Tänasest, 20. maist kaovad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide turult mentooliga sigaretid. Tubakast erinevad maitsed on kogu Euroopa Liidus sigarettides keelatud alates 2016. aastast, erandina anti pikem üleminekuaeg mentooli lisamiseks sigarettidele. Muudatuse eesmärk on vähendada suitsetamise atraktiivsust ja seeläbi suitsetamisega alustamist.
Loe edasi: TÄNASEST KAOVAD MÜÜGILT MENTOOLIGA SIGARETID
Loosiauhinnad tulevad Havaii Expressilt ja distantside kiirematel on võimalus enda valdusesse saada karikas, mis võib jääda haruldaseks ja meenutama seda sõitu. Kõige suurema osalejate arvuga klubi, asutus, kool võidab endale karika, mis kaunistab igat auhinnariiulit.
Sõidus osalemiseks tuleb registreeruda sport.karksi.ee ja leida sõiduks sobiv koht ning läbida teekond kõiki liiklus- ja eriolukorra reegleid järgides. Pole oluline, kus sõit sooritatakse, sest pedaalida võib kõikjal – Viljandimaal või mujal Eestimaal või koguni väljapool riigi piire. Põhidistants on 50 km, rahvasõit 15 km, noortesõit 4 km ja lastesõit 1km. Virtuaalne rattasõit 2020 pakub sportlastele võimalust pingutada, aga tavaharrastajatele võimalust soovi korral distants rahulikumal moel läbida.
Riigikantselei tuletab oma kodulehel meelde, et 9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning õitsengu.
Schuman nägi ette institutsiooni loomist, mis ühendaks ning juhiks söe- ja terasetootmist Euroopas. Vähem kui aasta pärast kirjutatigi alla sellise organisatsiooni asutamise lepingule ning algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimumine. Schumani ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks. Euroopa Liidu edasist poliitikat kavandades on Tunne Kelami hinnangul põhjust alati meeles pidada Euroopa ühinemise isa Robert Schumani lausutud juhtmõtet: „Demokraatia on kristlik või seda ei ole üldse.” (Maailma Vaade 13, 2011: „Imalikustunud Euroopa ja maailma kristlased 2011).
[pullquote]Tänaseks on Piibel tõlgitud 694 keelde, mida räägib 5,7 miljardit inimest.[/pullquote]9. mail tähistame Ühinenud Piibliseltside palvepäeva. Aastal 1946 asutati sel kuupäeval Ühinenud Piibliseltsid. Maailm oli peale Teist maailmasõda varemetes: mitmed riigid olid maailma kaardilt kadunud, paljud inimesed olid sunnitud lahkuma oma kodumaalt, majandus vajas ülesehitamist. Sellises olukorras ühineti, et jagada lootuse sõna maailmale. Oleme täna sarnases olukorras, kus maailm vajab lootust, usku ja armastust.
Piibliseltsid üle kogu maailma teevad täna koostööd, et Jumala Sõna jõuaks iga inimeseni. Tänaseks on Piibel tõlgitud 694 keelde, mida räägib 5,7 miljardit inimest. Piibliseltsid levitasid möödunud aastal üle 400 miljoni Piibli või piibliosa. Viimase viie aasta jooksul on valminud pühakirjatõlked 270 keelde, mida räägib 1,7 miljardit inimest.
Erasmus+ projekti „Our Green European Town“ raames valmis Pärnu Ühisgümnaasiumi (PÜ) eestvedamisel Euroopa Keskkonnateadliku Kodaniku Harta. Harta väljatöötamise protsessi juhiks ja dokumendi lõpliku versiooni kokkukirjutajaks oli PÜ ühiskonnaõpetuse ja filosoofiaõpetaja Peedu Sula.
