Nagu juba kombeks on saanud järgneb hoogsale talgusuvele ka kirju talgusügis. Talgulisi ootavad osalema järgmised talgud:
Teorehe kõretalgud Matsalus
14. – 16. september 2012
Hea võimalus teha veelkord töine kummardus Eesti ühele haruldasemale kahepaiksele ning võtta poriste püksipõlvedega osa Matsalu loodusfilmide festivalist nii, et keegi pahaks ei pane.
Info ja kirjapanek: http://talgud.ee/talgud/2012/teorehe
Kui seda ikka see voasta üldse olligid. Nädali lõppus juba lapsed lähtvad kooli. Mihklikuu akkab pihta ja oo kõige tagumine aeg katsuda tuhlis moa sihest enne kuidagid viisi kätte soaja, kut ta sõnna ää mädaneb nõukse ullu vihma taudi, mis see sui oln oo.
Liiva lasteaidas oo jälle mailmatuma jägu ruumisid korda tehtud. Õue pial köib viel kipe kamandamine, et enne talvet ikka selle koa korda jõvaks.
Koguvast Muhu muuseumist, neh, oo sõuke tiadaandmine, et kuni 1. septembrini, siis laupani, oodetse sial teite pilta, mis see sui Koguvas tehtud oo. Nendel oo nõuke konkurss paergu köimas, et valitse paramad välja. Ja nee paramad pannasse sügise väljanäitusele koa ja võitja kuuleb ää siis, kui näituse avamine oo. Ja et muuseumirahva tüö vähägid lihtsmaks selle kohja pialt tiha, siis üteldi, et üle viie pildi ep maksaks ühel pildistajal soata.
Neh et niipalju viel, et pildistamise teemaks oo siis “Koguva” ja seda ikka selle taudi, et Koguva vabakülal olli seevoasta 480-nes voastapäe. Ja pildid piaks soatma aadresside piale mai@muhumuuseum.ee või mai.meriste@gmail.com.
Kahessandal septembril peetse Liiva volleväljaku pial ää Muhuvolle 2012 neljas etapp. Pihta akatse kellu kolmest.
Liiva kalakohvik panni nüid omad uksed kinni ja kuulukse, et ep tehtagid änam lahti. Neh, mis sõnna parata soab, kui Kristjanil oo teesed laanid. Eks siikantis oo natusse nõuke viga koa inimestel, et arvatse, kui keegid juba sii oo, siis ta ep liigu siit kuskile. Aga neh, liikuvad ikka küll. Igalühel oo taris oma elu ää elada ja nõukest minemist ep tohi mitte märki ukka mõista ja tooduta, et aga mis siis nüid soab. Ja see jutt ep köi paljast Kristjani kohta mitte.
Iseenesest ju muhulaste arv kasub jooniga, sest selle suiga oo mitmed-setmed ennast just meite valda ingekirja annud. Mis sest siis oo, kui nad oma levaraha ülemoal teenivad. Ja muhulase nime ja Muhu juurikaid ep võta ää ükski koht ega vägi ega võim koa mitte.
Lõpetuseks kenad koolivoasta akatust kõikidele suurdele ja pisistele koolilastele nii Muhu soare piale kut mõjale koa.
Olge munuksed!
Saaremaa kogukonna pärl 2012: Tiina ja Rein Oleski pere.
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Saaremaal esile tõstetud Tiina ja Rein Oleski perekonda Leisi vallast Metsküla külast. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda.
Tiina ja Rein Oleski perekond pälvis tunnustuse tänu aktiivsele eluhoiakule ning külarahva kaasamisele kogukonna ühistesse tegemistesse. Tiina ja Rein ning nende kolm last on olnud külaseltsi asutajad ning põhilised ideede algatajad ja ürituste korraldajad. Oleskite pere on alati tegus, abivalmis ja leidlik takistuste ületamisel, nad on humoorikad, elurõõmsad ja vahetu suhtlemisega, innustades kõiki ühiselt tegutsema, hoidmata kokku oma aega ja vahendeid. Tugevad peresidemed soodustavad ka külas eri põlvkondade ühistegemisi.
