Põlvamaa

Setomaa õpetajad kohtusid Petseris

27. detsember oli Setomaa koolide ajaloos tähelepanu vääriv päev: Petseris kohtusid Mikitamäe, Meremäe, Värska ja Petseri koolide õpetajad.
Petseri Lingvistilise Gümnaasiumi direktor tutvustas oma kooli. Kõik osalejad tutvustasid ennast: kes millises koolis õpetab, millist ainet õpetab, lühidalt räägiti huvidest. Vestlus toimus nii eesti kui ka vene keeles. Koosviibimist juhtis tempokalt Petseri kooli õppealajuhataja.
Koolijuhid olid eelnevalt kokku saanud septembris, et valmistada ette rahvusvaheline koostööleping, mis nüüd allkirjastati. Kohtumine lõppes ekskursiooniga Petseri kloostrisse.
Päeva võttis kokku Meremäe Kooli direktor Igmar Matto: ”Loodan, et see kokkusaamine inspireeris kõiki osalejaid panustama koostöö edasisele toimimisele.”

Räpina, viinamarjad ja Tšehhimaa

Tšehhikeelsest viinamarjakasvatusalasest ajakirjast ”Vinarskýobzor” (Veiniringvaade) möödunud aasta detsembrikuu numbrist saame lugeda Martin Krístek’i teksti Räpina Aianduskooli teenekast õpetajast Jaan Kivistikust. Artiklis tuuakse ära, et Eesti viinamarjakasvatajate guru Jaan Kivistik usub, et amatöörveinivalmistajad Läänemere ääres ei saa automaatselt üle võtta kõiki Vahemere-äärsete veinivalmistamisspetside kogemusi. Erinev kliima on tinginud erinevad viinamarjakasvatusvõtted. Vahemeremaades on mehed viinamarjadest veini teinud mitu aastatuhandet, kuid ka Baltikumis on viinamarjaistandikel juba paarisaja-aastane ajalugu (Sabile, Läti). Allpooltoodud lingilt leiab kuus korra ilmuva ajakirja kaanepildid ning sisukorrad, rohkem tasuta vaatamiseks ei jagata: http://www.vinarskyobzor.cz/archiv/12-2012
Ulvi Mustmaa

Rosma vanemakoolituse järgmiseks teemaks kõne ja kiri

Laupäeval, 12. jaanuaril toimub Põlva külje all Rosmal lapsevanemate ja õpetajate ühiskoolituste sarja järjekordne koolituspäev, kus seekord teemaks lapse kõne ja kiri. Oodatud on kõik huvilised – nii need, kes varem juba osalenud kui ka need, kes tulevad esimest korda.

Koolituspäev toimub kell 10.00-17.00 Johannese Koolis ja Lasteaias Rosmal, päeva ülesehitus:
• Rütm mängus ja liikumises / Marika Nurmsalu
• Kõne ja keele areng. Sõrmesalmid. Lugema ja kirjutamine ilma treeningu ja töövihikuta / Heli Kudu
• Kõne areng koolis; suuline ja kirjalik tekst / Tiina Juhanson
• Kujutav geomeetria / Maaja Kalle

Osalustasu 10 eurot, sisaldab kohvipausi ja lõunasööki. Rosma Haridusseltsi liikmetele tasuta. Võta kaasa liikumiseks mugavad vahetusjalatsid. Info ja registreerimine johannes@net.ee. Vaata ka www.rosma.edu.ee

Eesti eduka haridussüsteemi õpilased saavutavad PISA testides häid tulemusi, aga mitmete uuringute alusel on meie koolilapsed maailmas konkurentsitult kõige õnnetumad ning ka meie õpetajad on kolmes valdkonnas( rahulolu õppekavaga, õpilastega, kooli ja kodu koostöö osas) maailmas kõige rahulolematumad. Sellel probleemil palju erinevaid põhjuseid. Üks neist on lapsevanemate ja õpetajate vähene kontakt, erinevad väärtushinnangud ning vastastikused nõudmised. Oluline on laste arenguloogika teadvustamine ning sellest lähtumine nende kasvamisel ja õpetamisel.

Koolituste sari ühendab vanemahariduse ja õpetajate täiendkoolituse ning aitab luua terviklikku väärtussüsteemi. Tekib ühine arusaamine õpilaste vajadustest ja õpetamise alustest. Mõistmine loob koostöövõimaluse ja tagab lastele turvalise arengukeskkonna. Lektoriteks on meie kooli ja lasteaia kogenud õpetajad. Loe edasi: Rosma vanemakoolituse järgmiseks teemaks kõne ja kiri

Põlvas avab uksed Helide maja

Eesti-Läti projekti “House of Sounds” (Helide maja) avab uksed ja kutsub osalisi, kes õpiksid valmistama lõõtspilli ja rahvakannelt ja neil mängimist ning ka õppematerjalide valmistamist.

„Projekti nimetus – Helide maja – ei tähenda, et Põlvasse tuleks mingi uus hoone,“ täpsustas Põlva linna kultuuri- ja spordinõunik Janika Usin. „Sisuliselt tähendab see erinevaid töötubasid ja õppesessioone, mis toimuvad nii Eestis kui Lätis.“ Kui lätlaste panus koostööprojekti tegevustesse on pigem rahvakandle hingeelu tutvustamine, siis põlvakate pädevus on kahtlemata lõõtspill.

Projekti otsitakse:
* kahte lõõtspilli valmistamisest/restaureerimisest huvitatud inimest. Lõõtspilli restaureerimise töötoad ja seminarid toimuvad Põlvas 6 korral 3-päevaste koolitustena alates jaanuarist 2013. Eelduseks on esmased puu- ja metallitöö oskused ning suur soov ja võimalus kõikides koolitustes osaleda.

