Tartumaa

Tartu kunstiõpilased pälvisid võõrkeeleteo auhinna

Tartu Kunstikool sai konkursil “Aasta võõrkeelealane tegu 2010” auhinna kunstiõpilaste rahvusvahelise projekti eest, mille raames valmisid koomiksiraamat ning animatsioon Eesti, Soome ja Islandi mütoloogia ainetel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Archimedes korraldatud konkursi žürii otsustas tunnustada Euroopa Komisjoni ning ministeeriumi tunnuskirja ja rahalise preemiaga Tartu Kunstikooli huvitava, sihtrühma motiveeriva projekti “Estonian, Finnish and Icelandic Partnership project on National Epics in Art and Culture” eest. Projekti raames arendati erialast ja keelelist koostööd ning tutvuti kultuuridevaheliste erinevustega.

Projekt kestis kaks aastat ja selle tulemusena sündisid koomiksiraamat ning animatsioon Eesti, Soome ja Islandi mütoloogia ainetel. Kolme maa kunstiõpilased mõtlesid ühiselt välja loo ja andsid kuju loos osalevatele tegelastele. Selles loos püüdis mees järvel kala ja sai õnge otsa soovikala, kes ta veealusesse linna viis. Veealuse linna turul nägi mees kõige imetabasemaid ja erilisemaid olendeid. Linna turg annab võimaluse rakendada kogu fantaasiat ja nii loodi suur hulk kentsakaid, õudseid ning naljakaid olevusi. Kauplemine turul toimus naeratuste eest. Aga mil viisil naeratusi sai? See jääb praegu saladuseks nagu ka loo edasine käik ja lõpp.

Keeleõppe tunnuskirja ja preemia said lisaks Tartu Kunstikoolile Pärnu Ühisgümnaasium ja Tallinna Saksa Gümnaasium. Seejärel esinesid Tartu Kunstikooli õpilased ettekandega ja näitasid dokumentaalfilme töötubadest ning kolme maa kunstiõpilaste koostöös valminud animatsiooni. Auhind anti üle reedel Euroopa keeltepäeval haridusminister Tõnis Lukase poolt.

Piret Paluteder, Tartu Kunstikool

Eesti pisim kool paneb uksed kinni

Tartumaa Meeksi valla volikogu otsustas oma septembrikuisel istungil lõpetada Järvselja algkooli tegevuse, kuna äsja alanud õppeaastal ei tulnud kooli ühtki õpilast, kirjutas Maaleht.

„Kui ikka lapsi ei ole, pole midagi teha,” põhjendas Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov kurba otsust.

Eelmisel aastal oli Eesti pisimas koolis veel kaks last. Tänavu olnuks küll kooli tulemas üks kolmandasse klassi minev tüdruk, kuid ta ei tahtnud üksinda kooli jääda ning õpib nüüd Võnnu keskkoolis.

Vallavanema sõnul ei tähenda kooli sulgemine, et sellega peaks hariduse andmine Järvseljal igavesti lõppema. „Kui sinna kanti tuleb mõni lastega pere, on Järvseljal võimalik avada Mehikoorma põhikooli klass, siis küll juba teise kooli nime all,” vahendas Suvorov volikogus arutatut.

Meeksi valla teises koolis, Mehikoorma põhikoolis on praegu 33 õpilast.

1948. aastal tööd alustanud Järvselja algkoolis on parematel aegadel olnud isegi 40 last. Kooli kauaaegne ja ainuke õpetaja Maie Sepp siirdub pensionipõlve pidama.

Mitmel pool Eestis tähistatakse Teadlaste Ööd

Reedel, 24. septembril saab üleeuroopalise Teadlaste Öö üritustel osaleda Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Türil, Viljandis, Valgas, Saaremaal ja Kihnus.

Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju erinevaid teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid ja lähendavaid üritusi atraktiivses ja lõbusas võtmes. Eesmärgiks on laiemale publikule tutvustada nii teadlasi kui ka nende tegemisi.

Teadlase elukutset ümbritsevad kahjuks paljud väärarusaamad, mida püütaksegi selle üritusega kummutada. Näiteks arvatakse, et teadlased on üldjuhul igavad ja kinnised inimesed, kelle elu piirdub laboriga. Aga see ei ole nii!

