Rubriik: Tartumaa

Tartus algab festival MAAjaILM

Reedel ja laupäeval peetakse Eesti Pärimusmuusika Keskuse eestvedamisel Tartus mailmamuusika festivali MAAjaILM. Kümnendat korda toimuva festivali peaesineja on norra hallingtantsu lipulaev, maailmakuulus trupp Frikar, kelle esinemisest kujunes mulluse Viljandi pärimusmuusika festivali kõrghetk. Laupäeva õhtul astub Frikar Vanemuise kontserdimajas vaatajate ette norra pärimusest ja akrobaatikast pakatava lavastusega “Mjølk.
Algselt festivali reedeses kavas olnud Anu Tauli ja Andre Maakeri kontsert jääb lauljanna haigestumise tõttu ära ning on asendatud multiandekate muusikute Jaak Tuksami ning Andre Maakeri ühisesinemisega. Genialistide klubis kõlavad nii autorilood, rahvalaulud kui ka instrumentaalid. Sellele kontserdile eelmüügist pääsme ostnutel on soovi korral võimalik enne kontserdi algust kohapeal oma pilet korraldajale tagasi müüa.
Avapäeva võtab Genialistide klubis kokku Põhjamaade tantsumaja, mille esimeses pooles on huvilised oodatud Frikari tantsijate poolt läbiviidavasse tantsude õpituppa. Peo teises pooles mängib Soome, Taani ja Inglismaa muusikuid ühendav ansambel Baltic Crossing.
Laupäeval astuvad publiku ette Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi noored, kes on oma muusikalistes otsingutes koondunud nimetuse Nuumen
alla. Samuti saab näha regilaule, koraale ja elektroonilist muusikat segavat ansamblit Suurõ’ pilvõ’ ning Põhja-Aafrika muusikasensatsiooniks
tituleeritud DuOud`i.

Festivali programm: http://www.folk.ee/et/MAAjaILMjaFRIKAR

Täna ja homme saab vaadelda Kuud, Merkuuri ja Jupiteri

Tartu Ülikooli Ajaloo muuseum ja Tartu Tähetorni astronoomiaring korraldavad taas Tartu Tähetornis vaatlusõhtuid.
Täna ja homme kutsutakse huvilisi vaatama vastrestaureeritud Zeissi teleskoobiga Kuud, Merkuuri ja Jupiteri.
Pilves ilmaga vaadatakse tähti planetaariumis.
Etendused algavad  kell 18.30 ja 19.30. Sellel osalemiseks tuleb selga panna soojad riided.

Asutati Rõngu külade ümarlaud

Kaardil punasega Rõngu vald.

5. märtsil 2011 asutati Rõngu külade ümarlaud, mille eesmärgiks on suurendada inimeste kaasatust valla elu arendamisse ja kohalike otsuste tegemisse.

Ümarlaud on demokraatlik liikumine kodanikualgatuse toetuseks Rõngu valla rahva huve ning õigusi aluseks võttes. Koostööks elanike ja omavalitsusega on tarvis äratada kohalike inimeste usk kaasarääkimisvõimalusse ja sulatada võimuesindajate ignorantsus.

Rõngu vald on praeguste juhtide tegevuse tagajärjel jõudnud Eesti kümne kõige suurema laenukoormusega omavalitsuse sekka. Rahvas kardab, et valla päästab majandusraskustest  avalikkusele oluliste objektide müük. Vallavolikogu komisjonid liideti ja järele jäi vaid kaks jooksva töö komisjoni (majandus- ja keskkonnakomisjon ning haridus- ja sotsiaalkomisjon) ning revisjonikomisjon. Liitkomisjonid koosnevad vaid vallavolikogu liikmetest, kellest kaks inimest on seadnud end mõlemasse komisjoni. Kõnekas on see, et Rõngus ei ole arengu-, planeeringu- ega kultuurikomisjoni. See on kohalikule arengule ja paikkonna jätkusuutlikkusele väga ohtlik tee.

Milleks ümarlaud? Ümarlaua liikmed tahavad üheskoos kaasa aidata hea valitsemistava tutvustamisele ja juurutamisele Rõngu vallas. Hea valitsemistava on tõhus ja õiglane avalik haldus, mis hõlmab õigusriiklust, avaliku sektori aruandekohustust üldsuse ees, selgust ja arusaadavust otsuste tegemisel, tulemuslikku otsuste rakendamist, osalusdemokraatiale tuginemist ja konsensusele orienteeritust, avalike teenuste osutamist, võrdset kohtlemist ja kaasatust.

