Rubriik: Saaremaa

Saarlased ja hiidlased mängivad täna praamil jalgpalli

Foto: jalgpall.ee
Foto: jalgpall.ee
Laupäeval, 30. märtsil kell 12:30 toimub keset Heltermaa-Rohuküla liini parvlaeval Muhumaa Saaremaa ja Hiiumaa ajalooline sõpruskohtumine jalgpallis.

Idee autor Kärdla linnapea Georg Linkov ütles, et saarlaste ja hiidlaste ajalooline sõpruskohtumine juhatab uhkelt sisse kogu algava hooaja. „Kahe saarerahva omavahelised mõõduvõtmised on ikka olnud eriliselt pinevad, nii mõtlesime korraldada Saaremaa – Hiiumaa maavõistlusmängu neutraalvetes, aga see osutus kalliks. Seega otsustasime Heltermaa–Rohuküla liini ja parvlaeva Muhumaa kasuks – saarlaste poolt laev ja hiidlaste poolt meretee, nii et kokkuvõttes ikkagi neutraalne pind. Jalgpall piiranguid ei tunne ning tõestame nüüd, et seda saab mängida igal pool, ka keset merd laevatekil,” märkis Linkov.

Mäng toimub parvlaeva Muhumaa alumisel tekil, kuhu paigaldatakse kunstmuru ja väravad. Mängu kestus on 2×15 minutit, mängijate arv 5+1. Laeva tervise huvides peetakse kinni erireeglitest: palli maksimaalne kõrgus mänguväljakul on 120 cm ning küljeaut mängitakse maast. Loe edasi: Saarlased ja hiidlased mängivad täna praamil jalgpalli

Karala küla maakonna aasta küla nominendiks

Karala külaMärtsikuu keskpaigas otsustas Saaremaa Kodukandi juhatus esitada Eesti külaliikumise Kodukant “Aasta küla 2013” konkursi nominendiks Saare maakonnast Lümanda valla Karala küla.

Taotlusankeet, millel kohaliku Kodukandi juhatuse otsuse kinnitus, tuleb esitada Eesti liikumisele Kodukant 1. aprilliks. Tunnustusüritus – Eesti 10. maapäev – toimub 9. augustil Saaremaal Mändjalas, kus kõrge komisjoni poolt üle vaadatud viieteistkümne küla seast üks aasta küla tiitliga pärjatakse. Olgu pärgamisega, kuidas on, ka nominendiks saamine on iseenesest väga suur tunnustus.
“Karala külas tegutseb viis seltsi, oluline on just see koostöö ja küla terviklik aktiivsus,” märkis Saaremaa Kodukandi koordinaator Elvi Viira. Ühe keskmise suurusega küla kohta viis aktiivselt tegutsevat seltsi – no seda annab otsida! Loe edasi: Karala küla maakonna aasta küla nominendiks

Velise ootab kodanike presidendi mälestusüritusele

Suure Lennu tulede teekond. Allikas: Velise kultuuri ja hariduse selts
Suure Lennu tulede teekond. Allikas: Velise kultuuri ja hariduse selts

Velise kultuuri ja hariduse selts vana Läänemaa kagusopist nüüdse Märjamaa valla lõuna osas  kutsuvad kõiki hea tahtega kaaskodanikke- nii suuri kui väikseid, samuti  seltse ja ühinguid oma osalemisega   toetama-jätkama suurel reedel, 29.märtsil Lennart Meri mälestusüritust.

Nüüseks juba traditsiooniks saanud ürituse algatajateks olid 2006. aasta kevadel Aivar Niinemägi Pandivere Arenduse ja Inkubatsioonikeskusest , Väike-Maarja vallavalitsus Lääne-Virumaalt ja Kaarma vallavalitsus Saaremaalt.

Selleks süütame mälestuslõkked või märgutuled, lapiküünlad oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates kohtades,  mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – ehk oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.

Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal  Järva-Jaani kohal üle Purdi  ja Lõõla küla.

Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas

Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puudutades pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.

Enne Saaremaad trehvab teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub  tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis  paikneva  põliste linnusevallide.

Velise-Valgu kandi rahvas teeb tuld seekord  Aravere küla maadel oja kaldanõlval reedel, 29. märtsil  üks tund enne  päikeseloojangut. (kell 17.57)

KAASA HEA TUJU ja VÄÄRT LOOD! Kohtumiseni Tulede Teel!

 

Velise Kultuuri ja Hariduse Selts

Velise Muinsuskaitse Selts

Eesti Looduskaitse Seltsi

Märjamaa osakond

Parimad karjakasvatajad on Tõnu Post ja Aldo Vaan

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, parim piimakarjakasvataja Tõnu Post, parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. Foto: Artur Sadovski
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, parim piimakarjakasvataja Tõnu Post, parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. Foto: Artur Sadovski

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis 2012. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks Tõnu Posti Kõljala Põllumajanduslikust OÜst ning parimaks lihaveisekarjakasvatajaks Aldo Vaani Oüst Topi Mõis. Aunimetused anti kätte täna, Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajandusministeeriumis.

„Võitjad jäid silma sellega, et nad on pikka aega karjakasvatusega tegelenud ning näidanud stabiilselt väga tublisid tulemusi,” ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg. „Parima karjakasvataja tiitliga tunnustame suurt pühendumust ja pikaajalist tööd.” Loe edasi: Parimad karjakasvatajad on Tõnu Post ja Aldo Vaan

Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.

Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Loe edasi: Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Noortele jagati 3D-oskusi ja digivõimekust

Foto: Kalli Kalde
Foto: Kalli Kalde

Kahe aasta jooksul said põhikooli 7.-9. klassi õpilased, gümnasistid ja kutsekoolide õpilased õppida väga erilises ja ainulaadses koolis, kus juhendajateks olid Tartu Kunstikooli vanemad õpilased ja vilistlased. Kool oli tasuta, rahvast oli kõvasti. Digikunsti eelkool edendas tehnika- ja infotehnoloogiaharidust.

Lõuna-Eesti noored said tegeleda digimaali, šabloonkirja, animatsiooni, 3D-objektide loomise ja printimisega. Kord nädalas toimuv 3-tunnine õppetöö toimus 8-nädalaste õppetsüklitena kahe aasta jooksul. Lisaks toimusid erinevad õpitoad, nädalased linnalaagrid ja valminud tööde rändnäitus. Ringi töös osales korraga 12 noort. Kokku sai digikunsti eelkoolis osaleda 48 noort. Nad tutvusid kutseõppe uute erialadega ja nii mõnigi avastas endas võimeid, mida seni teadvustanud polnud.

Digikunsti eelkool toimus Tartu Kunstikoolis ja MTÜ Noor-Eesti Loomekeskuse juures.  Omapärane osa projektis oli Tartu Kunstikooli viimaste kursuste õpilaste ja vilistlaste suunamine kujundusvaldkonna erialaõpetaja tööle. Ringitöö korraldajateks-abiõpetajateks koolitati välja kokku üheksa Tartu Kunstikooli lõpukursuslast ja hiljutist vilistlast, kes koos õpetajatest mentoritega ringitööd läbi viisid. Abiõpetajad olid: Anne Hirson, Kuldar Leement, Berta Vosman, Aleksander Erstu, Vladimir Brovin, Kätlin Verbu, Erich Brutus, Tarvi Raus ja Eero Tamm. Jaanuari alguses toimus digikunsti eelkooli raames kunstiõpetajate metoodikaseminar, milles osales 50 kunstiõpetajat üle Eesti.

Loe edasi: Noortele jagati 3D-oskusi ja digivõimekust

Seminar “Ruhnu eraldatud maailm – kultuur ja inimesed”

Eesti Rahva Muuseum kutsub 8. veebruaril kell 12.00-15.00 toimuvale seminarile „Ruhnu eraldatud maailm – kultuur ja inimesed“. Seminar toimub ERMi näitusemaja loengusaalis (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Seminari eesmärk on pöörata tähelepanu Ruhnu elu eripärale ja näitusel „Ruhnu eraldatud maailm“ esile toodud märgiliste objektide lugudele.