* kahte kandle valmistajat. Kandle valmistamise õpetus toimub Lätis, Krapes 4 korral 3-päevaste koolitustena. Eelduseks on esmased puutöö oskused ning huvi kandlemängu vastu, samuti 100% osalus.

* samuti otsitakse kandle-, lõõtspilli-, viiuli-, mandoliini- ja kitarrimängijaid. Kokku toimub neli rahvapilliõppimise 3-päevast õppesessiooni, kaks Eestis ja kaks Lätis ning rahvamuusikakontsert ning festival koos õpitubade ja näitustega.

Huvilistel palutakse saata osalemissooviga motivatsioonikiri (1 lk A4) hiljemalt 14. jaanuariks e-postile info@polvalv.ee. Projekti valitutega sõlmitakse koostööleping. Kogu õppeprotsess toimub tõlgituna ning on osalejatele tasuta.

Lõõtspilliselts toob mängu ka rahvakandle

Juba traditsiooniks kujunenud jaanuarikuine ärataja, Avatud Lõõtsade Päev, tuleb ka 2013. aastal. 5. jaanuaril on kõik ilusa traditsioonilise muusika sõbrad oodatud Põlva kultuuri- ja huvikeskusesse meeleolukale kontserdile. Pidu algab keskpäeval, head muusikat jagub kahe ja poole tunni jagu.

Avatud Lõõtsade päeval saab kuulda mängimas Lõõtsakuningaid, Põlva lõõtspillimängijate kursuse tüdrukute ansamblit (Merili Moosus, Kaile Mumm, Merili Murde, Ester Must) ja noorte meeste ansamblit (Henrik Hinrikus, Toomas Ojasaar, Ants Järv), noori tulevikulootusi Mart Kirotari ja Kristin Semmi, Põlva lõõtspilliklubi ja lõõtsade koondorkestrit. Erikülaliseks on sel päeval Tallinna lõõtsaklubi

Tänavuse kontserdi teine pool on pühendatud MTÜ Lõõtspilliseltsi uuele algatusele – rahvakandlele. Sellele kaunile traditsioonile hakatakse Eestis järjest rohkem tähelepanu pöörama.
Kandlevirtuoos Heino Sõna ja Põlva rahvakandlemängijate algkursuse kursuslaste ja õpetajate (Kalle Vassila; Heino Tartes jt) abil toome kuulajateni parima osa sellest kaunist traditsioonist.
Sissepääs kontserdile on prii. Sündmust toetab Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupp.
Allikas: polvamaa.ee

Avatud Lõõtsade päev Põlvas kutsub kuulama

Juba traditsiooniks kujunenud jaanuarikuine ärataja, Avatud Lõõtsade päev, saab toimuma ka 2013. aastal. 5. jaanuaril ootab MTÜ Lõõtspilliselts kõiki ilusa traditsioonilise muusika sõpru Põlva Kultuuri ja Huvikeskusesse meeleolukale kontserdile. Pidu algab keskpäeval, kell 12:00 ja head muusikat jagub kahe ja poole tunni jagu. Sissepääs kontserdile on prii.

Avatud Lõõtsade päeval saab kuulda mängimas: Lõõtsakuningaid, Põlva lõõtspillimängijate kursuse tüdrukute ansamblit (Merili Moosus, Kaile Mumm, Merili Murde, Ester Must) ja noorte meeste ansamblit (Henrik Hinrikus, Toomas Ojasaar, Ants Järv), noori tulevikulootusi Mart Kirotari ja Kristin Semmi, Põlva Lõõtspilliklubi, ja lõõtsade koondorkestrit.
Erikülaliseks on sel päeval Tallinna Lõõtsaklubi.

Tänavuse kontserdi teine pool on pühendatud MTÜ Lõõtspilliseltsi uuele algatusele – rahvakandle mängimisele. Sellele kaunile traditsioonile hakatakse Eestis järjest rohkem tähelepanu pöörama (MTÜ Lõõtspilliseltsi kursus, Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu kandlemängijate kaardistamine, Eesti Pärimusmuusika Keskuse kandleõpetajate mentorprogramm) ning nende protsesside rõhutamiseks on rahvakandlele pühendatud Avatud Lõõtsade Päeval eriline tund.

Kandlevirtuoos Heino Sõna ja Põlva rahvakandlemängijate algkursuse kursuslaste ja õpetajate (Kalle Vassila; Heino Tartes jt) abil toob üritus kuulajateni parima osa sellest kaunist traditsioonist.

Üritust korraldab MTÜ Lõõtspilliselts. Sündmust toetab Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupp.

Saage tuttavaks – põlvamaised linarosinad!

Selle aasta kevadel Tartus aset leidnud Maamessil 2012 käis palju huvilisi Põlvamaa boksis mekkimas kummalisi, kuid väga maitsvaid maiusi. Tegemist oli toona uudistootega, millel polnud veel nimegi.

„Lühidalt öeldes tõime maitsmiseks välja linaseemnete pressimisjäägina tekkinud krõbinad, mida oli karamellistatud fariinisuhkrus,” rääkis Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Kaire Mets.

Pole ju saladus, et linaseemned on tervise seisukohalt tõeline varaait, sest nad sisaldavad polüküllastumata rasvhappeid, mis omakorda kuuluvad oomega-rasvhapete hulka. Ka hiljutised uuringud on näidanud, et linaseemnete söömine aitab vähendada südamehaiguste, vähktõve, insuldi ja diabeedi riski. Linaseemnete veidi pähklise mekiga pressimisjäägis leidub kasulikke ja tervistavaid omadusi veel küllaga. Loe edasi: Saage tuttavaks – põlvamaised linarosinad!

