Euroopa Komisjoni poolt korraldatud piiriülese projektina toimus Helsingis kolmas rahvusvaheline dialoog Euroopa Liidu teemal, milles osalesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad ja Soomet esindavad Päris-Soome maakonna seeniorid.
[pullquote]mäletatavasti võrdles Soome president Sauli Niinistö raamatukogu Vana-Kreeka agoraaga[/pullquote]Meenutuseks, et esimene sarnane kohtumine leidis aset eelmise aasta juuni kahel päeval Pärnus. Teist korda koguneti Turus mullu septembris.
Kolmas ja ühtlasi viimane sellesisuline seminar viidi läbi täpselt kolm kuud tagasi avatud väga esinduslikus Helsingi keskraamatukogus Oodi. Kahtlematult omab ka seminari asukoha valik sümboolselt olulist tähendust, sest mäletatavasti võrdles Soome president Sauli Niinistö raamatukogu Vana-Kreeka agoraaga, mis peaks olema kõigile avatud ja lubatud erinevate arvamuste paljususele.
Euroopa Parlamendi valimiste päev on 26. mail ja juba 27. märtsil algab kandidaatide registreerimine. Maria Blässar, Euroopa Komisjoni esinduse Soome asejuht, juhtis tähelepanu vajadusele mõelda sellele, milliste kavatsustega kandidaate me saadame oma riike europarlamenti esindama. Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht, ärgitas oma sõnavõtuga teravaid küsimusi esitama. Näiteks Mari Suurväli, Pärnu Väärikate ülikooli projektijuht, tõstatas küsimuse rahapesust, mis on tema sõnul suuresti Euroopa Liidu riikide vaheline asi. „Kas selle teema ümber võetakse lähemal ajal midagi tõsisemalt arutlusele?”
[pullquote]kindlasti tuleb regulatsioonide rakendamisega veel kõvasti tööd teha[/pullquote]„Jah, kindlasti väga oluline küsimus. Meie piirkond on sellest väga palju mõjutatud. Siin on kaks poolt: üle-euroopalise seadusandluse ja rakendamise pool. Aset leidnud juhtumid pole lähiajalised, vaid puudutavad aastaid 2007 kuni 2014. Nende juhtumite puhul oleks pidanud eeldama suuremat finantsinspektsioonide vahelist koostööd nii Eestis, Taanis, Rootsis kui ka Soomes. Seda praegu ka Euroopa Liidus arutatakse, mida oleks võimalik liikmesriikide koostöö tasandil oluliselt parandada. Juba paar aastat tagasi sätiti pankadele palju karmimad reeglid, mis lõpetas suuresti rahapesu tegevuse. Aga kindlasti tuleb regulatsioonide rakendamisega veel kõvasti tööd teha, mis lõpetaks üksteise süüdistamise ja küsimuste esitamise, mida üks või teine on jätnud tegemata,” vastas Kasemets.
TÜ Pärnu kolledži lektor Valter Parve küsis Kasemetsa arvamust sellest, et mõned aastat tagasi kutsus Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler Angela Merkel Aafrikast ja mujalt piirkondadest kõiki Euroopasse. Kasemetsa sõnul tuleb Merkeli üleskutse puhul silmas pidada tookordset olukorda, kus rahvas oli piiridel raskes olukorras, milleks Euroopa polnud valmis. „Praeguseid migratsiooni numbreid vaadates oleme tagasi kriisieelses ajas,” ütles Kasemets. Lisaks kinnitas Kasemets, et ükskõik mida me soovime või mõtleme, jääb Lääne migratsioon teemaks ka uues Euroopa parlamendis. Küsimuseks on erinevate erakondade poliitilised lahendused.
Ka seekord toimusid paljudel erinevatel teemadel arutelud nelja rühma jaotatud töögruppides, millest päeva lõppedes tehti kokkuvõtted. Rände teemal jäi kõlama seisukoht, et piirikontrolli peab tugevdama ja sisserändajaid tuleb püüda sulandada kiiresti sihtriigi rahva keele- ja kultuuriruumi. Peeti paremaks abistada inimesi nende kodupaikades ja mitte riikides kuhu välja rännates saabutakse.
Suurt huvi tekitas küsimus, kas oleks mõtekas kehtestada üleuroopaline minimumpalga tase. Arvati, et see peaks siiski jääma riikidel erinevaks, kuid tuleks siduda elatustasemega.
Urmas Saard
Samal teemal:
Pärnu väärikad ja Soome seeniorid arutlesid Euroopa Liidu rahastuspoliitika üle
Pärnus rääkisid soomlased ja eestlased kahel päeval Euroopa Liidust