Ümarlaud liidab külavanemaid ja teisi elurõõmsaid ettevõtlikke inimesi, kes tahavad oma elukoha ja kogukonna tulevikku kujundada parimate soovide suunas ja võimalusi otsides. Ümarlaua asutajaliikmeid on 13. Ümarlaud on liitumiseks vaba ja järgmine koosolek toimub 2. aprillil kell 11 Rõngu rahvamajas. Arutlusele tulevad valla ühisüritused (heategevusliku kontserdi korraldamine Rõngu Mihkli kiriku toetuseks, kodukandipäev 21. mail, visioonikonverentsi korraldamine, Rõngu külamängud), ettepanekud ümarlaua töö paremaks korraldamiseks ja toimub uute liikmete vastuvõtt.

Täiendava info saamiseks pöörduda Anu Laasi poole (anulaasile@gmail.com).

Anu Laas, Rõngu külade ümarlaua asutajaliige.

Märtsis hinnatakse teenindajate tööd

Märts on traditsiooniliselt hea teeninduse kuu, mille raames peetakse Tartus taas teeninduseteemalist konverentsi, selgitatakse välja parimad teenindajad ja käib kampaania „Kiida teenindajat!”.

„Sel kuul toimuv kaasab klienditeeninduse kõik osapooled – kliendi, teenindaja ja ettevõtte. Teeninduse kvaliteedi tõstmine on sihipärane ja pidev tegevus, millesse peavad panustama kõik osapooled. Oma toetusega nii selle kuu üritustele kui muudele sarnastele ettevõtmistele soovib Tartu linn aidata kaasa teeninduskultuuri paranemisele ja teenindaja ameti väärtustamisele,“ ütles abilinnapea Karin Jaanson.

Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakond ja Heateeninduse.ee korraldavad 9. märtsil Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses Tartu hea teeninduse päeva. Konverentsi peateemana on kõne all, kuidas teenindaja saavutab sellise teenindustaseme, mis paneb kliente teda soovitama ka oma sõpradele.

Kampaania „Kiida teenindajat!“ käigus saab igaüks anda oma hinnanguid neid teenindavatele inimestele ja firmadele. Kampaania lõpeb parimate tunnustamisega – kuu lõpus saavad kõige rohkem kiitust pälvinud teeninduskohad tunnistuse ja uksekleebise „Kliendid kiidavad 2011“ .

Konkurss „Tartu parim teenindaja 2011“ toimub 7.-18. märtsini ning sellest saavad osa võtta Tartu linna ja maakonna teenindajad. Konkurss koosneb kuuest teenindusülesandest, mis on lahendamiseks Heateenindus.ee veebis. Esimest ülesannet saab lahendada juba täna, 7. märtsil.

Parima teenindaja konkursi esimese kolme koha võitjale on Tartu linn pannud välja rahalised auhinnad: I koht – 300 eurot, II koht – 200 eurot ja III koht – 100 eurot.

Tartu kolm parimat teenindajat pääsevad Eesti parima teenindaja konkursi finaali, mis toimub Tallinnas 31. märtsil.

Vaata lisa www.heateeindus.ee

Anne Noortekeskus ja Noorteraadio esitlevad: Koguperesündmus NAISED & VASTLAD

Teisipäeval, 8. märtsil kell 14.00 on taas aeg kelk kaenlasse ja naine käevangu võtta ning tulla Tartu Kassitoome orgu vastla- ja naistepäeva tähistama.

Toimub suur “Pimp my kelk” võistlus, kuhu ootame kõikvõimalikke isevalmistatud või tuunitud lumeliikureid – olgu see siis uues kuues salvokelk või lumel libisev kosmoselaev. Parimatele auhinnad!

Lisaks toimub moodne kahevõistlus, selgitame välja pikima vastlaliu ning õpime paberlilli valmistama.

Muidugi ei puudu vastlapäevale omased hernesupp ja vahukoorekuklid ning neidudele ja naistele vahvad üllatused. Tuju ja meeleolu hoiab üleval Mr Big ja Noorteraadio.

Mõnusat perepäeva toetab Tartu linn.