Teadlased on inimesed, kelle huvi maailmas toimuvate sündmuste vastu on harilikust suurem ja neil on tihtipeale vägagi huvitavad elud. Teadlased on meie ühiskonna aarded ja neid peab hoidma. Teadlaste ja teaduse lähendamine avalikkusele ongi SA Teaduskeskuse AHHAA ja Eesti Teaduste Akadeemia põhieesmärk Teadlaste Ööl. Teadlaste Ööd tähistatakse maailmas alates 2005. aastast.

Projekti koordinaator Eestis on Teaduskeskus AHHAA, koostööpartnerid Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhääling.

Vaata, mis Teadlaste Ööl Eestis toimub siit: http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2010/ajakava.html

ELFi vabatahtlik talgujuht Iain Maclean
jagab täna Tartus muljeid

Täna, 23. septembril kell 18 räägib Tartus Lille majas oma muljetest ja tegemistest Eestis ning näitab pilte Eestimaa Looduse Fondi vabatahtlik talgujuht Iain Maclean. Iain on Eestisse tulnud kolmeks kuuks Euroopa vabatahtliku teenistuse programmi raames.
Peale Iaini kuuleb Lille maja itaallasest vabatahtliku Paolo muljeid. Lille maja asub Tartus Lille 9. Jutu kõrvale saab rüübata teed-kohvi ja krõbistada küpsiseid.

Fotonäitus “Vene vanausuliste palvemajad Eestis”

25. septembril avatakse Peipsimaa külastuskeskuses Kolkjal fotonäitus „Vene vanausuliste palvemajad Eestis”.

Fotonäitusel on eksponeeritud arhitektuurifotograaf Arne Maasiku 21 fotot kõigist vanausuliste palvemajadest ja kirikutest tänapäeva Eestis. Fotode juurde käivad Eesti kunstiakadeemia professori Jaanus Plaadi tekstid vanausuliste ajaloo, usuelu ja kõigi palvemajade ja kirikute kohta eesti, vene ja inglise keeles, alustades esimeste vanausuliste
saabumisest Eestisse 17. sajandi lõpul.

Näitus on osa Eesti kunstiakadeemia rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia õppetooli teadus- ja fotoprojektist “Õigeusu kirikud, palvemajad ja kabelid Eestis”. Projekti väljundiks on õigeusu ja vanausu sakraalehitiste ja ajaloo tutvustamine internetis, fotonäitused,
artiklid ja teaduslikult kommenteeritud kaheosaline fotoalbum “Õigeusu kirikud ja kabelid Eestis” eesti, vene ja inglise keeles (ilmub 2011. aastal). Projekti üheks alateemaks on ka vene vanausuliste ajalugu Eestis ning vanausuliste palvemajad, kirikud ja skeedid (kloostrid). Projekti andmebaas ja fotomaterjal (intervjuud, video, fotod) on kogutud 2007 – 2010 toimunud välitööde käigus, jäädvustatud on peaaegu kõik teadaolevad õigeusu kirikud või nende varemed, kabelid (sh seto tsässonad) ja kloostrid nii Eestis kui ka Setomaa (Petserimaa) Vene poolel, samuti kõik vanausuliste palvemajad Eestis.

Autorid: Arne Maasik, Jaanus Plaat
Kujundaja: Martin Siplane
Näitusetekstide vene- ja ingliskeelsed tõlked on teinud tõlkebüroo „Avatar“, näituse valmimisele aitasid kaasa Maili Lepp, Zemfira Lampmann, Jane Kalajärv, Tanel Tsirgu, Maria Jürisson, Leida Lepik ja AS Regio.

Näituse valmimist toetasid Eesti kunstiakadeemia, Eesti Teadusfond, Eesti kultuurkapital, Eesti kultuuriministeerium.

Täna õhtul Contra häätuju õdak Krooksus

Krooksu jämm vol 4: “CONTRA HÄÄTUJU ÕDAK”

23. septembril, nelläpääväl alostusega kell 21 Tartus Krooksu pubis.
Pittu päses ILMÄ IIST.
• Contra pajatuse elost hindäst ja kõgest muust.
• Mikri andas vabass, egälütel püünele tii valla.
• Võistlemi värsivöörutamisen, parimba saava pärja kaala vai muud häädmiilt.
• Naps ja nali nigunii.

Contra om Tartus ja Krooksus külas!
Tule kae perrä ja krooksu üten!

Võrus pakutakse nüüd taas laupäeviti hambaarstiabi

Kui vahepealsetel aastatel olid võrumaalased nädalavahetuseti oma hambavaludega üksi jäetud, siis nüüd on sellele probleemile osaliselt lahendus leitud. Vähemalt laupäeva hommikupoolikuti on võimalus hambahädadele esmaabi saada.

