7. mail toimub koostöös Elva Matkakeskuse ja Edelaraudteega matkahooaja avaüritus, mis algab Elva Matkakeskusest.
Osalejatel on võimalus nautida kaunist muusikat Tõnis Mäe ja Kärt Johansoni esitluses, kuulata Matkaspordi nõuandeid, osa võtta erinevatest matkadest, teha kaunis kingitus töötubades, kuulata matkajuht Levo Tohva muljeid ja veel palju muud. Rahva toob Elvasse Edelaraudtee rong nii Tallinnast kui Tartust. Loe edasi: Elva Matkakeskus kavandab hooaja avaüritust
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis (Nooruse 1, Tartu) korraldatakse 19. aprillil seminar “Hoonete energiatõhususe arendamise kogemused Šveitsis. Eesti hetkeseis ja väljavaated”, mis on kõigile osalejatele tasuta. Seminar viiakse läbi Euroopa Liidu Eesti-Läti Programmi projekti “Jätkusuutlike ja madala energiatarbega hoonete ja rajatiste kasutamise arendamine Lätis ja Eestis” raames. Loe edasi: Tartus tuleb hoonete energiatõhususe alane seminar
31. märts on ametlikult välja kuulutatud Aserbaidžaani Vabariigi genotsiidiohvrite mälestamise päevaks. Neljapäeval kogunesid Aserbaidžaani noorte ühingu UGUR noored üle terve Eesti, et mälestada kunagist traagilist sündmust. Mälestamiseks tuldi kokku nii Tallinnas, Tartus kui ka Kohtla-Järvel.
Vaatamata kõikidele löökidele on Aserbaidžaani rahvas võidelnud ja jäänud püsima. Paljud inimesed ei mäleta ja nooremad eurooplased isegi ei tea, kuidas aseri rahvas esimesena moslemi riikidest kuulutas 1918. aastal välja Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi. Ei saa ka mainimata jätta, et sooline võrdõiguslikkus kehtestati märksa varem kui mõnes Lääne riigis. Kuid saavutatud iseseisvus koos hilisema Nõukogude Liidu lagunemisega toimunud taasiseseisvusega ei jäänud vabaks traagilisest pitserist Aserbaidžaani rahvuse ajaloos nii nagu ka teistes iseseisvuse eest võistelnud riikides.
Ajalugu peab mäletama ja tähtsustama, mis ajastul me ka ei elaks. Aseri Noorte Ühingu UGUR aseri rahvusest noored liikmed tunnevad leina, mälestavad hukatuid, teadvustavad seda traagilist sündmust ning loodavad, et enam ajalugu ei kordu.
31. märts jääb meelde kui Aserbaidžaani rahva suhtes toime pandud genotsiidi mälestamise päev ja me loodame, et sellised tragöödiad ei taba ühtki teist rahvast.
Allikas: Aserbaidžaani noorte ühing UGUR
Fakte Aserbaidžaanist:
Ida-Groningen on piirkond Hollandi kirdeosas. Sarnaselt Lõuna-Eestile on tegemist pealinnast eemal asuva alaga, kus olulisteks tegevusvaldkondadeks on põllumajandus, väiketootmine ja turismindus. Piirkondade keskused Groningen ja Tartu on olnud tähtsad kaubanduslinnad juba Hansa Liidu ajal.
