Viimaste päevade kaunid talveilmad meelitavad Pärnu jõe kallastele ja jääle jalutama.
EVA-316 rõhub jääle. Foto: Urmas Saard
Miinuskraadide langemine madalamatele pügalatele on toonud kätte ilusad päiksepaistelised talveilmad. Iga külmapäev muudab jääd Pärnu jõel ja Liivi lahel üha paksemaks. Kesklinna silla juures eelistab osa inimesi jõge ületada mööda jääd. Mida kaugemal sillast, seda mõistetavam otsetee kasutamine on. Muidugi tuleb hoiduda eemale sadamaakvatooriumist. Otsetee liiga lähedal lahtimurtud jääle pole soovitav, sest jäämõrad ulatuvad näiliselt tervel jääl ka kaugemale.
Pärnu sadama piirkonnas ja peamiselt Liivi lahel baseerub talviti Pärnus jäämurdja EVA-316, mis ehitati 1980. a Soomes esmalt poilaevaks. Aastal 1995 osteti Lonna Eestisse Veeteede Ametile. Ümberehituse käigus lisati kerele 7,8 m pikkust, praegune kogupikkus 57,9 m. Pikendatud keskossa paigaldati õlikorjesüsteemid ja reostuse hoiumahutid. Vöör ehitati jäämurdja vööriks ja ahter varustati pukseerimissälguga, mis võimaldab jääs pukseerimist. Laeva laius on 12,6 m ja süvis 3,7 m. Tänavu talvel on EVA-316 teinud juba sadakond väljasõitu.
Mullu sügisel täitus Debora Vaarandi sünnist 100 ja Betti Alveril 110 aastat. Mõlemat poetessi meenutavad kirjanduslik-muusikalise kavaga Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen ja Jaak Känd, kes nüüd jõuavad ka Sindi kirjandusrahva juurde.
Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen, Jaak Känd Pärnus eakate avahoolduskeskuses. Foto: erakogust
Loominguõhtu toimub Sindi linnaraamatukogus 15. veebruaril, algusega kell 17.00. Jaak Känd ütles, et varem on sama kava ja koosseisuga esinetud Pärnus eakate avahoolduskeskuses ja restoranis Cafe Grand. „Krista loeb Debora, Liina Betti loomingut. Minult on vahetekstid. Timo esitab Betti ja Debora sõnadele kirjutatud laule ja saadab ennast süntesaatoril või klaveril.“ selgitas Känd. „Lauludeks olid „Ei vaibu“ (Podelski/Alver), „Kaks saarlast“ (Tubin/Alver), „Rannakolhoosis“ (Ojakäär/Vaarandi) ja „Saaremaa valss“ (Valgre/Vaarandi)“.
Debora Vaarandi
Hulgaliselt tundelüürikat ja lüürilis-filosoofilisi luuletusi kirjutanud Vaarandi sündis 1. oktoobril 1916. aastal Võrus, aga lapsepõlv möödus Tallinnas ja Saaremaal. Tema esimene luuletus “Udus” ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. 1946. aastal haigestus poetess tuberkuloosi. Nõmmel asuvas Kivimäe haiglas kirjutaski Vaarandi luuletuse “Talgud Lööne soos”, mille lõpuosa valis Raimond Valgre „Saaremaa valsi“ sõnadeks. Luuletuse “Eesti mullad” eest määrati talle 1965. aastal esimene Juhan Liivi luuleauhind. Vaarandilt on ilmunud 6 erinevat luulekogu, üks valikkogu, mälestusteraamat „Aastad ja päevad“. Ta on palju tõlkinud vene ja saksa autorite loomingut.
Kõige paremini on Debora Vaarandi loomingu kohta öelnud tema eluaegne sõber luuletaja August Sang: „Äärmiselt eestipärane, põhjamaine temperament avaldub Debora värssides. Vaarandile pole luule aktuaalsus mingi probleem. Ta luuletab lihtsalt oma isiklikest elamustest, kuid ta tunneb niivõrd sisse sellesse suurde aega, milles ta elab, et märkamatult on ta luuletustes sees ka kõik need suured teemad, millele kuju leidmisega peaks heitlema mõni vähem spontaanne luuletaja …“
Betti Alver
Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Lepik, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval.
Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele žanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. Koolipõlves huvitus Alver võrdväärselt nii kirjandusest kui ka muusikast. Gümnaasiumi viimases klassis kirjutas ta romaani “Tuulearmuke”, mille Tuglase soovitusel saatis “Looduse” romaanivõistlusele, kus võitis teise auhinna. Esikraamat trükiti 1927. aastal.
Saja kaheksakümne aastase ajalooga Sindi gümnaasium on viimased kümmekond aastat andnud välja oma kooli ajalehte Sindi Sahistaja, mille ilmumise sagedust soovitakse tänavu suurendada.