Laupäeviti kella 8-13 on võimalik pöörduda Õie Hambaravi OÜsse, mis asub Võrus Jüri tn 38. Telefonid: 782 3817 ja 517 1347.

Laupäeviti kella 10-13 saab hambavalu korral abi otsida ka Tartust Tartu ülikooli kliinikumi stomatoloogia polikliinikust, see asub aadressil Raekoja plats 6. Telefon: 731 9889.

Kylauudis.ee andmetel pühapäeviti Võrus ja Tartus hambaarstiabi ei pakuta. Hädalistel soovitatakse kuni esmaspäevani vaigistada valu apteekide käsimüügist saadavate valuvaigistitega, nt ibuprofeeni ja paratsetamooliga. Kui aga tõuseb hambapõletikust tingitud kõrge palavik, tuleb kiiremas korras pöörduda erakorralise meditsiini osakonda (traumapunkti).

Hambaravi esmaabi osutamise graafik Võrus, kella 8-13.

	Asutus	Aadress	Telefon
Esmaspäev	Liivand Hambaravi OÜ Kesklinna Hambaarstid OÜ	Jüri 19A	782 1131 782 4005
Teisipäev	PMA AS	Jüri 19A	782 1287
Kolmapäev	PMA AS	Jüri 19A	782 1287
Neljapäev	L. Kindsigo Hambaravi OÜ	Liiva 11	782 1436
Reede	Diakoonia Hambaravi	Võrumõisa 4A	782 2272, 523 6098
Laupäev	Õie hambaravi OÜ	Jüri 38	782 3817, 517 1347

Kolmapäevased tantsuklubid saavad täiendust

Juba mitu aastat järjest kutsub kolmapäeviti Tartu Tiigi Seltsimaja kokku Tartu tantsuklubi. Tantsuklubis mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat. Aeg-ajalt lauldakse regilaule, mängitakse laulumänge, tutvustatakse naaberrahvaste rahvamuusikat — mida hing parasjagu ihaldab.

Alati on tantsuklubis kohal rahvamuusikud, kes ei pea paljuks oma oskusi ja head tuju teistega jagada. Lähimad tantsuklubi kokkusaamised toimuvad 29. septembril ning 13. ja 27. oktoobril.

Nüüd saavad folgihuvilised kolmapäeviti koguneda ka Tallinnas. Folgiklubi avab uksed aadressil Tatari 6 ja koguneb sügistalvisel ajal kolmapäeviti.

Folgiklubi üks algatajaid, Viru Folgi korraldaja Tiit Lepik tõdeb, et folgiklubi opn kokku kutsutud osalt nostalgiast. „Minugi rahakoti vahel on kulunud Leibkonna kaart. Mis oli rohkem küll meene. See lubas väikese hinnaalanduse Kloostri Aidas Tallinnas Vene tänaval. Uksed olid seal kõigile valla. Kloostri aidast on saanud tavaline restoran, aga seltskond karvaseid ja sulelisi käib mööda linna ja hädaldab, et pole kohta, kus koos käia,” ütles ta.

Rõngu vald maksab riigile trahvi 2036. aastani

Rõngu vallavalitsus ja AS KR Priit on sõlminud kompromisskokkuleppe, millega Rõngu vallavalitsus tunnistab ASi KR Priit 29,75 miljoni suurust nõuet, mis tuleb vallal ehitajale ära maksta, et koolimaja valmis ehitada ja vallale tagasi saada. Sama suure summa peab vald maksma trahvina rahandusministeeriumile. Tegelikkuses näeb see välja nii, et rahandusministeerium peab igal aastal kinni teatud protsendi vallale tasandusfondist ja tulumaksust eraldatavatest summadest. Iga-aastane kinnipidamine on küll esialgsest plaanitust väiksem, 4,1 miljoni asemel 1,1 miljonit, kuid sellest vabanetakse alles 2036. aastal.

Täitmaks kompromisskokkulepet ehitajaga, et vallale kool remonditult tagasi saada, peab vald võtma trahvimaksega sama suure laenu. Seni pole ükski pank soostunud Rõngu vallale raha laenama, kuid vallavanem Priit Pramann usub, et lootust siiski on. Tänaseks on kompromisskokkuleppes ette nähtud koolimaja valmimistähtaeg 15. september juba möödas.

Kui tuleb positiivne laenuotsus ja vald laenu tagasimaksmisega hätta jääb ja vajatakse saneerimist, läheb käiku rahandusministri pakutud kärpeplaan.