Oleskite algatusel on saanud traditsiooniks palju sportlikke üritusi: talvine spordipäev, suusamatk vabariigi aastapäeval, kevadine jalgrattamatk, jooks ümber Tuhkana järve, triatlon, petankietapid, lauatennise- ja koroonaturniirid. Tänu ühistele tegemistele on küla muutunud ühtehoidvaks ning atraktiivseks ka nooremale põlvkonnale.
Regionaalminister Siim Valmar Kiisler märkis, et ühe kogukonna teevad tugevaks aktiivsed inimesed ja tugevad pered, kes asju ette võtavad ning ühiselt terve kogukonna heaks panustavad.
“Hästi lihtne on kapselduda ainult enda tegemistesse ja oodata, et keegi teine tuleb ning elu paremaks muudab. Aga just sellised hoolivad inimesed, kes saavad endaga hästi hakkama ja peavad lugu ka ühistegemisest, muudavadki elu maal paremaks ja rõõmsamaks,” lausus Kiisler. “Olen uhke, et Eestimaal leidub nii palju nii tublisid peresid. Kui õpetajaid peetakse maa soolaks,
siis need pered on tõelised kogukonna pärlid.”
Teist aastat järjest on 18. augustil kell 12.00 toimumas Saaremaal Kaarma vallas Randvere mõisapargis lõbus laadapäev.
Kohal on line-tantsijad, meie oma naisansambel “Ergud”, ning päeva peaesineja on Uku Suviste, ning lastelegi jätkub tegevust. Toimuvad ka töötoad.
Lisaks loterii-allegri, millele on lahked firmad oma õla alla pannud, nende seas. Grand Rose Spa, Club Diva, Turuköök ja Felur Sprenk, Würth, Bauhof, Sporrong, Saaremaa Lihatööstus. Päeva juhib Aare Laine. Ürituse leiab ka Facebookist.
Kõik kes soovivad tulla veel müüma siis on see võimalus täitsa olemas, võtke aga julgesti meiega ühendust Piret 5089 229; Sulve 53417 017 või
Hanna 53933 252.
Allikas: Hanna Vanem, Randvere lõbusa laadapäeva korraldustoimkonna liige
Laupäeval, 18. augustil kell 12 toimub Saaremaal Kaarma vallas, Randvere mõisapargis lõbus laadapäev. Kohal on line-tantsijad, meie oma naisansambel Ergud ja päeva peaesineja Uku Suviste. Tegevust jätkub ka lastele. Toimuvad töötoad. Lisaks loterii, millele on lahked firmad oma õla alla pannud. Päeva juhib Aare Laine.
Kõik kes soovivad tulla müüma, võimalus täitsa olemas, võtke julgesti meiega ühendust: Piret vastab telefonile 508 9229; Sulve tel 5341 7017 ja Hanna tel 5393 3252.
Hanna Vanem,
Randvere lõbusa laadapäeva korraldustoimkonna liige
Eesti hobusekasvatajate seltsi korraldatud Eesti hobuse päeva raames peeti eile Karujärvel maha Saaremaa esimene kestvusratsutamise võistlus “Karujärve rännak”, täna jätkub üritus noorhobuste üleriigiliste jõudluskatsetega.
Kestvusratsutamisel on ühtaegu olulised nii distantsi läbimise kiirus kui ka hobuste heaolu. Pauside ajal ja võistluse lõppedes mõõdetakse loomade pulssi, mis ei tohi ületada kindlaks määratud arvu.
Möödunud nädalal avatud ja nädalapäevad vältav Saaremaa merenädal tipneb sel reedel ja laupäeval, 3.-4. augustil Raiekivi säärel toimuvate Kuressaare 16. merepäevadega. Kaks päeva kestev merepidu pakub publikule rikkalikku programmi ja tegevust kogu perele.