Hollandi nädal toimub Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppide koostöös (Tartumaa Arendusselts, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu, Piiriveere Liider, Võrumaa Partnerluskogu). Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on senine üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine olnud igati kasulik. Näiteks lähiajal on Hollandisse sealse ettevõtja juurde sparglikasvatust õppima minemas Lõuna-Eesti väikeettevõtja, kes tahab hakata seda köögivilja Eestis kasvatama. Loe edasi: Hollandlased tutvustavad Lõuna-Eestis oma kultuuri
Peipsiäärsel Sibulateel toimuv kahevõistlus „Käi jõhvikale!“ näitab osalejatele kevadist Emajõe Suursood, pakub elamusi liikumissõpradele ning adrenaliini jõhvikaotsijatele. 3. aprillil kell 10 antakse start Tartumaal Kargaja külas, kuhu oodatakse kuni 50-t loodussõpra. Üle talve lume all vastu pidanud jõhvikad on endiselt täis vitamiini ning osaliselt sulanud lumi toob nähtavale punaseid marju täis mättad. Kahevõistluse korraldaja Tauno Laasiku sõnul on jõhvikas kodumaine viinamari, mis väärib korjamist ka kevadel. Kahevõistlus „Käi jõhvikale!“ hõlmab endas suusatamist ja jõhvikakorjamist – suusatades tuleb leida parimad jõhvikaid täis mättad ning korjata kiiresti nii suur kogus kui osaleja suudab. Või hoopis leida kogu võistluse suurim mari. Võistluskategooriaid on mitmeid ja parimad saavad auhinnatud. Auhinnad panevad välja Sibulateel tegutsevad turismiettevõtjad, kohapeal toidab sooja „Külmalinna küüslaugusupiga” külmapealinn Jõgeva. Suppi jagab Linnapea isiklikult. Ürituse korraldamist toetavad Peipsi Vikat ja Kallaste linn.
Registreerimine toimub kuni 1.aprillini e-aadressil info@sibulatee.ee. Ettetellimisel saab rentida suusavarustust soodushinnaga 8 eurot komplekti kohta Tähtvere Puhkepargi suusalaenutusest. Oma suuskadega tulijaile on kahevõistlusel osalemine täiesti tasuta. Etteregistreerimine vajalik.
Lisainfo:
Triinu Akkermann
MTÜ Sibulatee
Tlf: 5081232
Allikas: southestonia.ee
7. aprillil 2011 algusega kell 16.00 toimub Kambja vallamajas infopäev mittetulundusühingute, sihtasutuste, äriühingute ja omavalitsuse juhtidele ning töötajatele. Eesmärgiks on tutvustada kolme arendusorganisatsiooni tegevust ja teenuseid: Tartumaa Arendusselts, Tartu Ärinõuandla ning Tartu Loomemajanduskeskus.
Tartumaa Arendusselts (TAS) tutvustab toetuse taotlemise võimalusi Leader programmist. Projektitoetust saavad taotleda TASi piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud, sihtasutused, äriühingud ja omavalitsused; raha jagatakse noorte, kogukondade ja ettevõtluse meetme raames.
Tartu Ärinõuandla tutvustab tugiteenuseid ettevõtjatele ja mittetulundusühendustele, lühiülevaade antakse toetusvõimalustest alustavatele ettevõtjatele. Ärinõuandla pakub ekspertteadmist ja konsultatsiooni nii ettevõtjatele, MTÜdele kui avalikule sektorile.
Tartu Loomemajanduskeskus on loomeettevõtetele inkubaatoriks, jagab erialast infot, viib läbi koolitusi ning pakub loovettevõtjatele juriidilist ja majandusalast nõustamist.
Infopäevale oodatakse osalema inimesi, kes soovivad oma loovaid ideid arendada ettevõtteks. Pakutakse tasuta äriplaani koolitust ja abi oma firma loomisel.
Osalejaid registreerib ja infot jagab Kaidi Randpõld, kaidi.randpold@tas.ee, tel 5358 4035
Allikas: Tartumaa.ee
1. aprillil kella 15-19 ja 2. aprillil kella 10-14 toimuvad Tartu
Lõunakeskuses kutsekoolide infopäevad.
Tegu on Liivimaa Kutsekoolide Ühenduse esimese avaliku ühisüritusega, kus 12 kutsekooli jagavad infot õpivõimaluste kohta. Teavet edastavad õpilased, kohal on maskotid.
Infopäevadel osalevad Heino Elleri nim Tartu muusikakool, Järvamaa
kutsehariduskeskus, Luua metasnduskool, Olustvere teenindus- ja
maamajanduskool, Põltsamaa ametikool, Räpina aianduskool, Tartu kunstikool, Tartu kutsehariduskeskus, Valgamaa kutseõppekeskus, Vana-Antsla kutsekeskkool, Viljandi ühendatud kutsekeskkool ja Võrumaa kutsehariduskeskus.