Ministeerium on soovitanud kokku hoida volikogu liikmete tasudelt 212 501 krooni, vallavalitsuse inventarilt 21 500 krooni, päästeteenistuselt ja avalikult korralt 223 541 krooni, erateede toetuselt 20 000 krooni, valla hooldatavalt wifi ühenduselt 33 500 krooni, õnnitlustelt 22 600 krooni, sünnitoetustelt 150 000 krooni, koolitoetustelt 134 050 krooni, peretoetustelt 62 000 krooni, sotsiaalkorteri kuludelt 50 343 krooni.

Huvihariduse toetuse viimine vajaduspõhiseks võimaldaks kokku hoida umbes 350 000 krooni kokkuhoidu (valla toetus säiliks vaid kuele protsendile toimetulekutoetust saavate perede lastele), valla lehe sulgemine 162 643 krooni, toetus kirikule 9750 krooni. Ühe raamatukogu ja seltsimaja sulgemine hoiaks kokku veel 110 000 krooni. Lisaks eelnevale soovitatakse vallal kaaluda Valguta lasteaed-kooli ühendamist Rõngu kooliga ning Rõngu kooli muutmist põhikooliks, mis annaks 2011. aastal veel täiendavalt umbes pool miljonit krooni kokkuhoidu.

Nimetatud otsuste mõju võiks 2011. aastal olla hinnanguliselt kokku umbes 500 000 krooni. 2010. aasta eelarves on võimalik eelpool nimetatud summast oktoobrist detsembrini kokku hoida veerandi (v.a lasteaia ja kooli reorganiseerimine).

Meetmete rakendamisega oleks tegevuskulu kärbe võrreldes 2008. aastaga 18,8 protsenti.

Sirje Veldi
Elva Postipoiss

Võistluse võitja hakkis viis sibulat kahe ja poole minutiga

Alatskivil laupäeval toimunud sibulahakkimise võistlustel osutus parimaks Ulvi Lain, kel kulus umbes 200 grammi ehk viie sibula koorimiseks ja maksimaalselt ühesentimeetrise läbimõõduga jupikesteks hakkimiseks aega kaks minutit ja 33 sekundit

Sibulatükeldamise maailmameistritiitlit püüdis 16 inimest. „Võisteldi neljakaupa ning kõige usinamatel jooksid viimaseks vooruks silmad juba väga vett,” ütles võistluse korraldaja ja MTÜ Sibulatee juhatuse liige Triinu Akkermann Maalehe vahendusel.

Tartlasi kutsutakse Elistvere loomadele tõrusid korjama

Tammelinna ja Tähtvere päevade korraldajad kutsuvad tartlasi ja linna ümbruse elanikke taas Elistvere loomapargi asukatele tammetõrusid korjama.

„Tammelinna päevadel on tõrusid korjatud kolm aastat, Tähtvere päevadel alustati nende kogumisega eelmisel aastal. Elistvere asukad said mullu tartlastelt kokku kaks tonni tammetõrusid. Tänavu loodame seda kogust ületada, sest saak on suurem,” ütles Tiigi seltsimaja projektijuht Tiina Konsen.

Tammetõrusid võetakse vastu kahel neljapäeval: 23. septembril kella 8-10 ja kella 16-18 lasteaia Tõruke õues (Tamme puiestee 43A) ja 30. septembril kella 8-10 ja 16-18 Tähtvere lasteaia õues (Tammsaare 10).

Vastu võetakse ainult tammetõrusid ja need ei tohi olla hallitanud, näiteks varem ette korjatuna kilekotis või kuhilas hoitud. Kastaneid palutakse mitte tuua, sest loomad neid ei söö.

Näitus, mida keegi pole veel näinud

Kuni novembri lõpuni on Tartu Lõunakeskuses asuvas AHHAA-keskuses avatud interaktiivne näitus “Ahhaa, nähtamatu näitus”, kus pimedad ja nägijad vahetavad rollid – kogu näituse läbib nägija midagi nägemata, saatjaiks pimedad.

Külastajaid juhatatakse 45- 60 minutilise (orienteeruv aeg) ringkäigu jooksul läbi erinevate tavapäraste keskkondade, nagu linnapark, paadiretk ja kohvik ning teejuhtideks on nägemispuudega inimesed. Sellises olukorras tavarollid vahetuvad: nägijad vajavad toimetulekuks pimedate giidide abi.

