinnapea ametist tagasi, aga järgmise aasta septembris valis volikogu Ariko uuesti abilinnapeaks. Tema kandidatuuri esitas volikogule Sindi linnapea Marko Šorin, kes oli ise vahepeal töötanud Ariko asemel abilinnapeana. Ariko nimetamist abilinnapeaks ja linnavalitsuse liikmeks toetas tookord viieteistkümnest volikogu liikmest kaheksa.

Täna toetas Ariko linnapea kandidatuuri samuti kaheksa volikogu liiget. Seni on Ariko Sindi linnapea kohustusi täitnud alates 2016. a 24. novembrist, kui eelmine linnapea Marko Šorin andis samal päeval riigikogu liikme ametivande.

Urmas Saard

Tartu rahust kõnelevad Sindi gümnaasiumi õpilased ja Mart Helme

Uudist täiendatud: 31. jaanuaril

Sintlastele ja Sindi gümnaasiumile on väga tähtis, et üks Tartu rahu sepistajatest oli Sindis sündinud ja omaaegses Sindi ministeeriumikoolis õppinud Julius Seljamaa. See teadmine selgitabki põhjust, miks peetakse 2. veebruaril taas Sindi gümnaasiumis Tartu rahu teemalist õpilaskonverentsi.

Kõigile ajaloohuvilistele avatud õpilaskonverents toimub Sindi gümnaasiumi aulas 2. veebruaril algusega kell 13.00 ja kestab ca 45 minutit.

Tänavu keskenduvad õpilased William Tomingase mälestustele. Konverentsil saavad sõna õpilased Eliise Kull, Egon Gentalen, Martin Salundi, Meelike Liiv, Eliria Kaup, Chätlyn Parts ja Ats Tobias Pikk. Õpilastelt kuuleb, et Tomingas oli üks rahukonverentsi organisaatoritest ja vahetu osaleja.

„3. detsembri varahommikul sõitis erirong Tartust Irboska suunas. Kaasa sõitis ka rühm sõdureid, kes saadeti kolonel Puskari poolt Vene delegatsiooni kaitseks. Venelaste kohvreid sai kolm koormat, seitsmele reele asusid Krassini mees- ja naiskaastöölised: 15 meest ja 9 naist. Koos Krassini, Joffe ja Klõskoga istusime autosse,“ võib lugeda Tomingase mälestustest, mida nüüd on Sindi gümnaasiumi õpilased õpetajate Lembit Roosimäe ja Eneli Arusaare abiga tundma õppinud ja valmis vahendama ka teistele ajaloohuvilistele.

Loe edasi: Tartu rahust kõnelevad Sindi gümnaasiumi õpilased ja Mart Helme

Äraleppimine ajalooga

Aasta tagasi tegid seitse ajaloomälu hoiule pühendunud ühingut Riigikogu juhatusele ettepaneku rajada riigi sajandaks aastapäevaks Toompea lossi kõrvale mälestusmärk Eesti riigi juhtivale väljakuulutajale ja esimesele valitsusjuhile Konstantin Pätsile. Ühtlasi juhiti tähelepanu tõsiasjale, et praegu on meie pealinna avalikus ruumis mälestusmärk ainult ühele riigipeale – Boris Jeltsinile.

Trivimi Velliste Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

Aasta jooksul on aset leidnud väga suur hulk mõttevahetusi kõige erinevamatel tasanditel – raadios, televisioonis, ajalehtedes, aga ka avalikel aruteludel, milles on osalenud suurem osa nimekaid Eesti ajaloolasi. Valdavalt on jõutud arusaamani – ajaloole ei saa läheneda meie tagantjärele tarkusega. Ajalooliste isikute käest ei saa tagantjärele nõuda selgeltnägija võimeid. Nemad ei saanud näha ette seda, mida meie näeme nüüd tagantjärele.

Sellegipoolest võib ajaloost õppida. Ent õppides on asjakohane võtta arvesse kõik meile teadaolevad faktid ja asjaolud ning mitte piirduda nendega, mis meile meeldivad või mis on kooskõlas meie tänaste arusaamadega. Ja isegi tõlgenduste erinevuse korral on arukas otsida hinnangute ühisosa – seda, mis on oluline.

Vähem vaieldakse selle üle, missugune oli Konstantin Pätsi osa Eesti riigi sünniloos – see oli väljapaistev ja keskne. Kasutades klassikalist väljendit, ta oli primus inter pares – esimene võrdsete seas. Küll aga murtakse piike 1934. ja 1939.-1940. aastaga seoses.

Loe edasi: Äraleppimine ajalooga

Sindi heategevuslik kontsert „Igal lapsel oma pill“

MTÜ Sindi Lasteka pere andis teada, et nende meeskond võtab aktiivsetest tegevustest puhkuse, aga soovis tänada kõiki oma toetajaid ja sõpru toreda kontserdiga.

