Rubriik: Tartumaa

Koolivaheajal saab Tartus meisterdada jõululodjal

Jõululodi ootab koolivaheajal lapsi Tartu Raekoja platsile meisterdamise õpitubadesse. Õpitoad toimuvad 27.-31. detsembril ja 3.-7. jaanuaril kell 12-14 ja kell 15-17.

Jõululodjal õpitakse tundma Eestis looduslikult kasvavaid puuliike ning neid koore, okste ja puidu järgi eristama. Arutatakse, milleks erinevaid puuliike on läbi aegade kasutatud ning mida põnevat ja kasulikku puude eri osadest teha saab. Proovitakse õigeid võtteid puutööriistade kasutamisel, õpitakse ohutust ja tööriistade hoidmist-hooldamist. Uuritakse kuidas on lodi ehitatud ja milliseid puust saadavaid materjale laevaehituse juures veel kasutatakse. Trümmis meisterdadatakse puidust ja puu erinevatest osadest esemeid, rüübatakse kuuma jooki ja vaadatakse lodjafilmi.

Elva fotokonkursi võistlustöid saab hinnata veebis

Elva linna korraldatud fotokonkurss “Elva hetked 2010” konkursi IV etapp “Sügise valgus” on lõppenud. Konkursi viimasele etapile laekunud fotosid on võimalik näha ja hinnata fotokonkursi lehel 29. detsembrini 2010.

Konkursi žürii hindab konkursi viimase etapi fotosid ja teeb oma valikud. Lisaks lähevad hindamisele uuesti iga etapi esimesed kolm fotot, mille seast selgub Elva hetk 2010. Fotokonkursile esitatud fotode puhul hinnatakse väljendusrikkust, emotsionaalsust ja seotust Elvaga.

Fotokonkursi eesmärk on kaasata linnakodanikke jäädvustama Elvat läbi siinsete inimeste, sündmuste, tegevuste, objektide, looduse, et tabada Elva hetk. Võitjate nimed, autasustamise koht ja aeg avalikustatakse hiljemalt 12. jaanuaril 2011 Elva linna kodulehel www.elva.ee

Allikas: Merike Järv, Elva linnavalitsus

Sea-TV alustas

Eile, 22. detsembril 2010 alustas uut hooaega Looduskalendri Metsakaamera. Näha saab peamiselt metssigu, aga ka kährikuid ja linde. Metsaelanike ninaesise eest kannavad hoolt Ilmatsalu jahimehed.
Meie metsadest on hakanud tulema teateid, et metskitsed on paksu lume tõttu surema hakanud. Vaata läbi veebikaamera, kuidas saavad saavad hakkama metssead: http://www.looduskalender.ee/node/8991.
Ära unusta jõulupühade puhul ka oma metsatuka neljajalgsetele söögipoolist viia.

Tähetorni tähtpäev

Mikk Sarv

Eesti on tähtis. Kõike, mida me oma keeles oluliseks peame, seome tähtedega ehk nimetame tähtsaks. Tähtsate asutuste hulgas meie maal on keskne koht Tartu Ülikoolil, mis taasavati 208 aastat tagasi. Vaid kaheksa aastat hiljem sai Ülikool veelgi tähtsama ehitise – Tartu Tähetorni.

Küllap oli tookord tähetorni avamise juures ka seitsmeteistaastane üliõpilane Priidu-Jüri-Villu ehk Friedrich Georg Wilhelm Struwe, kes järgneva poole sajandi jooksul oma avastuste ja arvutustega tegi Tartu Tähetorni ülemaailmselt tähtsaks kohaks. 1837 avaldati Struwe mõõdetuna kaugus Päikesesüsteemi-välise tähe Veegani Lüüra tähtkujus. 1816-1855 mõõdeti Tartu Tähetorni läbiva meridiaankaare pikkus enam kui 2800 kilomeetri ulatuses Põhja-Jäämere ääres asuvast Hammerfesti linnast Musta mere lähistel paikneva Izmaili linnani. Mõõdistamise ajal hõlmas Tartu meridiaanikaar vaid kahte riiki – Venemaad ja Rootsit. Tänapäeval läbib sama kaar kümmet riiki, kes üheskoos on kaare tähised liitnud UNESCO maailmapärandi nimekirjas olevaks mälestusmärgiks.