Näituse idee autoriks on Andreas Heinecke, kelle väljapanekuid on aastast 1988. külastanud miljonid inimesed üle kogu maakera, kuid keegi pole neid veel oma silmaga näinud.

AHHAA uksed on kõikidele seiklushimulistele avatud iga päev 10 – 20.

Alatskivil võisteldakse täna sibulatükeldamises

Peipsi ääres Alatskivil toimuvad täna maailmameistrivõistlused sibulatükeldamises, kirjutas Maaleht.

Sibula tükeldamises pole midagi keerulist — seda on vist enamik inimesi oma elus teinud. Konkurentidega maailmameistri tiitlile võisteldes on oluline sibula koorimise tehnika, tükeldamise kiirus ning sibulatükkide suurus. Parimatele on Peipsi-äärsete turismiettevõtjate võrgustik Sibulatee välja pannud hulgaliselt auhindu.

Võistluse korraldaja Triinu Akkermanni sõnul on Sibulatee erinevad veidi kiiksuga üritused ja võistlused väga hästi omaks võetud.

„Arvan, et meie sibulatükeldamise MM-st saab vähemalt sama menukas üritus kui sääsepüüdmise meistrivõistlustest,” ütles ta. „Sibulahooaeg on meie piirkonnas hooga käimas ning homne võistlus näitab, kes on parimatest parimad sibulakäsitlejad mitmes kategoorias.”

Sibulatee lõikuspidu, mille raames sibulate tükeldamise võistlus toimub, on Sibulatee sügisene retro-stiilis pidu, kuhu on oodatud kõik Sibulatee sõbrad. Lõikuspidu algab kell 19 Alatskivil Apollo Belvedere restoranis.

Raadi mõisaparki hakkab ehtima rotund

Raadi mõisa pargis järve ääres on praegu näha vaid suur liivane auk, kuid peagi kerkib selle asemele uhke valge rotund. Selline nagu oli sama koha peal ka enne sõda, kirjutas Postimees.

 Rutundi Eestistehtud jupid, millest ehitis paari nädalaga nagu lego kokku pannakse, on juba valmis. Augus on „settimas” killustik ja liiv, et järgmisel nädalal hakata tegema betoonalust. Ainssad, mis praegu puudu, on Hiinast tellitud graniitplaadid, millest tehakse põrand ja trepiastmed.

Rotundi ehitust rahastab ja korraldab Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts ning see läheb maksma ligi 600 000 krooni.

Täna esitletakse Metsaülikooli artiklite kogumikku

Tartu ülikooli kunstimuuseumis esitletakse täna, 16. septembril kell 16.30 Metsaülikooli artiklite kogumikku „Usaldus. Eesti ja maailm. Metsaülikool 2008-2009”.

See artiklite kogumik on järjekorras teine, võttes kokku 2008. ja 2009. aastal Kääriku metsade vahel toimunud Metsaülikoolid. Kogumik sisaldab ligi 50 tänase Eesti arvamusliidri artiklit teemadel, mis puudutavad usalduse temaatikad erinevates eluvaldkondades ning Eesti rolli maailmas ning maailma mõju Eestile.

Lastevanemate koolis antakse näpunäiteid
tervislikuks toitumiseks

Tartu lapsevanemate kool alustab hooaega saabuval pühapäeval, 19. septembril tervisliku toidu teemalise loenguga. Lisaks valmistavad lapsevanemad koos kogenud koka Marina Kohoga maitsva köögiviljaroa, mida koolipäeva lõpus ühiselt maitstakse.

Tervislikust toitumisest räägitakse palju, kuid kiire elutempo ja praktiliste teadmiste vähesuse tõttu jääbki toitumisharjumuste muutmine sageli vaid mõtteks. Kokakunsti saladuste ja retseptide kõrval jagab Marina Koho teadmisi, kuidas pere toidulauale jõuaks ajapuudusest ja mugavusest hoolimata ikka maitsev ja täisväärtuslik toit.

„Ka paljude laste ihaldatud hamburger võib olla tervislik, kui selle tegemiseks küpsetatakse ise täisterajahust kukkel, valmistatakse majonees ja lisatakse täidiseks kotleti kõrvale mahepõllumajandusest või oma aiast pärit kapsast, tomatit, salatilehte või muud sobivat,” tõi Marina Koho loengutel räägitavast näite.

Tervisliku toitumise teemat on kavas vanemate koolis jätkata kord kuus aasta lõpuni. Juttu tuleb veel tervislikest teraviljatoitudest, koos lastega kokkamisest ja jõuluroogadest.