12.00 – 12.20 Märt Kapsta „Ruhnu saare ajalugu“

12.30 – 12.50 Piret Õunapuu „Ruhnu Eesti Rahva Muuseumis“

13.00 – 13.20 Kristjan Bachman „Ühe kauni kapi lugu“

Kohvipaus

13.45 –14.05  Taavi Pae „Eestlaste kohaidentiteedist läbi etnonüümide väikesaarte näitel“

14.15 – 14.35  Ehti Järv “Internet Ruhnus – vahend saare eraldatuse ületamiseks ”

Lõuna (osalejate kulul)

15.00    Vestlusring

Toimub ka vestlusring, millest võtavad osa Ruhnus sündinud, kuid nüüdseks mandrile kooli tulnud noored. Teemaks identiteet, selle kujunemine ja tunnetus. Vestlusringi juhib Ave Viirma.

Nii seminari kui vestlusringi vahendatakse Ruhnu Skype’i abil.

Lisainfo: Saale Randaru, programmide koordinaator, e-post  saale.randaru@erm.ee, tel  7350 428

Uustulndi mälestussamba rajamine edeneb hästi

Albert Uustulndi 90. sünniaastapäevaks valmib Kuressaare lossiparki tema mälestussammas. Raha kogumine edeneb hästi ning ka mitu skulptorit on huvi juba ilmutanud.
Mälestussammas peab püsti saama lossipargi ringallee Supluse tänava teljele 2015. aastal. Idee autor on Saaremaa merekultuuri selts, projekt ja teostus valmivad koostöös Kuressaare linnavalitsusega
Mälestusmärgi ideekavandi esitamise lõpptähtaeg on 22. märts.

“Arvestades, et konkursi lõpuni on veel aega, on tõenäoline, et kõik huvilised pole endast veel märku andnud. Hetkeseisuga on detailsed võistlustingimused väljastatud kuuele huvilisele,” kirjeldas linna pressiesindaja Kristiina Maripuu kunstnike aktiivsust.

Raha kogumine on täielikult Saaremaa merekultuuri seltsi hallata ja viidatud kontonumber –10220123874019 SEB pangas – on läbi käinud kõikvõimalikest uudisteportaalidest.

Toimetuse poole pöördus küll üks saarelt pärit vanadaam Pärnumaalt, kel ei õnnestunud ühekorraga 50-eurost annetust mälestussamba toetuseks üle kanda, kuid tütre abiga jõudis raha teisel katsel õnneks õigesse kohta.
“Annetusraha laekub iga päev ja korralikult, võib rahule jääda,“ rõõmustas merekultuuri seltsi esimees Rein Sepp. “Sellest hoolimata on väga teretulnud, kui ideed ja rahakogumist inimestele vahel ikka meelde tuletatakse. Kogunenud summast on praeguses etapis veel natuke vara rääkida.”

Albert Uustulndi mälestusmärgi ligikaudne maksumus on 60 000 eurot, töö teostamise orienteeruv periood 2013–2014.

Hülgekaamerast saab näha reaalajas Vilsandi hallhülgeid

Vilsandi rahvuspark on üks vanimaid kaitstud piirkondi Läänemere regioonis ja just seal on hallhüljeste populatsioon väga suur ning väärib erilist tähelepanu. Väiksed Vilsandi laiud on hüljeste jaoks oluline elu- ja poegimispiirkond. Millega hülged parajasti tegelevad, seda saab vaadata Vilsandi hülgekaamerast

Hülgeid ja talvist merd saab vaadata siit: http://pontu.eenet.ee/player/hyljes.html

Laimjalas peetakse eakate uusaasta pidu

Laimjala valla eakate uusaasta pidu toimub 26. jaanuaril 2013 algusega kell 12.