[pullquote]Aktuaalsust lisab tõik, et mainitud on ka praegust koroonaviiruse poolt põhjustatud üleilmset eriolukorda[/pullquote]Antud Erasmus+ projekti peakoordinaatoriks on PÜ projektijuht Liis Raal-Virks, kes alates 2019. aasta oktoobrist on juhtinud Bulgaaria, Prantsusmaa, Portugali, Itaalia ja Hispaania koolide ning PÜ koostööd arhitektuuri ja keskkonnaõpet lõimivas rahvusvahelises projektis. Harta kokkupanek oli pikaajaline ning mitme-etapiline protsess. Ettevalmistustega harta loomiseks alustati juba märtsis 2019, mil partnerkoolide õpetajad-õpilased osalesid Pärnus toimunud projektinädala raames Peedu Sula eestvedamisel läbiviidud keskkonnaeetika töötoas, mille lõpuks grupitööna sõnastati keskkonnaeetika põhiküsimused ja probleemid. 2020. aasta alguses algas põhjalikum töö hartaga, mis sujus tänu kõigi kuue partnerriigi pühendunud koostööle sujuvalt ja efektiivselt ka karantiiniolukorras ja kaugõppe tingimustes.
Loe edasi: PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI EESTVEDAMISEL VALMIS EUROOPA KESKKONNATEADLIKU KODANIKU HARTA
[pullquote]kuigi kõikjal Euroopas on loomaaedadel praegu raske, on Itaalias olukord lausa kriitiline[/pullquote]Amuuri tiiger Pootsman viibib Parco Natura Viva loomaaias üleeuroopalise ohustatud liikide paljundusprogrammi raames. Koroonapandeemia tõttu on eraloomaaed suletud ning kadunud on põhiline tuluallikas – külastajad. Pootsmani vader Krah Pipes nõustus Tallinna loomaaia ettepanekuga annetada kahe viimase aasta Pootsmani toetussumma raskustesse sattunud Itaalia loomaaiale. Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi poolt 7200 euro suuruse vaderitoetuse ülekandmine aitab Parco Natura Vival raske aeg üle elada ning tagada Pootsmani heaolu.
Loe edasi: EESTI ETTEVÕTE KRAH PIPES TOETAB TIIGER POOTSMANI KRIISI AJAL ITAALIAS
[pullquote]Kullerfirmad saavad tööd pakkuda inimestele, kes on täna näiteks kinode või hotellide sulgemise tõttu teenistuseta jäänud[/pullquote]Ecommerce Europe tegi oma liikmete seas uuringu, mille eesmärk oli selgitada välja, kuidas on COVID-19 mõjutanud e-kaubanduse toimimist 13 Euroopa riigis: Austrias, Belgias, Tšehhis, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Itaalias, Hollandis, Norras, Hispaanias, Rootsis ja Šveitsis.
Enamik neist riikidest on täna osalises või täielikus karantiinis ning paljudes on inimeste liikumisele seatud piiranguid. Üheksas riigis on suletud kõik füüsilised poed, kus müüdavad esmatarbekaubad ei ole kriitiliselt vajalikud. Oma tegevusega saavad jätkata kõigi riikide e-poed, kuid 60% vastanutest tunnistas, et esineb probleeme tarnetega.
„Füüsiliste poodide sulgemisel on kaubandus tugevalt liikunud online-kanalitesse – 78% vastanutest ütlesid, et poed, mis varem müüsid vaid füüsilises poes, on nüüd avanud oma e-kanalid. See omakorda tähendab suurt töökoormuse kasvu ka tarnepartneritele,“ kommenteeris Lond.
Loe edasi: KAUBANDUSSEKTOR PÜSIB ELUS VAID POSTI- JA KULLERTEENUSTE NAJAL
Mainekal siidrikonkursil siidri sünnimaal Asturias võitis Tori Siidritalu oma klassis kuldmedali, konkureerides maailma suurimate siidrimaadega.
[pullquote]Auhinnatud said veel Tori Siidritalu toodetest Jääsiider pronksmedaliga ja Rose´ hõbemadaliga.[/pullquote]Asturia on piirkond Hispaania põhjaosas, mida teatakse eelkõige siidrivalmistamise sünnimaana. Arvatakse et siidrivalmistamise tavad ja oskused on pärit sealtkandist juba enne Kristust. Eestisse jõudis naturaalse siidrivalmistamise traditsioon alles viimase viie-kuue aasta jooksul.