Tartu lapsevanemate kooli sügishooaja avaloeng toimub algusega kell 11 Tartu Maarja koolis aadressil Puiestee 126. Loeng on avatud kõigile huvilistele, nii praegustele kui ka tulevastele lapsevanematele. Ühe koolipäeva hind on vastavalt osavõtja rahalistele võimalustele 50–100 krooni. Osavõtusoovist palutakse teada anda e-posti aadressil vanematekool@gmail.com või telefonil 501 5141.

Näitus Eesti Rahva Muuseumis tutvustab Eesti matust

Täna, 15. septembril kell 17 avatakse Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas „Oma näituse” ideekonkursi võitja Maire Sala näitus „Eesti matus. Eesti kalmistu- ja matmistraditsioonid ning tänapäev”. Näitus tutvustab Eesti varasemaid ja ka uuemaid matmistraditsioone ning esitus sellisel kujul aitab vähendada surmast kõnelemise hirmu.

„Iseendalegi märkamatult, suheldes oma igapäevatöös lihtsate inimestega, kellegi lahkunu lähedaste ja omastega, hakkas kaante vahele tasapisi kogunema üht-teist kuuldut ja kirjapandut. Antikvariaatidest leidsin endisaegset dokumentatsiooni ja fotosid ning jäädvustasin praegusaja hetkeseisu Eestimaa kalmistute arhitektuuriväärtustest,” lausus näituse kuraator Maire Sala.

Matmiskombestikku, surma- ja kalmistukultuuri on uuritud põhjalikumalt mitmel pool Eestis. Eriti paelub oma arhailiste traditsioonidega Võrumaa. Kuidas kajastub aga matmis- ja kalmistukultuur meile kättesaadavas kultuuripärandis? Mis sellest vääriks veel nende küsitlemist, kes mäletavad oma vanaemadelt kuuldud uskumusi, kombeid ja üldtunnustatud käitumisjuhiseid teatud eluhetkedel? Kas me ei jää ühel hetkel selle kultuuripärandi kogumisega liiga hiljaks, siis, kui kelleltki enam küsida pole?

„Oma näitus” oli näituseideede konkurss, mille raames oodati möödunud kevade jooksul kõigilt, kes iga päev muuseumitööga ei tegele, ideid Eesti Rahva Muuseumis näituse korraldamise kohta. Saadud 33 näituseidee seast valis veebi ja ankeetide kaudu oma lemmiku 569 inimest.

Teise konkursi võitja näitus „Uku ja Mulgi Ukuvakk” avatakse tuleva aasta märtsis.

Näitus jääb avatuks 3. novembrini.

Vaata lisa!

Emajõe-Suursoo looduskeskus korraldab talgud

Riigimetsa Majandamise Keskuse Emajõe-Suursoo looduskeskus ootab huvilisi madisepäeval, 21. septembril talgutele, et üheskoos korrastada suurvee kahjustatud Emajõe-äärset õpperada.

Kogunetakse kell 9 RMK Emajõe-Suursoo looduskeskuse ees. Tööd tehakse kella 13ni, pärast pakuvad talgutekorraldajad lõunat.
Oma tulekust paluvad korraldajad teada anda 16. septembriks e-postil emajoe-suursoo.looduskeskus@rmk.ee

Tartu Ülikoolis saab võru keelt õppida

Tartu Ülikoolis on alanud lõunaeesti keele kursus, mis on mõeldud nii algajatele, kellel pole enne lõunaeesti keelega kokkupuuteid olnud, kui ka neile, kes tahaksid oma oskusi parandada.

Tunnid toimuvad reedeti kella 10.15-11.45 (Lossi 3-406). Esimene kokkusaamine on juba toimunud, aga huvilistel ei ole veel hilja liituda.
Õppetööd korraldab Sulev Iva.

Luunja vald käivitas jõesadama projekteerimise

Luunja vallavalitsus allkirjastas inseneribürooga Urmas Nugin OÜ lepingu Luunja sadama ja puhkeala projekteerimiseks.

Luunja vallavanema Aare Andersoni sõnul hõlmab unikaalne projekt ligi 13 hektari suurust maa-ala ning seob ühtseks tervikuks Luunja aleviku ja Emajõe vahele kavandatava jõesadama ning selle lähiümbrusse planeeritava puhkeala.

Jõesadamasse peaksid projekti kohaselt tulema paatide ja kuni 40 m pikkuste laevade sildumisrajatised, veesõidukite hoiuala, ujuvtankla ning muu veesõidukite teenindamiseks vajalik infrastruktuur. Samuti on kavas kanalit süvendada. Puhkealale planeeritakse ujumistiik koos väikese rannaalaga, vabaõhulava, ringkanal koos purretega, laste mänguväljakud, spordiplatsid, piknikukohad, jalutusteed jmt.

Projekteerimistööde hinnaks on koos käibemaksuga 294 000 krooni ning projekt koos kõikide vajalike kooskõlastustega peab valmima novembris.

Projekt on aluseks eurotoetuste taotlemisel ning hilisemal objektide väljaehitamisel.

Luunja jõesadam arendamine on üks osa Emajõe-Peipsi veetee senisest aktiivsemast kasutuselvõtust.

Rannu vald müüb kiviplatsi ja puitlinnust

Rannu vallavalitsus võõrandab avaliku enampakkumise korras Rannu pargis asuva puitlinnuse ja kiviplatsi, ostjal tuleb need likvideerida või pargist ära viia hiljemalt 30. septembriks.

2008. aastal valminud puitlinnus koosneb umbes kümnest tihumeetrist okaspuupalgist ja viiest tihumeetrist saematerjalist. Alghind on 1000 krooni. Kiviparkettplats on rajatud samuti 2008. aastal Ikodori punasest mõisakivist. Pargis asuval platsil on umbes 4400 kivi ja 46 äärekivi, kogu komplekti alghind on 19 000 krooni.

Pakkujatel tuleb arvestada, et tööd pargis tuleb kooskõlastada vallavalitsusega, töödega ei tohi kahjustada pargi puid ning pinnase kahjustused tuleb taastada. Pakkumised tuleb esitada kirjalikult Rannu Vallavalitsusele hiljemalt 19. septembriks.

Rajatiste võõrandamise põhjus on Rannu vallavalitsuse teatel keskkonnaameti ettekirjutus — kaitsealusesse parki vabaõhulava rajamiseks tulnuks taotleda eelnevad kooskõlastused keskkonna- ja muinsuskaitseametnikelt.

Lisateave telefonil 5342 5242 ja www.rannu.ee.

Foto: Rannu vald

ERMis uuel nädalal

Lugemisaasta raames on uuenenud väljapanek ERMi raamatukogu materjalidest. Septembris teemal „Vaba riigi sünnipäevad“ ERMi näitusemaja fuajeegaleriis.

15. septembril kell 17 näituse “Eesti matus. Eesti kalmistu- ja matmistraditsioonid ning tänapäev” avamine. Kuraator Maire Sala. „Oma Näituse“ näituseidee konkursi võidutöö, www.erm.ee/naituseidee.

15. septembril kell 13-19 MTÜ TuleLoo käsitöökolmapäev Raadi väravamajas: heegeldatud ehted. Osalustasu 25 krooni.

Septembrikuu suursündmus: 18. septembril kell 11 algab ERMi kirjasaatjate päev, jätkub mihklipäeva tähistamisega kell 13-16. Kuulutatakse välja uued kogumiskonkursi teemad. www.erm.ee/kirjasaatjad

Avatud näitused

Eesti Rahva muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) on avatud T-P kl 11-18 püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur“ ning ajutine näitus „Muuseum näitab keelt“.

Eesti Rahva muuseumi postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) saab K-P kl 11-18 tutvuda püsinäitusega „Iga ukseni päikeses ja sajus. Eesti rahvuslik postiametkond 90“ ning ajutise väljapanekuga „Uus_hoone/ERM101“.

Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu; avatud iga päev kl 7-22) on vaatamist palju – veetornis fotonäitus „Raadi läbi aegade“, jääkeldris „Plakatinäitus siiberkapis“, mõisahoone varemetel Muuseumiroti innovatsioonipreemia pälvinud näitus „Meie siin maal“.

Eesti Rahva muuseumi Heimtali muuseumis (Pärsti vald, Heimtali, Viljandimaa) T-L kl 9-13.30 ja 14.15-17 saab tutvuda rahvusliku käsitöö näidiste ja näha vanu majapidamistarbeid ja saja aasta tagust klassitoa sisustust.

Näituste kohta loe täpsemalt www.erm.ee/naitused

ERM kutsub homme koos vanavanematega külla

Homme on ülemaailmne vanavanemate päev ja sel puhul kutsub Eesti Rahva muuseum aega maha võtma, selle päeva oma vanavanematele pühendama ja nad muuseumisse tooma.