Elu kahe maailma piiril

Osale Lõuna-Eesti avastamisväärt paikade leidmise ideevoorus. Ootame teie ettepanekuid kuni 10. jaanuarini 2013!

Projekt “Elu kahe maailma piiril” jutustab lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm.

Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid (Tartumaa Arendusselts, Piiriveere Liider, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu ning Võrumaa Partnerluskogu) ja partnerina Tartu linn alustavad 2013. a suvel rahvusvahelise koostööprojektiga, mis viiakse läbi koos National Geographicu ja Lõuna-Eesti turismiarendajatega. Projekti raames kerkivad Lõuna-Eestis maastikule ligi 6m kõrgused National Geographicu aknakujulised raamid.

Projekti aeg: mai 2013 – detsember 2014.

Projekti eesmärgiks on:

tugevdada piirkonna identiteeti;
tuua piirkonnale tuntust ja külastajaid;
tutvustada Lõuna-Eestit nii sise- kui välisturistile.

Projekt on alguse saanud Hollandist Ida-Groningenist, kus maastikule paigaldatud akende eesmärgiks on juhtida külastajate tähelepanu paikadele , mis kõige paremini jutustavad piirkonna lugu ning selle kaudu suurendada siseturismi. Eesmärki on see projekt siiani väga hästi täitnud, sest turistide hulk on pooleteist aastaga kahekordistunud. Tuleval suvel lõppeb projekt Hollandis ning idee koos heade kogemustega rändab Lõuna-Eestisse.

Temaatilised valdkonnad, mida akende asukohaga Lõuna-Eestis rõhutada tahame, on:

loodus;
kultuur ja ajalugu;
tervis ja aktiivne puhkus;
innovatsioon väikeettevõtluses;
säästvad ja jätkusuutlikud lahendused.

Lisainfo: Triin Lääne projektijuht, triin@tas.ee, 53029203

Vastse-Kuuste mees taaselustab külasepa traditsiooni

Vastse-Kuuste külje all Leevijõe külas elav Kuulo Kade näeb oma tulevikku külasepana, kelle käes saavad uue hingamise nii külarahva sõiduautod kui ka põllutöömasinad.

Eesti Põllumajanduse Akadeemias mehaanikuks õppinud Kuulo Kade töötas viimased 17 aastat ARK-i Põlva büroos peaspetsialistina, kuid möödunud aastal tõmbas ta vabatahtlikult sellele karjäärile joone alla. Loe edasi: Vastse-Kuuste mees taaselustab külasepa traditsiooni

Lõuna-Eesti otsib avastamist väärt paiku

Alates järgmise aasta suvest on Lõuna-Eestis võimalik vaadata siinset piirkonda läbi ajakirja National Geographic kollaste akende. Maastikele paigaldatavad säravkollased raamid jutustavad lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Projekti korraldajad kutsuvad üles Lõuna-Eesti kogukondi üles siinsete avastamist väärt paikade leidmiseks ja ideevooru esitamiseks.

Koostööprojekti, mida veavad eest viis Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppi ja mille partneriteks on siinsed turismiarendajad ja ajakiri National Geographic, eesmärkideks on siinsele piirkonnale tuntuse ja külastajate toomine ning piirkonna identiteedi tugevdamine. Kuusteist siia paigaldatavat kollast akent loovad täiendava põhjuse avastada ja külastada Lõuna-Eestit. Koos akna lähikonnas paiknevate turismiteenuste pakkujatega luuakse teemamarsruudid, mis tutvustavad siinset loodust, kultuuri, aktiivse puhkuse võimalusi ja ka väikeettevõtlust ning säästvaid lahendusi.

Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul sai idee alguse Hollandis asuvast Groningeni piirkonnast, kuhu paigaldatud kaksteist akent koos teemamarsruudiga tõid piirkonda pooleteise aasta jooksul kaks korda rohkem külastajaid. Tartu-, Võru-, Valga- ja Põlvamaa kollaste akende kampaania “Elu kahe maailma piiril” ootab siinset piirkonda avastama nii sise- kui väliskülastajaid.

Ideevoor Lõuna-Eesti avastamist väärt paikade leidmiseks on avatud ja kestab kuni 10.jaanuarini 2013. Saabunud ettepanekutest teeb žürii valiku jaanuarikuu lõpuks. Ideevooru kutse ja lisainfo!

Lisainfot jagavad Leader Lõuna-Eesti tegevusgrupid: Piiriveere Liider, Põlvamaa Partnerluskogu, Tartumaa Arendusselts, Valgamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu.

Registreerimine XIV eesti rahvamuusikatöötluste festivalile “Moisekatsi Elohelü” on avatud

26.-27. aprillil 2013 toimub Põlvamaal Mooste mõisas XIV eesti rahvamuusikatöötluste festival “Moisekatsi Elohelü”, mille märksõnadeks on seekord rahvusvaheline koostöö põhjamaade folkmuusikutega, teatetants Põlva- Mooste ja päikeseloojalaulmine koos UMA PIDO kooridega.

Järjekorras XIV eesti rahvamuusikatöötluste festival “Moisekatsi Elohelü” (Mooste Eluheli) toimub igal aastal jüripäeva paiku ning on kutsutud ellu selleks, et eesti rahvamuusika ei kaoks, vaid elaks edasi muutuvas ajas, uutes traditsioonides ja vormides.