Teisipäeval, 29. märtsil toimub Noor-Eesti Loomekeskuse restaureerimistöökojas ehete valmistamise õpituba. Ehteid võib teha savist või kividest. Kui soovitakse kujundada kivist ehet, võiks võtta kaasa auguta poolvääriskivi või merekivi. Savi on koha peal olemas. Õpitoa algus kell 18. Kestus kom tundi. Õpitoa hind 7 eurot.
Noor-Eesti Loomekeskus asub Tartus Kastani tn 38.
Lisainfo ja registreerimine: merle.ambre@mail.ee või 5625 7205.
Kell 10 – „Kivi, kala, jõgi“ jälgib kolme aasta jooksul väikese kasuperes kasvava tüdruku Ariana elu Itamatatiua kogukonnas.
Kell 12 – „Söepõletajad“ on film inimestest, kes valisid lihtsa elu looduse rütmis. „Jõhvikasaar“ on lugu Vene Münchhausenist, kes ehitab oma hoovi tuuleturbiini ja paneb mesitarud katusele.
Kell 14:40 – „Tubakas, tõed ja Rummikub“ toob vaatajateni neli lugu: Islami põhikooli Ababili kuuendast klassist, Rieti Rummikubi lauamänguklubist, Uli tubakapoest ja kohalikust politseinikust Ferryst.
Kell 17 – „Lo väike kuningriik” viib vaataja kaugesse Himaalaja mägismaal asuvasse külla. „Unistades Taj Mahalist“ on lugu Pakistani taksojuhist, kelle unistuseks on kordki käia Indias, et näha Taj Mahali. Loe edasi: Maailmafilmi festivalil täna viimane päev
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiooni (EENA) Tartu klubi tänab ja tunnustab emadepäeva künnisel taas vanavanemaid, kes on kasvatanud oma lapselastest tublid, õigete väärtushinnangutega ja oma põhitööd – õppimist – tõsiselt võtvad ning koolielus aktiivselt kaasa löövad noored.
Ettevõtmise käigus tunnustatakse vanavanemaid,
– kes elavad Tartumaal,
– kes on oma lapselast (lapselapsi) kasvatanud enam kui 5 aastat,
– kelle lapselapse vanus on 10 ja enam aastat,
– kelle lapselaps õpib algkoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis.
Tunnustust väärivate vanaemade ja vanaisade kohta oodatakse infot 5. aprillini 2011. Kandidaate saavad esitada kõik soovijad, ettepanekud palutakse saata e-postiga: Riina Piigli, riina@aptrading.ee.
Vanavanemate tänamine ja tunnustamine leiab aset neljapäeval, 5. mail kell 18.00 Tartu Linnamuusemis.
Esmakordselt tunnustati tublisid vanavanemaid 2009. aastal, siis väärisid kiitust Aino Krevald, Galina Avramenko, Leini Riiv ja Mati Vaher, Made Kaurla, Helju Veldi ja Ilmar Veldi. 2010. aastal tunnustati Eda Tamme, Irina Prokofjevat, Jekaterina Jorti, Olga Toomi ja Raissa Konjahhinat.
Lisainfo: Riina Piigli, BPW-Estonia (EENA) Tartu klubi president, tel 506 7713.
Allikas: Tartumaa.ee
14. aprilli varahommikul, kella 2 ja 4 vahel, viiakse digilevi 40. kanali saatjad Valgjärvel, Tartus, Viljandis, Valgas, Haanjas, Ähijärvel, Ruusmäel, Vastseliinas ja Kallastel üle madalama sagedusega 23. edastuskanalile. See tagab Eesti telekanalite parema levi kogu Lõuna-Eestis.
Tavaantenniga digilevi vaatajad peavad sagedusemuutuse järel tegema oma digiboksis või digiteleris niinimetatud „tehase algseadete taastamise“. Sellega puhastatakse seadme mälu ja leitakse teleprogrammid nende uutelt sagedustelt. Lähemaid juhised leiab seadme kasutusjuhendist.