Eeskavas: LAULULAPSED Kahtla koolist ja ansambel “VALLATUD KURVID”.

Toimub väike filmilinastus ja tantsuringis keerutamine, puhutakse juttu tervislikust toitmisest. Buss aitab kohale tulla ja laiali minna.
Kaasa võtta hea tuju. Peosöök tuuakse valla poolt lauale!

Eelregistreerimine Rohta juures: tel +372 459 4524 / +372 515 3122.

Abruka laeva nimeks saab ABRO

Abruka uue laeva nimeks kinnitati ABRO. Nimekuju Abro vastab saare ajaloolisele saksakeelsele nimele. Kaarma valla poolt detsembris läbi viidud nimekonkursi kolm populaarsemat laevanime olid internetihääletuse põhjal Abro, Abruka ja Tuule. Vastavalt seadusele tegi lõpliku nimevaliku laeva omanik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Abruka 24-kohalist väikelaeva, mis valmib aprillis, ehitab Baltic Workboats.

Illikule kerkib omanäoline peokeskus Kultuuriladu

Uus peokeskus

Tuntud popansambli Onud peokeskus, mis kannab nime Kultuuriladu, valmib tasapisi. Orissaares Illiku laiul kerkiva ehitise müürid on püsti, lagi peal ning ka teisest korrusest on veidi müüri laotud.

“Ehitus seisab praegu aastaaja taga,” ütles Onudes elektrikitarri mängiv Orissaare muusikakooli direktor Martti Nõu. Ehkki keskuse piduliku avamise täpset tähtaega Nõu veel lubada ei julenud, kuid saaliosa suve teiseks pooleks, kui hoonesse on sündmusi planeeritud, valmis olema. Loe edasi: Illikule kerkib omanäoline peokeskus Kultuuriladu

Avalik konkurss “Saaremaa suveniir 2013”

Kuressaare Linnavalitsus korraldab koostöös Saare Maavalitsusega avaliku konkursi „Saaremaa suveniir 2013”. Konkursi eesmärk on mitmekesistada Saare maakonda ja Kuressaare linna tutvustavate ning piirkonna mainet kujundavate suveniiride valikut ning virgutada kohalikku loomepotentsiaali. Konkursile oodatakse kvaliteetseid suveniire, mis rõhutavad piirkonna omapära, on huvitavad, esteetilised ning väiketöönduslikes kogustes toodetavad.

Konkurss on avalik ja sellel võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, v.a hindamiskomisjoni liikmed. Mitu isikut võivad esitada ka ühise töö. Konkursile tuleb esitada töö kohta järgnevad eestikeelsed materjalid: töö joonise või fotona A4 formaadis; töö kirjeldus, sh info töö valmistamise (tehnoloogia ja materjalid) ning turustamise võimaluste kohta ning märge, kas töö on uus, olemasolev või tootmises (kokku maksimaalselt kaks A4 formaati); töö omahinna maksumuse kalkulatsioon; töö originaalformaadis valmistatuna ühes eksemplaris.

Tööde esitamise lõpptähtaeg on 26. aprill 2013 kell 16.00.

Rohkem infot Kuressaare linna kodulehelt

Ruhnul leitud tamme tüvi osutus ligi 4000-aastaseks

Suvel Ruhnul maa seest välja kaevatud tammepuu tüvetükk osutus radiosüsiniku meetodil tehtud uuringu järgi ligi 4000 aasta vanuseks. Tegemist on teadaolevalt kõige vanema puutüvega saarel.
Tammetükk leiti kanalisatsiooni ja veetrassi paigaldamise tööde käigus 1,3 meetri paksuse liivakihi alt. Geoloog Alar Rosentau sõnul kasutati algul dateerimiseks välimisi aastarõngaid, mis peaksid andma puu vanuse hukkumise ajal. Vanuseks kujunes 3580 +/– 40 aastat. “Kalibreeritult on seega vanusevahemik 3990–3720 aastat ja mediaanvanus 3880 aastat,” märkis Rosentau. Georadariuuring tamme lähiümbruses näitab, et võimalikke tüvesid võib Ruhnul rohkemgi olla. “Kui vaadata Ruhnu rannajoone paleorekonstruktsiooni 4000 aastat tagasi, siis tundub, et tammed olid tollal üsna rannajoone lähistel ning võimalik ka, et mõne tugevama tormiga ümber puhutud,” pakkus Rosentau.
Allikas: Meie Maa