Tori Siidritalu, kes on väike pereettevõte Pärnumaalt, osales 26-29. septembril siidrifestivalil “IX Salón internacional de les Sidres de Gala“, mille raames toimus ka siidritootjate konkurss, kus osalejaid oli üle maailma. Täpsemalt 85 toodet tosinast riigist.
Loe edasi: Tori Siidritalu edukas osalemine rahvusvahelisel siidrikonkursil Asturias
Juuni kolmel viimasel päeval toimus Venemaa suuruselt neljandas linnas Jekaterinburgis rahvusvahelise Y’s Men ühenduse Euroopa piirkonna konverents, milles osalesid Eestit esindades kolm Pärnu Y klubi liiget.
Kuigi Euroopa konverents leidis aset 28., 29. ja 30 juunil Jekaterinburgi kesklinnas asuvas hotellis Novatel, viibis eestlaste seltskond Venemaal tervelt tosin päeva, et tutvuda selle maa avarustega veidi laiemalt ja kohtuda ka Y’s Men liikumise klubiliste tegevustega Ufas ning Peterburis. Etteruttavalt olgu öeldud, et paralleelselt huviga Venemaa Y klubide vastu oli kohtumiste eesmärgiks ka valmistumine järgmisel aastal Pärnus toimuvaks Venemaa nädalaks. Meie kolmiku moodustasid Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro Selg, Eesti piirkonna kuberner Mikko Selg ja lihtliige Urmas Saard.
Euroopa Komisjon kiitis 12. juunil heaks Eesti esitatud mesindusprogrammi aastateks 2020-2022 ning 8. juulil allkirjastas maaeluminister Mart Järvik käskkirja, millega määras mesindusprogrammi juhtiva organisatsiooni ja moodustas hindamiskomisjoni.
[pullquote]Programmi rakendamine algab 1. augustil 2019. Programmi rahastatakse Euroopa Liidu ja Eesti eelarvest ning selle eelarve on 200 000 eurot aastas.[/pullquote]„Mesindusprogrammi eesmärk on parandada Eesti mesindustoodete tootmise ja turustamise tingimusi,“ ütles minister Mart Järvik. Programmi raames rakendatakse nelja meedet: tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele; kahjurite, mesilaste haiguste, eriti varroatoosi tõrje; mesindustoodete analüüsimine eesmärgiga aidata mesinikel oma tooteid turustada ja suurendada nende väärtust ning turu monitooring. „Näiteks on mesinikel võimalik osaleda koolitustel, kursustel ja praktilistel õppepäevadel, teha rahvusvahelist koostööd ning saada nõu mesilaste haiguste vastu võitlemisel. Samuti pöörame programmi meetmetega tähelepanu turustatava mee kvaliteedile ja päritolule,“ ütles maaeluminister Järvik.
Loe edasi: Mesindusprogramm sai Euroopa Komisjoni heakskiidu
Suvefestivalid meelitavad igal aastal kokku üha rohkem osalejaid ja valik kasvab pidevalt. Muusikaürituste mitmekesisus on juba tavapärane, kuid uurides täpsemalt naaberriikide festivalide kavasid, leiab veel laias valikus muud meelelahutust erinevates vanustes osalejatele, alates tantsu- ja teatrilavastustest kuni unustamatute kontsertideni.
Käesoleva aasta naaberriikide suveüritusi tutvustab rahvusvaheliste bussireiside vilunud korraldaja Euroline juhataja Edmundas Pavlovas.
Läti
Suvehelid
3-4. augustil toimub Riias üks suurimatest Läänemere rannikupidudest, otse mereliival paiknevate teatri- ja muusikalavadega. Muusikatähed nagu Cheat Codes, Mika, Calvin Harris on juba varem seal esinenud. Festival on suurepärane esinemiskoht Baltimaade noortele muusikutele, kes alles alustavad oma tähelendu.