Traditsooniliselt saabub merepäevadeks Roomassaarde Kuressaare vapilaev EML Admiral Cowan, mis sildub sadamas reede hommikul kell 9. Lisaks vapilaevale on Roomassaare sadamasse oodata ka piirivalvelaeva PVL-112 Valve ja misjonilaeva Jenny Kruse. Raiekivi säärel on aga huvilistele avatud juba eelmistest merepäevadest tuttav karavell Libava ning esmakordselt Kuressaarde seilav kaljas Hoppet. Loomulikult on kohal Saaremaa oma väikelaevaehitajate alused. Merepäevadele tulevate laevadega saab selgi korral lõbusat meresõitu teha, telefonikontaktid leiab selleks merepäevade kodulehelt www.merepaevad.ee.
Merepäevade alal on tänavu rannarahva muuseumi töötoad, kus muuhulgas saab meisterdada mänguasju, paate ja õngi. Avatud on lasteala ning antiigi- ja vanavara Haakriku laat, valmistada saab ka päris logiraamatut. Põhjala toidu revolutsiooni raames valmistab erinevaid kalaroogi Eesti tippkokk Dimitri Demjanov ning osaleda saab jällegi meremälukal.
Eriilmeline on tänavustel merepäevadel muusikaprogramm. Merepäevade avatseremoonial reede õhtul kell 19 esineb rahvusooper Estonia solist Väino Puura, Tallinna ülikooli meeskoor ja Estonia Marine Brass. Jazzialal titeranna kohvikus astub publiku ette esimesel õhtul TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kvintetti The 251s ning Eesti ja Fääri muusikud ühisprojektiga Faroeesti. Laupäeval astub üles aga kontrabassist Peedu Kass ning Kuressaare oma noored muusikud Britta Virves, Maria Väli ja Pille-Rite Rei. Peatelgis astub reede õhtul üles Tanel Padar & The Sun, SÜGi noormeeste bänd The Natives ja DJ Hannes Kalamäe. Laupäeval seevastu on laval Gerli Padar & The Moon.
Rohkem infot Kuressaare XV merepäevadest leiab merepäevade kodulehelt merepaevad.ee.
Saarema Ooperipäevad püstitasid publikurekordi. Foto: concert.eeTänavused Saaremaa Ooperipäevad lüppesid rekordilise publikuarvuga. Eile enne viimase kontserdi toimumist kogutud 12 500 külastajat on taaskord tublisti rohkem kui varasematel aastatel. Suurem külastajate arv sai võimalikuks eelkõige tänu avaramaks ehitatud ooperimajale Kuressaare Piiskopilinnuse kõrval, mis mahutas tänavu ligi 2000 külastajat.
Ooperipäevade kunstilise juhi Arne Miku sõnul annab kuue päevaga kogutud publik hinnanguliselt 15 Rahvusooper Estonia täismaja. „See on olnud tõeline, pühendunud ooperipublik, sest muusikalide või operetiga pole me kunagi kedagi siia meelitanud,“ lisas Mikk. Ootamatult kujunes Ooperipäevade nõutuimaks ja publikurohkeimaks sündmuseks tavapärase
Ooperigala asemel hoopis pühapäeval toimunud Ooperipäevade Lastegala.
Lastegala kulminatsiooniks sai Olav Ehala ja Leelo Tungla poolt Ooperipäevade tellimusel kirjutatud „Ood ooperisaarele“, mille solistideks Ain Anger ja Ivo Linna.
Ooperipäevad lõpetas „Opera jazz“, mis miksis tuntud klassikalist ooperimuusikat jazziga, esitajateks kordamööda Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester ja Estonian Dream Big Band, solistideks Sofia Rubina, Antti Sarpila, Rauno Elp ja Moskva Helikon Opera lauljad ning dirigentideks Eri Klas ja Mikk Murdvee.
Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten tunnistab, et hoolimata väljamüüdud saalidest ei ole Saaremaa ooperipäevad veel kasumisse jõudnud. Suuremaks ehitatud ooperimaja ja päeva võrra pikem festival suurendas aga publiku hulka ning aitas ürituse eelarve mõistlikku tasakaalu viia. „Olen õnnelik, et ooperipäevad toimusid ja toimusid ülimalt edukalt. Peale Eesti Kontserdi ei suudaks sellist festivali keegi korraldada ning juba praegu on see kasvanud nii kultuurilises kui ka regionaalses mõttes sedavõrd olululiseks sündmuseks, mille jätkusuutlikuses pole mõtet kahelda,“ kinnitab Leiten. Loe edasi: Saaremaa Ooperipäevad lõppesid rekordilise publikuarvuga
Kalurite- ja Rannarahva päev toimub 28. juulil 2012 Kihelkonna vallas, Papissaare sadamas.
MTÜ Saarte Kalandus korraldab kaluritepäeva puhul Saaremaa kalanduspiirkonna arengustrateegia arutelu (vajalik eelregistreerimine):
11.30 – 12.00 Registreerimine ja tervituskohv.
12.00 – 12.30 Kokkuvõte Saaremaa kalanduspiirkonna tegevusest 2008 – 2012 (+2013).
12.30 – 15.00 Saaremaa kalanduspiirkonna arengustrateegia arutelu aastateks 2014 – 2020.
Jätkub Rannarahva päev (üritus tasuta):
15.00 – 19.00 Tantsukollektiivide esinemised, õpitoad, ühislaulmine, kalatoodete degusteerimine, sportlikud jõukatsumised.
19.00 – … Rannarahva simman.
Müügil kõhutäide ja keelekaste.
Eelregistreerimine kaluritepäevale neljapäevani, 19.07.2012 kell 12.00 (võimalus tellida ühistransport).
Lisainfo: +372 455 7296, +372 5694 7288, +372 5690 7727 või tegevjuht@saartekalandus.ee
Rannarahva päeva lisainfo: +372 516 5916
AGRESSIIVNE AHVENALINE: Selline 20 cm pikkune ümarmudil püüti eile Sõrves Lõu lahest. Foto: Egon SeppSalme valla Lõu küla elanik püüdis eile hommikul kohalikust lahest ennenägematu kala, kelles tuvastas ahvenaliste seltsi kuuluva ümarmudila.
Suur oli Egon Sepa üllatus, kui ta kala kohta uurides lugeda sai, et 20 cm pikkuse ümarmudila näol on tegemist agressiivse kalaga, kes tõrjub välja kohalikud liigid. “Tegemist on täpselt sama teemaga nagu kormoranide ja huntide puhul, aga ümarmudil tegutseb vee all ning seda me ise ei tunneta ega näe,” ütles Sepp Saarte Häälele.
Varem on Musta mere piirkonnast pärit ümarmudilat Eestis leitud Pärnu ja Tallinna lahest. Viimases on ta saanud juba niivõrd tavaliseks kalaks, et Prangli saare kalurid pidavat teda päevas mitmesaja kilo kaupa püüdma. Loe edasi: Saaremaa vetest avastati agressiivne ahvenaline
Eile hommikul avaldati Saaremaa jahimeeste seas puukborrelioosi esinemise tulemused.
Uuringust selgus, et 86 jahimeest 184-st on olnud varem haigestunud puukborrelioosi ning kümnel on värske infektsioon.
“Jahimehed kuuluvad riskigruppi ja antikehade kõrge arv on täiesti normaalne ja oodatav tulemus,” sõnas Tartu tervishoiu kõrgkooli tudeng Egle Niitvägi, kes tegi uuringu puukborrelioosi levikust Saaremaa jahimeeste seas. Uuring tehti 30. juunil Leisis Oitme külas Saarte jahimeeste kokkutulekul, kus osales 184 jahimeest. Loe edasi: Jahimehed said teada ehmatava puugitõe
Aeg on sealmaal, et saab hakata tegema ettevalmistusi üheteistkümnendat korda toimuva suvelaada jaoks. Aset leiab see 14. juulil, algusega kell 11. Kohalikud teavad, millega laadal kaubeldakse.
