Rubriik: Tartumaa

Maaülikooli aasta teo tiitli said aiandustudengid

12. novembril sai teatavaks Eesti maaülikooli (EMÜ) tänavune aasta tegu. Selleks osutus üliõpilaste edukas võistlustöö “Ajas muutuv vanaema lillepeenar” Tallinna lillefestivalil.

Aianduse eriala magistrandid Karin Kapp, Helen Hendrikson, Reelika Rätsep ja maastikuarhitektuuri eriala üliõpilane Anu Kägu on andnud oma lillefestivalil valminud aiakujundusega võimaluse reisida ajas ja märgata muutusi aianduses. Eduka võistlustöö teinud üliõpilasi juhendas aianduse lektor Ele Vool.

Aasta teo tiitliga tunnustab maaülikooli rektor juba kaheksandat aastat ettevõtmisi, mis jäävad väljapoole igapäevakohustusi. Varasematel aastatel on tunnustuse pälvinud Rõhu katsekeskus, keskkonnaüliõpilaste selts, keskkonnahoidlik reoveepuhasti, tervisliku piima arenduskeskus, Võrtsjärve järvemuuseum, tudengite erialaseltside ühisprojekt “Oma kodu” ja maaülikooli vilistlaste kokkutulek.

Esimest korda välja antud aasta täienduskoolitaja auhinna pälvis toiduhügieeni osakonna juhataja Mati Roasto. Parimad uuendusmeelsed õppejõud on Arvo Viltrop ja Lauri Lihtmaa.

Akadeemilisel aktusel anti üle ka EMÜ teaduse populariseerimise auhinnad. Esimese auhinna (15 000 krooni) pälvis Ivar Sibul puittaimi ja puiduteadust populariseeriva mitmekülgse tegevuse eest. Teise auhinna (10 000 krooni) sai Indrek Sell ja kolmanda (7000 krooni) mullamuuseumi kollektiiv.

EMÜ

Põllumajandusteadlased otsivad uusi ideid

Homme on Eesti Põllumajandusmuuseumis noorte põllumajandusteadlaste konverents, mille eestmärgiks on leida uusi, põnevaid ja julgeid ideid, pakkuda noortele uurijatele esinemisvõimalusi ning avastada lootustandvaid teadlasi.

Konverentsil esinevad noored uurijad Eesti Maaülikoolist. Ettekanded räägivad agraarajaloo ning põllumajandusteaduste aktuaalsetest probleemidest, valdkondadest ja suundumustest. Konverents toimub sel aastal kolmandat korda.

Konverentsile valitud ettekannete teesid avaldatakse trükisena, paremad ettekannete põhjal kirjutatud artiklid publitseeritakse.

Vaata täpsemat infot päevakava kohta siit

Allikas:tartumaa.ee

„Südamega kool“ püüab aidata raskustes noori

Godi Keller
Täna, 22. novembril kell 15.00 algab Tartus ümarlaud „Südamega kool“, kus räägitakse sellest, kuidas aidata probleemidesse sattunud noori taas ühiskonda sulanduda ja leida elus oma tee. Ümarlaua on kokku kutsunud Tartu Waldorfgümnaasium koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Aina sagedamini kogeme keerulisi lapsi ja noori enda ümber. Lihtsam tundub neid lapsi endast eemale tõrjuda selle asemel, et otsida probleemse käitumise tagamaid ja toetada isiksuse arengut. Ümarlaual räägitakse, kuidas selles olukorras täiskasvanuna hakkama saada ning mida saavad kodu, kool ja ühiskond koos teha, et aidata raskustesse sattunul taas kogukonda sulanduda.

Ümarlaual jagavad oma kogemusi praktikud Eestist ja Norrast. Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse psühholoog Tõnu Jürjen ja Lõuna Prefektuuri politseileitnant Marina Paddar räägivad probleemidesse sattunud noortest ja nendega kontaktisaamise võimalustest.