Margit Toodu, MTÜ Sindi Lastekas juhataja Foto Urmas Saard — Margit Toodu, MTÜ Sindi Lastekas juhataja. Foto: Urmas Saard

Täna korraldas Sindi lastekas koostöös Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooliga Sindi seltsimajas heategevusliku kontserdi „Igal lapsel oma pill“. Suurde saali sisenejad ei pääsenud mööda eesruumis olevast pikast müügiletist ilma seda märkamata. Vähem märgatavaks jäi tilluke korjanduskarp, aga vaatamata sellele jätkus ikkagi küllaga annetajaid. Lasteka liikmed Sindi lasteaiast Reine Tänav, õppealajuhataja ning Liina Müür, majandusjuhataja, kutsusid inimesi ostma. Tänav ütles, et kõik lasteka toimekad inimesed olid küpsetanud ja erinevaid võileibu valmistanud, mille müügist saadud raha annetati samuti heategevuseks.

Lasteka juhataja Margit Toodu rääkis, et 2011. aasta mais asutatud kodanikeühendus on üle viie aasta järjepidevalt heategevusega tegelenud. Sindi inimestele polnudki vaja pikalt meenutada, mida kõike on tehtud. Lastekaitsepäeva sisustamine, talgute korraldamised või advendiaja tähistamine on paljudest tegemistest vaid üksikud näited.

Loe edasi: Sindi heategevuslik kontsert „Igal lapsel oma pill“

MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja 2017. a I taotlusvooru

MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja projektitaotluste vastuvõtu 2017. a I taotlusvooru: voor on avatud 27. veebruar-15. märts.

Toetust saavad taotleda Meremäe, Misso, Mikitamäe, Orava, Räpina ja Värska vallas tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud ja kohalikud omavalitsused.

Infopäevad taotlejatele toimuvad 15. veebruaril kell 16 Värska kultuurikeskuses ja 17. veebruaril kell 16 Meremäe vallamajas.

Toetust saab taotleda meetmetest:

Meede 1 – Elukeskkonna arendamine
Meede 2 – Ettevõtluse arendamine
Meede 3 – Ühistegevuse ja koostöö arendamine

Projektitaotluste hindamise tähtaeg (tegevusgrupis) on 15. mai 2017.

Täpsem info taotlemise ja nõustamise kohta: www.piiriveere.ee.

Oskuste aasta toob fookusesse kutseoskused

Kutseoskuste, meisterlikkuse ja elukestva õppe väärtustamiseks Eesti ühiskonnas tähistatakse 2017. aastat kui oskuste aastat ning nii Harjumaal kui ka mujal üle Eesti toimub palju kutseharidusega seotud tegevusi.

Täpsemat ülevaadet oskuste aasta sündmustest saab vaadata veebilehel www.oskusteaasta.ee. Kalender täieneb üritustega pidevalt.

Tallinnas asuvad kutsekoolid pakuvad võimalust elada kaasa erinevatele kutsemeistrivõistlustele. Tallinna Ehituskoolis toimub juba jaanuari teises pooles ehituseriala õppurite mõõduvõtt KelluSkills ning veebruari alguses pakuvad põnevat kaasaelamist Tallinna Teeninduskooli kolmandad koolisisesed meistrivõistlused kõikide valdkondade õpilastele. TTÜ Mektory Tehnoloogiakool ja Swedbank korraldavad koos kõigi kooliastmete ja ka kutsekooli õpilastele mõeldud äriideede konkursi Bright Minds, mille auhinnafond on 9000 eurot.

Paljud üritused on üle-eestilised. Nii korraldab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning Tagasi Kooli projektiga projekti „Kõik on IT“ raames märtsis üle Eesti 100 koolitundi. Riigimetsa Majandamise Keskus korraldab aprillis veebipõhise metsaviktoriini. Mai alguses toimub Tallinnas erinevaid erialasid koondav üleriigiline kutsemeistrivõistlus Noor Meister, mis tutvustab kutseõppealasid ning annab võimaluse noortele oma oskuste võrdlemiseks. 2015. aasta haridusteo tiitli võitnud Räpina Aianduskool korraldab populaarset taimeprojekti „Sõprusetera“ ka sel aastal.

Loe edasi: Oskuste aasta toob fookusesse kutseoskused

Läti seafarmis tuvastati taas sigade Aafrika katk

Eelmisel reedel tuvastati Lätis selle aasta esimene sigade Aafrika katku puhang kodusigadel, mis taaskord kinnitab, et viirus võib sigalatesse jõuda ka talvel.

Viirus tuvastati Sigulda lähedal asuvas enam kui 5000 seaga kõrge bioohutusega farmis.

Eelmise aasta 25. novembril tuvastati sigade Aafrika katk ka Leedus koduseafarmis.

“Need juhtumid lähiriikides kinnitavad, et taud võib farmi jõuda ka külmemal ajal ning sigade Aafrika katku esinemise hooajalisuse argument jääb järjest nõrgemaks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Harles Kaup. “Taudi ärahoidmine eeldab loomapidajalt igapäevast hoolsust bioohutusnõuete täitmisel, et kavandatud abinõud reaalselt ja tulemuslikult toimiksid.”