Tähed on tähtsad, sest kõik soe ja valge, mida eluks vajame, tuleb tähtedelt, eriti meie oma tähelt Päikeselt. Praegu on meie Päike Maa kumeruse taga peidus. Sellesama kumeruse taga, mille aitas ära mõõta meie tähetorni kaua-aegne juhataja Struwe. Valminud tähetorni võtmed anti esimest korda ülikooli rektorile üle talvisel päikese pesas olemise päeval. Meie pärimustarkuse järgi puhkab Päike peale talvist pööripäeva mõned päevad oma talvepesas, justnagu kogudes jõudu tagasiteeks meie poolkerale. Just see pesapäevade aeg on kõige parajam tähtsatele tegemistele aluse panemiseks. Loodame siis, et järgmised kaks sajandit on Tartu Tähetorn jätkuvalt uute ning tähtsate taipamiste sündimise paigaks nii nagu möödunud sajanditel.

Eile tähistasime kahesaja päikese tagasitulemise möödumist tähetorni valmimisest. Seda tegime selleltsamalt päikeselt laenatud tulega. Tuletantsijad süütasid tulikirja, kus on tuliste tähtedega kirjas juubelinumber. Sama tuli peegeldub tagasi meie kõigi südametes – oleme ju ka ise elusolenditena peegeldus tähisest Kõiksusest. Taevas on tähtis, Ülikool on tähtis ja tähetorn on tähtis. Tähetorni valmimist tähistades oleme ka ise tähtsad ning lähemal tähtedele, kellest oleme siia ilma sündinud.

Tartu tantsuklubis soovilood

22. detsembril kell 20 toimub Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) järjekordne tantsuklubi – seekord siis soovilugude tantsuklubi. Tantsuks mängivad Tartu ja Tartumaa rahvamuusikud. Kõlavad kohalolevate rahvamuusikute soovilood ja tantsijate lemmiktantsud.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Palutakse enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 25 krooni. Osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tähetorn tähistab taasavamist valgusetendusega

200 aasta eest 22. detsembril andis ehitaja vastvalminud tähetorni üle tellijale Tartu ülikoolile. Tänavu samal kuupäeval korratakse sümboolselt 1810. aastal toimunut – ehitusfirma Tartu Ehitus annab ülikoolile üle restaureeritud tähetorni. Restaureerimistöid ja tähetorni muuseumiks seadmist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kell 17-18 esitletakse tähetorni projektiga seotud kutsutud isikutele ja ajakirjanikele. Kell 19-22 on tähetorni uksed avatud kõigile huvilistele. Selge ilma korral toimub pärast poolteist aastat kestnud pausi tähetorni avalik vaatlusõhtu.

Eesti Post annab 22. detsembril tähetorni 200. aastapäeva auks välja tervikasja, spetsiaalse kujundusega pealetrükitud maksetähisega postkaardi. Seda on võimalik soetada ja esimese päeva tembeldada päeval kl 11-16 postimuuseumis (Rüütli 15) ja õhtul ürituse ajal tähetornis. Loe edasi: Tähetorn tähistab taasavamist valgusetendusega

Vana-Kuuste lasteaialapsed kolisid oma majja

Möödunud nädalal alustas uutes ruumides tööd Vana-Kuuste piirkonna mudilaste päevakodu, kirjutab Kambja valla veebileht Koduvald.

Kui seni suutis Kuuste kooli lasteaiarühm pakkuda hoolitsust vaid paarikümnele lapsele, siis uutesse ruumidesse mahuvad lahedasti kõik 36 last, kelle vanemad on sooviavalduse kirjutanud, ja mõni vaba koht jääb veel varukski.

Kuuste kool asub kunagises mõisahoones, mistõttu tuli uue majatiiva projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda muinsuskaitsenõuetest. Kummagi lasteraiarühma käsutuses on nüüd oma mängu-, magamis-, riietus- ja tualettruumid, toidunõude pesemise ruum, rõivaste kuivatamise ruum ja koristusinventari panipaik.

Mudilaste päevahoiuks püstitatud maja lahendab lasteaiakohtade vähesuse probleemi Vana-Kuuste piirkonnas.
 
Ettevõtmist toetas Euroopa Liit Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel summaga 4 866 401 krooni. Kambja valla oma osa oli 1 075 876 kr.

Sebe näitab täna Tartus uusi busse

Sebe näitab uusi busse.
Bussifirma Sebe toob pühapäeval Tartu Raekoja platsile ja Küüni tänavale vaatamiseks bussid, mis uuest aastast hakkavad Tartu linnaliinidel sõitma. Näha saab ka bussijuhtide tööriietust ning teha proovisõitu.