Tartu Herbert Masingu kooli sotsiaalpedagoog Siim Värv ja Euroopas laialt tuntud õpetajate koolitaja ja lapsevanemate koolide käivitaja Godi Keller Oslost räägivad noorte toetamise võimalustest Eesti ja Põhjamaade praktilise kogemuse läbi. Ümarlaua lõpus toimub ühine arutelu ja küsimustele vastamine, moderaatoriks on lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen.

Godi Keller on pikaaegne waldorfkooli õpetaja Norras, noorukite rehabilitatsiooniprojekti Pøbel meeskonna liige, lapsevanemate kooli eestvedaja.

Ümarlaud on kokku kutsutud Tartu Waldorfgümnaasiumi poolt koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Ümarlaua toimumist toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Lähem teave siit.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus kutsub talvistele matkadele!

Pühapäeval, 28. novembril kell 17 ootavad retkejuhid Ingrid Raadom ja Mare Linnamägi huvilisi laternamatkale Elva Paisjärve ümbruses. Oodatud on noored ja vanad täiskasvanud, alla 14aastastele mittesoovitav. Erandid kokkuleppel. Kogunemiskoha saad teada registreerimisel. Metsas ootavad jõulujutud, jõulumängud valguse ja pimedusega, kuum tee ja südamlikud suupisted üllatusega. Taskusse joogikruus, selga kõigekindlad riided. Huvilisi paneme kirja alates 22. novembrist telefonil 556 007 69 (Mare).

Metsaomanikud saavad soodsamalt kütust osta

Võrumaa Metsaomanike Liit ja kütusekett Favora sõlmisid koostöölepingu, millega saavad metsaühistu liikmed teistest soodsamalt kütust osta.
Võrumaa Metsaomanike Liit (VML) liikmed saavad soetada endale sooduskaardi ,,Forest Favora”, mis annab neile võimaluse osta kütust soodsama hinnaga kuuest tanklast üle Eesti. Kliendikaart võimaldab soodustust kasutada kõikides Favora mehitatud tanklates Võrus, Põlvas, Tartus, Viljandis ja Tallinnas.
Esimese partiina on valmis 153 kaarti, mis antakse liikmetele kätte kodule kõige lähemast Favora tanklast. Metsa sooduskaardi saavad endale soetada metsaühistute liikmed, kes kuuluvad Eesti Erametsaliitu. Esimeste kaardisaajate hulgas on ka Põlva Metsaomanike Seltsi liikmed.
Lisainfo: Erki Sok, Võrumaa erametsanduse tugiisik (tel 522 9424; e-post: erki.sok@erametsaliit.ee

Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht
Pille Rõivas

Mooste Külalisstuudio esitleb: helikoosolek

MoksHelikoosolek on regulaarselt toimuv kohtumine inimestele, keda huvitab heli meie ümber kõigis oma väljendustes. Kohtumiste raames leiavad aset jutuajamised, esitlused, kontserdid, töötoad, arutelud ning väljasõidud.

Järgmine helikoosolek (John Grzinich: Sound aspects of material elements) toimub Tartus ERMi näitusemajas kolmapäeval, 24. novembril kell 18.

Allikas: MoKS

Peipsist võib tuleval aastal taas rääbist püüda

Eesti-Vene valitsuste vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjoni istungil kooskõlastati kala püügimahtude riikidevaheline jaotus järgmiseks aastaks. Muuhulgas otsustati taas lubada pisut rääbist püüda, vahendas Postimees.

Eesti kalapüügikvoot suurenes 760 tonni võrra. Nimelt saavad Eesti kalurid 2011. aastal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kala püüda kokku 3779 tonni, sellest ahvenat 1744, latikat 600 ja koha 600 tonni, teatas keskkonnaministeerium. Sel aastal oli ahvena kvoot 1200, latikat sai püüda 460 ja koha 546 tonni.

Üle kümne aasta saab järgmisel aastal Peipsi järvest püüda ka rääbist, kelle püük seoses varude madalseisuga on olnud alates 2000. aastast keelatud. Järgmisel aastal lubatakse rääbisepüüki ühe kuu vältel – 1.-31. juulini ja rääbise püügikvoot on 10 tonni.