Eesti Rahva muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) on sel päeval avatud kell 11-18 püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur“ ning ajutine näitus „Muuseum näitab keelt“.

Eesti Rahva muuseumi postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) saab kl 11-18 tutvuda püsinäitusega „Iga ukseni päikeses ja sajus. Eesti rahvuslik postiametkond 90“ ning ajutise väljapanekuga „Uus_hoone/ERM101“.

Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu; avatud kl 7-22) on vaatamist palju – veetornis fotonäitus „Raadi läbi aegade“, jääkeldris „Plakatinäitus siiberkapis“, mõisahoone varemetel Muuseumiroti innovatsioonipreemia pälvinud näitus „Meie siin maal“.

Tartu kunstikool kolis pidulikult uude majja

60 aastat võttis aega, et saaks täitud Tartu kunstikooli unistus – uus ja päris oma maja. Arhitekt Ain Padriku projekteeritud uus maja avati eile, 10. septembril Eha tänav 41.

Avatseremoonia kujutas endast pildi sisse minekut. Maja avamisele eelnes stiilselt värvikas rongkäik, mis külastas Tartu kunstikooli endiseid maju Veski, Kuperjanovi ja Tähe tänavas. Avamispidustuste ajaks on kooli ruumides sisse seatud maali-, joonistus- ja koomiksinäitused. Fotonäitus võtab kokku maja ehituse ajaloo.

Uue maja avamispidustused algasid juba eile neljapäeval kutsehariduse ümarlauaga “Kunstikutseharidus!?” ning jätkuvad täna, kui toimub endiste ja praeguste töötajate
teeõhtu, kus esitletakse Tartu kunstikooli trükist pealkirjaga “60 aastat teel oma majja”.

Tartu kunstikooli jaoks on maja avamisel eriline tähendus. Sellega saab
avalöögi kooli 60. juubeliaasta. Eesti vanim kunstialast kutseharidust

Sõna saab Tartu kunstikooli direktor Kadi Kreis. Foto: Liis Pikkorainen

andev kool tegutseb aastast 1951 ning õppeaasta 2010-2011 on nimetatud
Tartu kunstikooli juubeliaastaks.
Avamisel sõnas kooli direktor Kadri Kreis: “2008. aasta juunis tuli otsus Tartu kunstikooli ehitamise rahastamise kohta Euroopa Liidu regionaalarengufondist. Maja valmis 2010. aasta kevadel. Uues õppehoones töötab kaks erineva stiiliga kooli: Tartu
kunstikool tervikuna ja Tartu kõrgema kunstikooli

meedia- ja reklaamikunsti ning skulptuuriosakonnad.

Uues majas on 1000 m2 õppepinda Tartu kunstikooli käsutuses, ostetud on nüüdisaegne sisustus ja tänapäevase kunstniku jaoks asendamatu arvutitehnika. Tartu kunstikoolis saab õppida dekoraator-stilisti ning trükimeedia kujundaja-küljendaja erialadel.

Tartu kunstikooli uue hoone ümberehitust rahastas Euroopa regionaalarengu

fond 27 miljoni krooniga. Ehitus tuli oodatust odavam ja lõplikuks
maksumuseks kujunes 15 miljonit krooni. Aastani 2013 on eraldatud 30
kutsekooli õpikeskkonna investeeringuteks üle kolme miljardi krooni, sh

2,6 miljardit Euroopa regionaalarengu fondilt ja 1,5 miljardit Eesti
riigieelarvest.

Vallad ei taha Peipsi äärde Emajõe rahvusparki

Juuni alguses ametliku käigu saanud Eesti kuuenda rahvuspargi loomine on takerdunud kohalike valdade vastuseisu taha. Vara, Luunja, Mäksa, Võnnu, Meeksi ja Piirisaare vallast on kolm viimast otsustanud rahvuspargi loomist mitte toetada, kirjutas Eesti Päevaleht.

“Mõte on ju hea ja tore, kuid kohalikud kardavad uusi piiranguid,” ütles Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov.

“Tegu on niigi mahajäetud piirkonnaga ning uued piirangud võivad ju seal elamise veelgi raskemaks muuta,” vahendas Suvorov kohalike kartusi.

Kava järgi tahab keskkonnaamet üheks tervikuks liita Emajõe-Suursoo looduskaitseala, Emajõe suudme hoiuala ja Piirissaare maastikukaitseala.