Riia linna festival
Igal aastal, Riia linna pidupäeva tähistamise ajal, toimub seal rohkelt tasuta meelelahutusi. Saab maitsta kõige maitsvamaid toite, vaadata mitmesuguseid tänava ja professionaalse kunsti näituseid, ilutulestikku. Festival toimub 16-18 augustil. Pidupäevade ajal on kogu linnas tasuta ühistransport.
Euroopa Komisjoni poolt korraldatud piiriülese projektina toimus Helsingis kolmas rahvusvaheline dialoog Euroopa Liidu teemal, milles osalesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad ja Soomet esindavad Päris-Soome maakonna seeniorid.
[pullquote]mäletatavasti võrdles Soome president Sauli Niinistö raamatukogu Vana-Kreeka agoraaga[/pullquote]Meenutuseks, et esimene sarnane kohtumine leidis aset eelmise aasta juuni kahel päeval Pärnus. Teist korda koguneti Turus mullu septembris.
Kolmas ja ühtlasi viimane sellesisuline seminar viidi läbi täpselt kolm kuud tagasi avatud väga esinduslikus Helsingi keskraamatukogus Oodi. Kahtlematult omab ka seminari asukoha valik sümboolselt olulist tähendust, sest mäletatavasti võrdles Soome president Sauli Niinistö raamatukogu Vana-Kreeka agoraaga, mis peaks olema kõigile avatud ja lubatud erinevate arvamuste paljususele.
Loe edasi: Samasse liitu kuuluvad hõimurahvad vahetasid mõtteid
Oodi – Helsingi uus keskraamatukogu avati Soome Vabariigi 101. aastapäeva eelsel päeval. Külauudiste infoveskil õnnestus raamatukogu 17 250 ruutmeetri suuruse põrandapinnaga hiigelhoones jalutada täpselt kolm kuud hiljem.
Kõige suurepärasemaks osutunud nimekujund Oodi valiti 2016. aastal läbiviidud nimekonkursil, mis kogus koguni 1600 pakkumist. Giidi küsimisele, mida tähendab ’oodi’, tekkis vastamisel hetkeline segadus. Aga Oodi tähendabki oodi!
98 miljonit eurot maksma läinud hoone ehitas ehitusfirma YIT valmis ALA arhitektide Juho Grönholmi, Antti Nousjoki ja Samuli Woolstoni nägemuse järgi. Rahvusvahelisel konkursil valiti arhitektid 544 töö hulgast. Kuid tähtis on teada sedagi, et oma osa on ka Eesti ettevõtetel. Seinte ja katuse puitelemendid tarnis Saku vallas tegutsev Timbeco Woodhouse OÜ. Klaasfassaadid projekteeris ja paigaldas Windoor AS Sauelt. Umbes 4500 ruutmeetrise mahuga klaasfassaad kujunes ettevõtte möödunud aasta üheks suurprojektiks. Konstruktiivse ning arhitektuurse loomerühma rahvusvahelises seltskonnas töötasid oma valdkondade paremad asjatundjad nii Soomest, Ühendkuningriigist, Taanist kui ka Eestist.
Valentin Haüy 273. sünniaastapäeval avati Tartus Eesti esimene pimedate kõnnirada.
[pullquote]Prantsusmaalt lähtunud pimedate koolide asutamise laine käigus rajati sajandi jooksul üle kogu maailma 150 pimedate kooli[/pullquote]13. novembril, Põhjamaade pimedate nädalal, lõikasid Tartu linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni esimees Vladimir Šokman ja teda assisteerinud pensioneerunud pimedateõpetaja Maimu Siigur pidulikult linti. Tosina uudistaja osavõtul avati vihmasajus pimedate kõnnirada, mis kulgeb U-tähe kujuliselt Emajõe kaldal ja ümber Anne kanali. Raja pikkus on kaks kuni kolm kilomeetrit ja tähistatud valge kepiga liikumisel orienteerumist hõlbustava üheksa maamärgiga. Nendeks on alla meetri kõrgused sinivalgetriibulised metallpostid, mida kohtab linnas mujalgi. Tegemist on esimese sellelaadse rajatisega kogu riigis. Pimedad on selle eest Tartu linnale väga tänulikud.