Saastekvoodi müügituluga renoveeritakse haridus- ja sotsiaalvaldkonna hooneid

Valitsus kiitis heaks riigi kasutamata saastekvoodi müügi Jaapani konglomeraadile Sumitomo Mitsui Banking Corporation kogumahus 0,5 miljonit AAU’d. Müügist saadav tulu suunatakse kohalike omavalitsuste hooneid energiasäästlikumaks muutvatesse investeeringutesse. Tartus määrati toetus kokku 18ne hoone renoveerimiseks.

Tegemist on neljanda peamiselt kohalike omavalitsuste hoonetele suunatud paketiga. Objektide valikul eelistati hooneid, kus CO2 heitkoguse kokkuhoid ja kasusaajate arv on investeeritava miljoni krooni kohta suurim. Selliselt tagatakse maksimaalne tulemus CO2 kokkuhoius ja võimalikult paljusid inimesi mõjutav avaliku teenuse kvaliteedi tõusus.

Kokku rahastatakse 18 Tartu linnale kuuluva hoone renoveerimist.

Lähemalt loe Tartu linna koduleheküljelt.

ERM otsib lemmikut

Eesti Rahva Muuseum kutsub osalema konkursil „Minu lemmik Eesti Rahva Muuseumi kogudest“.  Osalema oodatakse kõiki käsitöötegijaid, kes valiksid muuseumi Eesti rahvakultuuri esemete seast oma lemmiku inspiratsiooniks ning annaksid talle oma kätega uue elu, mõtestaksid tema tähendust ning konteksti kaasajas.

Eesti Rahva Muuseumi kogudes on ligi 250 000 eset ning üle miljoni arhiivisäiliku, mis on kogutud enam kui 100 aasta jooksul peamiselt Eesti aladelt. Algusaastatel peeti tähtsaks vana talurahvakultuuri jäädvustamist ning sellest ajast on alguse saanud ulatuslikud rahvakultuuri kogud, mis on olnud inspiratsiooniks paljudele kunstnikele ja käsitöömeistritele.

Rahvusmustrite mitmekülgne kasutamine, elav tegevus disaini- ja kunstivallas ning erinevates käsitööblogides kinnitab, et rahvuslikel ainetel käsitöö on Eestis au sees. Konkurss kestab kuni 31. märtsini ja konkursi raames valminud esemetega saab 2011. aasta kevadel tutvuda näitusel Eesti Rahva Muuseumis.

Vistel-pastel vastlapäev Tartus

Eesti rahvapärimuse kool korraldab 7. märtsil kell 13 ja 14.30 Tartus Pepleri 27 saalis rahvaliku teemapäeva „Vastel-pastel vastlapäev”. 

Räägitakse vastlapäevakommetest, maagiast, liulaskmisest, linast ja linaõnnest, uuriluust, vastlapudrust, rasvaleivast, seajalgadest. Lugude vahepeal on laulu liulaskmisest ja sellest, mis juhtub nendega, kes liugu laskma ei lähe. 

Üheskoos vuristatakse vurrkonti, aetakse põrsad põllule ja kada teiste sakste maile. Et jooksikute sigade ja teiste kariloomade jalad ikka kammitsas oleksid ja kevadel kiigeseppadele midagi kinkida oleks, punutakse valmis sile, sitke ja vastupidav vastlapael.

Lisaks kammitakse pead, tehakse noore kuu loitsu ja meisterdatakse nööbivurri. Kaasa tuleb igal osalejal võtta kamm, midagi kõlisevat ja peotäis riideräbalaid.


Info ja eelregistreerimine: Terje Puistaja, terjepu@gmail.com, tel 5649 2650.
Lisainfo: www.parimuskool.ee

Avastusrännak kindamustrite maailma

Kinnaste ja foto autor Kristi Jõeste.

Näitus on avatud Eesti rahva muuseumi näitusemaja fuajees 26. veebruarist kuni 20. märtsini.

Kristi Jõeste kindanäitusel „Kirjatud teekond“ on väljas autori viimase seitsme aasta jooksul kootud rahvuslikud sõrmkindad ning fotod kinnastest, mis on selle aja jooksul leidnud uued omanikud. Kuna inspiratsiooni on suures osas saadud ERMi kindakogust, siis kujutab „Kirjatud teekond“ päriselt aset leidnud avastusrännakut kindamustrite maailmas.