2011. aastal on oodata siiavarude jätkuvat vähenemist, mis on tingitud viljakate põlvkondade puudumisest. Tindivaru Peipsi ja Pihkva järvel on endiselt madalseisus seoses röövkalade suure arvukusega ja ebasoodsate keskkonnatingimustega.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2011. aasta teise poolaasta püügirežiim lepitakse kokku juunis 2011 Venemaal toimuval kahepoolsetel konsultatsioonidel.

Maaelufoorum ootab osalejaid

Maaelufoorum 2010 toimub 25. novembril kell 10.30-16 Tartus maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1).

Tänavune foorum on suunatud eelkõige maaettevõtjatele, kellel on huvi ja vajadus mitmekesistada oma põllumajanduslikku tootmist ning saada maaettevõtlusest suuremat tulu. Käsitletakse toiduainete väikekäitlemise ja turustamise küsimusi.

Foorumi korraldamist toetab Euroopa Liit. Osalemine sellel on tasuta.
Osavõtust palutakse teada anda 22. novembriks 2010 järgmisel interneti aadressil: https://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dHFNLU5YcldmYnRLQ3lBR2c1azEta0E6MQ

Ümarlauas arutatakse südamega kooli teemal

Esmaspäeval, 22. novembril kell 15 – 18 peetakse haridus- ja teadusministeeriumis (Tartu, Munga 18) ümarlauda „Südamega kool“, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Aina sagedamini kogeme keerulisi lapsi ja noori enda ümber. Kuidas selles olukorras täiskasvanuna hakkama saada? Kas tõrjuda neid lapsi endast eemale või otsida probleemse käitumise tagamaid ja toetada isiksuse arengut? Kuidas saavad kodu, kool ja ühiskond koos aidata raskustesse sattunut taas kogukonda sulanduda? Mida lapsed ja noored vajavad, et elus oma tee leida?

Oma kogemusi jagavad praktikud Eestist ja Norrast:

„Kuidas saada kontakti noore inimesega?“
Tõnu Jürjen – Tartu hariduse tugiteenuste keskuse psühholoog.

„Probleemidesse sattunud noored“
Marina Paddar – Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo ennetusteenistuse politseileitnant ja Tartumaa alaealiste komisjoni esinaine.

„Mitteformaalne haridustöö lastega“
Siim Värv – Tartu Herbert Masingu kooli sotsiaalpedagoog.

„Südamega kool – kuidas saame noori toetada?“
Godi Keller – pikaaegne waldorfkooli õpetaja Norras, noorukite rehabilitatsiooniprojekti Pøbel meeskonna liige, lapsevanemate kooli eestvedaja.

Ümarlaua lõpus toimub ühine arutelu ja küsimustele vastamine, moderaatoriks on lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen. Inglisekeelne ettekanne tõlgitakse eesti keelde ning küsimusi saab esitada samuti eesti keeles.

Osavõtuks palutakse registreerida: sydamegakool@gmail.com või telefonil 5663 5559, Monika Karmin.

Ümarlaud on kokku kutsutud Tartu Waldorfgümnaasiumi poolt koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Ümarlaua toimumist toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Kõige Läänemere-sõbralikum tootja on Toomas Jaadla

Sel aastal võitis Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja konkursi Eesti vooru Toomas Jaadla. Auhinna pälvis ta pinnaseerosiooni vältimise eest mahajäetud turbaväljadel, rajades sinna jõhvika- ja mustikapõllud.

Toomas Jaadla on esimene talunik Euroopas, kes on sellise lahenduse välja töötanud ja kasutusele võtnud.



Läänemere aasta põllumajandustootja rahvusvahelist konkurssi toetab Swedbank ja võitjale on määratud auhinnaks 10 000 eurot, Eesti rahvusliku vooru võitjale 1000 eurot.

Eesti Rahva Muuseum ootab eksperimentaalkontserdile

Homme, 17. novembril kell 18 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas kontsert-eksperiment „Lingvistiline alternatiiv”.

Kuidas tõlkida laulu inimesele, kes ei kuule? Kas tants on tõlgitav? Kuidas laulda viipekeelset luuletust? Millised on tõlkekaod ja –leiud ühest eneseväljendusmaailmast teise liikudes? Eksperimentaalsel kontserdil uuritakse erinevate kunstimeediumide tõlgendus- ja tõlkimisvõimalusi.