Festivali ainulaadsus põhineb festivali teisel päeva toimuval loomingulisel võistluskontserdil, mis nõuab võistlejatelt eesti rahvamuusika tundmist, väga häid interpreteerimisvõimeid ja heal tasemel muusikaliste seadete tegemise oskust.

Registreerumine festivali südameks olevale võistluskontserdile on avatud kuni 15. jaanuarini. Registreeruda saab kodulehel oleva ankeedi kaudu, samal lehel on saadaval ka võistluskontserdi kohustusliku loo noot, sõnad ja helinäide.

Lisaks 27. aprillil toimuvale peakontserdile hõlmab festivali programm erinevaid kontserte Mooste mõisakompleksis, vabalaval ja looduses.

Võistluskontserdi kava eeldab osalejalt kaht lugu, millest üks on esineja poolt vabalt valitud eesti rahvamuusikal põhinev töötlus, teine korraldajate poolt ette antud loo interpreteering.

Tänavuse festivali kohustuslikuks looks on Põlva kihelkonnast pärit laul “Õtak tulõ”. Kes viib seekord koju festivali 1000-euro suuruse peapreemia, selgub pärast žürii otsust ööl vastu pühapäeva.

Festivali võistluskontsert on Eestis ainulaadne rahvamuusikaalane loominguline konkurss, kus hinnatakse ja tunnustatakse eesti rahvamuusika põhiväärtusi, olles avatud nii professionaalsetele kui harrastusmuusikutele Eestis ja väljaspool.

Täpsema info ja kohustusliku loo leiab kodulehelt!

Festivali peakorraldavad MTÜ Folgisellide Selts ning Mooste Vallavalitsus.

Lisainfo: Ülle Podekrat, tel 508 7825.

Täna anti üle Anne Vabarna nimelised omakultuuripreemiad

Värska vallavalitsus andis tänavuse aastaga juba seitsmeteistkümnendat korda välja Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat.

Preemia antakse seto omakultuuri arendamisel tehtud silmapaistva töö eest eelneva kalendriaasta jooksul. Käesoleva aastal hinnati vallasisese preemia vääriliseks seto käsitöö tutvustaja, õpetaja ning kvaliteedimärgi “Seto Kimmäs” väljaandmise eestvedaja Ingrit Kala ning Värska naiste leelokoori juhendaja, aktiivne seto kultuuri tutvustaja ja külaseltsi vedaja Meel Valk.

Vallavälise preemia said Rikka Ivvani pillilaagrite, festivali I Laste- ja noortefolk korraldajad ning kohaliku kultuuri edendajad Sigre Andreson ja Ain Raal.

Omakultuuripreemiate üleandmise päev on 17. detsember, mis juhatati sisse kell 13.00 mälestusminutitega lauluema haual Värska kalmistul. Laureaatide tunnustamine toimub samal õhtul kell 17.00.Värska kultuurikeskuses. Anne Vabarna laule laulavad Värska leelokoorid, toimub ka Ansambli “Kiiora” CD plaadi esitlus ja tantsuklubi.

Üritusele oodatakse kõiki seto omakultuuri austajaid ja viljelejaid. Sündmust toetab Setomaa Kultuuriprogramm.

Allikas: polvamaa.ee

Selgusid seto omakultuuripreemia laureaadid

Esmaspäeval annab Värska vallavalitsus üle juba seitsmeteistkümnendat korda seto lauluema Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat. Preemia antakse seto omakultuuri arendamisel tehtud silmapaistva töö eest eelneva kalendriaasta jooksul.

Käesoleva aastal hinnati vallasisese preemia vääriliseks seto käsitöö tutvustaja, õpetaja ning kvaliteedimärgi “Seto Kimmäs” väljaandmise eestvedaja Ingrit Kala ning Värska naiste leelokoori juhendaja, aktiivne seto kultuuri tutvustaja ja külaseltsi vedaja Meel Valk.

Vallavälise preemia saavad Rikka Ivvani pillilaagrite, festivali I laste- ja noortefolk korraldajad ning kohaliku kultuuri edendajad Sigre Andreson ja Ain Raal.

Omakultuuripreemiate üleandmise päev on 17. detsember, mis juhatatakse sisse kell 13.00 mälestusminutitega lauluema haual Värska kalmistul. Laureaatide tunnustamine toimub samal õhtul kell 17.00.Värska kultuurikeskuses. Anne Vabarna laule laulavad Värska leelokoorid, toimub ka Ansambli “Kiiora” CD plaadi esitlus ja tantsuklubi.

Üritusele oodatakse kõiki seto omakultuuri austajaid ja viljelejaid. Sündmust toetab Setomaa Kultuuriprogramm.

“Kunstnikud kooli” projekt jätkab

Võru Linnagalerii koostöös Kunstilaenutusega Kaleidoskoop korraldavad Võrumaa koolides pilootprojekti “Kunstnikud kooli”. Detsembris ja jaanuaris külastavad koole projekti raames kunstnikud Teet Suur, Lauri Kulpsoo, Lilli Tölp, Mariliin Kindsiko ja Billeneeve, Piret Kullerkupp, Eike Eplik, Evelyn Müürsepp, Tanel Toltsing ning kirjanik, kunstikoguja ja ettevõtja Armin Kõomägi.

