Naiskodukaitse kutsub üles kuduma sokke ja sõrmkindaid Ukraina abistamiseks

Naiskodukaitse on alates 2010. aastast saatnud igal aastal paarsada isetehtud sõrmiku- ja sokipaari Afganistanis ja mujal välismissioonidel viibivatele Eesti kaitseväelastele. Kuna suuremahuline Afganistani missioon on Eesti jaoks lõppenud, aga naiskodukaitsjate tahe aidata ja panustada ei ole kadunud, siis sellel aastal suuname oma energia sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse – Ukrainasse!

Naiskodukaitsjate eesmärgiks on kokku koguda võimalikult suur hulk Ukraina-Eesti värvides isetehtud villaseid sokke ja sõrmkindaid, lisada neile soojad tervitused ning saata asjad piirkonda, kus neid kõige enam vaja läheks. Kudumisprojekti kaudu saame näidata sümboolset toetust Ukraina Rahvuskaardi ridades võitlevatele meestele ning kriisipiirkonnas abivajavatele tsiviilelanikele.

MTÜ Vaba Ukraina esindaja Lauri Lemmingu sõnul on meestel külmade ilmade saabudes puudu peamiselt villastest sokkidest, aga üksused võtavad hea meelega vastu ka sõrmkindaid. „Naiskodukaitse abiga kokku kogutud sokid ja kindad saadetakse pataljonidele Aidar ja KievskajaRuss-11,“ ütles Lemming. Loe edasi: Naiskodukaitse kutsub üles kuduma sokke ja sõrmkindaid Ukraina abistamiseks

Talurahvamuuseum otsib lugudega kindaid

Vilustes kuulutati välja pärandkultuuri aasta Põlvamaal, mille motoks on „Pärandita pole pärijat“; tutvustati selle vastet kohalikus keelepruugis ning kogumisaktsiooni “Kinnas kõneleb”, mille idee on algatanud Põlva Talurahvamuuseum. 

„Kirikindal (erinevat värvi lõngast sissekootud mustriga kindal) on eesti rahvatraditsioonis kindel koht,“ toonitas talurahvamuuseumi direktor Reet Roop. „Kirikinnas on soe, st meie kliimas hädavajalik. Kuid kirikinnas kannab ka informatsiooni, see tähendab jutustab kohalikest mustritest ja lõngavärvimisvõimalustest. Pajatab sellest, kuidas esemeid hoiti – nõeluti ja paigati. Vanarahvas nimetas mustrit kirjaks, st et mustris võib kirjas olla sõnum. Ja oligi nii, et kirjatud ese ka kaitses selle kandjat.”

Kinnas võib kõneleda tema tegijast, kandjast, alleshoidjast, pärandajast või järeletegijast.

Muuseum ootab täiendust oma kogudele: KINNAST ja LUGU – ehedat, lihtsat ja Põlvamaale omast.  KINNAS ei pea olema (aga võib olla) vana ega uus, ei pea olema (aga võib olla) paaris ega eriline. LUGU ei pea olema (aga võib olla) vana ega uus, ei pea olema (aga võib olla) kindaga seotud ega eriline.

Kinnas ja lugu jäävad muusemisse hoiule ning kasutamiseks praegustele ja tulevastele põlvedele. „Suvel paneme nad välja näitusele,“ lubab muuseumi pdeagoog Marge Luude. „Lahkeid annetajaid-osalejaid tahame omalt poolt ka tunnustada.“

Kinnas/kindad koos looga (ja annetaja andmetega) tuleb toimetada Põlva Talurahvamuuseumisse soovitavalt aprillikuu lõpuks.  Lisainformatsiooni saab telefonil  797 0310, e-aadressil muuseum@polvamaa.ee või facebookist. Kogumisaktsiooni patroon on Põlva maavanem Ulla Preeden. Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Allikas: Põlvamaa Infoportaal

Avastusrännak kindamustrite maailma

Kinnaste ja foto autor Kristi Jõeste.

Näitus on avatud Eesti rahva muuseumi näitusemaja fuajees 26. veebruarist kuni 20. märtsini.

Kristi Jõeste kindanäitusel „Kirjatud teekond“ on väljas autori viimase seitsme aasta jooksul kootud rahvuslikud sõrmkindad ning fotod kinnastest, mis on selle aja jooksul leidnud uued omanikud. Kuna inspiratsiooni on suures osas saadud ERMi kindakogust, siis kujutab „Kirjatud teekond“ päriselt aset leidnud avastusrännakut kindamustrite maailmas.

Olugugi, et 150 aastat tagasi oli kinnastel lisaks suurele tarbeväärtusele ka kindel koht erinevates rahvapärastes rituaalides, pole autori ambitsiooniks taaselustada neid endisaegseid mustrites ja värvides peituvaid sõnumeid, vaid juhtida tähelepanu ning panna kaasaegseid märkama eesti kinnastega seonduvaid põliseid ilukaanoneid.

Vaata ka autori käsitööblogi: kristijoeste.blogspot.com

Lisainfo: Kristi Jõeste, Viljandi käsitöömeister, kristi.joeste@gmail.co, tel 520 0340

Reimo Rehkli