Nõusoleku „hüppeks tundmatusse“ ja küsimuste praktiliseks uurimiseks on andnud laulja ja kunstnik Anna Hints, tantsija, näitleja ja laulja Päär Pärenson ning viipekeele tõlk Liina Paales.

„„Lingvistiline alternatiiv”“ toimub näituse „„Muuseum näitab keelt”“ programmi raames.

Rohkem infot: www.erm.ee

Jaago talu Kuristal kutsub jõululaagrisse

Sel aastal oodatakse algajaid ja raskekujuliste harrastusharjumustega käsitöösõpru Jaago käsitöötallu jõululaagrisse kahel järjestikusel laupäeval, 27. novembril ja 4. detsembril. Nii jõuab kõik head kingimõtted enne pühadeaega veel teoks teha.

Laagri programmis on tänavu suur seebikeetmine, sellega kokku sobiva seebialuse valmistamine, vilditud kuusekaunistuste ja talismanide tegemine ning polümeersavist pildiliste ehteasjade loomine. Juhendajad on Jaago talu perenaine Inga Talvis ja tekstiilikunstnik Airi Gailit.

Rohkem infot: jaagotalu.blogspot.com

Elva linnaraamatukogus tuleb Merle Silla autoriõhtu

Merle Sild. Foto: erakogu

Kõik kunsti- ja kirjandushuvilised on oodatud esmaspäeval, 15. novembril kell 17 Elva linnaraamatukokku Merle Silla orhideemaalide näituse avamisele, kus saab osta nii maale kui ka soodushinna ja autori autogrammiga esikromaani “Soovituskirjad”.

Inglismaal Cambridges elav ja töötav Merle Sild on tegelikult Tartu tüdruk, sündinud 7. märtsil 1960 ja lõpetanud Tartu 8. keskkooli Vello Saage kirjandusklassi. Ülikoolis aga õppis hoopis õigusteadust ja saksa keelt. Miks?

“See on kummaliselt ebaõiglane, et me peame tegema eluliselt tähtsad valikud siis, kui me elust veel midagi ei tea, ei tunne iseennast, oma andeid ega oma võimalusi,” ütleb Merle Sild. Ülikoolis õppis Merle õigusteadust ja saksa keelt, töötas kohtutäiturina, ajalooarhiivi fondihoidjana ja siiski ka saksa keele õpetajana ja pidas paari kohvikut. Ent kogu aeg püsis meeles, et kunagi meeldis talle teha hoopis muud.

“Oleksin nagu oodanud parajat aega. Oli teadmine, et elu algab homme, homme hakkan ma tegema midagi, mis mind tõeliselt huvitab,” räägib Merle. “Keegi oleks nagu pidanud tulema ja mulle kätte näitama, mida ja millal tegema hakata. Mingil hetkel sain aru, et kui ma kohe ei alusta, ei alusta ma kunagi ja keegi teine ei saa minu eest ära teha neid asju, mis võivad mu ellu ilu ja tasakaalu tuua.”

Tartu kunstikoolis oli Merle saanud ka kunstiharidust, kuid maalima julges hakata alles 2000. aastal. Esimene isiknäitus Soomes Tampere Eesti klubis oli 2004. aastal. Pärast seda sõitis Merle tööle Inglismaale, kus leidis Newcastles kujutava kunsti kursused. Loe edasi: Elva linnaraamatukogus tuleb Merle Silla autoriõhtu

Tartus avatakse homme näitus “Kui põllud põlesid”

Homme, 16. novembril kell 16 avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) alepõllundust tutvustav näitus „Kui põllud põlesid“. Aleviljelus on olnud ajalooliselt oluline viljelusliik ning eriti Lõuna-Eestis meie talupojaelulaadi lahutamatu osa. Kaasaja inimesed seostavad tuleviljelust pigem ürgajaga ja ei tea, et aletamist esines veel 20. sajandi algusaastailgi.