Saartele saab pühade ajal lisareisidega kiiremini

Väinamere Liinid annavad teada, et  lisavad Kuivastu–Virtsu liinile pühade ajal ja aasta lõpupäevadel 78 lisareisi ja Rohuküla-Heltermaa liinile 12 täiendavat väljumist.

Kuivastu–Virtsu liinil toimub 21. detsembrist kuni 1. jaanuarini 78 lisareisi, see tähendab, et kõigil kõrgema nõudlusega aegadel toimuvad väljumised mõlemast sadamast iga 35 minuti järel, märkis ettevõte.

Rohuküla–Heltermaa liinil toimub 12 täiendavat väljumist lisaks tavapärasele talvisele sõidugraafikule. Lisaks on tavapärase talvegraafikuga võrreldes paigutatud kuus väljumist ümber kõrgema nõudlusega aegadele.

Esmaspäeval ja 31. detsembril jäävad Rohukülast ära kell 22.30 reisid ja need toimuvad samadel päevadel hoopis kaks tundi varem ehk kell 20.30.

25. detsembril ja 1. jaanuaril jäävad ära kell 6.30 väljumised Rohukülast, nende asemel olix väljumised 22. detsembril Rohukülast kell 12.30 ja Heltermaalt kell 14.30 ning 1. jaanuaril Rohukülast kell 8.30 ja Heltermaalt kell 10.30.

Loomepäev Lümanda kultuurimajas

Neljapäeval, 3. jaanuaril 2013 kell 10-15 toimub Lümanda Kultuurimajas loomepäev, mille käigus otsitakse vastuseid küsimustele:

  • kuidas leida hea äri- või projektiidee?
  • kuidas seda planeerida, ellu viia ja hiljem ka käigus hoida?

Läbiviijaks Piret Pihel Saaremaa Arenduskeskusest.

Kõik huvilised on oodatud! See koolitus on hea võimalus mõelda, mida tahad oma elus tulevikus tegema hakata ja kuidas oleks selles suunas mõttekas astuda esimesed sammud.

Osavõtt tasuta, vajalik eelnev registreerumine vallasekretäri juures (sekretar@lymanda.ee, tel +372 452 2751).

Saaremaa ja Muhu ajateenijad said jõuluks villased sokid

 Saaremaa naiskodukaitsjad andsid jõulukingiks Vahipataljoni ajateenijatele pidulikult üle saarlaste poolt kootud villased sokid.„”Mõte kinkida saarlastest sõduritele jõuluks soojad sokid, tuli kunagisel naiskodukaitsjate kauaaegsel esinaisel Rita Loel, kes tänaseks on meie seast lahkunud, ” ütles Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine Raili Nõgu kudumite üleandmisel. “Loodame, et tema loodud traditsioon kestab veel kaua ja soojendab meie südameid ja teie jalgu veel pikki aastaid.”

„Seda üleskutset on järginud paljud saarlased, mis näitab, et saarlased hoolivad oma sõdurpoistest ja ka meie riigist ning kaitseväest. Koostöös ajalehega Saarte Hääl ja Raadio Kadi korraldatud kampaania käigus saatsid omakootud sokke vabatahtlikud üle terve Saaremaa. Liskas olid avatud kogumispunktid, kuhu kõik soovijad said kuni 1. detsembrini omakootud sokke tuua. Novembris alanud kampaania käigus koguti kokku 142 paari sokke.