Osalejad saadavad kooli oma näituse ning teevad koolis tunni, milles tutvustavad oma loomingut ning räägivad kunstnikuks olemisest. Õpilased saavad kunstniku juhendamisel ka aktiivselt konkreetse teema üle arutada või midagi oma käega teha. Näiteks Lilli Tölp paneb üles interaktiivse skulptuuri ning teeb õpilastega kontaktmikrofone, Lauri Kulpsoo teeb fotonäituse ja arutab kunstniku omapärase käekirja ja selle äratundmise üle ning Armin Kõomägi saadab kooli töid oma kunstikogust ning lugemiseks kaks oma novelli, mida tunnis arutada.

Võru Linnagalerii poolt korraldatud pilootprojekt “Kunstnikud kooli” toimus esimest korda selle aasta mais. Siis osales projektis kaheksa kunstnikku ja 14 üldhariduskooli. Kooli juhtkonna ja kunstnike poolt sai projekt väga sooja vastuvõtu osaliseks, mistõttu tekkis plaan seda jätkata ja laiendada. Selle aasta sügisest liitus ideega ka Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskus MoKS Põlvamaalt. 3. detsembril esinesid Põlva kooli kunstitunnis MoKS-is resideeruvad taani-norra kunstnikeduo Ditte Knus Tonnesen ja Asle Lauvland ning soome fotograaf Jyri Kaasinen.

Projekt “Kunstnikud kooli” sai algtõuke Võru Linnagalerii galeristi Jana Huule magistritööst, milles ta uuris kunstiõpet üldhariduskoolides, välja koorunud probleemidest ja võimalikest lahendustest. Kunstilaenutus Kaleidoskoop on seni korraldanud rändnäitusi põhiliselt ettevõtetes ja organisatsioonides. “Kunstnikud kooli” projekti korraldamine annab Liina Rausi sõnul võimaluse vahendada põnevamaid kunstiprojekte, kuna õpilased on uuele rohkem avatud ning ka kunstnikel on suur huvi õpilastega suhelda ja ennast proovile panna.

Lisainfo: Jana Huul jana.huul@vorukannel.ee tel 58 038 819

Projekti “Kunstnikud kooli” toetab Eesti Kultuuriministeerium ja SA Võru Kannel.

Arsise kellad helisevad Põlvas

Koos ooperisolistidega jõulukontserte andev Arsise kellade ansambel astub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse lavale pühapäeval, 16.detsembril kl 12.

Arsise kellade ansamblil on tänavu olnud toimekas aasta ja sama tiheda graafikuga tõotab tulla ka järgnev. Osalenud suvel erinevatel klassikalise muusika festivalidel USAs ja Kanadas, on järgneval hooajal ees esinemised Peterburi Filharmoonia saalis ja Saksamaa mainekatel festivalidel. Jõuluaeg on aga ansamblil alati pühendatud Eestimaa publikule.
Tänavune jõuluprogramm on täis kauneid ooperimeloodiaid, mille toovad kaasa Rahvusooper Estonia solistid Oliver Kuusik ja Rauno Elp. Mõlemal solistil on ette näidata aukartust äratav nimekiri eriilmelistest rollidest eesti ja maailma ooperiliteratuurist ning saadud preemiatest ja auhindadest.
Oliver Kuusiku lauljakarjäär sai alguse õpingutest Eesti Muusikaakadeemias ja Londoni Guildhalli Muusika ning Draama ooperistuudios. Alates 2008. aastast on ta Rahvusooper Estonia solist, kus teda igapäevaselt kuulda ja näha võib. Publik armastab teda, mida näitab 2011.aastal saadud SEB panga publikupreemia.

Rauno Elp on aga oma kauni baritoni häälega võlunud ooperipublikut juba alates 1992.aastast, mil temast sai RO Estonia solist.
Lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia, täiendas ta end Leedus ning Soomes. Rauno Elp on oodatud laulja mitte ainult Eesti lavalaudadel, vaid ka Soome, Läti ja Türgi ooperimajades, kuhu teda ikka ja jälle tagasi kutsutakse. Mõlemad mehed on ka hinnatud kammersolistidena, lauldes suurvormide esitlustel ja erinevates kontserdisarjades. Astuda lavale koos kellade ansambliga on aga nii Oliver Kuusikule kui Rauno Elp’ile esmakordne!

Lisaks ooperiklassikale kuuleb kontserdil ka traditsioonilist jõulumuusikat. Brahmsi „Hällilaul“, Schuberti „Ave Maria“, Wagneri „Ehatähe laul“ on vaid mõned pärlid esitatavast kavast.

Millest hoolivad põlvamaalased?

G4Si algatatud ning maavalitsuste, kohalike omavalitsuste liidu, politsei ja päästeameti koostöös elluviidav sotsiaalampaania „Hoolin oma kodukandist!“ on läbi käinud juba 11 maakonda, detsembris on tõstetud fookusesse Põlvamaa.

“Kampaania juhindub põhimõttest, et kui tunnustada ja jagada hoolivust, siis suureneb ka ühiskonna turvatunne,“ selgitas liikumise kommunikatsioonijuht Ande Etti.

„Soovime, et inimesed oleksid rohkem kaasatud nii kogukonna- ja turvalisus-probleemide tõstatamisse kui ka lahendamisse,“ lisas ta.

Facebooki-keskkkonnas “Julged hoolida?”, mille jälgijate arv ulatub kommunikatsioonispetsialisti sõnul 14 000-ni, on oodatud kõik huvilised lugema, kommenteerima ning arutlema selle üle, mida tähendab elada Põlvamaal ning kuidas saaks seal olla veel parem. Või mis on nii hästi, et paremaks enam nii lihtsalt ei lähe.

Põlvamaa kuu juhatab sisse maavanem Ulla Preeden, kes on veendunud, et maaelu tegelikke väärtusi mõistavad ja hindavad paremini need, kes on oma kodukandiga tihedalt seotud, kelle juured on sügaval.