Olugugi, et 150 aastat tagasi oli kinnastel lisaks suurele tarbeväärtusele ka kindel koht erinevates rahvapärastes rituaalides, pole autori ambitsiooniks taaselustada neid endisaegseid mustrites ja värvides peituvaid sõnumeid, vaid juhtida tähelepanu ning panna kaasaegseid märkama eesti kinnastega seonduvaid põliseid ilukaanoneid.

Vaata ka autori käsitööblogi: kristijoeste.blogspot.com

Lisainfo: Kristi Jõeste, Viljandi käsitöömeister, kristi.joeste@gmail.co, tel 520 0340

Reimo Rehkli

Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme said talimängudel kaksikvõidu

Nädalavahetusel Lähtel toimunud Eesti valdade talimängudel said Ida-Virumaa jaoks ajaloolise teoga hakkama Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme, kes kuni 2000 elanikuga valdade arvestuses saavutasid kaksikvõidu.

Vadade talimängudel osales 55 valda, kes oli jagatud kahte suurusgruppi. Ida-Virumaa edukaimana sai Jõhvi kuuenda koha, kusjuures neljas koht kaotati 1,5 ja viies koht 0,5 punktiga.

Väga hea esituse teinud maakonna väikevallad Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme said üldpingereas kõrged 9. ja 12. koha, kusjuures valdade spordijuhid Taavi Toomel ja Jaak Rooden said lõpetamisel vastu võtta väiksete valdade arvestuses 1. ja 2. koha karika.

Ida-Virumaa edukuselt neljas vald oli Toila, kes üldjärjestuses oli 19. ja suurtest valdadest 16.

Samas jäi Toila arvele Ida-Virumaa parim üksikala koht – meeste korvpallis vahetasid Ib Lambi hoolealused eelmise aasta kolmanda koha sel aastal esikoha vastu.

Meeste korvpallis oli Jõhvi 37 võistkonna seas 9. Jõhvi edukaimad alad olid male ja suusatamine, kus saavutati 7. koht.

Mäetaguse sai kõrgeimad kohapunktid naiste korvpallis 11.-12. koha jagamise eest, lisaks oldi 1. kohal ka kabes.

Kohtla-Nõmme trumpalaks oli suusatamine, kus saavutati 10. koht.

Lähte pildigalerii: http://pildid.sportiv.ee/thumbnails.php?album=1745
Tulemused: http://www.joud.ee/est/g79s1750

Sportiv.ee

Täna on Baeri päev

Eesti maaülikooli Karl Ernst von Baeri maja teadusloo uurimise keskus ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad osa võtma Baeri päevast tänasel teadlase sünniaastapäeval, 28. veebruaril Tartus.

Esimene Baeri päev sai teoks 1877. aastal, pärast K. E. von Baeri surma. Traditsioon kestis kuni 1920. aastateni ning taastati 1976. aastal, kui Baeri maja taas uksed avas.

Kell 14.30 kogunetakse Toomemäele, et asetada lilled K. E. von Baeri mälestussamba juurde. Kell 15 jätkub üritus Baeri majas Veski tn 4. Kavas on venekeelsed ettekanded “Tartu ülikooli õpetlased Venemaa loodusuurijate ja arstide kongressidel 1860-1910” (Marina Loskuto va) ja “Saksa jälg vene evolutsionismis 19. sajandil” (Eduard Koltšinski, Anastassija Fedotova).

Teisipäevast saab Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel taas nakkevõrguga püüda

1. märtsist pääsevad kalamehed Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvele taas nakkevõrkudega püüdma. “Teadusuuringud näitavad, et särjevaru on praegu heas seisus ja seda võib rohkem püüda,” ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome. “Särje kude-eelne liikumine algab märtsis-aprillis, kudemine lõpeb mais.” Määruse muudatus lubab Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel alustada harrastusliku nakkevõrguga püüki 14 päeva senilubatust varem ehk 1. märtsist, püüda võib kuni 5. maini.

1. märtsist kuni 14. märtsini kestval täiendaval harrastuspüügil Peipsi, Pihkva või Lämmijärvel kasutada lubatud nakkevõrkude piirarv on Ida-Viru maakonnas 174, Jõgeva maakonnas 121, Põlva maakonnas 228, Tartu maakonnas 249 ja püsiasutusega Piirissaarel 100. Tasu sel ajal ühe nakkevõrguga püügil on 3 eurot; Piirissaare alalistele elanikele 1,5 eurot.