Allikas: erm.ee

Ökomess „Elukvaliteet 2010“ toimub 26.-28. novembrini Tartus

Selleaastase ökomessi peateemadeks on roheline majandus ja roheline elamine. Samad valdkonnadökomess tulitavad praegu ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Inimtegevusest põhjustatud kliimamuutused viivad paljud meeleheitele. Samas on säästlikuma tuleviku heaks igaühel võimalik midagi ära teha. Keskkonnamärgisega toodete ostmine on üks võimalus, kuidas olla säästvam tarbija ja seeläbi säästa ka loodust.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu ehk Põhjamaade valitsused otsustasid juba aastal 1989 võtta kasutusele ühtse ametliku keskkonnamärgise, mis aitaks tarbijatel parimaid tooteid välja valida. Sümboliks valiti rohelisel taustal luik – teisend Põhjamaade Ministrite Nõukogu logost. Hiljutise uuringu põhjal tunneb Luike 97 protsenti Rootsi tarbijatest, Norras on see protsent 94, Taanis 82, Soomes 88 ja Islandil 60. Nii võib julgelt väita, et Luik on võti Põhjamaade turule!

Ökomessil tutvustab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus luigemärgi põhimõtteid ja annab nõu, kuidas ökomärgist taotleda.

Allikas: norden.ee

Tartu on neljapäeval hullumas

Neljapäeval, 18. novembril toimub interdistsiplinaarne festival “Hullunud Tartu”. Festival algab kell 14 Tartu endise psühhoneuroloogiahaigla (Staadioni 48) II korruse õppeköögis ja individuaalpalatites ning jätkub kell 20.30 Genialistide klubis (Lai 37).

Festivali nimevalikul said määravaks nii ürituse peamine toimumiskoht kui ka programm ise oma jõulisuses ja mitmekesisuses. “Hullunud Tartu” on osa hilissügisese Tartu pöörasest kultuurielust, tuues siia külalisi mujalt Eestist ja välisriikidest ning pakkudes osalejatele eri kunstiliikide simultaansest toimimisest tekkivat sünergiat.

“Hullunud Tartu” kuraatoriks on Jaan Malin (fotol), festivalil astuvad üles kirjanikud Doris Kareva, Triin Soomets, Peter Sragher (Rumeenia), Karl-Martin Sinijärv, Peter Waugh (UK/Austria), Aare Pilv, Hasso Krull, Philip Meersman (Belgia), Tobi Kunze (Saksamaa), Andres Ehin, Kristiina Ehin, Hanane Aad (Austria/Liibanon), Olavi Ruitlane, Igor Kotjuh, Katja Malin (Rootsi), Jürgen Rooste, Anti Saar, Jaan Malin, Jan Kaus, Erkki Luuk.

Muusika vallas kõlavad esmaettekanded Margo Kõlarilt ja Manus Johannes Oleskilt. Esineb ansambel Kreatiivmootor, dj rollis on Berk Vaher, Janika Kronberg, Aare Pilv, fs ja Triinu Ojamaa.

Festivali toimumise ajal on Staadioni 48 II korrusel näitused, kus on esindatud Ilmar Malini, Enn Tegova, Ahti Seppeti, Kristina Viina, Raivo Kelomehe, Elo Järve, Jüri Kase, Vello Vinna, Enn Põldroosi, Markus Kasemaa ja Andrus Kasemaa looming.

Festival korraldajateks on peale Jaan Malini Eesti Kirjanduse Selts ning Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond. Festival on osa Lugemisaasta programmist. Kultuurisündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn.