Noorsoopolitseinik Tiina Kiik arutleb, miks tingimustes, kui Põlvamaal on noortel mitmekülgne valik, millega tegeleda ja kuhu oma energiat panna, valivad paljud noored midagi andva tegevuse asemel mõttetu ringi hulkumise.

SA Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Kaire Mets teeb üleskutse valida jõulukingitusteks kohalike väiketootjate valmistatut, et anda neile lootust ja head käekäiku ning loodusele kestvust.

Kuu teises pooles toob Annely Eesmaa Põlva linna eeskujuks selle poolest, et linna jõulukuusena kasutatakse alates 2006. aastast keskpargis kasvavat umbes 100 aasta vanust kuuske, mitte ei „ohverdata“ igal aastal uut puud.

„Kõneleme külaelu edendamise võimalustest; heidame pilgu põlvamaalaste tervisele ja ei unusta ka Põlvamaa sädeinimesi,“ vahendab kommunikatsioonispetsialist.

Põlvamaa ja teiste maakondade teemasid saab lugeda Facebookis

Jõululaat Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses

Laupäeval, 8. detsembril kella 9-st toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses suur kogupere jõululaat kuhu on oodatud kõik firmad, väiketootjad, FIEd, eraisikud, kes kauplevad oma toodanguga. Lisaks kauplemisele on võimalik osa saada kirevast kultuuriprogrammist.

Üles astuvad Põlva Mandolliinide Orkester, lõõtsakooli lõõtsamängijad ja teised. Lastele vahvad jõulutegevused – salongis südamlikud multifilmid, undergroundis krutskeid täis teaduspäkapikud Tartu AHHAA keskusest. Jõululaat on just sobiv koht oma kingikoti täitmiseks.

Info ja registreerimine e-postiaadressil tauno@intsikurmu.ee või tel. 79 98 234, 58188 175

Selgusid üle-eestilise kooliõpilaste seiklusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud

Kooliõpilaste seiklusliku võistlusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud võistkonnad tulevad üheteistkümnest maakonnast.
29. oktoobrist on põhikoolide 7.-9. klassid võistelnud Tallinna tutvustavas võistlusmängus “Vana Toomase mõistatus”. Loovtöö, klassikalise viktoriini ja maastikumängu elemente kombineeriv mäng algas osalejate kodukohtades virtuaalse võistlusena.
Parimaid loovtöid saab näha siit: http://www.tourism.tallinn.ee/est/infoleht/article_id-12399
Viktoriini küsimuste ja õigete vastustega saab tutvuda lingilt: http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/tallinncard/vanatoomas/tegevus
Jõukatsumine kulmineerub maakondlikult parimate meeskondade mõõduvõtmisega 29. novembril Tallinna vanalinnas. Tänaseks on selgunud kaksteist võistkonda üheteistkümnest maakonnast, kes Tallinnas üksteiselt mõõtu võtavad. Need on Pärnumaalt võistkond Isased Häädemeeste Keskkoolist, Lääne-Virumaalt võistkond Kaks ja Pool Brünetti Rakvere Reaalgümnaasiumist, Tartumaalt võistkond Kolm Musketäri Lähte Ühisgümnaasiumist, Läänemaalt võistkond Käbimees ja Kompanii Haapsalu Gümnaasiumist, Hiiumaalt võistkond
Moskiitod Emmaste Põhikoolist, Viljandimaalt võistkond Mürsikud Võhma Gümnaasiumist, Jõgevamaalt võistkond OoPika Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Harjumaalt võistkond Primo Tallinna Humanitaargümnaasiumist, Põlvamaalt võistkond PÜG 7b II Põlva Ühisgümnaasiumist, Ida-Virumaalt võistkond SuperTeam Narva Kesklinna Gümnaasiumist, Võrumaalt võistkond VKG 7.B II Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist ja Pärnumaalt võistkond Zum Zum Mesimumm Surju Põhikoolist. Seiklusmängus esimese koha pälvinud võistkond saab auhinnaks põneva päeva pealinnas võitjameeskonna klassile.
Mängu ”Vana Toomase mõistatus” korraldajaks on Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond.
Eva Maimre

Mooste KülalisStuudios saab näha Meiu Mündi loomingut

7. novembrist 2012 kuni 13. jaanuarini 2013 saavad kõik huvilised näha Mooste KülalisStuudio (MoKS) galeriis Tartu kunstniku Meiu Mündi maale ja joonistusi.

Seni põhiliselt maalikunstnikuna tuntud Meiu Münt näitab MoKSi galeriis sarja maalilistest joonistustest, mis sai alguse 2009. aastal ja on tasapisi aina täiendust leidnud. Näitusel on eksponeeritud ka mõned maalid aastatest 2007–2012.

Lisaks tööde sarnasele sisulisele fluidumile astuvad maalid joonistustega ka meediumipõhisesse dialoogi. Vaatajad saavad kõrvutada maali ja joonistust, avastada nende meediumite tehniliste ja väljendusvõimaluste sarnasusi. Näitust „Oli kord” ühendavad autori sõnul järgmised märksõnad: teatav mõtte- ja käitumismustrite kordus ning nende pidev teadlik või ka ebateadlik, kordamine elus – ehk „alaarenenud” alateadvuse diktaat – déjà vu – nõiaring – objektiivne reaalsus versus meelepete.