 Kalastuskaarte saab taotleda alates 28. veebruari hommikust internetist ID-kaardi abil kalanduse infosüsteemi kaudu (http://kala.envir.ee) ning Keskkonnaameti Viru regiooni Jõhvi büroost, Jõgeva–Tartu regiooni Tartu büroost ning Põlva–Valga–Võru regiooni Räpina büroost. Piirissaare saarele väljastab kalastuskaarte Piirissaare vallavalitsus.

Osale toidupatareide valmistamise töötoas

Eesti Rahva Muuseum ja teaduskeskus AHHAA kutsuvad huvilisi toidupatareide valmistamise töötuppa. Töötoas ehitatakse kartulitest patareisid, mille energiast piisab LED-pirni süütamiseks.

Selleks tehakse toidupatareidest füüsikast tuntud vooluahelaid, et muuta voolutugevust ja pinget. Töötuba aitab eksperimentide kaudu avastada ja tutvustada füüsika baasteadmisi.

Elektrit on võimalik tekitada ka algselt muuks otstarbeks kasutatavatest ainetest ning töötuba pakubki osalejatele võimaluse eksperimenteerida orgaaniliste toiduainete erinevate kasutusvõimalustega.

Töötoad toimuvad Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9):
3. märts kell 13.00 ja 15.00
31. märts kell 13.00 ja 15.00
28. aprill kell 14.00 ja 16.00

Osalemine eelregistreerimisega: giidid@erm.ee, tel 7350445. Grupi suurus kuni 25 inimest, töötoa hinnaks on 1 euro.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmijuht, e-postil jaanika.jaanits[at]erm.ee või telefonil 7350428

Lähte võõrustab Eesti valdade talimängudel osalejaid

Nädalavahetusel toimuvad Lähtel Eesti valdade XIX talimängude finaalvõistlused, millest võtab osa 40 omavalitsust rohkem kui 650 sportlasega.

Talimängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad vallad kahes grupis- kuni 2000 elanikku ja üle 2000 elaniku. Spordialadest on kavas suusatamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male ja kabe. Finaalvõistlustele pääsejad selgitati välja jaanuaris toimunud eelturniiridel.

Kõige osavõturohkemaks kujuneb suusavõistlus, kus starti tuleb üle 300 suusataja, teiste seas Võru valda esindav Anti Saarepuu.
Korvpallis esindavad teiste kõrval oma koduvalda G4S Eesti meistriliigas pallivad Kristjan Makke, Toomas Liivak, Veljo Vares ja Heiko Niidas. Naiste konkurentsis jookseb Võru valla eest väljakule Lappenranta Catzis mängiv Kerttu Jallai.

Kabelaua taha istuvad Eesti paremikku kuuluvad Urmo Ilves, Anita Sepa ja Kaari Vainonen.

Talimängude võitjad selguvad pühapäeva pärastlõunal. Kõikidel osalejatel on võimalus osa saada Lähte valla 20. aastapäeva üritustest.

Allikas: Helen Mast, tel 5299432, 6622650

Tulekul maailmamuusikafestival MAAjaILM

Tänavune maailmamuusikafestival MAAjaILM leiab aset 11. ja 12. märtsil Tartus Genialistide klubis ning Vanemuise kontserdimajas, festivali peaesinejaks on maailmakuulus norralaste tantsutrupp FRIKAR.

Norra hallingtantsu lipulaeva, maailmakuulsa tantsutrupi FRIKAR esinemisest kujunes mulluse Viljandi pärimusmuusika festivali üks vaieldamatuid tipphetki. Kuna kõik huvilised ei mahtunud etendusele, võttis Eesti Pärimusmuusika Keskus enesele südameasjaks Frikar lavastusega “Mjølk” taas siinse publiku ette tuua.

Festivali ajakava ja esinejate lühitutvustused leiab siit.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Tartu tantsuklubis saab tantsida ingeri tantse

Foto: Tartu tantsuklubi
Taas on Juha-Matti Aroneni ja tantsurühma Röntyskä juhendamisel huvilistel võimalus õppida tantse, tantsulaule ja laulumänge Ingerimaalt. Esimene kogunemine toimub 2. märtsil kell 20.00-24.00 (02.00) Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11).