Loe edasi: Läti seafarmis tuvastati taas sigade Aafrika katk

Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum
sõlmisid koostööleppe

Koostööleppele kirjutasid alla Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu (pildil paremal) ja Ogre tehnikumi direktor Ilze Brante. Foto: Luua Metsanduskool

12. jaanuaril sai ametliku vormistuse juba pool sajandit kestnud koostöö Eesti ja Läti metsanduskoolide vahel. Lätis Ogre tehnikumis allkirjastasid koostööleppe Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum, mis on Lätimaal juhtiv metsandusharidust andev kutseõppekeskus.

Esialgu viieks aastaks sõlmitud koostöölepe näeb ette mitmeid ühiseid tegevusi. Kavas on tegeleda metsanduslike kutsevõistluste ettevalmistuslaagrite ja võistluste korraldamisega, õpetajate ja õpilaste vahetusega, praktikaprogrammide ja õppekavade arendusega ning ühiselt osaleda Euroopa Liidu programmides.

“Meie koostöö on kestnud juba üle viiskümne aasta, nüüd fikseerisime selle ka täpsemalt ära,” sõnas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Ta lisas, et koostöö Läti metsanduskooliga on väga oluline ka laiemas mõttes – see annab Eesti metsameestele võimaluse arutada erinevaid teemasid kolleegidega, kes tegutsevad igapäevaselt samasugustes metsades. “Tihti vaatame siit Eestist Soome ja Rootsi poole, õpime nende kogemustest ja arutame nendega metsandust, kuid Läti on ju meile lähem ja samasuguse taustaga nii kultuuriliselt kui looduslikult. Omavaheline suhtluse tihendamine on väga oluline,” rõhutas Zuba-Reinsalu.

Loe edasi: Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum
sõlmisid koostööleppe

Vaimse tervise mured vajavad tähelepanu

Iga neljas täiskasvanu kogeb aastas mõnda vaimse tervise probleemi ja ligikaudu viiendikul lastest ning noortest esineb vaimse tervise häireid, mis vajavad spetsialisti abi. See tähendab, et just praegu võib keegi sinu perest, sõpradest või töökaaslastest vaevelda tõsise probleemi küüsis, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise programmijuht Elis Haan.

Siiski on enamik sagedamini esinevatest vaimse tervise probleemidest ennetatavad ja iga inimene saab oma vaimset tervist positiivselt toetada ning vajalikku abi leida. Selleks on loodud vaimse tervise teemalised veebikeskkonnad peaasi.ee ning enesetunne.ee, vaimse tervise keskused ja kabinetid, kuhu inimesed saavad pöörduda.

Abi otsimist takistab valehäbi
Faktum & Ariko viis sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi uuringu „Teadlikkus, hoiakud ja suhtumised vaimsesse tervisesse“, millest selgus, et 52% Eesti elanikkonnast oma vaimset tervist ja heaolu heaks ning üle poole Eesti elanikest on vaimse tervise parandamise eesmärgil viimase aasta jooksul oma elustiili muutnud. Näiteks on nad tõstnud oma liikumisaktiivsust ja muutnud ellusuhtumist.

Loe edasi: Vaimse tervise mured vajavad tähelepanu

Tähelepanekuid ilmast ja elust 2016. aastal

Annetused Vigala Sassi ohvrikivil 2016. Foto: Jaan Viska

Tähelepanekuid jagab Jaan Viska, toetudes oma märkmetele ja ilma

ülevaatele.

Tavaliselt on uue aasta algul kombeks tagasi vaadata möödunud aasta ilmale.

Kõigepealt meenuvad rekordaastad: 50 aastat augustikuu tormist ja 30 aastat külmast jaanuarist ja augustikuu üleujutustest. Ilmajuttu võiks alustada kõige enam räägitud 1967. aasta tormist, mil tuulekiirus küündis üle 30 meetri sekundis. Rekordid jäävad ikka meelde, neist räägitakse aastaid. Mäletan, selle orkaanimõõtu tormiga tuli sõita Tartusse sisseastumiseksamitele, eriti räsis torm Läänemaad. Liinibussi oli muretsetud kahemehesaag, et teele langenud puid kõrvaldada. Kuusikul asuvat tuulemurdu tean aastaid.

Üks viimaste aastakümnete külmemaid talvesid oli 1987, mil naelapead kiiskasid toaseinas, külma üle 30 kraadi ja samas selle aasta august oli üks vihmasemaid, jõgi ajas üle kallaste, sai mõeldud, kui raske on Vigalas kartuleid kasvatada, vilja koristada ja maad künda.

Möödunud jaanuar oli aasta külmem kuu, keskmise temperatuuriga -8 kraadi. Lund jätkus, teed aeti lahti neli korda. Aga seevastu veebruar oli üks soojemaid talvekuid aastate vältel, keskmise temperatuuriga pluss 1. Juba jääminek algas 10. veebruari paiku (Velise jõel). See oli hea enne, siis ei tule kevadist üleujutust, ja nii oligi. Järgmise kuuna võib nimetada kuiva maid, sajuhulk oli pool normi, tundus Vigalas veelgi kuivem. Siinkohal pidid põllumehed kiirustama, kevadkülv jäi kuiva kätte. Paljudel põldudel oligi oodatust väiksem saak.

Loe edasi: Tähelepanekuid ilmast ja elust 2016. aastal

Sindi seltsimaja ette püstitati tosinameetrine lipuvarras

Tänase tööpäeva lõppedes ajas firma Hõbesõlg OÜ juhataja Marek Eistre koos abilisega 12meetri pikkuse lipumasti püsti äsja uuenduskuuri läbinud Sindi seltsimaja esisel platsil.

Marek Eistre, Hõbesõlg OÜ juhataja, kinnitab vimplit (viir) Sindi seltsimaja ette paigaldatud lipumasti heiskamiseks Foto Urmas Saard — Marek Eistre, Hõbesõlg OÜ juhataja, kinnitab vimplit (viir) Sindi seltsimaja ette paigaldatud lipumasti heiskamiseks. Foto: Urmas Saard

Eelmise aasta sügisel said seltsimaja välisseinad kauni välimuse. „Välisseinte soojustusmaterjalina kasutatava vahtpolüstüreeni peale oleks keeruline vastupidavat lipuvarda pesa paigaldada,“ selgitas Sindi linnapea kohuseid täitev Rein Ariko. Et esindusliku välimusega hoone veelgi pilkupüüdvamaks muuta, otsustatigi paigaldada kaugele paistev lipumast.

Töö telliti siinsamas Sindi külje all asuvas Pulli külas lipumastide paigaldamisega tegelevalt firmalt, kellel juba suured sellealased kogemused. Mehed tõstsid näiliselt kerge liigutusega nagu suure linnu sule auto pealt maha. Eistre hindas selle kaaluks umbes 50 kg. Klaasplastist mast ise ei pidavatki nii raske olema. Raskeks tegevat masti sees olev vints. Selline lipuheiskamise mehhanism on parem mitmel põhjusel. „Esiteks ei jää pikk väline nöör vastu masti plaksuma. Teiseks tagab säärane mehhanism lipule ohutuse,“ rääkis Eistre peamisest.

Lipumaste valmistab Harjumaal Kose vallas asuv Flagmore AS, Euroopa suurim klaasplastist lipumastide tootja. Vilunud liigutustega tööd tegevat Eistret ei seganud samal ajal rääkimine ja jätkas selgitustega: „Samasugused lipumastid valmistati ju väikeses Eesti külas ka Rio olümpia vajadusteks, samuti Londoni olümpiamängudeks. Ka Euro 2012 jalgpalli meistrivõistlustel Ukrainas ja Poolas kõrgusid samad lipumastid.“ Tema sõnul on materjal vastupidav. Murdumisi olevat ette tulnud väga üksikutel juhtumitel. Loodetavasti Sindi seltsimaja juures masti murdvad marutuuled ei puhu.

Loe edasi: Sindi seltsimaja ette püstitati tosinameetrine lipuvarras

Meremäe vallas ja Misso valla Luhamaa nulgas korraldatakse rahvaküsitlus

26.-29. jaanuaril korraldab Võru maavalitsus rahvaküsitluse Meremäe valla ja Misso valla Luhamaa nulga külade elanike arvamuse väljaselgitamiseks Setomaa valla moodustamise kohta Värska, Meremäe ja Mikitamäe valla ühendamisel koos Misso valla Luhamaa nulga külade üleandmisega. Samal ajal teeb samalaadse küsitluse Põlva maavalitsus Värska ja Mikitamäe valla elanike hulgas.

Mikitamäe, Värska ja Meremäe vallavolikogud ei esitanud 1. jaanuariks 2017 haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlust. Haldusreformi piirkondlik komisjon soovitas valitsusele teha ettepaneku Setomaa valla moodustamiseks juhul, kui see on kohaliku elanikkonna tahe. Vabariigi Valitsuse soov on saada teada elanike meelsus võimaliku seto valla moodustamise kohta.

Küsitluslehele on kantud küsimus: “Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?” Lisatud on vastusevariandid jah ja ei.

Küsitlusest on õigus osa võtta vähemalt 16-aastastel inimestel, kes Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel elavad püsivalt Meremäe vallas või Misso valla Luhamaa nulgas. Luhamaa nulga külad on Hindsa, Koorla, Kriiva, Kossa, Leimani, Lütä, Mokra, Määsi, Napi, Pruntova, Põrstõ, Saagri, Saagrimäe, Savimäe, Tiastõ, Tiilige, Tserebi, Toodsi, Väiko-Tiilige.

Loe edasi: Meremäe vallas ja Misso valla Luhamaa nulgas korraldatakse rahvaküsitlus

Eesti metsadest on kadunud 60 000 linnupaari aastas

Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde 96 liigist. Koguni 41 neist on rahvusvahelise hindamismetoodika järgi liigid, kelle kaitse ja soodsa seisundi tagamisel on Eestil Euroopas suur vastutus. Aastatega intensiivistunud metsamajandusel ja planeeritavatel metsaseaduse muudatustel on arvestatav negatiivne mõju Eesti metsalinnustikule.

Aastatel 1984-2016 on metsaga seotud liikide arvukus vähenenud keskmiselt 0,5% ehk 60 000 linnupaari võrra aastas. Eesti metsades pesitsevate eriti oluliste nn vastutusliikide hulgas on langeva arvukusega liike peaaegu kolm korda rohkem kui kasvava arvukusega liike. Pikaajaline haudelindude seire näitab isegi väga tavaliste metsalindude, näiteks inimestele hästi tuntud tutt- ja salutihase, leevikese, siisikese jt arvukuse vähenemist.

Kohapealsete mõjude olulisust näitab see, et kiiremini on vähenenud paiksete metsaliikide arvukus. Liikide arvukust on mõjutanud nii otsene metsade raie kui ka selle kaudsed mõjud. Näiteks suuremate metsamassiivide killustamine on olnud halb must-toonekurele ja metsisele, metsakanaliste jt tavapäraste saakobjektide vähenemise tõttu on oluliselt kahanenud ka meie põliste metsaliikide kanakulli ja kassikaku arvukus.

Loe edasi: Eesti metsadest on kadunud 60 000 linnupaari aastas

Kihnu sõnaraamat annab edasi saarerahva omapära

Laupäeval, 21. jaanuaril kell 12 esitletakse Pärnus Uue Kunsti muuseumis (Esplanaadi 10) Kihnu sõnaraamatut.

Sõnaraamatusse koondatud Kihnu sõnavara annab edasi selle unikaalse saare looduse ja saarerahva eluruumi eripära, millesse kuuluvad meresõit, kala- ja hülgepüük nagu ka rahvalaulikud ja käsitöömeistrid.

Sõnaraamatus on üle 6000 märksõna. Sõnastiku põhiosale järgneb valik Kihnu isiku- ja kohanimesid. Rahvakultuuri seisukohast olulisi mustreid ja rõivadetaile aitavad arusaadavaks muuta nii oskussõnad kui ka illustreerivad värvitahvlid.

Et mandriinimeste seas on Kihnu järjest popim reisisiht, tasuks maesõma massakatelgi sõnaraamat praami peale minnes kaenlasse võtta. Siis ei pea nad kangesti imeks panema, kui söögilauas pakutakse kala kõrvale õuni (sest õonad on kartulid), et rannas ei uju luiged, vaid juõsõd, et õhus lendlevad idirasvlasõd ‘rasvatihased’, õigõd piästlikud ‘suitsupääsukesed’ või kjarrud ‘naerukajakad’, et Kihnu naine ajab endale kördi selga või et Kihnu mees tõmbab uusad jalga ning troi selga.

Raamatu koostasid kihnlased Reene Leas, Reti Könninge, Silvi Murulauk ja saarlane Ellen Niit. Sõnaraamatu koostajatel olid abiks toimetajad Karl Pajusalu ja Jüri Viikberg ning Kihnu Kielekoja eakad keeletargad, kellega on läbi arutatud paljud sõnatähendused ja näitelaused.

Raamat valmis Kihnu Kultuuri Instituudi, Eesti Keele Instituudi ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koostöös, selle kirjastas Eesti Keele Sihtasutus.

Jaan-Ivo Lukas on teinud Külauudistele kaastööd
üle kuue aasta

Jaan-Ivo Lukas oma Jõgeva kesklinnas asuvas büroos koos Külauudiste tänukirjaga. Raamaturiiulist paistavad väljaanded, mida mees on koostanud, toimetanud ja/või välja andnud. Foto: Elina Allas

Jõgeval elav Jaan-Ivo Lukas (52) on Külauudistele kaastööd teinud juba peaaegu selle loomisest saati ehk nüüdseks juba üle kuue aasta. Tänavu aasta alguses tunnustas Külauudiste portaali haldav MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts usinat Jõgeval elavat kodanikuajakirjanikku tänukirja ja magusate meenetega.

Jaan Lukase sõnul teeb ta hea meelega kodanikuajakirjanikuna Külauudistele kaastöid, kuna portaal sümpatiseerib teda oma kuvandiga, mille läbivaks jooneks on tema jaoks kodulähedus.

“Erinevate inimeste kodupaikades toimuvad sündmused, rõõmud ja mured jõuavad avalikkuseni,” toob Lukas välja oma kirjutamise põhjuse. “Sellisest kirjutamisest saab positiivse laengu ja usutavasti on uudiseid ja lugusid ka mõnus lugeda. Kirjutama ajendab seegi, et minu ajakirjanduslikus tutvusringkonnas on Külauudistel mitmeid püsilugejaid ja portaali austajaid, kes alati heameelega infot jagavad, oma toimetamistest teada annavad.”