Näitust saadavad ka autori tekstid. Need avavad töid ehk veidi sõnaliselt – või siis vastupidi, tekitavad küsimusi veelgi juurde… Autor ise nimetab neid sõnaderidu just lihtsalt tekstideks, mitte luuletusteks. Ainest kirjutamiseks, joonistamiseks ja maalimiseks on kunstnik enda sõnul leidnud elust ja inimestest enese ümber ja kõrval. Meiu Mündi loomingut tervikuna iseloomustab salapärasus, kihilisus ja millegi aimatavus. Tema maalid ja joonistused on valdavalt monokroomsed, nendes on palju õhku ja tõlgendusvõimalusi.

Meiu Münt on lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna ja Tartu Kõrgema Kunstikooli ning töötanud viimases ka maaliõppejõuna.

Näitus MoKSi galeriis on avatud 7. novembrist 2012 kuni 13. jaanuarini 2013, näituse külastamine on tasuta.

Allikas: polvamaa.ee

Maanteemuuseumis toimub teedeajaloo konverents

Reedel, 23. novembril toimub Eesti Maanteemuuseumis järjekorras viies teedeajaloo konverents, mille eesmärk on juhtida tähelepanu teede ajaloole kui olulisele ja mitmekülgsele ajaloovaldkonnale. Oluline on populariseerida teede ajalugu ning koondada sellega tegelevaid uurijaid ja uurimisvaldkondi.

Korrastatud teedevõrk koos kaasaegsete liikumisvõimalustega on üsna hiljutine nähtus. Veel sadakond aastat tagasi liikusid meie teedel valdavalt hobusõidukid ja tänapäevaste moodsate reisiterminaalide ülesandeid täitsid teeäärsed hobupostijaamad. Praegu Eesti Maanteemuuseumi koduks oleva Varbuse postijaama avamisest möödus sel aastal 150 aastat. “Omaaegseid Võru ja Tartu kreisilinnu ühendanud maantee äärde ehitatud postijaamakompleks oli nii hobuajastul kui ka veel 1920. aastate alguses, esimeste bussiliinide käimapanemise järel kahe linna vahel reisijate jaoks oluliseks peatus- ja puhkekohaks,” rääkis muuseumi teadur Kersti Liloson.

Praeguseks on Võru ja Tartu vaheline teekond, mille läbimiseks sada aastat tagasi võis kuluda terve päev, taandunud vaid kolmveerandtunnise auto- või bussisõidu kaugusele. Teedemajanduse ja transpordivahendite kiire areng on lühendanud vahemaid ja toonud kaugused lähemale. Varbuse hobupostijaama ajaloost ja teemeistrikeskuse kujunemisest kõnelevad muuseumi teadur Kersti Liloson ja juhataja Mairo Rääsk. Loe edasi: Maanteemuuseumis toimub teedeajaloo konverents

Neljapäeval tuleb taas suitsusaunapäev

Neljapäeval, 22. novembril toimub Räpina kihelkonnas Ruusa rahvamajas suitsusaunapäev. Kell 11 alustatakse tsõõriklavvaga, kus arutatakse
üheskoos UNESCOle tehtavat taotlust Võromaa suitsusaunatava esitamiseks maailma vaimse kultuuripärandi nimekirja. Kõneldakse ka edaspidistest tegevustest, mida oleks tarvis ette võtta suitsusaunatava püsimiseks.

Pealelõunal kella 14 – 17 saab kuulata – vaadata, mida on aasta jooksul suitsusaunade heaks tehtud. Juttu tuleb saunapärimuse uurimisel teada
saadust, suvel olnud suitsusaunapäevadest, kõneldakse vanade suitsusaunade remontimisest ja saunas ravimisest. Juttude vahel vaadatakse suve lõpus valmis saanud lühifilmi vana Võrumaa suitsusaunadest. Rahvamajas on vaatamiseks suitsusaunanäitus, osta saab Võrumaa suitsusaunaraamatut.

Saunapäeva lõpetuseks saavad huvilised suitsusaunas käia. Saunaskäigu soovist tuleks huvilistel kindlasti ette teatada. Loe edasi: Neljapäeval tuleb taas suitsusaunapäev

Põlva vallas alustab tegevust metsakino

Uibujärve külas Neitsijärve Loovusaidas alustab tegevust metsakino. Taluhoovi vanasse aita on asutatud väike, paarkümmend inimest mahutav kinosaal, kus umbes kord kuus hakatakse Kinobussi kaasabil näitama Eesti ja Euroopa väärtfilme, laste- ja dokfilme.

Esimene seanss toimub juba sel laupäeval, 17. novembril kell 18 kui linastub Eesti viimase kümne aasta edukaim film – ”Seenelkäik” See on Toomas Hussari debüütmängufilm, mis esilinastus 20. septembril. Film on tänaseks kogunud üle 60 000 vaataja, olles selle tulemusega üks Eesti edukamaid filme. Täpsem info filmi kohta loovusaida kodulehel
Neitsijärve talu on 19. sajandi lõpus rajatud talu, kuhu praegu rajatakse loovusaita – kultuuri- ja koolituskeskus vanades aitadest, kus hakkavad toimuma kinod, loengud ja õpitoad.
Täpsem info ja kaart kohale jõudmiseks on leitav aida kodulehelt http://ait.maripuu.eu või helistades 50 10 539.

Põlva Metsaomanike Selts ostis büroohoone

MTÜ Põlva Metsaomanike Selts ja Riigi Kinnisvara AS sõlmisid eile Põlva linnas Kase tn 2 asuva hoonestatud kinnistu ostu-müügi lepingu.