Kortermajade ühisantennisüsteemides võib olla vajalik kanalipõhiste võimendite ümberseadistamine. Kui ühisantennisüsteemiga ühendatud digiboks või digiteler pärast uut kanaliotsingut tasuta levivaid Eesti telekanaleid üles ei leia, tuleks pöörduda maja antennisüsteemi hooldava ettevõtte poole. Loe edasi: Lõuna-Eesti digilevi saatjad muudavad sagedust
9. aprillil toimub Kambja kultuurikeskuses viiendat korda Lõuna-Eesti naisansamblite kevadkontsert „Kambja lüüra”.
Korraldajate eesmärk on tuua Kambjasse kokku naisansamblid Võrumaalt Jõgevamaani ja Põlvamaast Valgamaani, et tutvuda naabervaldade ja -maakondade kollektiivide tegemistega.
„Kambja lüüra” pole võistulaulmine, vaid vahva kohtumispidu, kus saab ennast näidata ja teiste kollektiividega tutvuda ning sõprussidemeid luua.
Õhtu jooksul laulavad naisansamblid, lisaks neile aga Haaslava meeskoor. Ei puudu ka tantsunumbrid: näeb mustlastantsu ja flamenkot.
Õhtu lõpeb nagu ikka tantsuga. Sel aastal tantsutab laulurahvast ansambel „1 kõigi eest”, kes tuleb suisa Saaremaalt.
Rohkem infot: Pille Tammelan, tel 5695 5989, e-post pille@kambja.ee.
Kaheksas Maailmafilmi festival leiab aset 21.–27. märtsini 2011. Kutsume Teid veetma nädalat antropoloogihingega tehtud dokumentaalfilmide seltsis. Nädala jooksul näidatakse üle 40 filmi, lisaks Mark Soosaare filmide retrospektiiv.
Sõltuvalt sellest, kas portreteeritav teema on lähedane või kauge, igapäevane või ainukordne, tuleb juba kaheksandat korda toimuva Maailmafilmi festivali külalistel oma pilk teravustada kas luubi või teleskoobi kombel. Programmist leiab filme argielust maailma eri paikades, aga vaadeldakse ka globaalset mõõtu küsimusi.
Festivali külastaja leiab end erinevates kogukondades, märgates nende pidevat ja dünaamilist muutumist või avastab end koos filmitegijaga kultuuris, kus „surnud ei ole surnud“. Vaataja viiakse suurima Tamili hindu templi juurde Euroopas, kus väikelinna õhustikus tuleb eredalt esile kõrvuti eksisteerivate kultuuride kontrastsus. Loe edasi: Maailmafilmi festivalil saab näha üle 40 filmi
8.veebruaril vajutas raske lumi Heino Prosti põllutöömasinate muuseumis 30 meetrit masinakuuri katust sisse. Kannatada said nii katus kui ka kuus rehepeksumasinat.
Muuseum on mittetulundusühing, mille liikmeteks on Prosti perekond. Heino Prost hindab kahju kokku poole miljoni kroonini. Nüüd püüab Heino Prost oma museaale taastada, kuuri
uuesti üles ehitada ja palub selleks heade inimeste abi.
Rahalisi annetusi saab teha :
Heino Prosti Põllutöömasinate Muuseum, reg kood 80012170
arveldusarve 1120224545 Swedbank
Aadress: Vissi küla, 61602 Tõravere, Tartumaa
Telefon: 735 1401
3. aprillil kell 9 saab Kantsi kõrtsist alguse suur jõhvikakorjamise võistlusmatk. Suusatatakse Koosa järve taha Kargaja sohu, kus tehakse suppi ja korjatakse võidu mätastelt väljasulanud jõhvikaid ning nauditakse kevadet ja puutumatut loodust. Matk lõpeb orienteeruvalt kell 18.
Õpiring, nagu sõnagi viitab, on seotud õppimise ja ringi kui ühe grupi inimestega, kes käivad ühise eesmärgi nimel koos. Õppimine ei seisne vaid koolipingis istumises, see on meie elu lahutamatu osa ja toimub iga päev. Tihti me ei teadvusta, et tegeleme päevast päeva õppimisega.