KAVA:

Staadioni 48 II korrusel:
14 – näituste avamine
14.45 – Doris Kareva, Triin Soomets, Peter Sragher, Kristiina Ehin
16 – Manus J. Oleski muusika
17 – Hanane Aad, Andres Ehin, Olavi Ruitlane, Karl-Martin Sinijärv, Philip Meersman
18 – Margo Kõlari muusika
18.45 – Igor Kotjuh, Hasso Krull, Tobi Kunze, Katja Malin, Jürgen Rooste
20 – ansambel Kreatiivmootor

Genialistide klubi I korrusel (Lai 37 taga):
20.30 – DJ-d Berk Vaher, Janika Kronberg
21.30 – Anti Saar, Peter Waugh, Jaan Malin koos Jan Kausi ja Aare Pilvega
23 – Erkki Luugi ettearvamatu performatiiv-kirjanduslik ülesastumine
23.30 – DJ-d Aare Pilv, fs, Triinu Ojamaa

Rannus tuleb fotokonkursi “12 kuud” lõpuõhtu

Rannu Rahvamajas toimub 19. novembril 2010 kell 18.00 fotokonkursi “12 kuud” kokkuvõttev üritus “Fotoõhtu 12 kuud”.

Kavas on Eesti tipploodusfotograafi Sven Zaceki fotoetendus, fotokonkursil “12 kuud” osalenud fotode esitlemine ja võitjate väljakuulutamine. Fotoõhtul loob meeleolu Kristjan Lüüs, kohvi ja suupisteid pakub Waide Motell, fotoesitluse tehnika toob Avicom Est.

Sissepääs on tasuta. Projekti toetab Maaelu arendav Leader meede ja MTÜ Võrtsjärve Ühendus, korraldab Rannu Vallavalitsus.

Allikas: Rannu vallavalitsus

Eesti kõige läänemeresõbralikum talu on
Tartumaa marjakasvataja Toomas Jaadlal

Toomas Jaadla

Sel aastal võitis läänemeresõbraliku põllumajandustootja konkursi Eesti vooru Toomas Jaadla, kes pälvis auhinna pinnase erosiooni vältimise eest mahajäetud turbaväljadel, olles sinna rajanud jõhvika- ja mustikapõllud.

Jaadla on esimene talunik Euroopas, kes sellise lahenduse välja töötas ja kasutusele võttis.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Eesti talupidajate keskliiduga (ETKL) aitavad kaasa Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Läänemeremaade talunike keskkonnafoorumi (BFFE) algatatud võistluses, mille eesmärgiks on leida parimaid “Läänemerele sõbralikke” põllumajanduspraktikaid – praktikaid, mis vähendavad põllumajandusest tulenevat Läänemere saastekoormust – ja tunnustada talunikke, kes edendavad innovatiivseid saastekoormuse vähendamise meetmeid oma taludes.

ELFi ekspert Kristjan Piirimäe: “Põllumajandus on suurim reostusallikas nii Läänemere kui ka Eesti siseveekogude puhul. Samas, tänu põllumeestele on meil igapäevane leib laual. Seetõttu on oluline tunnustada just neid põllumehi, kes suudavad lisaks kõigele muule ka keskkonda kaitsta.”

“Läänemere aasta põllumajandustootja” rahvusvahelist konkurssi toetab Swedbank ja võitjale on määratud auhinnaks 10000 eurot, Eesti rahvusliku vooru võitjale 1000 eurot.

Läänemere aasta põllumajandustootja 2010 valimine toimub teist aastat. Swedbanki põllumajandussektori juhi Meelis Annuse sõnul on põllumajandus Eesti riigile strateegiliselt oluline, kuna selle kaudu jõuab meie toidulauale Eesti toit.

Allikas: ELF

Koolirahu linnade kontsert ja näitus täna Elvas

Täna, 12. novembril kell 13.00 toimub Elva Gümnaasiumis kolme koolirahu linna huviringide kontsert. Rakvere, Jõgeva ja Elva linna huviringid esitavad enda kultuuriprogramme ja avatakse koolirahu teemaline näitus. Kontserdile on tulemas ka Lastekaitse Liidu juhataja Alar Tamm.

Elvas toimuval kontserdil esinevad Rakverest Esteetika- ja Tantsukool, Rakvere Muusikakool, Hariduse- ja Kultuuriselts Kaur ning Rakvere Linna Algkooli poisteansambel. Jõgeva tuleb välja oma Muusikakooli tantsustuudio ja flöödiansambliga, Jõgeva Ühisgümnaasiumi tantsugrupi ning noormeeste ansambliga. Elva linna esindavad Elva Muusikakooli saksofoni mängijad, Elva HKK Sinilind tantsustuudio RN ja Koolirahu lauluga Elise Ustav. Lisaks osaleb üritusel TORE liikumine, kes oma tegemisi tutvustab ja TOREda meeleolu loob.