Teistele huvilistele teadmiseks, et Ruhnu suvelaadal kaubeldakse omavalmistatud suveniiridega, toitudega, käsitööga ja muu sellisega. Näiteks naela otsa torgatud parmudega spekuleerimine ei ole midagi erilist. Sellel aastal esineb laadal rahvatantsugrupp Riikarid Järvamaalt.
Odagala 2011, osalejate ühispilt.Laupäeval, 7. juulil algusega 12 toimub Saaremaal Karalas järjekordne Odagala, juba kaheksandat korda. Seekord võisteldakse odaviskes ja kuulitõukes, lisaaladena on kavas saapavise, kalasilmavise ning sangpomm.
Terve päev pakub tegemist nii väikestele kui suurtele. Paadisõit ja pallimängud on sportliku perepäeva traditsiooniline osa. Päeva lõpus kütab peremees Aarne kuumaks suitsusauna, lahke pererahvas pakub suppi ja suitsukala ning muusika eest hoolitseb Soundcafe. MTÜ Kodukandi Sport koos tublide vabatahtlikega on järjekordselt tegudele asunud, et aidata kaasa sportlike eluviiside propageerimisele ja noorte suviste ajaveetmisvõimaluste mitmekesistamisele.
Kaunimad laulud Raimond Valgrelt: Maria Listra ja Jassi Zahharov.
Klaveril Margus Kappel.
Tänavu juulikuus ühinevad suvekontsertideks lauljad Jassi Zahharov ja Maria Listra, kes astuvad publiku ette paljudes Eesti kirikutes.
Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži koolitusega Maria Listra ja Eesti ooperi tuntuim meeshääl esibariton Jassi Zahharov lähevad juulis ühiselt kontserttuurile. Lauljaid saadab klaveril meie üks hinnatumaid pianiste Margus Kappel, emotsionaalne ja tehniliselt imetabane.
Kontserdil tulevad esitlusele sellised kaunid meloodiad nagu Muinaslugu muusikas (duetina), Sinilind, Veel viivuks jää, Su silmist näen vaid und, Peagi saabun tagasi su juurde. Kontserdil kõlab veel teisigi kauneid laule nagu: Suveöö, Rooma kitarr, Nii algas see kõik (duetina), Sulle kõik nüüd ütlen (duetina), Päikesenaer, O Sole Mio, Võta mind kaasa, Solveigi laul, Maailm samme täis jt.
Tallinna Tehnikaülikooli rahvatantsuansambel Kuljus ning Eesti Maaülikooli rahvatantsijad ansamblist Rarbatu sõitsid nädalavahetuseks Ruhnu saarele.
Saarel tantsitakse, tehakse tööd ning lustitakse, loomulikult kõik koos! Ühine saarekülastus lõpeb tasuta tantsupeoga!
Idee sõita koos Ruhnu tuli Tarbatu kunstilisel juhil Jaanus Randmal. Tarbatulased ja kuljuslased on ikka osalenud teineteise suvepäevadel. Seetõttu ei vajanud Kuljuse kunstiline juht Marina Kuznetsova pikemat mõtlemisaega, et pakkumisele “jah” ütelda. Tegemist on siiski uudse ettevõtmisega, mis on põnev nii tantsijatele, juhtidele kui ka saare kohalikele elanikele.
Mõlemad ansamblid on saarel 4 rühmaga, kokku on tantsijaid üle 130. Koos lihvitakse tantse, tehakse trenni ning leitakse ka aega keskenduda kohalikule floora ja faunale. Nimelt tänavad tantsijad saart rohkete tantsusammude väljakannatamise eest heakorratööga ning õpivad märkama loomariigi väiksemaid esindajaid. Loomulikult toimub ka saare ringreis, kus tutvutakse kohalike vaatamisväärsustega.