Palju õpime ka koos sõprade, töökaaslaste, perega jne. Näiteid on mitmeid: õppimine võib toimuda töö juures, kodus uut toiduretsepti proovides, raamatut lugedes, sõpradega vesteldes, Intertnetis surfates, ristsõna lahendades, mälumängu televiisorist vaadates jne. Õpiringis osalemine ühendab endas võimaluse vabalt otsustada, kuidas ja miks õppida, samas viib see meid kokku teiste inimesega, kes samuti toovad õppimisprotsessi kaasa enda mõtted.
Millal Sa viimati õppisid? Mida, kuidas ja kellega? Kas Sulle meeldis selliselt õppida?
Alates 2011. aastal juhib MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant projekti „Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!“. Eesmärgiks on õpiringide käivitamise toetamisega üle Eesti tutvustada laiemale avalikkusele õpiringi kui head õpimeetodit täiskasvanutele, mis võimaldab selles osalejatel ise otsustada mida, kuidas ja kui kaua õppida.
Eesti Õpiringide Seltsi SEMUD liige Ere Raag on võtnud õpiringide olemuse kokku järmiselt: õpiring on enesearendajate rühm, keda ühendab huvi kindla teema vastu, selles osalejad seavad endale eesmärgi, koostavad tegevuskava ning määravad kindlaks kokkusaamiskorrad. Loe edasi: Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!
Tartu Memento korraldab 25. märtsil 1949. aasta küüditamise aastapäeva leinaürituse Tartus. Sündmus algab kell 12.00 leinajumalateenistusega Pauluse kirikus. Kell 13.00 algab leinamiiting “Rukkilillekivi” juures. Täpsem info: Mart Peik, Tartu Memento juhatuse liige, tel 5118155
Riidi, urbõkuu 18. pääväl kell 13-16 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ näputüütarõ külälises om Lillmaa Terje, kiä kõnõlõs umast vahtsõst raamatust “Obinitsa Seto Muuseumitarõ pitsiraamat. Värviline seto pits” ja oppas seto pitsi tegemist.
Üteh võttaq 0,6 – 0,7 suurusõgaq heegelnõgõl ja höste peenokõist katõkõrralist villast langa. Kotusõ päält saat ostaq nii langa ku Lillmaa Terje seto pitsi raamatut (7.-). Kõk näputüühuvilisõq ommaq oodõduq!
Keskusõ aadrõs om Lossi 38, Tarto (Vana Anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 7375422 vai helenake@ut.ee.
Eesti Töötukassa mobiilne nõustamine ehk MOBI tiirleb maakondade kaugemates kohtades ning paikades, kus tööpuudus on kõige suurem. MOBI ettevalmistusi tehti koostöös kohalike omavalitsustega – teavad nemad ju kõige paremini, millised küsimused ja probleemid just nende vallas-linnas aktuaalsed on ja mida tahetakse kõige rohkem arutada. Võimalusel tulevad rahvaga kohtuma ka tööandjate esindajad. Jutuks tuleb põhiliselt kohaliku tööturu olukord, tööotsingualased küsimused, kohalikud võimalused ettevõtluseks, tööturuteenused ja -toetused. Soovijad saavad ka individuaalset karjäärinõustamist. Vestlusringis saab arutada südamelähedasi küsimusi, kuulata, mida teised arvavad, kuidas neil on läinud töövestlustel ja kuidas on keerulises majanduslikus olukorras hakkama saadud. Koos nõu pidades võivad tulla sellisedki mõtted, mille peale üksi ei tulekski. Lähemat teavet MOBI töötubade toimumise kohta saab vallavalitsusest või töötukassa maakondlikust osakonnast.
Tartumaal toimub MOBI kaks korda aastas, kevadel ja suvel. Kevadine avalöök antakse homme, 16. märtsil Alatskivi vallas Kokora külakeskuses.