Artikkel ilmus esmalt augustikuu ajakirjas “Teekäija”. Seoses 266. Rooma Katoliku Kiriku paavst Franciscus’e Eesti külastusega saab autori loal lugeda seda ka Külauudiste uudisvoos.
[pullquote]Eesti ei ole statistilises plaanis enam luterlik vaid õigeusklik maa[/pullquote]Visiit Balti riikidesse on ajastatud Leedu, Läti ja Eesti sajanda aastapäevaga. Meie jaoks oleks tegemist teise paavsti külaskäiguga. Esimene, kes külastas Balti riike ja Eestit oli Johannes-Paulus II, kes viibis Tallinnas 10. septembril 1993. a. Kindlasti on sellised visiidid olulise tähtsusega kohalikule katoliiklikule kogukonnale (u. 6000 katoliiklast) ja ka eesti kristlaskonnale. Mis on kahe visiidi vahel muutunud? Suurim muutus usulises plaanis on see, et Eesti ei ole statistilises plaanis enam luterlik vaid õigeusklik maa. 2011. a rahvaloenduse järgi oli õigeusklikke 16% ja luterlasi 10%. Üleüldine ilmalikustumine on süvenenud (54% elanikkonnast ei pea omaks ühtegi usku), kristlus on veelgi enam surutud ühiskonna ääremaale ja ühiskond poliitiliselt palju polariseerunum kui 90-ndate alguses.
Loe edasi: Tegelikkus on tähtsam kui idee – imperatiivide paavst
Reedel, 21. septembril helistatakse käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal üleeuroopalise rahupäeva puhul kell 19.00-19.15 Euroopa riikides kellasid. Osaleb ka 34 kirikut Eestist, kõik inimesed on oodatud üleeuroopalist kellamängu kuulama.
[pullquote]Aastal 604 sanktsioneeris paavst Sabinianus kellade kasutamise ja kehtestas korra[/pullquote]Rohkem kui tuhat aastat on kellamäng märkinud aega tööks, puhkuseks, palveks. Ka täna kuuleme Euroopas päevas miljoneid kellamänge. Kellamäng kirikutornides ja raekodades, surnuaedade ja mälestuspaikade kellatornides kannab edasi ühiseid väärtusi rahust. Käesoleval aastal möödub ka 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust.
Üleeuroopaline kellade helistamine toimub Euroopa riikides Euroopa kultuuripärandiaasta raames rahvusvahelise rahupäeva puhul.
„Kirikukellade helistamisega kutsutakse kogudust jumalateenistusele ja palvusele, Jumalat ülistama ja paluma. Kellade helistamine rõhutab jumalateenistuse avalikkust ja avatust kõigile inimestele. Samuti helistatakse kirikukelli teatud informatsiooni edastamiseks,“ ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tiit Salumäe.
Loe edasi: Eesti 34 kirikus helistatakse rahupäeva puhul kellasid
Täna hommikul algasid Norras Lillehammeris raiespordi maailmameistrivõistlused. Eestit esindab võistlustel koondis, kuhu kuuluvad profiklassis võistlevad Taavi Ehrpais, Sulev Tooming, Jarro Mihkelson ja juuniorsportlasena Priit-Karmo Orupõld. Kõik profiklassi mehed on kogenud ja tituleeritud raiesportlased, kel on ka maailmameistrivõistluste kogemus.
Võistlused Lillehammeris avati pidulikult eile, täna algasid võistlused. Eesti meestel on täna pärastlõunal ees langetamine, homme võisteldakse platsialadel (saeketi vahetus, kombineeritud järkamine ja täpsusaagimine). Laasimine ja teatevõistlus toimuvad pühapäeval. Siis selguvad ka üldvõitjad, tehniliste alade parimaid autasustatakse laupäeva õhtul.