Tarbatu ja Kuljus ei ole kadedad jagamast oma rõõmu saarereisist tantsukeeles. Laupäeval, 30. juunil, algusega kell 17.30 algab kirikute juurest rongkäik tantsuplatsini, kus toimub tantsupidu. Õhtu jätkub simmani, lõkke ja toreda seltskonnaga.
Me keegi ei tea täpselt miks, aga see ON meile aasta kõige ARMSAM aeg. Lihtsalt üürike Eestimaa SUVI on seda väärt, et võtta KÕIK, mis tal pakkuda. Kasvõi üks neist 15 unustamatust õhtust, täis lõhnu, NAERATUSI, puudutusi, helisid…
Me lihtsalt NAUDIME seda ja kutsume teidki! Kõik juhtub JUULIKUUS, otsapidi augustis:
E 16.07 Vihula mõis
T 17.07 Saka mõis
K 18.07 Avinurme, Elulaadikeskuse juures
R 20.07 Haanja, Suur Munamägi
L 21.07 Luunja mõisa roosiaed
P 22.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
E 23.07 Viljandimaa, Tuhalaane
T 24.07 Pärnu, Ammende Villa
K 25.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 29.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotell
E 30.07 Hiiumaa, Sõru Sadam
T 31.07 Haapsalu Linnuse väike hoov
K 01.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 02.08 Raplamaa, Oela külaplats
R 03.08 Vormsi
Algused 20.00. Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
JÄÄÄÄRe neliku selle suve rosinateks on ANN KUUT tšellol ja viiulil ning ULLA KRIGUL tuuleklaveril.
ELF lubab talgu-, suve- ja loodusesõpradele, et heinakuu tuleb ELFi talgutel vägagi heinalõhnaline ning nii mõnelgi talgureisil on võimalusi selle nuusutamiseks. Ent jagub ka kadakaid ja kõresid. Haara reha, naudi suve, Eestimaad, selle võrratut loodust ja häid inimesi! Loe edasi: Eesti Looduse Fondi heinatalgud
Saaremaa külje all väikesel Muhu saarel asutati festival Tulevikumuusika Festival juba aastal 1997 ning sel aastal toimub see juba 16. korda. Ettevõtmise esmane mõte ja eesmärk on saare hapra, kuid sügava kultuuripärandi hoidmine, arendamine ja tutvustamine, samas seda ka maailmakultuuriga sidudes.
Muusikat ilmestavad audiovisuaalsed programmid, kontserdikavad liiguvad klassika, džässi ja world music’u vahel, ent ajalooliste juurte ja kaasaja kunstipüüdluste vaheline side kasvab pidevalt. Maailma on toonud väikesaarele enam kui 400 tunnustatud muusikut Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, USAst, Taanist, Austraaliast, Saksamaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt, Brasiiliast, Mongooliast, Hawailt.
Üritused toimuvad Muhu ajaloolistes paikades: Katariina kirikus, Nautse Mihkli taluõuel (siia mahub festivali jälgima 800 kuulajat-vaatajat) ja Rehetoas, Pädaste mõisas ja Koguva külas.
Festivali asutaja ja hing ning kunstiline juht on siitmailt pärit tuntud Eesti saksofonist Villu Veski.
Ülevaate festivaliaastatest annab 2004 ilmunud CD/DVD kollektsioon “8 aastat muusikafestivali Muhumaal”, mis sisaldab fotogaleriisid ning video- ja audiosalvestusi vabaõhu- ja kirikukontsertidest.
Täna peaks pärast 622 päeva pikkust eemalolekut koju jõudma Vilsandi saarevaht Jaan Tätte, kes vahepeal usaldas oma kohuse täita abikaasa Margit Tättele. Saar on kenasti oma koha peal alles, nõnda mõeldes võinuks Jaan pikemaltki ära olla.
Allikas: MeieMaa
28.juunil sõidavad Tallinna Tehnikaülikooli ning Eesti Maaülikooli noored rahvatantsukunsti edasikandjad Ruhnu. Saarel tantsitakse, tehakse tööd ning lustitakse, loomulikult kõik koos! Ühine saarekülastus lõpeb tasuta tantsupeoga!