[pullquote]“Kui omakandi inimestest ja nende tegudest märku ei anna, võib see kergesti tegemata jääda. Ja kui naljaga pooleks öelda, siis omakandi inimeste ja nende tegude kiitmine on sedavõrd oluline tegevus, et seda ei saa teiste hooleks jätta.”[/pullquote] Lukas toob välja, et regulaarselt varustavad teda infoga Külauudiste jaoks Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse esimees Liia Lust ja aseesimees Pille Tutt, ühtlasi on Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist; Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev; Jõgevamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees ja Jõgeva vallavanem Enn Kurg; Jõgeva vallavolikogu esimees, spordiajakirjanik Tiit Lääne; Saare vallavanem Hannes Soosaar; Torma vallavolikogu esimees Ülvi Nool ja vallavanem Triin Pärsim; heategevuse edendajad Eckard Klug ja Luule Väin Sadala kandist; Mustvee kultuurikeskuse ja raamatukogu eestvedaja Laidi Zalekešina; Pala vallavanem Jozsef Weinrauch ja Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Malle Weinrauch; Kasepää vallavolikogu esimees Aivar Anijago ja vallavanem Jüri Vooder, Jõgeva linnavolikogu liige ja Tartumaal asuva Laeva vallavanem Aare Olgo; külaelu eestvedajad Viljandimaal Kuhjavere külas ning teatrifestivalide korraldajad Urve ja Romeo Mukk ja paljud teised.

Loe edasi: Jaan-Ivo Lukas on teinud Külauudistele kaastööd
üle kuue aasta

K. Pätsi surmast möödub 61 aastat

Täna kekspäeval süüdatakse Tallinna Metsakalmistul asuvas Konstantin Pätsi rahulas küünlad Vabadusristi kavaleri, I-V riigikogu liikme, Asutava Kogu liikme, Eesti Vabariigi esimese presidendi, riigihoidja, riigivanema, peaministri, Eestimaa Päästekomitee esimehe mälestuseks.

Elle Lees perekond Pätside rahulas Foto Urmas Saard — Elle Lees perekond Pätside rahulas. Foto: Urmas Saard

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht Elle Lees palub tulla kohale, kui tervis ja ilm vähegi lubab. „Mälestame oma esimese presidendi 61. surma-aastapäeva. Peame meeles, et praegune nõiajaht ja Pätsi vastane retoorika ei kustuta meie riigi 20. sajandi kõige silmapaistvamate riigimeeste nimekirjast Pätsi nime.

Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas ja suri 18. jaanuaril 1956 Venemaal Kalinini oblastis asuvas Buraševos, kus Eestit okupeerinud vene terrorirežiimi poolt presidenti vägivaldselt kinni peeti.

Eesti riigitegelase mälestuse jäädvustamiseks on algatatud üldrahvalik rahakorjandus, mille toel soovitakse püstitada Kuberneri aeda monumentaalteos.

Loe edasi: K. Pätsi surmast möödub 61 aastat

Metsandusnõukogu heakskiidu saanud metsade kaitse tegevusplaan vajab elluviimist

Eile, 16. jaanuaril kogunenud metsandusnõukogu toetas range kaitse töörühmas kokkulepitud tegevusplaani salu- ja laanemetsade kaitseks. Ühenduste hinnangul on nõukogu toetus oluline samm metsade elurikkuse kaitsel. Tegevusplaani elluviimine eeldab järgmisi samme keskkonnaministrilt ja valitsuselt.

metsakaiseks

Kohtumisel Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) esindanud Tarmo Tüüri sõnul on elustiku kaitsmiseks vajaliku minimaalse mahu salu- ja laanemetsade kaitse alla võtmisega eri põhjustel viivitatud ligi 15 aastat. See on selgelt seatud ka kehtiva metsanduse arengukava eesmärgiks, ent peale arengukava vastuvõtmist 2011. aastal kuni viimaste kuudeni pole sisulisi edasiminekuid olnud. “Täna on olemas nii ekspertkogus kui ka majanduslikke huvipooli hõlmavas nõukogus heaks kiidetud pla

an, mille elluviimine lahendaks Eesti metsade elurikkuse säilimiseks ühe olulisema probleemi,” avaldas Tüür heameelt. “Järgmise kiire sammuna tuleb valitud metsadele keskkonnaministri käskkirjaga rakendada esialgne kaitse. See võimaldab alustada plaani ellu viimiseks vajalikke toiminguid,” selgitas Tüür.

Loe edasi: Metsandusnõukogu heakskiidu saanud metsade kaitse tegevusplaan vajab elluviimist

Maya ja Petu kutsusid endast kirjutatud lugusid lugema

Lea Jaanimaa „Maya“ ja Margit Petersoni „Petu“ on mõlemale autorile esimesed lasteraamatud, mis jõudsid lugejateni möödunud aastal enne jõule.

Lea Jaanimaa ja Margit Peterson ()kivisildniku seltsis Foto Urmas Saard — Lea Jaanimaa ja Margit Peterson (:)kivisildniku seltsis. Foto: Urmas Saard

Neljapäeval, 12. jaanuaril veetsid Maya ja Petu koos oma loojatega meeldiva õhtupooliku kirjandushuvilise rahva seas Piano kohvikus. Port Artur 2 kaubanduskeskuse kolmandal korrusel kahasse Rahva Raamatuga põrandat jagav kohvik on hea kohtumispaik põnevate tegelastega tutvumiseks. Kaks naist sättisid (:)kivisildniku endi vahele istuma ja olid valmis vastama nii tema kui sügavalt pehmetes tugitoolides istuvate inimeste küsimustele.

Jaanimaa, kes oskab maailma näha läbi koera silmade

Esimesena sai vastamise õiguse pealinnast Pärnusse sõitnud Jaanimaa, kelle mõttest sündiski ühine raamatute esitlemine. Kõigepealt rääkis autor Vaikse ookeani rannikul asuvas Californias elavast kunstnikust, kellega koostöös raamat valmis. „Mina kirjutasin ja Ilona Sula jutustas minu lugusid piltideks joonistades. Me suhtlesime ainult meiliteel.“

(:)kivisildnik ütles, et „Maya“ ei ole kaugeltki Lea esimene raamat ja tegemist on vilunud kirjanikuga.

Loe edasi: Maya ja Petu kutsusid endast kirjutatud lugusid lugema

Tõnis Vindi graafika ja plakatid Avangard Galeriis

Tõnis Vint kui Eesti kunsti geomeetrilis-sümbolistliku koolkonna ellukutsuja ja juhtfiguur astus eile õhtul Pärnu Avangard Galeriis üles seitsmekümnendatel-üheksakümnendatel loodud graafika- ja plakatikunstiga. Eesti kultuurkapitali poolt toetatud näitus jääb avatuks kuni 10. veebruarini.

Tõnis Vindi graafikat ja plakateid näeb Pärnu Avangard Galeriis kuni 10 veebruarini Foto Urmas Saard — Tõnis Vindi graafikat ja plakateid näeb Pärnu Avangard Galeriis kuni 10 veebruarini. Foto: Urmas Saard

„Meelis Tammemägi kätte olid sattunud väga põnevad plakatid nõukogude perioodist, minu käes olid mõned graafilised lehed. Sellest tekkiski meil mõte panna kokku näitus kahest asjast, mis kannavad sama motiivi,“ selgitas Marian Kivila.

Vindi nõukogude perioodi loomingus segunesid uurimused kujunditest, märkidest, müstilistest õpetustest ja erootikast. „Naise motiiv tuli seitsmekümnendatel pisut hiljem juurde. Esmapilgul veidi naivistlik,“ rääkis Kivila ja meenutas, et omal ajal olid sellised tööd ka suure poliitilise tähendusega. „Sellel ajal võis vabalt palja naise kujutamise eest vangi sattuda.“ Vindi töödes on ka palju eklektikat. „Ta ütles seitsmekümnendatel, mis hakkab juhtuma kaheksakümnendatel, ka arhitektuuris. Vindil olid tolle aja kohta väga innovaatilised tööd.“

Nõukogude perioodist pärit näituseplakatid on valminud ofsettrükis. Kogu kunstiline aines liigub mööda sama rada, nagu graafikagi. Vanameistri töödes kohtub idamaade filosoofia kunstniku enda maailmapildi ja õhtumaade muinasjuttudega, samuraid geishadega, haldjad vibuküttidega ja Mulgimaa mustrites mandalad hea ja kurja võitluse, valguse ja varju tasakaalu, musta ja valge ja yin-i ja yang-iga.

Loe edasi: Tõnis Vindi graafika ja plakatid Avangard Galeriis

Korralda teisel Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivalil oma arutelu!

Teise Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali ideekorje võtab tuure üles. Oma arutelu teemat saab festivalile pakkuda jaanuari jooksul. Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival sünnib koostöös paljude organisatsioonide ja inimestega ning toimub teist korda 14. juulil Eesti Maanteemuuseumis Varbusel.

Arvamusfestivalil osalejad Foto Urmas Saard — Arvamusfestivalil osalejad. Foto: Urmas Saard

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival on üks kolmest tänavusest arvamusfestivalist, mis lisaks Kagu-Eestile toimuvad veel ka 10. juunil Hiiumaal ja 11.–12. augustil Paides. Kõigi kolme festivali algatajad on otsustanud teha tänavuse ideekorje keskselt, mistõttu arutelude ideekorjesse esitamise tähtaeg on 31. jaanuar ja juba 1. märtsil avalikustatakse ideekorje tulemused. Oma ideid saab esitada aadressil www.arvamusfestival.ee/ideekorje.

“Kui me räägime eripalgelisest Kagu-Eesti kultuuriregioonist, siis on näiteks siinsete inimeste käest hiljuti küsitud arvamust seoses haldusreformiga,” ütles Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali eestvedaja Ott Rätsep. “Mõne kuu pärast selgub, kas ja mil määral nende arvamustega ka arvestati. Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali vabatahtlike meeskond loodab, et arvamuste kuulamine saab pigem reegliks, mistõttu soovime kõikide kohalike inimestega kujundada Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivalist hea traditsiooni. Ootame teilt tänavu jälle kõiki kogukondi puudutavaid teemasid,” lisas Rätsep.

Loe edasi: Korralda teisel Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivalil oma arutelu!

9. jaanuarist muutusid metsandustoetuste tingimused

Nii tehakse harvesteriga metsatööd. Foto: Luua metsanduskool

9. jaanuarist jõustusid muudatused keskkonnaministri 14.04.2014 määruses nr 10 “Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord”.

Määruse muudatused aitavad tagada, et ühistute tugi metsaomanikele ja metsamajanduslikud tegevused aitaksid täita eelkõige metsaseadusest ja metsanduse arengukavast tulenevaid eesmärke.

Alates 9. jaanuarist saab siseriiklikke toetusi taotleda metsaühistu, millel on vähemalt 200 liiget. Selline nõue soosib elujõulisemaid ühistuid ja kvaliteetset teenust ning aitab vältida selliste ühistute teket, mis on keskendunud pigem toetusraha saamisele, mitte niivõrd ühistegevuse arendamisele.

Nõustamistoetuse saamisel on edaspidi oluline metsaühistu tulemusmõõdikute alusel saadud tulemus. Tulemusmõõdikute rakendamisel on kriteeriumideks ühistu liikmete arv, metsamaa pindala, metsaomanike teenindamise ja metsamajanduslike tööde korraldamise ning toetuste kasutamise aktiivsus. Toetatakse pigem neid ühistuid, kes on aktiivsemad ja panustavad rohkem metsamajanduslikesse tegevustesse.

Loe edasi: 9. jaanuarist muutusid metsandustoetuste tingimused

Valla om Mino Võromaa 30. võrokiiliside kirätöie võistlus

"Mino Võromaa" 2011 — “Mino Võromaa” 2011

Oodami juttõ, luulõtuisi, nalajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ – kõiksugudsõ kirätüü omma oodõdu!

Timahava saava latsõ ja noorõ valli viie teema hulgast. A olõs hää, ku kirätüül olõs uma mõtõld päälkiri (tuu tähändäs, et teema ei olõ üteliisi jutu päälkiri). Kimmäle või kirota ka umal süämelähküdsel, vabal teemal. Hinnatas vannusõrühmi perrä (I-III, IV-VI, VII-IX ja X-XII klass).

„Mino Võromaa 2017” teema omma:

Mino Võromaa / Milles mullõ Võromaa
Mis om moodun / Kiä om moodun
Eesti pidopäävä (Eesti Vabariigi tsõõrigu hällüpäävä pääle mõtõldõn)
Kimmüseldä ilm
„Inemise ommava ulli“ (Contra)

Oodami latsi ja nuuri võistlustöid 3. radokuu pääväs (3.02.2017) meili pääle kaile.kabun@wi.ee.

Üts osavõtja või saata võistlusõlõ kooni kolm tüüd. Ku tüüd kuigi meili pääle saata ei saa, või käsikirä tuvva-saata Võro Instituuti (Tartu 48, 65609 Võro).
Kõgõ parõmba tüü trükütäs är sarja „Mino Võromaa” 30. latsiraamatun. Parõmbilõ kirotajilõ avvuhinna!

Lähembält saa võistlusõ kotsilõ küssü 525 3215 (Kaile Kabun).

Jääratas pöörlemas Vana-Vigalas – mitte ainult

Jaan Viska

Möödunud suvi tõi üle Eesti külateatrid Vana-Vigalasse teatrit tegema. Tundus, et üks maakoht oli kuulus oma tegemiste poolest. Nüüd räägime looduse väest. Külm meisterdab pöörleva ratta Vigala jõel, mujalt, teistelt jõgedelt pole varem selliseid teateid tulnud.

Arvatakse, et Ahja jõel olevat ka jääketast pöörlemas nähtud. Jääketta pöörlemispaik on pargi kagupoolses osas. Ühel pool jõge asub Vigala Sassi loitsukivi, teisel pool jõge Vana-Vigala ohvrihiis. Vana-Vigala piirkond asustati muinasajal. Hiied asuvad külade ümbruses, hiiest voolab välja üks allikas jõkke. On räägitud, et allikal oli ravivägi, olla saadud lahti kurjast ja haigustest. Kas pühapaiga vägi paneb vee jões pöörlema või hoopis siinpoolselt mõjutab loodust Sassi kultusekivi? Või on see ikkagi allikalise põhjavee toitega voolusängi omapära. Lisaks teeb jõgi veel järsu käänaku.

Loe edasi: Jääratas pöörlemas Vana-Vigalas – mitte ainult