Võistlustest võtab osa 31 võistkonda, neist esmakordselt kolm naisvõistlejatest koosnevat tiimi. Samuti on Norra võistluste korraldajana saanud välja panna kaks võistkonda. Osalejaid on lisaks Euroopa riikidele ka Jaapanist.
Raiseepordi maailmameistrivõistlused toimuvad üle aasta, eelmistelt võistlustelt Poolast tõi Taavi Ehrpais koju kuldmedali täpsussaagimises ja siis veel juuniorina võistelnud Jarro Mihkelson pronksi laasimises.
Käimasolevate võistluste tulemusi näeb reaalajas aadressilt http://ialcno.azurewebsites.net/Home/Dashboard, võistluste otsepilt on nähtav Facebookis https://www.facebook.com/worldloggingchampionship/.
Toomas Kelt
Luua Metsanduskooli kommunikatsioonispetsialist
Samal teemal:
TÜ Pärnu Väärikate ülikooli õppijad külastasid tänavu kevadel Minskit parajasti sellel ajal, kui kastanitel avanesid pungad.
[pullquote]katuse all oli laud kaetud suupistetega ja varustatud tillukeste pitsidega[/pullquote]Välja sõideti 18. aprilli hommikul ja tagasi jõuti 21. kuupäeva õhtupoolikul. Esimesest täispikast päevast Minskis võis lugeda 23. aprillil avaldatud reisikirjelduses ja vaadata üle saja foto. Ligemale paar kuud hiljem meenutavad kümned fotod põgusalt ka järgmist päeva Valgevene pealinnas ja pisut väljapool suurlinnagi.
Minskis veedetud esimese öö järel viis buss meid linnast 40 kilomeetri kaugusel asuvasse Dudutki vabaõhumuuseumisse. Meid ootasid kaks giidi – Anna ja Anna. Kohe me siiski aiaga piiratud alale ei sisenenud. Esmalt külastasime eemalt paistvat tuuleveskit, kus Anna tutvustas omaaegset vilja jahvatamist.
Täna hommikul kella viie paiku heiskasid Pärnu Vaasa pargis restoran Kolhethi omanik Andri Arula ja peakokk Manana Keburia vaheldumisi kaks Eesti ning kaks Georgia lippu, millega tähistati Georgia Demokraatliku Vabariigi asutamist täpselt sada aastat tagasi.
[pullquote]Keburia avaldas täna hommikul siirast tänu Andri Arulale, keda võiks kujundlikult nimetada Pärnus ka Georgia aukonsuliks.[/pullquote]Arula sõnul sündis mõte mõni kuu tagasi. Ta pöördus peagi Eestist lahkuva Gruusia suursaadiku Tea Akhvlediani poole palvega, et Pärnu saaks tänaseks päevaks kaks Georgia mastilippu. Suursaadik oli Arula algatusest väga liigutatud ja kinkiski kaks lippu.
Seitsmendat aastat Eestis elav Keburia saabus Pärnusse Tbilisist, aga tema sünnikodu asub Suhumis. Mäletatavasti kuulutas Georgia parlament 2008. a augustis Abhaasia Venemaa poolt okupeeritud alaks. Ka täna 100 aastat tagasi välja kuulutatud Georgia Demokraatliku Vabariigiga toimis Venemaa autult ja sellepärast püsis vapper rahvas toona iseseisva riigina kõigest 1921. aasta 25. veebruarini, mil Punaarmee tolle mitmeti rikka maa okupeeris.
Kesknädalast laupäevani toimunud Valgevene reis andis TÜ Pärnu Väärikate ülikooli õppijatele hea võimaluse põgusalt tutvuda Minski ja noore riigi eluga, mis päris mitmel juhul üllatas kogu seltskonda.
[pullquote]Õhtupäikese valguses Minskile lähenedes paistsid valged kõrghooned nagu võimas purjelaevastik kaugusest[/pullquote]Pärnu ja Minski vahemaa on umbes 660 kilomeetrit, mille läbimise aeg sõltub piiri ületamisele kulutatud tundidest. Presto bussijuht Eduard Mihkelsoo on suurte kogemustega ja tema kindlat kätt koges bussirahvas terve teekonna kestel korduvalt. Eduard ütles, et Medininkai kaudu Leedu-Valgevene piiri ületades on tal tulnud bussiga oodata isegi kuus tundi. Meil vedas ja pääsesime minnes pea poole lühema ajaga. Tagasi tulles kulus aega kõigest tunnike.
Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli teadis varem loetu põhjal üht-teist juba sõiduajal jutustada, et osata paremini seda maad märgata ja mõista. Mari tegi väärikatega viis aastat tagasi samuti reisi Valgevenesse, siis küll teiste inimestega.
Veterinaar- ja Toiduamet kooskõlastas Montenegro toiduohutuse-, veterinaar- ja fütosanitaaradministratsiooniga ekspordisertifikaadi, mille tulemusena saavad Eesti ettevõtjad eksportida Eesti kalatooteid Montenegrosse.
Alates eilsest võib Montenegrosse eksportida kõigi Eestis tegevusluba omavate kalakäitlemisettevõtete toodangut, kui on olemas vastav sertifikaat, mida väljastatakse VTA maakondlikes veterinaarkeskustes.
2017. aasta jooksul avas Veterinaar- ja Toiduamet uued turud piimatoodete ekspordiks Eestist Türki, Peruusse, Ukrainasse, Lõuna-Koreasse, Jaapanisse ja Lõuna-Aafrika Vabariiki.
Hetkeseisuga saab Eestist eksportida piimatooteid 45 Euroopa Liidu välisesse riiki, kalatooteid 32 Euroopa Liidu välisesse riiki ning liha- ja lihatooteid kaheksasse Euroopa Liidu välisesse riiki.
Illustratiivne pilt. Foto: Urmas Saard →
Martin Altraja
Veterinaar- ja Toiduameti pressiesindaja
15.-25. märtsini viibis Pärnu Kuninga kooli esindus Erasmus+ projekti „Climates: together for the better“ raames lähetusel Prantsusmaale kuuluval Kariibi meres asuval Martinique’i saarel.
[pullquote]Külastati Saint-Pierre’i linna, kus aastal 1902 toimus saare ajaloo üks jubedamaid katsumusi – katastrofaalne vulkaanipurse, mis tõi kaasa 30 000 inimese silmapilkse surma[/pullquote]Kuna tegu on keskkonnaalase projektiga, millega püütakse tõsta osalevate õpetajate ja õpilaste ning ka kogukondade keskkonnaalast teadlikkust ning vähendada seeläbi kliimamuutusi, nende mõju ja ulatust, lähtuti ka projektikohtumise tegevustes kohaliku keskkonna eripära väärtustamisest ja kohalike aga ka globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamisest.
Partnerkool nimega Collège Edouard Glissant on Kesk-Martinique’i Le Lamentin’i linna üks kahest põhikoolist. Koolis õpitakse inglise, hispaania ja saksa keelt ning tegutsevad ka eriklassid hariduslike erivajadustega õpilastele. Paralleelselt antud Erasmus+ projektiga viisid õpiraskustega õpilased uue õppeaasta algusest alates läbi omaenda veidi lihtsustatud keskkonnaalast projekti, mille eesmärgiks oli väärtustada mangroovide liigilist mitmekesisust, seda eriti olukorras, mil üha suureneva linnastumise eesmärgil ka Martinique’il mangroovid-metsad kaovad. Kool on aktiivne osaleja ka regionaalsetes kliimaalastes keskkonnaprojektides, näiteks said väliskülalised kaasa elada vastuvõtva kooli õpilaste osalemisele Saint-Pierre’is asuvas Loodusteaduste Keskuses toimunud keskkonnaalaste leiutiste võistlusele, kus Edouard Glissanti’i kooli õpilased võistlesid plastpurgi kokkusurumise masinaga, mis aitab plekkpurgid väikseks kokku suruda, et need enne taaskasutusse jõudmist võtaksid vähem ruumi.
Loe edasi: Kuninga kooli esindus osales Kariibidel keskkonnaalasel projektikohtumisel
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva eel külastasid MTÜ Eesti Lipu Seltsi liikmed Stockholmi Metsakalmistul asuvaid tuntud Eesti riigitegelaste ja kultuuriinimeste kalmusid, kus süüdati mälestusküünlad ja asetati sinimustvalged lipud.
Jüri Trei, lipu seltsi esimees, on juba mitmeid aastaid kutsunud üles eriliselt väärtustama kahte kõrvuti olevat tähtsündmust meie rahva ajaloos: kättejõudnud Eesti Vabariigi sajandat juubelit ja peatselt saabuvat Eesti laulupeo 150. aastapäeva. Nende oluliste juubelitähtpäevade eel kutsub Trei laulurahvast ning kõiki teisi inimesi järgima lipu seltsi ning muinsuskaitse seltsi üleskutset, millega palutakse korrastada meie vabadusristi kavaleride, samuti kultuuri- ja riigitegelaste kalmusid kõikjal maailmas.
Jüri Trei Stockholmi Metsakalmistul. Foto: Uudo Kasuk →
Urmas Saard
Tänavu tähistatakse Euroopas kui Euroopa kultuuripärandi aastat. 2018. aasta valik on sümboolne – möödub 100 aastat I maailmasõja lõpust, suurtest muutustest Euroopa kaardil ja mitmete rahvusriikide tekkest.
Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 annab võimaluse tuua esile Euroopa kultuuri olulisust ja seda, mida meil on võimalik teha kultuuripärandi säilitamiseks, edasiandmiseks, digiteerimiseks. Kogu Euroopas korraldatakse 2018. aastal sündmusi, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust kultuuripärandist.
Arheoloogilise väärtusega paikadest arhitektuurimälestisteni, keskaegsetest kindlustest folklooritraditsioonide ja kunstipärandini on Euroopa kultuuripärand Euroopa kodanike ühismälu ja -identiteedi kese.
Euroopa kultuuripärandiaasta läbiviimist Eestis koordineerib Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga, keda nõu ja jõuga toetab kultuuripärandiaasta juhtnõukogu.
Valmimisel on Euroopa kultuuripärandi aasta sündmuste kava. Euroopa kultuuripärandi aasta sündmuste kaudu tutvustame Eestis elavatele inimestele Euroopa, sh. Eesti kultuuripärandit kogu selle mitmekesisuses läbi erinevate avaldumisvormide – arhitektuurist muusikani, rehielamust mõisahäärberini, kirjandusest maastikupärandini.
Muinsuskaitseamet
Šveitsi eestlaste algatusel sündinud projekti eesmärgiks on kinkida 100 pesakasti Eesti sajandaks juubeliks kahele ohusolevale linnuliigile Šveitsis. Need linnud on aed-lepalind ja väänkael, kes sümboliseerivad kaitset, mida vajavad kõik väikerahvad.
Tehes 65 CHF (umbes 62 eurot) suuruse annetuse projekti, saab annetaja endale nimelise pesakasti, mis pannakse üles Šveitsi kahte piirkonda, kus neid linnuliike veel esineb. Linnumaju on kogunenud praeguseks juba 74 tükki ja projekt on veel avatud aasta lõpuni. Täiendavaid teatedi leiab siit.
“Rõugest (Eestist) kaugel olevad inimesed ongi justkui rändlinnud, kes mujal maailmas on oma pesakasti leidnud, kuid saabuvad ikka ja jälle taas koju,” sõnas Mirjam Loertscher.
Kel huvi endalegi nimeline pesakast Šveitsi kaunite metsade vahele soetada, sümboliseerimaks seotust teiste rõugelastega maailmas ning tähistamaks EV 100, saab seda teha veebipoe kaudu. Otselink online shop’i asub aadressil: https://eestiselts.smartcommerce.ch/de/pay?tid=3
Rõuge juurtega Mirjam Loertscher käis eelmisel nädalal projektist ka Terevisioonis rääkimas. Ülekanne on järele vaadatav siit.