1. septembril kuulutati Elvas välja 2010/11 õppeaasta koolirahu. 2009/2010 õppeaastal toimus koolirahu tseremoonia Rakveres ning järgmisel 2011/2012 õppeaastal kuulutatakse koolirahu välja Jõgeval. Koolirahu on välja kuulutatud 1999. aastast.

Koolirahu suunab tähelepanu turvalise koolikeskkonna loomisele ja sellele, et koolis oleks hea olla ning kuhu nii õpilased kui ka õpetajad lähevad hommikul rõõmuga. Koolirahu ei puuduta vaid õpilasi ja õpetajaid, vaid hakkab peale juba kodust ja hõlmab kogu kogukonda. Selle aasta koolirahu sõnum on: “Koos on hea – hoiame üksteist!”

Koolirahu programmi eestvedajaks on Lastekaitse Liit ja seda toetavad ja aitavad ellu viia Swedbank, Haridus- ja Teadusministeerium ja Elva linn.

Allikas: Elva linnavalitsus

Täna peetakse Tartus metsalooline konverents

Eesti Metsaselts korraldab täna Tartus Eesti Maaülikooli vanas peahoones (Kreutzwaldi 64) algusega kl 11 konverentsi teemal “Metsamajandus ja looduskaitse – kas koostöö või vastasseis?”.

Metsamajandajad ja looduskaitsjad on aeg-ajalt vastasleerides. Äkki oleks nüüd õige aeg hoopis koostööle asuda, metsandust edendada ning propageerida läbi looduskaitse!? Konverents on kaheosaline: esimene osa sisaldab ettekandeid ning nende põhjal algatatud diskusiooni ning teises osas toimub töögruppide arutelu, mis kulmineerub debatiga. Päeva lõpus vestleme ühiselt kohvi- ja koogilaua juures!

Eesti Metsaselts korraldab metsaloolisi konverentse alates 1998. aastast, mil täitus 80 aastat Eesti riigi metsavalitsemisest. Konverents on kujunenud iga-aastaseks kokkuvõtete tegemiseks metsaelus toimunust. Igal konverentsil on olnud peateema, milleks on varem olnud näiteks metsapoliitika, metsaharidus, metsauuendus, metsaparandus jne. Lisaks antakse ülevaade ka seltside ja ühingute tööst ja 2003. aastast hakati välja andma Metsaalmanahhi.

Konverentsile eelnev registreerimine ei ole vajalik, kõik huvilised oodatud.

Allikas: Eesti Metsaselts

Tartus tuleb maaelu mahedaks muutmise konverents

Eestimaa Rohelised ja Ökomessi toimkond korraldavad 26. novembril Tartu Näituste messikeskuses maaelu visioonikonverentsi „Maa mahedaks!”

.
Kuidas kindlustada toidujulgeolekut? Kuidas teha nii, et mahetootmine oleks kasulik nii suurtele kui ka väikestele tootjatele? Mida teha, et mahetoit muutuks meie laual igapäevaseks, eriti laste toidusedelis? 
Kolme aasta pärast ootavad Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat muutused. Kuidas saavutada, et uus poliitika oleks õiglasem ja keskkonnahoidlikum? Kuidas edendada põllumajandust loodussäästlikult?

Neile küsimustele püütaksegi konverentsil vastust leida.



Ettekannetele järgneb arutelu eesmärgiga jõuda konkreetsete ettepanekuteni
 põllumajanduspoliitika kujundamisel, seda nii Eesti kui ka ELi tasemel.



Kohvi-, tee- ja söögipauside ajal saab maitsta mahetooteid. 
Konverentsil osalemine on tasuta. Registreerimine 22. novembrini aadressil mahekonverents@erakond.ee, tel 5552 0646.



Lisainfo: Tartu Näituste kodulehelt www.tartunaitused.ee ja Eestimaa Roheliste kodulehelt www.erakond.ee.