Eliria Kaup ja Netty Raud. Foto: Urmas Saard
Täna koolipereni jõudnud ajalehe esilehel haarab Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup saabunud punase kuke aasta mõttest kinni ja ütleb, et kukk ei ole just rahusümbol. Aga tuleb tunnistada, et ilus on ta küll, ning oma tegemistest annab ta teada valjuhäälselt. „Mida võiks sellest Sindi kooli jaoks välja lugeda? Loomulikult seda, et hakkame Sindi gümnaasiumis toimuvast sel aastal veelgi rohkem kuulma.“
Pärnu maakonnas ainsana edukalt tegutsev telestuudio SG Reporter on vaatajate ees keskeltläbi kord kuus ja kooliraadio täiesti iseenesest mõistetav kaaslane. Nüüd ootab kool, et paberleht ei jääks oma võimalustega maha liikuvast pildist ja raadiohäälest. Kirjutavate õpilaste loometöö ja koolielus pidevalt toimuvad sündmused vajavad paremat kajastamist. Sindi gümnaasiumi meediakallakuga valikaine õppimine loob ajakirjanduslikuks väljundiks suurepärase aluse.
Tänasel Turvalise interneti päeval avalikustab Microsoft oma Digitaalse viisakuse indeksi, mis on kokku pandud peale põhjalikku analüüsi 14 riigis ning mis näitab, et 65%
internetikasutajatest on kokku puutunud ohtudega internetis. Turvalise interneti päeval kutsub Microsoft kõiki üles looma turvalisema ja viisakama internetikeskkonna.
Rahvusvaheline uuring toimus 14 riigis 2016. aasta juunikuus ning selle käigus uuriti, kuidas inimesed end internetis tunnevad, milliseid ohte ning riske on internetis kogetud, kui palju need inimesi häirinud on ning kust on abi otsitud. Uuringu tulemusena pandi kokku Digitaalse viisakuse indeks, mis kajastab käitumismustreid internetis.
Uuringu tulemusena on põhilised internetis kogetud ohud seotud inimkontaktidega. Esiviisikusse mahtusid nii internetikiusamine, ahistamine kui soovimatud seksuaalsed sõnumid. Kaks kolmandikku vastajatest tõdesid, et nad on internetis probleemidega kokku puutunud ning 78% kinnitas, et kas nende või nende tuttavatega on internetis midagi ebameeldivat juhtunud. Samal ajal lausa 62% vastajatest tõdes, et kui nad puutuvad internetis kokku ohtudega, ei oska nad abi saamiseks kuhugi pöörduda. See on muret tekitav näitaja, eriti kuna uuringud on tõestanud, et internetis olevatel ohtudel on reaalsed tagajärjed ka pärismaailmas. See tuli välja ka Microsofti poolt läbi viidud uuringust, kus 66% osalejatest tõdesid, et nende poolt kogetud internetiohud mõjutasid nende päriselu. Lausa 30% neist tunnistasid, et nad muutusid ka juhtmevabas maailmas inimeste suhtes vähem usaldavamaks, 18% teatasid, et kaotasid tänu internetile sõbra ning lausa 5% kinnitas, et on tänu internetis toimunule mõelnud suitsiidile. Loe edasi: Microsoft avaldas Turvalise interneti päeval Digitaalse viisakuse indeksi
Olin varjupaigas. Ma olin seal päris kaua, kuni üks pere mu enda juurde võttis. Nad hoidsid mind ilusti toas ja söötsid mind, kuni ma suureks kasvasin.
Foto on illustratiivne ja lugu ei ole konkreetselt selle hästi hoitud koeraga seotud. Foto: Urmas Saard
Siis ma pidin minema õue ühte väikesesse majakesse elama. Nemad nimetasid seda kuudiks. Ma pidin magama ja öösel pimedas inimeste maja valvama. Minuga ei tegeletud enam nii palju kui varem. Ma soovisin, et nad minuga rohkem tegeleks, kuna ma hakkasin kurvaks muutuma. Nad pöörasid mulle tähelepanu vaid siis, kui must möödusid või ma midagi hästi tegin.
Kui ma haigeks jäin, viisid nad mu arsti juurde, kuna mu jalad ei kandnud mind hästi. Kui arsti juures sai käidud, siis läksime me koju. Paari päeva pärast võttis pere uue kutsika.
Peale seda viisid nad mu uuesti arsti juurde ühte valgesse tuppa. Ma tundsin, kuidas arst süstla mu veeni lükkas. Ma tundsin, kuidas vedelik läbi mu keha jooksis ning arst sosistas mulle, et tal on kahju, see on vaid tema töö.
Ma tahaksin inimestele öelda seda, et ärge kunagi oma lemmiklooma hüljake ja käituge temaga hästi. Kiitke teda, et ta saaks ennast hästi tunda ning ei peaks kurvastama.
Raadiosaate alguseni on veel pool tundi aega. Kaur Kasemaa, Fred Hussar ja Karl Hussar võtavad Sindi noortekeskuse savivoolimise ruumi keskel asuva suurema laua ääres kohad sisse. Aeg kulub aparatuuri seadistamisele, ülesannete jagamisele, eetrisse mineva kava täpsustamisele ja muule vajalikule ettevalmistusele.