Ajalooline Ingerimaa sai geograafiliselt alguse Narvast ja jätkus Peterburi ümbruse külade kaudu Soome. Ka tantsudes on palju sarnast eesti, vene ja soome tantsudele. Tantsuklubis on seekord varasemast rohkem vanamõõdulisi (regivärsilisi) tantsulaule. Aga muidugi eelmiste aastate kombel ka palju röntyskäid (tantsulaule Põhja-Ingerist), kontratantse ja eesti vanadele seltskonnatantsudele sarnaseid paaristantse.

Üldiselt on ingeri traditsiooniline laul, tants, mäng ja muusika väga tihedalt omavahel põimunud – vahest on võimatu öelda, kas laul on tantsu saateks või hoopis vastupidi – liikumine laulule toeks. Tantsuklubi jaoks tasub siis soojendada sama palju jalgu kui häälepaelu. Pikad refräänid ja lähedase sugulaskeele laulusõnad teevad kaasa laulmise kergeks ja sõnadest, tantsust, laulust – liikumisest ja hingamisest saab üks tervik. Loe edasi: Tartu tantsuklubis saab tantsida ingeri tantse

Täna valmib Eesti Rahva Muuseumis Eesti kaardi kujuline pidusöök

Eesti Rahva Muuseum tähistab Eesti Vabariigi 93. aastapäeva 24. veebruaril Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) kodusele maale ja kodumaisele toidule tähelepanu pöörates.

Eestlased on üks paiksemaid rahvaid Euroopas, kes on elanud samal maal aastatuhandeid. Alati on siin hoitud ja hinnatud oma peret, kodu ja maad. Aastasadade jooksul on muutunud maa omanikud ja maakasutusviisid.

24. veebruaril kuulutame Eesti Rahva Muuseumi ja Maa-ameti koostöös välja kogumisvõistluse „20 aastat maareformist“, millega kutsume kirja panema 1991. aastal alguse saanud maareformiga ja muutunud maakasutusega seotud mälestusi ja kogemusi. Maa-ametis valminud lühifilm tutvustab kaartide tegemist ja Maa-ameti geoportaali kasutusvõimalusi. Samas valmib kartulitest ja eestimaiste toiduainete valikust Eesti kaardi kujuline pidusöök, mida üheskoos proovida. Muusikat teevad Andres Vago ja Roland Mällo. Ürituse algus kell 13.00.

Avatud on püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur“ ja vahetuvad näitused „Euroopa maitsed“ ning „Kui põllud põlesid“.

Muuseum on 24.02.2011 avatud 10–-17.
Sissepääs tasuta.

Pillimänguhuvilisi kutsutakse improvisatsioonikursustele

Tulekul hääleimprovisatsiooni õpituba – 26. veebruaril kl 14.00 on huvilised oodatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (J. Kuperjanovi 9), kus põeva juhendab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika laulu magistrant, muusik, helilooja ja improfänn Mari Kalkun.

„Praktilise õpitoa käigus teeme erinevaid harjutusi, mis keskenduvad häälele ja heli tekitamisele hääle abil. Inimhääl on instrument, mida kanname endaga kogu aeg kaasas, mida kasutame pidevalt ja iga päev. Hääle kaudu suhestume endaga ja maailmaga. Kuna hääl saab tekkida ainult tänu hingamisele, siis pööratakse õpitoas sellele olulist tähelepanu. Lisaks on tähelepanu all hääle ja keha seosed. Proovime koos improviseerimist, meloodiate, rütmi ja helimaastiku loomist ning otsime hääle erinevaid varjundeid.“

Hääleimprovisatsiooni õpitoas osalemiseks ei ole vaja eelteadmisi ja kogemusi laulmisest.

Improvisatsioonikursus pakub pillimängijatele vanuses 16+ võimaluse avardada oma muusikalist silmaringi. Kord kuus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas toimuvates töötubades antakse ülevaade improviseerimisvõtetest jazzis, rahva- ja vanamuusikas. Juhendajateks on oma ala professionaalid, kes selgitavad eri stiilide mängimiseks vajalikku teoreetilist tausta ning seejärel rakendatakse need võtted kohe ka praktikasse. Kursuse lõpuks on osalejatest kujunenud koosseis, kes valdab vähemalt algtasemel improvisatsioonivõtteid eri stiilides ning on valmis üles astuma Eesti Rahva Muuseumis toimuval kursuse lõpukontserdil.
Kursusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine; maksimaalne osalejate arv 12. Ühe töötoa hinnaks on 3 eurot.
Töötoad toimuvad: 26. veebruar, 26. märts, 30. aprill, 28. mai

Lisainfo ja registreerimine: Karmen Puidak, e-postil karmenikas[at]gmail.com

Improvisatsioonikursuse läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital

Elva linn tänab parimaid

Homme antakse Eesti Vabariigi 93. aastapäeva aktusel Elvas üle kaks Elva teenetemärki, kaks kultuuripreemiat “Elva Täht” ja Elva aasta tegu 2010 auhind.

Elva linnale osutatud eriliste teenete eest antava Elva teenetemärgi pälvisid Elva Muusikakooli direktor Uno Kodu ning Elva Gümnaasiumi kaugõppeosakonna juhataja Silvi – Johanna Jürgenson.
 Uno Kodu töötab Elvas 1969. aastast klaveriõpetajana ja kontsertmeistrina ning alates 1989. aastast kooli direktorina. Silvi – Johanna Jürgenson on samuti kauaaegne ja tunnustatud pedagoog ning elukestva õppe propageerija.

Kultuuripreemia saab sel aastal tervisespordi edendaja Airi Pärn, kes on Spordiklubi Airi juhataja ja treener. Populaarsemad üritused, mida klubi on aastaid korraldanud on võimlemisfestival „Kõik algab sirutusest“ ja „Aeroobikapäev“. 2008. aastast alates korraldatakse ka Elva lahtisi meistrivõistlusi rühmvõimlemises.
 Elva Kultuuripreemia saab ka Elva kultuuriseltsi juht ja naisduetti juhendaja Tõnu Kuresoo. Tõnu Kuresoo kirjutab ise laule ja muusikat mis on tuntuks saanud „Elva laul“ konkurssidel.

Möödunud aastal valisid kodanikud Elva linna aasta teoks vee-ja kanalisatsioonitrasside paigaldamise Elvas. Projekti eestvedaja, AS Emajõe Veevärk saab aastapäeva aktusel eritellimusel sepistatud skulptuuri ja ajalehe “Elva Postipoiss” aastatellimuse.
 
Merike Järv
Elva linnavalitsuse avalikkussuhete spetsialist
5358 3307

TeateTantsu ajal toimub suurim tantsurühmade folkloori kogumine

 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Eesti Kirjandusmuuseum alustavad koostööd, et korraldada koos viimase poole sajandi suurimat rahvatantsurühmade folkloori kogumist. 

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 tänavusuvises TeateTantsu suurprojektis osaleb mitusada rahvatantsurühma, sellega avaneb võimalus saada hea läbilõige Eesti rahvatantsu maastikust. Rühmadele saadetud küsitluses palutakse kirjeldada nii igapäevast tegevust, esinemiseelseid rituaale, legende, reiside kirjeldusi jne. Andmed arhiveeritakse digitaalsel kujul Eesti Rahvaluule Arhiivis.

 „Tants on kollektiivne tegevus ja iga kollektiivi hea toimimise osaks on tantsimise kõrval aastatega tekkinud ja vaid sellele kooslusele omased kombed ja traditsioonid,“ ütles Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela. Järvela lisas, et nii paisub ühekordse TeateTantsu projekti mõju veel suuremaks: „Euroopa kultuuripealinna aastal toimuv TeateTants loob sel moel võimaluse ka kestvamaks  kultuurinähtuseks.“

 Rahvaluule Arhiivis on tantse talletatud ligi 100 aastat. Esimesed professionaalsed tantsukirjeldused pani 1913. aastal kirja Anna Raudkats. 1930. aastatel jätkasid kogumist Ullo Toomi, Rudolf Põldmäe ja Herbert Tampere. Tänapäeval on rohkelt jäädvustatud ning tutvustatud Ingrid Rüütli eestvõttel Kihnu tantsutraditsiooni, samuti on salvestatud Ingeri tantsupärimust.

 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Eesti Kirjandusmuuseumi vahelise koostöölepingu sõlmimine toimub teisipäeval, 01. märtsil  kell 12 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu).

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab 20.-28. augustil 2011 suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse tantsides 1000 km Eestimaa maanteid. TeateTantsu eesmärgiks on läbida lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda. Projektis on oodatud kaasa lööma vähemalt 4000 tantsijat, aga miks mitte ka kuni poole rohkem. Osaleda saavad nii tantsurühmad kui koorikollektiivid ning kõik särasilmsed seltskonnad, kes tantsust rõõmu tunnevad.