Kaks imeilusat ilma oma mitmekülgsete võimalustega tegi seda tõepoolest. Kui minnes oligi mõttes vaid korraks läbi astuda, siis enne “uste sulgemist” lahkuda ei raatsinud.
Kohal oli ligemale sada kaubapakkujat seinast-seina tootevalikuga, koeraomanike mõõduvõtt ilusaima koera tiitlile, olid mitmed oksjonid ja viktoriin, linnavalitsuse telgist jagati loosivõite kauni kodu kandidaatide pakkujatele, meeleolukat vaheldust töid oma esinemisega rahva-, kõhu- ja linetantsijad, söögi ja joogi eest hoolitsesid Orissaare Valge Vares ja Kuressaare Lions klubi Piret tublid naised.
“Muljed on väga kirjud, ilmataadile tuleb ainult tänusõnu öelda. Eks me peame mõtlema, mida ohvrialtarile tuua, sest isegi see hommikune väike vihmasadu lõppes parajaks ajaks ära,” on aiapäevade peakorraldaja Reet Truuväärt ürituse õnnestumise üle õnnelik.
Osalejaid oli rekordarv – 94. Korraldajaid ja külastajaid rõõmustas lätlaste arvukas osalemine, koguni viis ettevõtjat oli kohal – kes pakkus roose, kes suveniire, keraamikat, kübaraid-mütse, kes läti leiba jp muud.
“Eriliselt väärib tunnustamist meie lilleseadjate telk, sest kui me otsime ühelt ürituselt iva ja tõsist sisu, siis on lilletelk olnud see koht, kust seda otsida ja leida. Oleme püüdnud aktuaalset teemat just läbi lilletelgi sisse tuua. Kui eelmisel aastal olid alternatiivsed lilleseaded ja materjalide kasutamine suunatud eelkõige lihtsatele taimsetele materjalidele, mida ka igaühel kodu juures leidub, siis sel aastal oli põhirõhk toataimedele ja kuidas neid huvitavalt kompositsioonidesse seada koos aialilledega. Aga ka see, kuidas toalilli suvitama viia,” rääkis Reet.
Osalejate auhindamine
Reede õhtul korraldati osalejatele koosviibimine Roomassaare kohvikus, kus külalised nägid meie kaunist merelist vaadet ja kus tunnustati kõige omanäolisemaid eksponente, mis muide on muutunud juba traditsiooniks.
Lillemissi auhinna sai Kuressaare floristide telk, lillepäevade raskekaallase auhinna said Peipsi kandi puuskulptorid, aiapäevade üllataja auhind omistati Harjumaa firmale, kes näidiskasvuhoone kokku pani, mida on korraldaja sõnul aastaid oodatud. Kõige kaugema nurga Atsiks tunnistati Latrose Valmierast, kellel oli väga ilus lilleline väljapanek.
Lastel oli pikalt uudistamist koerte šõu-matšil, kus ka laps-koer võistlus korraldati, istuda poni selga ja tunda end suure ratsanikuna, aga küllap unistas iga laps ka puuraidurite valmistatud väga erilisest ja pilkupüüdvast mängumajast, mis ei jätnud külmaks täiskasvanuidki.
Peakorraldaja eriline tänu kuulus ka aia- ja lillepäevade projektijuhile Merle Vahale.
Kuressaare Linnavalitsus korraldab avaliku fotokonkursi “Kuressaare, 450-aastane kaunitar”. Kuressaare on nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud arenev kuurortlinn, mille kuulsusrikas ajalugu ulatub aastasadade taha. Fotokonkursi eesmärk on läbi fotograafia aidata kaasa Kuressaare linna kultuuri ja turismi edendamisele ning muuhulgas motiveerida inimesi ka paremini pildistama. Pildistamisel peaks silmas pidama konkursi teemat „Kuressaare, 450-aastane kaunitar“ ehk linna piires pildistades võiks tabada midagi, mis tundub omane ainult Kuressaare linnale. Fotograaf võib tabada põnevaid momente, huvitavat valgust, kauneid vaateid, toimetavaid inimesi jne.