Sindi Raadio stuudios Kaur Kasemaa, Fred Hussar ja Karl Hussar. Foto: Urmas Saard
Noormehed on Sindi gümnaasiumi õpilased. Kaur õpib kuuendas ja alustas käesoleva õppeaasta alguses kooliraadios. Oktoobris kasvas huvi raadio tegemise vastu sedavõrd suureks, et otsustas minna iseseisvalt eetrisse. Noortekeskuse juhataja Helle Vent nõustus selleks andma ruumi koos esmavajaliku tehnikaga. Detsembri lõpus alustati youtube kanalil „POPP FM Eesti“. Kaur kaasas oma meeskonda seitsmendas õppivad kaksikud Fredi ja Karli. Alates aasta esimesest päevast töötab „POPP FM Eesti“ asemel nüüd Sindi Raadio. Sellel aastal on tänane saade seitsmes. Kui palju saateid juba tehtud on, seda noormehed kohe vastata ei oskagi.
Kaur istub režiipuldis. Tema on saatejuht. Pult võimaldab kasutada üheaegselt kaheksat mikrofoni. Noortekeskusel nii palju ei ole, aga saadakse hästi hakkama ka poole vähemaga. Töö käib ilma kõrvaklappideta, aga tullakse toime ka kõlarite abiga. Valdav osa saateajast läheb muusikale. Oma koht on uudistel. Uudistes kuuleb aktuaalset Sindis toimuva kohta, kuid räägitakse ka kaugemal aset leidvatest sündmustest. Kuuleb ilmateadet ja korraldatakse vestlusringe, intervjueeritakse külalisi.
Täna avati Pärnumaal Sisekaitseakadeemia Paikuse politsei- ja piirivalvekolledži uus lasketiir, mis on Eestis esmakordselt ehitatud spetsiaalselt politsei taktikaliste laskeharjutuste läbiviimiseks.
Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik Paikusel politsei- ja piirivalvekolledži lasketiiru avamisel. Foto: Urmas Saard
Avamisel osalesid siseminister Andres Anvelt, Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik, Paikuse kolledži direktor politseimajor Priit Heinsoo, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Paikuse vallavanem Kuno Erkmann ja teised.
Heinsoo kiitis 180kraadilise taktikalise lasketiiru headust. Ta oli kindel, et nüüdsest ei lase terasest katus ja selle alla lakke riputatud puidust nelinurgad mitte ühtki kuuli paha peale “hulkuma” minna. Varem olevat olnud arusaamatuid juhtumeid, kui mõni lähikonna elanik kurtnud, et kuul potsatanud tema aknalauale. Ilmselt siis rikošetiga.
Anvelt kinnitas, et Eestis ei ole olnud kunagi turvalisemat aega kui täna on. Ministri hinnangul on lasketiir turvaline neile, kes harjutavad ja ka ümbritsevale kogukonnale. „Endise politseinikuna võin öelda, et politseiniku kõige suurem saavutus on see, kui ta oma praktika jooksul ei ole pidanud relva kunagi tarvitama, aga ta peab olema alati valmis seda kasutama. Iga päeva alustades tuleb arvestada võimalusega, et see võibki olla relva kasutamise esimene päev,“ rääkis minister, miks selline taktikaline tiir on väljaõppeks väga oluline objekt.
„Tervitan omalt poolt kõiki gümnasiste ja soovin ilusat Tartu rahu 97. aastapäeva,“ saatis Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsile sõnumi Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, kes ei saanud muude tähtsate kohustuste tõttu sedakorda sama kooli vilistlasena riigile väga olulise päeva tähistamisel osaleda.
Melissa Aaslaid ja Taavi-Toomas Tärk. Foto: Urmas Saard
Traditsioonid kui juured
Täna kaunistas Sindi gümnaasiumit poolsada sinimustvalget lippu. Vana hoone aknalaudadele oli kinnitatud terve hulk majalippe ja kordades arvukamalt kandelippe hoidsid Eesti lipu seltsi noored abilised oma kindlates kätes pikas koridoris, mida mööda suundusid konverentsil osalejad kooli aulasse. „Nõnda nagu Sindi gümnaasiumi sümbolpuu punase vahtra juured poetavad oma juurestiku sügavale musta mulda, samamoodi asuvad selle kooli traditsioonid sinimustvalgete värvide tundmises ja Eesti Vabariigile tähtsate päevade väärika tähistamisega väga sügaval viljakas pinnases,“ kirjeldas tänast kogemust üks paljudest külalistest.
Õpilaskonverents algas instrumentaalpalaga „Sind surmani“, mida mängis õrnade helidega ksülofonil 6. klassi õpilane Nelly Tomson. Järgmisena kõlas „Eesti muld ja Eesti süda“. Laulsid Melissa Aaslaid, „Sindi Ööbik 2008“, ja vilistlane Taavi-Toomas Tärk, kes lubati erandkorras Kuperjanovi jalaväepataljonist selle laulu esitamiseks kodulinna. Sama paar laulis ka Tartu rahu 95. aastapäeva õpilaskonverentsil. Lauljaid saatis klaveril Jelena Kuvšinova.
Hommikul enne kaheksat langetas Sindi seltsimaja tehnikameister Margus Kask kolmevärvilise viiru ja asendas selle suure sinimustvalge lipuga, mis jääb vastavalt lipu seadusele kuni päikeseloojanguni Tartu rahu 97. aastapäeva kaunistama.
Mõne nädala eest paigaldas OÜ Hõbesõlg seltsimaja ette 12 meetrit kõrge lipumasti, mis läks koos viiru ja lipuga Sindi linnale maksma 720 eurot. Sindi linnapea Rein Ariko arvates sobiks samasse kohta edaspidi paigaldada veel paar lipumasti. Mingeid erilisi lipuheiskamise tseremooniaid pole seltsimaja juures siiski lähiajale plaanitud. Traditsiooniline 24. veebruari hommiku pidulik lipuheiskamine toimub tavapärasel viisil sarnaselt eelmiste aastatega jätkuvalt raekoja juures.
Margus Kask heiskab Tartu rahu 97. aastapäeva hommikul lipu Sindi seltsimaja juures. Foto: Urmas Saard
Kui Sindi gümnaasiumi uksed on juba lukustatud, sammub õpetaja Eneli Arusaar kiirelt pikki samme mõõtes koolimaja juurde. Tema on esimene.
Eneli Arusaar julgustab Anttit veelgi julgemalt esinema. Foto: Urmas Saard
Eneli astub lavale ja lööb üllatusest käsi kokku. Lava tagasein on dekoreeritud siniste kardinatega, millele kinnitatud suitsupääsukesed ja rukkililled. Rahvuslikes motiivides kaunistuse on teinud õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerup.
Mõni aeg hiljem astuvad üle aula lävepaku Eneli näiterühma noored näitlejad Eliise, Egon, Martin, Meelike, Eliria, Chätlyn, Ats Tobias, Õnneli ja väike Antti. Nende jaoks pole päevakohustused veel lõppenud.
Antti aeg on kõige piiratum, seepärast alustatakse temast. Antti peab üllatama järgmise päeva külalist. Teisedki seisavad poodiumi treppidel ja toetavad noorhärrat taustarääkijatena. Antti lõpetab. Chätlyn on jäänud lummatuna Antti esinemist kuulama ja unustab õigel hetkel oma osaga sisse tulla. Tartu rahu aastapäeva õpilaskonverentsiks on harjutatud juba palju kordi. Nüüd antakse viimast lihvi. Anti väljub, teised jäävad.
Õnneli suudab vajadusel kõiki asendada, aga täna istub ta lava ette toolile ja jälgib kõnelejate seismist puldis. Mõnel juhul teeb suunava märkuse ja sellega arvestatakse tõsiselt. Eneli räägib rohkem, siiski mitte nii palju, kui kordamööda kõnepulti astuvad noored.
2016. aasta nooreks looduskaitsjaks valiti Annely Esko, kes paistis silma oma märkimisväärse panusega Eesti loopealsete taastamisel. Konkursi žürii andis esmakordselt välja ka kaks eriauhinda, mille pälvisid noor loodusteadlane Liina Remm ning kodanikuaktivist Linda-Mari Väli. Auhinnad ning nendega kaasnevad stipendiumid antakse üle täna, 1 . veebruaril Eestimaa Looduse Fondi (ELF) 26. sünnipäeval.
Tänavu esitati auhinnale seitse kandidaati. ”Väga rõõmustav, et Eestis leidub palju eri valdkondades tegutsevaid noori, kelle jaoks on looduse kaitsmine südameasi ning igapäevane tegevus. Tunnustamist väärivad kõik esitatud kandidaadid,” nentis ELFi juhatuse aseesimees ja žürii liige Siim Kuresoo.
Peaauhinna võitnud Annely Esko on edendanud Eesti poollooduslike koosluste taastamist alates 2009. aastast, töötades Keskkonnaametis maahoolduse peaspetsialistina ning alates 2014. aastast loopealsete taastamise projekti koordinaatorina. Projekt „Elu alvaritele“ on väga ambitsioonikas – hetkel on tegu Euroopa kõige suurema poollooduslike koosluste taastamistööga. Ühtlasi on Esko aktiivselt panustanud puisniitude taastamise tähtsuse teadvustamisse. “Tunnustame Annely Eskot suure entusiasmi ja pühendumuse eest loopealsete taastamisel. Loopealsete olukord on Eestis paranemas ning selles on suur roll Annely tööl,” ütles Kuresoo. Loe edasi: ELFi noore looduskaitsja auhinna pälvis Annely Esko
Sindi gümnaasiumi eesti keele õpetaja Raili Juss on saatnud valikuliselt oma õpilaste loomingut. Kirjutamise ajal olid Alex Feldman ja Dajana Raab 9. klassi õpilased, nüüd Sindi gümnaasiumi vilistlased. Homsel küünlapäeval tähistame Tartu rahulepingu aastapäeva. Huvitav on lugeda, mida mõtlesid noored seitse aastat tagasi oma maast ja rahvast, kuidas nad ennast siis väljendasid.
Dajana Raab. Foto: Urmas Saard
EESTIMAA
Oh külm ja karge Eestimaa!
Uhkust selle üle tunnen ma,
et Sinu külge on mind kinnitand’,
püha sõna vannutand’.
Su valgel sulgjal lumepadjal puhkab pea,
Sind ülistan ja kalliks pean, Sa tea.
Sinu vaeva, valu olen näind’,
Su ürgseid radu olen käind’.
Et kestaks kaua meie rukkilillemaa,
et jätkaks jõudsalt meie kaunis Põhjamaa.
Kallis eestlane, Sind palun ma,
kaua peale mindki valva tema üle Sa!
Sindi noortekeskus avati pidulikult 28. jaanuaril 2005 linnavalitsuse keldris. Avamisel osalesid tolleaegne maavanem Toomas Kivimägi, Sindi linnapea Mati Mettus, abilinnapea Rein Ariko ja teised. Tänavu otsustasid noored korraldada sünnipäeva nädala teemana „ Viimane sünnipäev Sindi linna alluvuses“.
Helle Vent ja Kaur Kasemaa. Foto: Urmas Saard
Alustati teadmistest
Sünnipäeva mälumäng noorteka ja linna kohta näitas mõlemast häid teadmisi, ka keskuse 12-aastasest ajaloost. Osati öelda kuupäevalise täpsusega isegi seda, millal asutati noortekeskus, kes oli asutaja ja esimene juhataja, teati võimlemispeo ja Sindi Skate toimumise aastaid jne. Üheksa tegutseva ringi üleslugemine polnudki ületamatu raskus, kuigi mõned nendest asuvad väljapool meie maja. 1.veebruarist on meil kümnendaks ringiks bändiring San-Franciskost pärit muusik Zac’i juhendamisel.
Mälumängu tulemused
1. koht – võistkond „Põder“ (Kerda Saagim, Eva Lemmergas)
2. koht – võistkond „Maasikad“ (Mayken Haava, Marion Tõldsepp, Grete Hartwich)
3. koht – võistkond „Limited“ (John Mitt, Remii Metsmaa).
Lugedes 21. jaanuaril Külauudistes avaldatud Trivimi Velliste arvamuslugu „Äraleppimine ajalooga“ ja tundsin vajadust sõna sekka öelda.
Piia Karro-Selg, Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja. Foto: Urmas Saard
Pärnu Raeküla Vanakooli Keskus tegutseb hoones, milles kooli avamisele andis Konstantin Päts juba viis aastat enne Eesti Vabariigi sündi väga olulise panuse. Oli ju tema see, kes Riiast kooli asutamiseks loa tõi ja nii ei saanudki meie linnavõim enam vastu vaielda. Hoone pidi valmis ehitama ja tuli avada kool. Vanakooli hoones on ja jääb Konstantin Pätsi portree aukohale, et ta saaks silma peal hoida kõigil neil tegemistel, mis hoones toimuvad.
Möödunud aasta suvel algatasime Raeküla vanakooliga Uhla-Rotiküla elamusjooksu kingina riigi sajandaks juubeliks. Pidasime silmas, et Pärnu Raeküla linnaosa ja Tahkuranna valda seob ühine mälestus perekond Pätside eluloos. Pätsid on omal ajal avaldanud oluliselt head mõju mõlema kogukonna piirkondlikule käekäigule.
Kutsun üles kõiki raekülalasi ja teie sõprasid toetama Konstantin Pätsi ausamba rajamist! Palun jagage minu üleskutset oma FB seintel!
Pärnumaa talimängud on pika traditsiooniga piirkondlikku tähtsust omav spordisündmus, millega käesoleval talvel alustati 17. detsembril. Eile jätkati korvpalli, lauatennise ja kabetamisega.
Pärnumaa XXXVII talimängud Paikusel. Foto: Urmas Saard
Korvpalli alagrupid alustasid Paikuse spordikeskuses juba päev varem, laupäeval. Pühapäeval jätkati finaalmängudega. Esimese koha karika võitis Saarde valla meeskond, teiseks tuli Paikuse ja kolmandaks jäi Pärnu.
Samal ajal lubas Paikuse raamatukogu juhataja Gerli Lehemets lahkelt kasutada lugejatele mõeldud avaraid ruume kabeturniiri läbiviimiseks. Võistkonnad koosnesid viiest liikmest:
kaks meest, üks naine, üks noormees ja üks neiu, noored vanuses kuni 16 aastat. Kokku osales
võistlustules kaheksa võistkonda, peaaegu 40 osalejaga, vanuses kaheksa kuni 80+.
Kabevõistlus möödus pingelises, aga meeldivas miljöös. Lõpptulemus selgus väga tasavägistes mängudes. Kahjuks pidi Sindi võistkond kabetüdruku haigestumise tõttu võistlema nelja liikmega. Sindit esindavasse võistkonda kuulus oma laua parimana riigikogu liige Marko Šorin, kes saavutas 14 võimalikust punktist 13: kuus võitu ja üks viik.
Muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie 20. jaanuari käskkirjaga eraldati programmi “Pühakodade säilitamine ja areng” 2017. aasta eelarvest EAÕK Sindi Jumalailmumise kiriku katuse ja kellatorni taastamiseks 67 928 eurot.
Remonti vajav Sindi Jumalailmumise kiriku kellatorn. Foto; Urmas Saard
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK ) kantsler Martin Toon selgitas, et vajalik hange restaureerimistööde teostamiseks viidi läbi juba 2016. aastal. EAÕK Kirikuvalitsuse ehitus- ja kinnisvarakomisjon tunnistas parimaks Pärnu Katuseabi OÜ hinnapakkumise, mis esitati ka pühakodade programmi taotlusvooru ja Sindi linnavolikogule.
„Hetkel oleme alustanud ettevalmistusi töövõtulepingu sõlmimiseks. EAÕK soov on alustada võimalikult peatselt ja tööd sügiseks lõpetada,“ ütles Toon. Tema sõnul sisaldab kellatorni remont lisaks katusekatte vahetusele ka kahjustunud sarikate proteesimist, aluslaudise vahetust, tipuristi korrastamist ning torni plekkosast kuni räästani fassaadi restaureerimist.
Sindi kiriku kõigi katuste restaureerimisega loodetakse valmis saada 2019. aasta lõpuks. Katuste restaureerimiseks vajalike muinsuskaitse eritingimuste koostamisel on teostatud praeguse olukorra uuringud ja vaatluste alusel valminud vastav dokumentatsioon koos soovitustega. „Restaureerimistööde praktika näitab, et puittarindi kahjustuste tegelik ulatus selgub konstruktsioonide avamise käigus ja sageli on need kirjeldatust suuremad,“ rääkis kantsler.
Esimese vilistlaskogu moodustamisest on möödunud 88 aastat. Kooli aastapäeval, 16. novembril 1928. aastal, pidas vilistlane, noor advokaat August Tõnisson ettekande, mille lõpetas sooviga, et gümnaasiumi juurde loodaks vilistlaskogu, mis päädis siseministrilt tegevusloa saamisega 12. märtsil 1929. aastal.
Ene Post ja Annely Akkermann. Foto: Urmas Saard
Nii toona moodustatud kui ka täna taas loodud vilistlaskogu eesmärk on sama – endiste õpilaste koondamine kooli ümber.
Tänane direktor Mart Kuuskmann tervitas kohale saabunuid ning tänas vilistlasi, kes on seni osalenud kooli ajaloo jäädvustamisel ja kelle kindel sõna ei lubanud kooli likvideerida 2014. aastal.
Õpetaja ja vilistlane Anne-Maarja Tammaru kõneles sellest, kuidas vilistlased saaksid koolile abiks olla. Üks asi on kindlasti raha, et õpilased ei peaks ise ostma raamatuid või paljundusmasina juures jätkuks paberit, aga veelgi tähtsam on, et Pärnu Ühisgümnaasium saaks jälle tuntuks kui Eesti Vabariigi rajajate kodukool.
Kõik 12 kohalviibinud vilistlast leidsid ühel meelel, et kuulsusrikka kooli ajalugu tuleb tuua praeguste õpilaste ette, on need siis Eesti ajaloos oluliste isikute maalid fuajees või uuesti ellu kutsutud traditsioonid.
Kalev Vilgats: raamat „On lipurivis malevlaste viirud…“ annab ülevaate õpilasmaleva arenguloost Pärnumaal, aga kahtlematult on igal kunagisel malevlasel ja malevajuhil oma malevalugu, mida sõpradega vahva mäletada.
Raamat on toimetatud ja Kalev Vilgats võib harudlased fotod õpilasmalevlastele tagastada. Foto: Urmas Saard
Eile esitles ajakirjanik ja ajaloolane Kalev Vilgats alles eelmise päeva õhtul trükikojast väljunud raamatut, millest saab ülevaate poolesaja aasta kestel Pärnumaal tegutsenud õpilasmalevast. Raamatu kirjutamise mõtte algataja ja teostaja on Vilgats, kes sai esimese malevas töötamise kogemuse 1983. a suvel. „See oli Muhu rühm, Saaremaa piirkonnas. Rühm pandi kokku Pärnu II keskkooli ja Kingissepa II keskkooli põhjal. Rühmakomandör oli Urmas Hännile. Ei osanud siis arvata, et temast saab pikkadeks aastateks minu kolleeg Pärnu Postimehes,“ jutustas Teatri kohvikusse kogunenud veerandsajale kunagisele malevlasele Vilgats, kes nüüd juba üle paarikümne aasta Pärnu lehes töötanud. 1987. a oli raamatu autor Pärnu õlletehase rühma komandör, „Kui õlletehase rühm lõpetas, lubasin endale, et kui edaspidi veel õpilasmalevat teha, siis vaid maarühmas. Veel kahel suvel oli võimalus endale antud sõna pidada,“ kirjutas Vilgats oma mälestustest.
„Mõned malevategijad ja malevlased nimetavad maleva alguseks 1966. a suve, kui 68 „kortšaaginlast“ läks Hiiumaale tööle. Aga ega midagi ei ole lahti, et keegi teine eelistab 17. veebruari 1967, kui malev juriidiliselt komsomoli keskkomitee büroo otsusega vormistati,“ selgitas Vilgats põhjust, miks Eesti Õpilasmalev (EÕM) kahel aastal oma 50. juubelit tähistab.
Avatud talude päev Pärnumaal Sepa mahetalus. Foto: Urmas Saard
Pühapäeval, 23. juulil toimub juba kolmandat korda üle-eestiline avatud talude päev. Talud ja põllumajandustootmised üle Eesti avavad oma uksed, et näidata kohaliku toidu kasvamist ja valmimist.
Külastajad saavad avatud talude päeval näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid.
Talude ja põllumajandustootmiste registreerimine avatud talude päevale algab 1. märtsil ja kestab 1. maini.
Talupidajad ja põllumajandustootjad, kes soovivad 23. juulil oma tootmise külastajatele avada, on oodatud osalema infopäevadel:
· 29. märtsil algusega kell 11 maamajanduse infokeskuses Jänedal või
· 31. märtsil algusega kell 11 Lõuna-Eestis (toimumiskoht täpsustamisel)
Vabaühenduste liit EMSL tunnustas sel nädalal kodanikuühiskonna 2016. aasta tegijaid. Toompea lossi Valges saalis toimunud tseremoonial anti tunnuskiri silmapaistvaimale vabaühendusele, aasta investeeringule, vabakonda enam kasu toonud avaliku võimu esindajaile, kõlavaimale häälele, uudsele lahendusele ning aasta mõjusaimale teole.
EMSLi juhataja Maris Jõgeva sõnul iseloomustab vabakonda aina enam see, et muutusi loovad kuraasikad inimesed, organisatsioonid ja algatused sõltumata oma põhitegevusest.
“Igaüks saab olla aktivist, ka see, kes igapäevaselt ettevõtja või riigiametniku rollis,” sõnas Jõgeva. “Tähtis on, et oled piisavalt julge ja kirglik ning kasutad oma teadmisi ja oskusi ühismurede lahendamiseks ja osaled selles, millesse sa usud. Kõik see kokku ongi kodanikuühiskond.”
Aasta vabaühendus on Eesti Pagulasabi, kes aitab ohu eest pagenuid Eestis igapäevaste asjatoimetustega, tutvustab pagulasteemat laiemalt ning jõuab samal ajal toetada ka kaugel sõjakollete lähedal olevaid hädalisi. Viimastel aastatel on Eesti Pagulasabi väsimatult selgitanud, kes on pagulane, miks ta tuge vajab ning kuidas Eesti maailma probleemide lahendamises osaleda saab, laiendanud oma tegevust ning kaasanud rohkem inimesi.
Esmaspäeva,l 23. jaanuaril algasid Jõgevamaal XII noorte-ja tantsupeo „Mina jään” eelproovid.
XII noorte ja laste tantsupeo „Mina jään” Jõgevamaa kuraatori Pille Tuti sõnul kogunesid Jõgevamaal kõige enne eelproovile segakoorid.
„Nad harjutasid laulu mitme tunni vältel Jõgeva kultuurikeskuses,” rääkis Tutt. “Tegelikult hakkasid jõgevamaa kultuuritegijatest kõige enne noortepeoks valmistuma rahvamuusikud, kuid nende eelproov toimus möödunud laupäeval Tartumaal Reolas.”
Pille Tutt andis valmistumisest noortepeoks ülevaate ka Raja vabaajakeskuses toimunud Jõgevamaa kultuuritöötajate infopäeval.
„Laulupeo repertuaaris on 44 laulu ja kaks orkestriteost,” kõneles Tutt seal. “Arvestades mahukat kava, tehakse igas liigis vähemalt kaks eelproovi. Tantsupeo eelproovides tantsitakse üheskoos läbi 22 tantsu. Tantsupeo pealavastaja Margus Toomla sõnul on eelproovid selleks, et vaadata, kuidas siiani tantse õpitud on. Rahvatantsuspetsialistid on lubanud rühmadele külla minna, igale rühmale vajadusel näpunäiteid ja juhtnööre anda õppeprotsessi jätkamiseks. Tantsupeo ettevalmistusprotsessis kohtuvad tantsujuhtide ja tantsuõpetajate kogemused laste ja noorte tantsulustiga. Väga oluline osa on just laste, noorte ja õpetajate julgustamine.”
Adavere kogukonna eestvedaja Evi Rohtla lapsi käsitöötoas juhendamas. Foto: erakogu
Jõgevamaa kultuuri-sporditegijate ja tervisedendajate tänuõhtul Rahvakultuurikeskuse tänukirja pälvinud Adavere Mõisa Seltsi eestvedaja Evi Rohtla on kaasanud kogukonna tegevusse inimesi erinevatest põlvkondadest, ennekõike aga lapsi ja eakaid. Evi on algatajaks rahvakalendri tähtpäevade korraldamisel. Tema pealehakkamisel saab Adavere naisrühm Põltsamaa kihelkonna rahvarõivad. Rahvatantsu harrastab Evi ka ise.
Evi Rohtlat usutleb Jaan Lukas.
Mis on üldse Adaverele iseloomulikku kogukonna liikumise ja rahvakultuuri vaatevinklist?
Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad. Loomulikult on ka peresid, kus näiteks vastlapäevaüritsele tullakse ikka kogu perega ja lüüakse võistlustel aktiivselt kaasa.
Pikki aastaid ei ole Adaveres tegutsenud rahvatantsurühmasid. Praegu saame uhkusega öelda, et alates 2014. aaastast tegutseb meil kaks rahvatantsurühma: memmede rahvatantsurühm 8-10 tantsijaga ja septembrist naiste rahvatantsurühm 14 tantsijaga.
Adaveres on au sees ka igasugune käsitöö. Võimalus on kangastelgedel kudumist õppida ja praktiseerida Vaba Aja Keskuses olevatel kangastelgedel. Meil on mitmed kirivöö kudujad, kes lahkesti oma oskuseid ka teistele huvilistele õpetavad. Nii “nakatusin” minagi peaaegu aasta tagasi vöökudumise pisikuga. 2016. a suvel-sügisel käis meil vöökudumist õppimas huviline lausa Tallinnast.
Meie igapäevane tegevus toimub Vaba Aja Keskuses. Kuna need ruumid ei ole väga suured, siis teeme koostööd ka Adavere Agroga (meie mõlemad tantsurühmad käivad trennis Agro saalis) ja Adavere põhikooliga (vajadusel saame kasutada mõisasaali oma ürituste korraldamiseks). Loe edasi: Adavere Mõisaseltsi eestvedaja Evi Rohtla: „Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad”
Mullu toimus Vaba Rahva Laul Keila lauluväljakul. Foto: erakogu
Sel aastal 19. augusti õhtul toimub ilusal Põlva Intsikurmu lauluväljakul juba kuues iga-aastane laulupidu Vaba Rahva Laul, millega seekord tähistatakse Eesti 26. iseseisvuse taastamise päeva.
Osalevad koorid üle Eesti ja palju tuntud lauljaid. Mõned nimed: Ott Lepland, Gerli Padar, Boris Lehtlaan, Siiri Sisask, Vanemuise bariton Simo Breede, Estonia tenor Urmas Põldma, Mart Müürisepp, Grete Paia, Oliver Leppik, Männiste Perebänd, debüüdi teeb noor Carmen Joala, Kalle Sepp jt. Lauljaid saadab Urmas Lattikase bänd.
Kooridega seonduv on suuresti Lauri Breede töö. Repertuaaris on üle 30 isamaalise ja muidu ilusa eesti laulu. Kõik laulud on ilusas eesti keeles. Lootus on, et oma tantsudega kaunistab laulupidu Põlvamaa vahva segarahvatantsurühm Põlva Päntajalad. Eestlased on ju laulu- ja tantsurahvas!
Ühislaulmisega saame jälle natuke paremateks inimesteks. Laulmiseni! Elagu Eesti!
Ülo Kannisto Vaba Rahva Laulu traditsiooni algataja ja korraldaja
„Pärnu Ühisgümnaasiumist saadav haridus on igati konkurentsivõimeline, et jätkata õpinguid mõnes välis- või koduülikoolis. Kes ise õppida soovivad, neile suudavad Ühisgümnaasiumi õpetajad kaasa anda vägagi tugeva vundamendi, mille peale saab laduda iga valdkonna kõrghariduse.“ on sama kooli vilistlane Annely Akkermann veendunud.
Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlane Martin Andla omandab kõrgharidust Inglismaal. Foto: Urmas Saard
Pühapäeval 29. jaanuaril kell 16.30 kohtuvad Pärnu Ühisgümnaasiumi saalis välismaal õppinud vilistlased tänaste õpilaste ja nende vanematega, et julgustada noori valima kõrghariduse omandamiseks mõnda välisülikooli.
Välisülikooli õppima minek on aegamisi küpsev otsus, seetõttu on kohtumisele oodatud nii kõik Pärnumaa gümnasistid kui ka põhikoolide lõpuklasside õpilased. Kuulama ja küsima on oodatud ka tulevaste välistudengite vanemad, sest nendegi jaoks valmistavad muret küsimused majanduslikust ja emotsionaalsest toimetulekust.
Ivar Merilo kõneleb õppimisest Riia Stockholmi Ärikoolis, mida sealsed õpilased kutsuvad Baltikumi Harwardiks.
Martin Andla: „Kiirelt arenev ja kasvav, tipptasemel uurimustöödega tegelemist võimaldav ülikool rikkaliku ajalooga Yorki linnas Põhja-Inglismaal pakkus minusugusele analüütilise mõtlemisega tudengile suurepärast võimalust end matemaatika-alaselt harida.“
Raamatu pealkirjaks on valitud „Eesti õpilasmaleva laulu“ esimese salmi kolmanda rea sõnad „on lipurivis malevlaste viirud…“
Mati Sutt tõstab koos Hansprindi töötajaga raamatute pakid autole. Foto: Urmas Saard
Täna enne tööpäeva lõppemist tagurdas Mati Sutt oma auto Pärnu trükikoja Hansaprint avatud laoväravate ette, kus alusele laotud tükisoojad raamatute pakid ära viimist ootasid. Mati Sutt on Pärnumaa õpilasmaleva kauaaegne juht, kes 35 aastat järjepidevalt õpilasmalevate töörühmade organiseerimisega tegelenud. Tänavu ta enam ei jätka, aga oli valmis Kalev Vilgatsit abistama mälestuste kirjutamisel. Samuti on meenutusi jaganud Mart Kuuskmann, Sirje Suurevälja, Valter Parve, Marek Nisuma, Ülo Liblik, Ülle Kaljumäe.
Pärnu Postimehe ajakirjanik Kalev Vilgats esitleb oma raamatut juba homme, 27. jaanuaril algusega kell 16.00 Teatri kohvikus. Mati Sutt kinnitas, et raamatut on huvitav lugeda kindlasti neilgi, kellel puuduvad isiklikud kogemused õpilasmaleva päevadest. Aga kahtlematult erilise elamusliku mäluvärskenduse loob raamat just nendele, kes ise Pärnumaal õpilasmalevas kaasa löönud.