Tartus on Matsalu loodusfilmide festivali Eesti-eri

Täna toimub Tartu keskkonnahariduse keskuses järjekordne Matsalu VIII Loodusfilmide Festivali parimate filmide õhtu. Tänasel filmiõhtul näidatakse kolme Eestis tehtud filmi:

Režissöör Vassili Sarana tehtud film  “Reis Leena lättele”  räägib Venemaa suurimast jõest Leenast.
Keskjooksul ulatub jõe laius 30 kilomeetrini, delta aga moodustub 150 harust. Alguse saab Leena pisikesest nirest Baikali aheliku nõlvadel. Leena ülemjooks on unikaalse loodusega ja viimased 30 aastat on seda ka inimese sissetungi eest rangelt kaitstud. Siin elab pruunkaru ja kasvab igivana Siberi mänd.
Film pälvis Lihula Gümnaasiumi ökoklassi eriauhinna.

Režissöör Madis Veskimägi “Haigrupäevad” kõneleb loo linnust, kelle rahvapärased nimetused on kalakurg, kalakull, haiber, haigri, aiver või lihtsalt krääks. Film jälgib haigrute elu ja toimetamisi pesas ja väljapool seda, samuti haigru suhteid inimesega. Ka see film pälvis tunnustuse – Looduse Omnibussi eriauhinna.

Režissöör Chintis Lundgreni kuueminutiline lühifilm “Hallõgija” jutustab jabura loo hallõgijast, käost ja teiste lindude elukommetest. Film pälvis samuti Lihula Gümnaasiumi ökoklassi eriauhinna.

Luunja alevikus on uus veevärk

Luunja alevikus on jõudnud lõpusirgele veevärgi uuendamise projekt. 
Rekonstrueeritud on  kanalisatsioonitorustikud, ehitatud uusi vee- ja kanalisatsioonitorustikke, rajatud reoveepuhasti ning joogivee eelpuhastusjaam, annab teada Tartumaa infoportaal. 

Kõige keerulisem objekt oli reoveepuhasti, mis asub ajaloolise Luunja mõisapargi servas, kus kehtivad muinsuskaitsenõuded. Muinsuskaitseameti nõudel tuli puhasti paigutada osalt maa alla. See tegi töö kalliks ning nii jäi vähem raha torustike uuendamiseks.

Luunja vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde hinnaks kujunes pisut üle 13 miljoni krooni.

Juba plaanitakse ka jätkuprojekti, kuhu on kavas hõlmata Kabina küla suvilapiirkonnad, Pilka küla tiheasustuse osa, Kavastu küla ja Luunja aleviku nn Uue tänava pikendus.

Rohekm infot: www.luunja.ee.

Kambjas tuleb Tartumaa talvine tantsupidu

Kõiki Tartumaa valdade ja linnade rahvatantsijaid oodatakse 5. märtsil Kambjasse, et maha pidada Tartumaa talvine tantsupidu, annab teada Kambja valla veebileht.

Pidu algab kell 16 teatetantsuga Kambja vallamaja (Kesk 2) juurest. Tantsitakse Kambja kooliväljakul (Kesk 12). Peo kunstiline juht on Lea Kurvits.

Õhtu täidab simman Kambja kultuurikeskuses. Igalt kollektiivilt oodatakse õhtusele koosviibimisele väikest näidet oma praegu tantsitavast repertuaarist.

Tantsurühmadel, kes soovivad tantsupäeval osaleda, palutakse registreeruda hiljemalt 28.veebruariks e-posti aadressil pille@kambja.ee.


Rongkäik, tantsupidu ning simman on pealtvaatajatele tasuta. Kõik on oodatud kaasa elama!

Rohkem infot: www.kambja.ee.

Homme on Kallastel Karakatitsa festival

Juba homme, 19. veebruaril, toimub  Eesti väikseimas linnas Kallastel talve meeldejäävaim festival – Karakatitsa 2011.

Karakatitsa on kalameeste poolt ehitatud spetsiaalne jääl liikumiseks mõeldud uppumiskindel sõiduk. Karakatitsa 2011 saab alguse laupäeval kell 10 Kallaste keskväljakul. Kavas on talvelaat, karakatitsate näitus, kalapüügikoolitus kutseliste kalurite poolt, pannkoogivõistlus jpm.

Loe lisa: www.kallaste.ee