Tartumaa MOBI toimumiskohad ning -ajad:
16.03.2011 kell 10:00, Kokora külakeskus, Alatskivi vald
23.03.2011 kell 13:00, Puhja seltsimaja, Puhja vald
28.03.2011 kell 11:00, Kolkja Rahvamaja, Peipsääre vald
07.04.2011 kell 10:00, Roiu päevakeskus, Haaslava vald
13.04.2011 kell 16:00, Melliste Algkool-Lasteaia ruumides, Mäksa
Lähemalt MOBI kohta loe MOBI blogist
Pühapäeval, 13. märtsil toimus Kolkjas teine turismivaldkonna koolitus „Peipsimaa otsib giide“. Projekt on ellu kutsutud tekitama huvi turismisektori vastu üldisemalt ja giidiameti vastu konkreetsemalt. Koolitus koosneb kuuest päevast, millest 3 on auditoorsed ja 3 õppereisid Peipsimaa erinevates kohtades.
Esimene õppepäev toimus 6. märtsil, siis räägiti turismist ja giidindusest üldisemalt. Teise koolituse teemaks oli Peipsimaa ajalugu, legendid ja lood. 27. märtsil räägitakse Peipsimaa kultuuripärandist sh kommetest, käsitööst, muusikast ja köögist.
Peipsimaa lugude koolitusel said kogunenud giidid ülevaate Peipsi vanausuliste ajaloost, usundist ja kultuurist, millest rääkis Pavel Varunin Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusseltsist. Peale lõunapausi vestis Mikk Sarv lugusid Peipsimaast ja selle pärandist ning rääkis, kuidas ja millest sünnib lugu. Kuidas vesta haaravat lugu? Kas ja kuidas on võimalik õppida lugude vestmist?
Seejärel anti osalejatele võimalus välja mõelda ja vesta uusi lugusid Peipsimaa Külastuskeskuse maskoti Rändur Rääbise põhjal.
Koolitusprogramm „Peipsimaa otsib giide“ toimub osana suuremast programmist „Saame koos Peipsimaa meistriteks“, mille eesmärgiks on aktiveerida Peipsi piirkonna elanikke tegelema uute elualadega, sh piirkonna traditsioonilise käsitööga, turismindusega, kodanikuühiskonna arendamisega. Projekti finantseerib Meie Inimesed SA. Projekti elluviija on MTÜ Piiri Peal, kes arendab Kolkjas asuvat Peipsimaa Külastuskeskust (www.peipsimaa.ee).
Kolmapäeval, 16. märtsil algusega kl 20 toimub Tartus Tiigi seltsimajas Udmurdi tantsudele pühendatud õhtu.
Seekord on huvilistel võimalus õppida udmurdi rahvatantse ja laulumänge folklooriansambli “Jumðan gur” juhendamisel. Pearõhk on Lõuna-Udmurtiast pärit rahvatantsudel, laulumängudel ja rahvalauludel.
Pärimusrühma „Jumðan gur“ ajalugu ei ole pikk, oma alguse sai see 2006. aastal. Udmurdi keeles tähendab ansambli nimetus „peoviisi“. Rühma koosseis on pidevalt muutunud, sest see koosneb peamiselt Tartu ülikooli tudengitest. Samas on ka osalejaid, kes on rühma koosseisus olnud algusest peale. Kõiki rühma liikmeid ühendab aga soov säilitada oma rahvakunsti ja hoida oma kodumaaga – Udmurtiaga – tihedaid sidemeid.
Tartu tantsuklubisse on oodatud mängima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja tuju! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.
Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Lisateave: Triinu Nutt, tel 55602102
„Mehed Liikuma“ Tartumaa meeste aktiivgrupi liikmed võtsid osa Soome Vabariigis toimunud talvisest lehma lüpsipingi heitmise võistlusest, mille raames püstitati kaks Eesti rekordit.
Eestis senimaani tundmatu heiteala puhul on tegemist Varkausi piirkonnas tegutseva Harjuranna külaseltsi poolt propageeritava spordialaga, mida saavad aastaringselt harrastada nii mehed kui naised. Kehtivaks meeste maailmarekordiks on hetkel 28 meetrit, mida on võimalik ületada juba 2011. aasta juulis Varkausis toimuvatel maailmameistrivõistlustel. Talviseid võistlusi senimaani aga korraldatud ei ole.
