Laupäeval tähistatava Euroopa päeva puhul heiskavad riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eestis lipud. Eesti lippu võivad heisata kõik teisedki.
Riigikantselei tuletab oma kodulehel meelde, et 9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning õitsengu.
Schuman nägi ette institutsiooni loomist, mis ühendaks ning juhiks söe- ja terasetootmist Euroopas. Vähem kui aasta pärast kirjutatigi alla sellise organisatsiooni asutamise lepingule ning algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimumine. Schumani ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks. Euroopa Liidu edasist poliitikat kavandades on Tunne Kelami hinnangul põhjust alati meeles pidada Euroopa ühinemise isa Robert Schumani lausutud juhtmõtet: „Demokraatia on kristlik või seda ei ole üldse.” (Maailma Vaade 13, 2011: „Imalikustunud Euroopa ja maailma kristlased 2011).
Euroopa Ülemkogu otsustas 1985. aastal Milanos toimunud kohtumisel tähistada 9. maid Euroopa päevana ja mainitud tippkohtumise järgsel aastal tehtigi seda esmakordselt.
Euroopa Liidu Euroopa päev on ühtlasi ka Schumani deklaratsiooni aastapäev ehk Schumani päev ja üks Euroopa Liidu sümbolitest, aga siiski mitte terve Euroopa sümbol.
Alates 1986. aastast on 9. maid tähistatud mitmesuguste sündmuste ja pidustustega enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides. Lisaks on Euroopa päev ka lipupäev. Koos Eesti lipuga heiskavad Euroopa Liidu lipu president, riigikogu, valitsus, riigikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ministeeriumid, Eesti Pank, Kaitseväe peastaap ja omavalitsusorganid. Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, aga mitte hiljem kui kell 22.
KU päevatoimetaja