Vahipataljonis on ajateenistuses hetkel 62 Muhu- ja Saaremaalt pärit noormeest. Peale Vahipataljoni ajateenijate said endale  villased sokid veel Tagalapataljoni, Staabi- ja Sidepataljoni ning Mereväe ajateenijad. 

Ruhnlased said ERMi näituse avamisest osa Skype’i teel

Näituse avamine. Foto Ruhnu blogist

Eile avati Eesti rahva muuseumis pidulikult näitus “Ruhnu eraldatud maailm”. Sellest said osa ka saareelanikud. Nad ei pidanud ette võtma pikka mereteed, vaid osalesid Skype’i vahendusel. Näituse avamise otseülekanne toimus rahvamajas, kuhu oli kogunenud saalitäis kohalikke.

“Olgugi, et heli ja pilt jõudsid ajuti viivituse ja hakkimistega meieni, oli ikkagi hea omasid näitusesaalis näha, vana Ruhnu tare sisekujundust ekraanil vaadata, Sofia Joonsi Ruhnu laulu kuulda,” vahendab vaatemängu  Ruhnu blogi.

Pärast pidulikku avamist jäi saarerahvas rahvamaja jõuluajaks kaunistama.

Piret Õunapuu, Kristjan Bachmani ja Krista Leplandi loodud näitus “Ruhnu eraldatud maailm” jääb ERMis avatuks kuni 3. märtsini.  Väljapanek räägib loo saarest, kus veel praegu teatakse Ruhnu Limo liivases lahesopis paika, kus olevat hukkunud muistne rootslaste viikingilaev. Vrakk puhkavat mereliivas juba rohkem kui 900 aastat – nii seletasid ruhnlased seda paika oma lastele näidates rohkem kui 60 aastat tagasi. Hukkunud laeva meeskond, kes saarele pääses, olevatki esimesena Ruhnu asustanud. Nii räägib üks legend paljudest.

Ei ole olnud lihtne elada keset merd. Esimest korda on saareelanikud kirja pandud 1341. aastal Kuramaa piiskopi Johannese poolt. Järgnevad 600 aastat küll erinevate võimude all, aga siiski uhkes üksinduses kujunes välja tugev ja omanäoline rahvas. Hülgekütid ja kaunid naised rahvariietes, ruhnu keel ja kombed püsisid kuni II maailmasõjani. Iga kultuuri lõpp on traagiline, aga ajalugu läheb edasi ja Ruhnu eraldatud maailmas elavad uued inimesed.

Uiest jõulupuust ja mieste laulust

Ennevanasti arvati, et nigul laseb külma sisse. Tia juu taa siis nüid ikka külmaks jäebkid. Sest meite külm tulli küll juba andressepäävaga.

Liivavahel nüid jõulupuu särab oma tuledega. Seevoasta oo tükkis teene jõulupuu, teese kohja pial. Meite pialinnas, Liiva linnas põle sõukest muret ilmaskid oln, et piaks akkama metsast kuuske välja vädama ja üles panema.

Neh kui sa natusse rinki voatad, siis oo neid kuuskesid sial kasumas ikka ühna üksjägu. See, mise pial ulka voastaid oo tulesid põletatud, jähi mineva voasta irmsaste uie poe seena naale ja nüid sai järgmine võetud. Ja esmasbe omingu koolilapsed tullid kut üks karikond päkapikkusid ja seltsis nee kuusetuled põlema pandi.

Neh, nüid see jõulurall ikka rohkem lahti lähäb. Ma nüid kole nobeste ütle, et neh, tuleva nädali ma riagi pitkemalt, et neljateistmendal oo koolimajas laste jõululaat. Ja viieteistmendal oo spordiallis Muhu jõululaat. Selle viimase kohta soab täpsemini uurida Anneli kääst, televonni pial 50 37 407. Loe edasi: Uiest jõulupuust ja mieste laulust

Abruka laevale otsitakse nime rahvahääletusega

Kaarma vald korraldab tuleval kevadel valmiva Abruka uue laeva nime leidmiseks internetipõhise konkursi.