Lüpsipingi heitmise kehtivaks Eesti rekordiks on 17.2 meetrit, mille saavutas Lõuna- Eesti Päästekeskuses töötav Gert Krabbi, kellele järgnevad „Mehed Liikuma“ programmi eestvedajad Kristo Ausmees (tulemus 16 m) ja Andres Agan (tulemus 15.8 m). Gert Krabbi tulemus tähistab ühtlasi ka lüpsipingi heitmise talvist maailmarekordit.
„Mehed Liikuma“ Tartumaa meeste aktiivgrupp puhul on tegemist terviseklubiga, mis koondab eneses kokku 48 Tartu linnas ja maakonnas elavat meest. Lehmalüpsipingi heitmise võistlus toimus „Mehed Liikuma“ õppe- ja koolitusreisi raames, mida rahastatakse Tartumaa Arendusseltsi Leader- toetuse kaasabil. Harjuranna külaselts kinkis „Mehed Liikuma“ aktiivgrupile nii naistele kui meestele mõeldud lüpsipingid, mille abil soovitakse uudset spordiala ka Tartumaal ning mujal Eestis propageerida.
Lüpsipingi heitmise stiilinäidet on võimalik vaadata aadressil http://vimeo.com/21008887
Lehmalüpsi pingi stiilinäide on leitav aadressilt http://www.mehedliikuma.ee/pildid/pink2.JPG
Allikas: Siim Ausmees, Mehed Liikuma eestvedaja
Puhja vald kutsub kõiki käsitöömeistreid ja kunstihuvilisi kaasa lööma meenekonkursil, mis on pühendatud omavalitsuse taastamise 20. aastapäevale, vahendab Tartumaa infoportaal.
Konkursi tingimused:
1) meenega kaasneb „oma lugu”, mis rõhutab piirkonna eripära;
2) meene sobitub Puhja valla vapi sümboolikaga;
3) tehnika ja materjali valik on vaba, kuid soovitatavad on naturaalsed ja looduslähedased materjalid;
4) meene peab jääma väikevormi piiridesse.
Tööde hulk ühe osaleja kohta ei ole piiratud. Arvesse lähevad kõik tööd, mis saabuvad Puhja vallavalitusse enne 15. aprilli 2011 (kaasa arvatud). Parimatele on auhinnad.
Rohkem infot: www.puhja.ee
Tartu Kutsehariduskeskuses toimus taas Eesti parima toiduaine konkursi väikeettevõtete voor. Hindamisele oli saadetud kakskümmend erinevat toodet kümnelt tootjalt — nii piima-, liha- kui pagaritooteid, enamik neist Lõuna-Eestist. Konkurss oli tänavu viimaste aastate osavõturohkeim. Žüriisse kuulusid toidutehnoloogid, toitlustajate ja kaubanduse esindajad. Pea kõik tooted pälvisid kiidusõnu, kuid välja valitud parimad jäävad saladuseks kuni 27. aprillini, mil Tallinnas toimub üleriigiline lõppvõistlus.
Eesti parima toiduaine valimist korraldab Toiduliit, tänavu juba 17. korda.
Info: Silvie Lainela, 648 4978
Allikas: tartumaa.ee
Seekord on huvilistel võimalus õppida udmurdi rahvatantse ja laulumänge folklooriansambli “Jumšan gur” juhendamisel. Pearõhk on Lõuna-Udmurtiast pärit rahvatantsudel, laulumängudel ja rahvalauludel.
Folklooriansambli „Jumšan gur“ ajalugu ei ole pikk, oma alguse sai see 2006. aastal. Udmurdi keeles tähendab ansambli nimetus „peoviisi“. Ansambli koosseis on pidevalt muutunud, kuna see koosneb peamiselt Tartu Ülikooli tudengitest. Samas on ka staažikamaid osalejaid, kes on ansambli koosseisus olnud algusest peale. Kõiki ansambliliikmeid ühendab aga soov säilitada oma rahvuskultuuri ja hoida oma kodumaaga – Udmurtiaga – tihedaid sidemeid.
Tartu tantsuklubisse on 16. märtsil kella 20:00-ks oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.
Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com
Asukoht: Tiigi seltsimaja (Tiigi 11, Tartu)