Konkurss korraldatakse kahes vanuserühmas: noored (kuni 16aastased, k.a) ja üldarvestus (osavõtjate vanus ei ole piiratud). Noortel on õigus esitada töid soovi korral ka üldarvestuses. Iga foto saab konkursil osaleda vaid ühes vanuserühmas. Konkursile oodatakse fotosid, mis on tehtud 2011–2013. aastal Kuressaare linnas. Iga autor võib esitada kuni viis tööd. Auhinnafond on järgmine: üldarvestuses I koht 350 eurot, II koht 250 eurot, III koht 150 eurot; noorte vanuserühmas I koht 200 eurot, II koht 100 eurot, III koht 50 eurot. Lisaks antakse välja eriauhind publikuhääletuse võitnud foto autorile.
Fotokonkursile esitatud fotode puhul hinnatakse väljendusrikkust ja emotsionaalsust, kunstilist ja tehnilist taset ning headest pildistamise tavadest kinnipidamist. Kõikidest esitatud fotodest koostatakse näitus, mida eksponeeritakse linna sünnipäevanädalal (6.–12. mai 2013) Kuressaare kindluse põhjabastioni väravakäigu galeriis. Publikuhääletus toimub Kuressaare linna veebilehel www.kuressaare.ee.
Iga foto edastamisel tuleb märkida foto pealkiri, pildi saamislugu, võistleja kontaktandmed (nimi, vanus, aadress, telefon, e-post). Tööd tuleb esitada digitaalselt andmekandjal Kuressaare Linnavalitsusse või laadida üles konkursi korraldajale ligipääsetavas keskkonnas, kust saab foto konkursi tingimustele vastavas formaadis alla laadida, ning saata link aadressil linn@kuressaare.ee.
MTÜ Minu Tasakaal viib 26. mail kell 12.00-16.30 koostöös Saaremaa Vähiühingu ja Eesti Vähiliiduga Saaremaa Puuetega Inimeste Kojas läbi tasuta infopäeva, mille raames on nii kõikidel vähihaigetel, nende lähedastel, kui ka teistel huvilistel hea võimalus näha ning soovi korral ka praktiliselt järele proovida, mida loovteraapiad endast kujutavad ning millist kasu võivad need tuua.
Kuressaare infopäeval on võimalik osaleda foto- ja muusikateraapia töötubades, suhelda töötubade juhendajatega ning saada nendelt abi ja täpsemat infot.
26. mai kava:
12.00-12.30 lühiülevaade loovteraapiatest, nende mõjust tervisele ja heaolule
12.30-14.00 praktilised loovteraapilised tegevused kahes paralleelses töötoas. Lähemat tutvust saab teha fototeraapia ja muusikateraapiaga
14.00-14.30 pisike paus teejoomiseks ja muljete jagamiseks
14.30-16.00 teine võimalus osaleda loovteraapilistes grupitöödes. Lähemat tutvust saab teha fototeraapia ja muusikateraapiaga
16.00-16.30 kokkuvõte, küsimused-vastused
Tegevused sobivad kõigile – mingeid teadmisi ja oskusi vaja ei lähe! Kui tervet päeva ei saa osaleda, vali endale sobiv ja ühine meiega!
Tallinna Tehnikaülikooli rahvatantsuansambel Kuljus ning Eesti Maaülikooli rahvatantsijad ansamblist Rarbatu sõitsid nädalavahetuseks Ruhnu saarele.
Saaremaa külje all väikesel Muhu saarel asutati festival Tulevikumuusika Festival juba aastal 1997 ning sel aastal toimub see juba 16. korda. Ettevõtmise esmane mõte ja eesmärk on saare hapra, kuid sügava kultuuripärandi hoidmine, arendamine ja tutvustamine, samas seda ka maailmakultuuriga sidudes.