Kell 15 algavale esitlusele toob Sebe 23 uhiuut punast bussi, mis on Tartu värvidesse pandud Lauri Sa­raki kujunduse järgi. Sebe Tartu linnaliikluse juht Üllar Kaljuste ütles, et peamiselt on uudistamiseks toodavad bussid Scaniad, aga näha saab ka uusi Maz-busse.

Kava järgi seisavad bussid uudistamiseks tunnikese ja siis lähevad kuuestes kolonnides proovisõidule. Sõidu lõpp on raeplatsil ja teekonnal peatusi ei tehta.

Allikas: tartupostimees.ee

Jõulurong jõuab täna Tartu- ja Valgamaale

Täna, 19. detsembril viib Tallinnast Balti jaamast kell 8.rong42 teekonda alustav Eesti Raudtee jõulurong jõulurõõmu Tartu- ja Valgamaa inimestele.

Eesti Raudtee pressiesindaja Urmas Glase teatel sõidutab jõulurong Eesti Raudtee töötajaid ja nende pereliikmeid, kes astuvad astuvad üles jõuluteemalistes rollides, et viia jõulurõõmu ja meeleolu Eestimaa eri paikadesse.

Jõulurongile vastu tulnud inimesi tervitab Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann, esinevad Eesti Raudtee laulu- ja pasunakoor, rahvale toob jõulurõõmu jõuluvana ja publiku hulgas sagivad päkapikud jagavad komme.

Jõulurong peatub pühapäeval kell 11.54 Nõos; 12.31 Elvas; 13.09 Paluperas; 13.45 Pukas, 14.32 Sangastes ja 15.08 Valgas. Igas jaamas peatub rong 25ks minutiks.

Allikas: postimees.ee

Tartu kesklinna õuealade kaitseks kogutakse allkirju

MTÜ Eesti Roheline Liikumine ja Eesti Maastikuarhitektide Liit korraldab allkirjade kogumist Tartu kesklinna õueala kaitseks.

Selgituses kirjutatakse: “Kesklinna tänavaruumi on vaja muuta kõikide kesklinnas viibijate jaoks turvalisemaks ja atraktiivsemaks. Linnavalitsuse plaan kaotada Tartu kesklinnas õueala ja asendada piiratud kiiruse 20 km/h alaga on küll juriidiliselt korrektne lahendus, aga reaalselt ei muuda kesklinna tänavaruumi inimeste jaoks karvavõrdki turvalisemaks ega atraktiivsemaks – pigem vastupidi. Elu- ja äritegevus kesklinnas aga sõltub otseselt sellest, kui hästi kesklinna külalised ja elanikud end siin tunnevad. Õueala puhul võivad jalakäijad liikuda kogu tee ulatuses ja autojuht peab jalakäijate läheduses kiirust vähendama. Silmatorkav graafiline liiklusmärk annab juhtidele (ka võõrastele) selgelt märku, et siin tänavatel liiguvad lisaks autodele ka jalakäijad.” Loe edasi: Tartu kesklinna õuealade kaitseks kogutakse allkirju

Pühapäeval asub taas teele jõulurong

Jõulurong

19. detsembril sõidab Tartust Valka Eesti Raudtee jõulurong, millega reisivad jõuluvana ja terve vagunitäis päkapikke. Rong peatub kell 11.54 Nõos, 12.31 Elvas, 13.09 Paluperas, 13.45 Pukal, 14.32 Sangastes ja 15.08 Valgas. Peatustes soovitakse rahvale häid pühi ja jagatakse maiustusi. Esinevad Eesti Raudtee segakoor ja orkester.

Info: Tamo Vahemets, 504 5112
Foto: Eesti Raudtee

Veel saab registreeruda Tartu Maratonile

Tartu Maratonile on peale esimest registreerimisvooru kirjas 5840 inimest 24 riigist. See on ligi 2000 inimest enam kui eelmisel aastal samal ajal.

Võistluste peakorraldaja Indrek Kelgu sõnul ületas see tulemus igasugused ootused. „Eelmisel aastal jõudsime me näiteks 5400 registreerunud osalejani alles 3. veebruariks,“ räägib Kelk. Kui varem oli planeeritud kokku 7500 stardikohta, siis senine ülisuur huvi maratonisõitmise vastu näitas, et sellest võib taas väheks jääda.

Üleeile esmakordselt suures koosseisus koos istunud 40. Tartu Maratoni nõukogu- ja korralduskomitee tegi peale põhjalikku kaalumist otsuse tõsta maksimaalset osavõtupiiri 1000 koha võrra ehk 8500 osalejani. Nii 31km kui 63km distantsile tähendab see 500 täiendavat stardikohta. Lõplikud piirnumbrid on 6000 stardikohta 63 km distantsil ja 2500 kohta 31 km distantsil.

20. veebruaril toimuvale 40. Tartu Maratoni pikemale 63km rajale on tänasega veel ligi 1200 vaba stardinumbrit ja lühikesele 31km distantsile 1400. Rohkem nimetatud arve ei suurendata ning stardikohtade lõppemisega suletakse ka registreerumine.

O o o f i l m i õ h t u o o O

Neljapäeval, 16. detsember kell 19 saab Tartu Ülikooli Uue anatoomikumi ringauditooriumis (Näituse 2-105) vaadata filmi Koyaanisqatsi. Teose juhatavad sisse OoofilmiõhtuooO ‘esivanemad’ Filipp Kruusvall ja Kaarel Kuurmaa.

Koyaanisqatsi on film, mis ilmselt ei vanane kunagi. See on visuaalne meistriteos koos muusikaga (helilooja Philip Glass), mis annab pildikeelele veelgi häälekamad vaikivad sõnad. Sõnum, mida selle teose abil vaatajateni edastatakse, on aktuaalne praegu ja on ilmselt veel seda ka vähemalt lähemas tulevikus.
Kuidas me elame? Kuidas elada tasakaalus meid ümbritsevaga? Kuidas saada aru, et midagi üldse on tasakaalust väljas? Eks selleks vist tuleks võtta aega ja mõtiskleda eneses, kaaluda. See film asubki kaaluma neid mõtteid ja teeb seda peamiselt heli- ja visuaalkeeles.

Oofilmiõhtu oma praegusel kujul on jõudmas lõpusirgele ja see teos jääb lõpetama meie loengusari-filmiõhtute projekti. Iga lõpp on samas ka kindlasti millegi uue algus ja seepärast loodame, et see filmiõhtu äratab uusi huvitavaid mõtteid meie vaatajate seas, mis võiksid edasi viia oofilmi traditsiooni ka tulevikus.

Film on piltide keeles… pikkuseks 86 min. Tasuta! Korraldab MTÜ Armastus.

Dirigendipreemia pälvis Saidi Tammeorg

dirigent
Saidi Tammeorg (keskel) on Põlvamaal tunnustatud kultuuritöötaja. Foto: Mati Määrits

Tartu Kultuurkapitali Vaike Uibopuu sihtkapitali esimese dirigendipreemia pälvis Saidi Tammeorg Põlvamaalt.

Koos poeg Paavoga Tartu Kultuurkapitali juurde omanimelise sihtkapitali asutanud Vaike Uibopuu sõnutsi langetas kolmeliikmeline komisjon otsuse Saidi Tammeoru kasuks üksmeelselt Märkimisväärne on olnud Saidi Tammeoru roll Uma Pidoks valmistumisel, mil ta viis proove läbi ka Tartus. Saidi Tammeoru kandidatuuri Tartu Kultuurkapitalile esitas Võro Seltsi VKKF juhatuse esimees, Uma Pido projektijuht Triinu Ojar. Eelkõige tõstis Ojar esile viimatise Uma Pidoga seonduvat, mil Tammeorg oli koorijuhtide pealik, naiskooride üldjuht, korraldustoimkonna ja repertuaarikomisjoni liige, projektikoori Naasõ Nurmõlt dirigent ja peo laulude lindistamise korraldaja.
Tunnustus ning 5000 krooni suurune preemia anti Saidi Tammeorule üle 28. novembril Tartu Jaani kirikus toimunud Tartu maakonna naiskooride laulupäeval.
Allikas: polvamaa.ee

Homme on Tartus talve huvipäev

Homme toimub Tartu Ülikooli loodusmuuseumis talve huvipäev, kus jagatakse nii teadmisi looduse kohta kui valmistutakse talvisteks pidupäevadeks.
Keskpäeval algab geoloogiamuuseumis loeng ja praktikum “Ehtekivid”. Geoloogiamuuseumi varadehoidja Tõnu Pani õpetab määrama erinevaid ehtekive ja nende eest hoolt kandma. Samas saab vadata kanäitust”Kivide sisemine ilu”. Kell 13.30 räägib Sergei Põlme zooloogiamuuseumis madudest kui lemmikloomadest.

Terve päeva jooksul on zoloogiamuuseumis on avatud õpitoad, kus saab uurida ja õppida tundma loomade koljusid, nahkasid ja tegevusjälgi ning teha looduseteemalisi karpe ja jõulukaarte.
TÜ loodusmuuseumi talve huvipäev kestab kella 15ni.

Tartu kunstikool pani tööle 3D-printeri

3D-printimine. Foto: Tartu kunstikool
Tartu kunstikooli õpilased said esimest korda katsuda 3D-pildi järgi välja trükitud esemeid. Sümboolselt olid nendeks käed nagu oleks tehniline imeloom ulatanud õpilastele oma terekäe.

Uus 3D-printer trükib arvutiprogrammis loodud 3D-kujutise pulbritaolisest materjalist kihthaaval välja. Pulbrikihtide vahele tõmbab printer nagu spaatliga liimikihi. Valmisdetail jääb pulbri sisse ja puhastatakse välja spetsiaalses puhastustankis tolmuimejaga. Suruõhusüstlaga eemaldatakse pulbrijäänused ja seejärel immutatakse detail liimiga. Tulemuseks on kivikõva valmisdetail. Töö on aeganõudev. Näiteks terekäte väljaprintimiseks läks aega 35 minutit ja pärast seda pidid nad tunnikese kuivama.

Järgmisest sügisest alustab Tartu kunstikool ka 3D-oskusinimeste koolitamist.

Allikas: Tartu kunstikool

Toidupank laieneb Narva, Pärnusse, Rakverre ja Jõhvi

Tänasest saab Toidupanga tegevus ametlikult hoo sisse viies uues linnas. Täna allkirjastatakse Narva, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Jõhvi toidupankade asutamislepped.

Selle aasta märtsikuus Swedbanki ja SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill koostöös ning Avatud Eesti Fondi toel asutatud heategevuslik organisatsioon tegutseb nüüdsest erinevate kohapealsete MTÜ-de juhtimisel juba seitsmes erinevas Eesti linnas. Tööd alustati esmalt  Tallinnas ja Tartus.

Asutamislepetele kirjutavad täna  erinevates linnades alla Toidupanga tegevust koordineerivate organisatsioonide esindajad. Kohapealsete toidupankade tegevust koordineerivad Narvas Narva Päästearmee, Pärnus Pärnu Diakooniakeskus, Tartus MTÜ Iseseisev Elu, Rakveres Rakvere Diakooniakeskus, Jõhvis Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda, Viljandis Viljandimaa Lasterikaste Perede Ühing ning Tallinnas SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill.

Toidupank on mittetulunduslik organisatsioon, mis loodud selleks, et aidata hädasolijaid kõige elementaarsema ja hädavajalikumaga – toiduga. Toidupank organiseerib igal nädalal kaupluste, tootjate, hulgiladude ja eraisikute poolt annetatud toiduainete kokku kogumise. Vabatahtlike abiga komplekteeritakse toidupakid ning edastatakse need puudust kannatavatele peredele.

Toidupanga mündikampaania on ellu kutsutud Toidupanga laienemise toetuseks Eesti Pangaliidu, kodanikuliikumise Teeme Ära, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liidu poolt ning kutsub üles eraisikuid ja ettevõtteid annetama kroonimünte Toidupanga kogumiskastidesse üle Eesti kuni järgmise aasta jaanuari lõpuni.

Allikas: Toidupank

Täna õhtul Jõululodja trümmis Mari Kalkun ja Lauri Sommer

Jõululodja soojas, suurt rehetuba meenutavas trümmis praksuva puupliidi veeres musitseerivad ja kõnelevad külma talveõhtu eriliseks rahvamuusikutest, luuletajatest ja näitlejatest sõbrad: Mari Kalkun ja Lauri Sommer on mõlemad üht juurt pidi pärit Võrumaalt, võro keel ja Lõuna-Eesti laulud on lähedased, seepärast kuuleb neid ka kontserdil. Kuid lisaks lugusid, mis seotud Tartuga, talvega, pööripäeva ja jõuludega; rahvalaule, mis rännanud suust suhu, naabrilt naabrile või on tulnud hoopis unenägusid pidi. Lauri mängib kassetdiktofoni, klõbistab kitarri ja tekitab regilauludele trippivaid helimaastikke, Mari võlub kandlelt erinevaid hääli, puhub pikkvilet, lõõtsutab akordioni. Mõlemad laulavad kuis jaksavad, et kokku saaks muusika, mis natuke soojendab, kui väljas või hinges külm peaks olema.

Keelemees Johannes Aaviku sünnipäev täna Eesti Rahva Muuseumis

Täna tähistab Eesti Rahva Muuseum Johannes Aaviku 130. sünniaastapäeva kell 15-18 ettekandega keelemehe käsikirjalisest pärandist Eesti Kultuuriloolises Arhiivis ja ERMi 2010. aasta jõulujutuvõistluse lõpetamisega.  

  Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas on tänasest kuni 9.01.2011 avatud raamatunäitus “Keeleuuenduse kurvilisel teel”, mille koostas Sirje Madisson, materjalid on pärit Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Johannes Aaviku Seltsi kogudest. Johannes Aaviku sünniaastapäeval tutvustab arhivaar Leili Punga keeleuuenduse suurkuju käsikirjalist pärandit. Eesti Kultuuriloolises Arhiivis asuvas Aaviku isikufondis on hoiul üle kahe tuhande keelemehe tegevusega seonduva dokumendi: – kirjavahetusi, originaalkäsikirju, tõlkeid, päevikuid, märkmikke jms. Lisaks pea kakssada fotokogus säilitatavat fotot ning ligi kaks tuhat köidet sisaldav memoriaalkogu Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus.

Näitusel “Muuseum näitab keelt” on külastajaid poole aasta jooksul paelunud Aaviku reeglite järgi sõnu konstrueerida võimaldav masin. Sellest, kuidas külastajate tehtud sõnad jõuavad internetti ning milliseid uudissõnu on leiutanud ERMi külastanud kooliõpilased, annavad ülevaate ERMi näitusemaja juhataja Kristjan Raba ja giid-pedagoog Kaspar Jassa. Tutvustatakse ka Aaviku-teemalist väljapanekut ERMi näitusemajas.

Õhtu päädib üle mitme aasta toimunud ERMi jõulujutuvõistluse tulemuste teatavaks tegemisega. Aastatel 1996–2001 toimus ERMis 6 jutuvõistlust, mille parimatest paladest koostati kaks väljaannet “Minu jõulujutt”. 2010. aastal otsustati pärast mitmeaastast pausi taas võistlus korraldada ning kutsuda inimesi üles enda jõulumälestusi, soove ja -fantaasiaid kirja panema. Üleskutse tulemusena laekus ERMi 116 tööd, mille seas on nii luuletusi, muinasjutte kui põnevaid meenutusi jõuludest läbi Eesti ajaloo keerdkäikude. Jõulujutu võistluse lõpetamine algab ERMi näitusemaja loengusaalis kell 16.00.

Näitus “Muuseum näitab keelt” on avatud Eesti Rahva Muuseumis 2. jaanuarini 2011.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus kutsub matkale

Pühapäeval, 12. detsembril kell 17 algab Tartumaa tervisekeskuse eest laternamatk. Matk kestab ligi kaks tundi, pikkus on umbes 2 km. Retk lõpeb väikse piknikuga lõkke ääres. Retkejuhid Aini Hermann ja Eevi Volmer.

Registreerimine telefonil 525 4290 (Eevi) ja 745 6660 (alates kella 18st).
 
Pühapäeval, 19. detsembril kell 16 toimub jõulukuine laternamatk „Jõululõhnad, -tunded ja –valgus”. Matk algab Nõo vallas Vapramäe Peedu-poolsest parklast ja kestab ligi kaks tundi. Retkejuhid on Annereet ja Kristi Paatsi.

Registreerimine telefonil 520 6651 (Annereet).
 
Matkad on tasuta, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Ülenurmel esitletakse jõuluplaati

Täna, 7. detsembril kell 14 toimub Ülenurme muusikakooli vastses kammersaalis sama kooli lauluosakonna jõuluplaadi esitluskontsert.

Ülenurme muusikakool on välja kasvanud 1980ndatel aastatel Ülenurme keskkooli juures tegutsenud muusikaklassist. Lauluosakonna vilistlaste hulka kuulub ka näiteks Hannaliisa Uusma.
Rohkem infot: http://muusikakool.net/