Ettepanekuid saab esitada elektrooniliselt e-posti aadressile abrukalaev@kaarma.ee kuni 16. detsembrini. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soovitusel toimuval konkursil osaleva isiku e-posti aadress on nähtav ainult konkursi korraldajale administreerimissüsteemis.
17. detsembrist 28. detsembrini toimub esitatud nimede vahel internetihääletus aadressil abruka@lists.oesel.ee, kusjuures IP aadressilt saab hääletada ühe korra, kuid hääle võib anda kahele uue laeva võimalikule nimele.
Kolm enam hääli saanud nime edastab vallavalitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

Saaremaa Miniteaduspäevadele kogunevad teadushuvilised Eesti noored

Koolinoortele mõeldud teaduskonverents Saaremaa Miniteaduspäevad toimub kuuendat korda 30. novembrist 2. detsembrini Kuressaares, kuhu tuleb kohale ligi 60 õpilast ja 19 juhendajat üle Eesti. Miniteaduspäevade eesmärk on julgustada noori teadusega tegelema ning tehtut teistega jagada.

Saaremaa Miniteaduspäevadele tulevad kokku 6.-12. klasside õpilased, kes on koostanud eakaaslasi huvitaval teemal uurimuse ja soovivad seda teistele tutvustada. „Tore, et Eestis leidub jätkuvalt õpilasi, kes tegelevad teadustööga. Ilmselt uue õppekava käivitumisest tingituna on huvi konverentsil osaleda kasvanud. Ette on valmistatud 35 ettekannet väga erinevatest valdkondadest, näiteks uuritakse Eestis pesitsevaid linde, linnaõhu saastet, elektrivoolu tekitamist puuviljade abil, une tähtsust, üksikvanemlust ja Lõuna-Korea koole,“ rääkis Indrek Peil, Saaremaa Miniteaduspäevade peakorraldaja.

Kõik ettekanded saavad kogenud superviisoritelt tagasiside ning silmapaistvamaid noorteadlasi tunnustatakse auhindade ja meenetega. Ettekannete teesid avaldatakse Miniteaduspäevade kogumikus. Osalejad saavad kuulata teadlaste loenguid ning kaasa lüüa praktilistes töötubades. Õhtul pakuvad meelelahutust Saaremaa Ühisgümnaasiumi Kabareetrupp ning Teadusteater.

Noori juhendavad koha peal juba kogenud teadlased, sh. Tartu Ülikooli Arendusprorektor Erik Puura, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi Botaanika õppetooli doktorant Liina Saar ja sama instituudi Loomaökoloogia õppetooli looduskaitsebioloogia teadur Anu Tiitsaar.

Osalevad koolid: Aste Põhikool, Kuressaare Gümnaasium, Lihula Gümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium, Suure-Jaani Gümnaasium, Tallinna Arte Gümnaasium, Tartu Descartes’i Lütseum, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Kivilinna gümnaasium ja Tartu Kommertsgümnaasium.

Miniteaduspäevade koduleht!

Saare laat Tallinnas Sadama turul

Täna ja homme vallutavad Tallinna Sadama turu Saaremaa ning Muhu väiketootjad, talunikud ja käsitöölised. Müüjaid peaks kohal olema 15.

Turu tegevjuht Liina Karron ütles, et idee saarlaste nädalavahetuseks tuli Sadama turu poolt, kuna koostöö saarlastega on kahe aasta jooksul olnud meeldiv ja tihe. “Mõni kaupmees on meil kohal iga päev. Tuleb ka lisada, et inimestel on suur huvi saaremaise vastu.”
Iga päev on Sadama turu letis Inge Uulitsa Epi talu hoidised, Mustjala sinep, Turuköögi eri tooted, kadakasiirup ja Sõrve Triinu pagaritooted. Rääkimata Saaremaa lihatööstusest, mida ei saa kuidagi väiketootjaks pidada.
“Sõrve Triin töötab nüüd meil,” lisas Karron. “aNii et ühe saarlase oleme suutnud ära kodustada. Taltsutada veel mitte.” Loe edasi: Saare laat Tallinnas Sadama turul

Loona mõis läbis põhjaliku värskenduskuuri

Novembris lõppesid Saaremaal Vilsandi rahvuspargis asuva ajaloolise Loona mõisahoone fassaaditööd, renoveerimise käigus kaasajastati ka mõisa küttesüsteeme. Tööd tellis RMK ja rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

2012. aastal alanud ja sel kuul lõpule jõudnud renoveerimistööde maksumus oli üle 165 000 euro, millest valdav osa tuli KIK-i programmist “Looduskaitse infrastruktuuri arendamine”. RMK kinnisvaraosakonna Saaremaa piirkonna halduri Aarne Puparti sõnul renoveeriti selle eest vastavalt muinsuskaitse eritingimustele kogu mõisahoone fassaad, ehitati välja drenaaž, sadevee kanalisatsiooni välisvõrgud ning rajati maakütte baasil uus keskkonnasõbralik küttesüsteem. Ehitustööde läbiviimisele eelnes 2011. aasta septembris ka kohustuslik maaala arheoloogiliste uuringute etapp.

Esmakordselt 16. sajandil mainitud Loona mõis on tänapäeval oluline kultuuri- ja külastuskeskus, kus asuvad peale RMK teabepunkti ka majutusasutus, kohvik ja püsiekspositsioon Vilsandi rahvuspargi ajaloost. “Loona mõisa renoveerimine loob lisaväärtust kogu piirkonnale,” märkis Aarne Pupart ja lisas, et tänu värske välisilme saanud hoonele, mille ümber laiub Baltikumi vanim kaitseala, on see ahvatlev sihtpunkt nii kohalikele kui välismaistele külalistele.

Keskaegse vasallilinnuse keldriruumidele püstitatud mõisahoone on ehitatud 16.-18. sajandil. Tänapäevase klassitsistliku välimuse sai hoone 19. sajandi alguspoolel. Viimati 1997. aastal renoveeritud mõisas asub Vilsandi rahvuspargi keskus.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Pärsamal sündis uus laulukoor

Ajaleht Meie Maa annab teada, et alates oktoobri algusest on Leisi vallas uus segakoor. Sellega kandideerib Leisi kõige segakooririkkama valla tiitlile Saare maakonnas. Esimene proov tõi Pärsama kultuurimajja kokku 24 inimest ning segakoor oligi loodud. 

Koorijuht Sirje Torni sõnul oli see alguse kohta väga hea tulemus. “Töötasin enne Kaarma koolis ja elasin nädala sees linnas, aga nüüd elan ja töötan Pärsamal,“ kommenteeris muusikaõpetaja Torn oma jõudmist uue koori dirigendiks ajalehele Meie Maa.

Kooskäimise algatus tuli mõneti ka inimeste poolt, sest lauluhimulisi inimesi on Pärsama kultuurimaja juhataja Aina Tomsoni sõnul sinna kogu aeg jagunud.  “Heal ajal oli meil meesansambel, naisansambel, noorteansambel,“ täpsustas Tomson. “Kuna Sirje on aga kohalik, Pärsama inimene, siis meie soov langes tema omaga kokku.“

Esimene ülesastumine oli kooril Pärsama kultuurimaja juubelil eelmisel reedel. Nüüd hakatakse valmistuma järgmisel aastal toimuvaks kohalikuks laulupeoks.

Torni sõnul harjutatakse üks kord nädalas, järgmine eesmärk on osaleda Lümandas koorilaulupäeval. “Loodan, et me saame kõik laulud ikka selgeks, kuigi üks kooskäimise põhjus on muidugi seltsielu ja proovi jooksul peab jõudma kõik uudised ära rääkida,“ lisas Torn humoorikalt Meie Maale.