Varem ARK Põlvale kuulunud kinnistul asuvad 196 m2 netopinnaga büroohoone, kõrvalhoone koos varjualusega ja 600 m2 suurune parklana kasutatav asfaltplats. Kinnistu omandati RKAS korraldatud avalikul enampakkumisel, tehingut finantseeriti seltsi omavahenditest.

Uute bürooruumide soetamise eesmärk oli metsaomanikele mugavama ja kvaliteetsema teenuse pakkumise võimaldamine ja seltsi edasiseks arenguks ning töökohtade loomiseks vajaliku pinna olemasolu tagamine.

„Uue büroohoone ostmise vajaduse tingis viimasel kolmel aastal kolmekordistunud liikmete hulk, mistõttu muutus olemasolev pind metsaomanikele kvaliteetse teenuse pakkumiseks liiga kitsaks. Praegu on alanud esimesed kolimiseelsed toimingud ja soetatud büroopinna ümberkujundamine seltsi vajadustele vastavaks. Uksed avatakse uues kohas tuleva aasta alguses,“ lausus Põlva Metsaomanike Seltsi juhatuse Liige Tarmo Lees.

Põlva Metsaomanike Selts on vabariigi suurima liikmeskonnaga metsaühistu, kelle 450 liikmele kuulub 20703 ha metsamaad. Seltsi põhitegevuseks on oma liikmetele ning maakonna metsaomanikele metsmajandusliku individuaalnõuande, koolituste ja infopäevade korraldamine, toetuste taotlemine, metsamajanduslike tööde (s.h. metsa uuendamine, raiete) korraldamine, kasvava metsa raieõiguste võõrandamiste ning metsakinnistute müügi enampakkumiste korraldamine ja läbiviimine.

Põlva Metsaomanike Selts ootab kõiki metsaomanikke ühistegevusest kasu saama ja seltsiga liituma.

Põlvamaa Arenduskeskus üllitas praktilise käsiraamatu väikeettevõtjatele

Trükisooja käsiraamatut lehitseb ettevõtluskonsultant Tiiu Marran. Foto: Reeli Kork — Trükisooja käsiraamatut lehitseb ettevõtluskonsultant Tiiu Marran.
Foto: Reeli Kork

Põlvamaa Arenduskeskuse eestvõtmisel on kaante vahele jõudnud turundusteooriat ja praktilise käsiraamatu osa ühendav raamat “Väikeettevõtja turundusest. Kuidas suurte tegijate vahelt välja paista?”

“Trükise idee sündis elust enesest, kuna väikeettevõtjatele suunatud praktilist abimeest polnud kusagilt leida. Seetõttu oleme Põlvamaal mitmeid aastaid läbi viinud teemakohaseid koolitusi ning kogunud nii Põlvamaa Rohelisema märgi kui ka teisi silmapaistvaid turunduslugusid,” selgitas arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Tiiu Marran. Muuhulgas on käsiraamatu illustreerivates turundusnäidetes kasutatud ka Põlvamaa tootjate – Raili koduleiva, Sikahansi talu ja teiste ettevõtjate edulugusid.

Raamatu koostaja, turundusõppejõud ja turundusteadmiste propageerija maaettevõtjatele Tiiu Ohvril on saateks öelnud: “Turundus võib tootmisele orienteeritud ettevõtjale algul tunduda tülika tegevusega – korduvalt on väidetud, et midagi toota pole raske, kuid toodet müüa võib olla ootamatult raske. Need tootjad aga, kes on jõudnud turunduse omaksvõtmiseni, leiavad selle valdkonna olevat põneva ja emotsionaalse.”

Raamatu põhiideeks on turunduse traditsiooniliste analüüsi- ja töövõtete tutvustamine koos nende rakendusvõimaluste selgitamisega
väikeettevõtjate jaoks. “Sõltumata ettevõtte suurusest on tarvis võtta omaks idee oma tarbijatele väärtuspakkumise kujundamisest ja selle potentsiaalsetele ostjatele teavitamise vajadusest,” rõhutab Ohvril. Rikkalikult illustreeritud käsiraamatus vahelduvad teoreetilised lõigud praktiliste näidetega ning lugeja saab testlehtedel kohe luua seosed ka omaenda ettevõttega.

Raamatu “Väikeettevõtja turundusest. Kuidas suurte tegijate vahelt välja paista?” ametlik esitlus toimub 22. novembril Lääne-Virumaal Jänedal kohaliku toidu võrgustikele suunatud teemapäeva raames. Teemapäeva korraldab Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo. Edaspidi jaotatakse seda Eesti Maaülikooli, Põlvamaa Arenduskeskuse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Maamajanduse Infokeskuse vahendusel.

Trükise väljaandja on SA Põlvamaa Arenduskeskus ning selle koostamise põhirahastus on tulnud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmest 1.1. meetmest “Koolitus- ja teavitustegevuse toetus”.

Fotonäitus “Ülemlinnud” Põlvamaa keskkonnamajas

Fotonäitus “Ülemlinnud” toob vaatajani Eesti ja Läti loodusfotograafide muljeid oma kohtumistest kahe kotkaliigi – kala- ja merikotkaga. Näha saab nii kotkaste portreesid, pesaelu, saagijahti kui ka talvist aspekti. Korraliku elamuse kõrval on võimalus valida oma lemmikpilt ja hea õnne korral see omale võita. Näitus on kokku pandud ESTLAT Eagles cross borders projekti raames ja samasugune näitus (ainult lätikeelne) rändab ka Lätis.

Näitus on avatud tööpäeviti Põlvamaa keskkonnamaja (Kalevi 1A, Räpina) I ja II korrusel. Näitus jääb avatuks aasta lõpuni. Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee