Eesti soouurimine saab 100 aastat vanaks

Tänavu on Eesti soouurimisel väärikas juubel: 100 aastat tagasi asutas Balti sooparanduse selts Toomale sookatsejaama, mis oli esimene tolleaegse Vene impeeriumi aladel ja üks esimesi kogu maailmas. Sajandi jooksul on Toomal tegutsenud mitu asutust, kuid kõigil neil on olnud ühine eesmärk: uurida soid ning anda edasi teadmisi ja oskusi sooteaduse, sookultuuri- ja maaparanduse kohta.

Tooma jaama asutamine võimaldas hakata Eesti soid sihikindlalt uurima, algul soode kuivendust ja põllumajanduslikku kasutust, hiljem, 20. sajandi teisel poolel, lisandusid soometeoroloogia ja -hüdroloogia pidevvaatlused. Viimastel aastakümnetel on olulisemaks muutunud soode kaitsega seotud uuringud.

Tooma ei kujunenud Eesti soouuringute keskuseks juhuslikult. Veeolusid reguleeriti ja maid kuivendati siinmail juba varem. Aastail 1871–1872 laskis Vaimastvere mõisnik kaevata viie kilomeetri pikkuse ja kahe-kolme meetri sügavuse Suurkraavi ehk Uusjõe Endla järvest läbi raba Sinijärve ning sealt Põltsamaa jõkke. Loe edasi: Eesti soouurimine saab 100 aastat vanaks

Jõgeva viadukt avatakse liikluseks novembri alguses

Ulatuslik tee-ehitus Jõgeva viaduktil lõpeb 7. novembril, mil viadukt taas liikluseks avatakse.

Selleks ajaks on põhilised tööd tehtud. Need tööd, mis jäävad järgmiseks aastaks, liikluse sulgemist kaasa ei too, lubas Lõuna Regionaalse Maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialist Tiit Korn ja lisas, et kindlasti ei võeta sellel aastal ette teekatte märgistamist. Külma ilmaga tehtud markeering ei jää püsima.

Ajal, mil viadukt on liikluseks suletud, toimub ümbersõit Jõgeva aleviku kaudu.  Nelja kilomeetri pikkuse ümbersõidu seisukorra eest vastutab AS Vooremaa Teed. Lõuna Regionaalne Maanteeamet vabandab ebamugavuste pärast, mida ümbersõit liiklejatele põhjustab.

Allikas: Maanteeamet info@mnt.ee

Valmis tagasivaade Jõgeva aleviku seltsipäevale

Foto: Kultuuriselts Vanaveski
Kultuuriselts Vanaveski annab teada, et Jõgeva aleviku III seltsipäevast on möödunud küll juba väheke aega, kuid nüüd sai kokku ülevaatlik pildialbum kogu ettevõtmisest.

Erinevatelt autoritelt kogunes umbes 1800 fotot! Kui peale seltsirahva on ka teistel huvi vaadata mõningaid fotosid sellest sündmusest, saab seda nüüd teha.

Kultuuriselts Vanaveski haub mõtet kunagi näidata ka kõigi autorite fotosid.

Valikut Jõgeva aleviku III seltsipäeval tehtud fotodest on võimalik näha siit.

Allikas: Margus Ess, Kultuuriselts Vanaveski

Palamuse rahvas tahab Lible kuju püstitamisega jäädvustada Kaljo Kiisa mälestust

Lible kuju püstitamist korraldab ja annetusi kogub MTÜ Sokuturi. Sama organisatsioon annab välja ka Oskar Lutsu huumoripreemiat ja aitas rajada Palamuse laste mänguväljaku. 

Lible kuju püstitamiseks on avatud konto SEB Pangas: MTÜ Sokuturi
a/a – 10220105616017
selgitus – annetus Lible kujule.

Suurimad toetajad talletatakse kuju juures oleval infotahvlil.

10.10.10 tööpidu tuleb ka paljudes Eestimaa paikades

10. oktoobril ehk 10.10.10 toimuvad paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on praeguseks registreeritud üle 4000 talgu, aga kuna 15 päeva on veel aega, lisandub talguid iga päevaga. Eestis planeeritakse talguid praeguseks juba 17 linnas.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Mullu korraldas 350.org kõige laialdasema poliitiliste aktsioonide päeva ajaloos, selle käigus leidis aset üle 5000 sündmuse. Tollest päevast alates tekkis võimas efekt – 117 riiki tõotas võtta eesmärgiks 350 ppm CO2 atmosfääris.Et maailma riikide juhtidel ebaõnnestus kliimakokkulepete sõlmimine Kopenhaagenis, tuleb seda enam haarata muudatuste elluviimine enda kätte juba rohujuure tasandil, luues kogukondade jaoks jätkusuutlikke lahendusi ja tugevdates survet muudatusteks.

Vaata Eestis toimuvate talgute kaarti siit.

Seenepäevad siin ja seal

Elistvere looduskeskus on pannud Elistvere loomapargis asuvas aidas üles seenenäituse. Seda saab vaadata kuni 24. septembrini. Seenepäevade kulminatsioon on aga täna, 23. septembril, kui looduskeskuses on külas Helle Väärsi Lahemaalt, kes õpetab seenepaberi tegemist ja räägib seentega lõngavärvimisest. Kohtumine algab kell 15 looduskeskuse saalis. Looduskeskuses saab tutvuda ka eri aegadel välja antud seeneraamatutega. Üritus on tasuta, vaja on aga eelregistreeruda telefonil 525 3395 või elistvere.looduskeskus@rmk.ee.

Laupäeval, 25. septembril kella 10–14 toimub seenepäev Aimla looduskeskuses Sakala puhkealal. Juhendab mükoloog Kadri Pärtel. Loodukeskuse poolt on näitus, seenematk ja seeneroog. Osalejatel olgu kaasas korv ja nuga ning seljas sobilik riietus.Üritus on tasuta. Registreeruda saab telefonil 516 3117 või aimla.looduskeskus@rmk.ee.

Elistvere looduskeskuses tulevad seenepäevad

RMK Tartu-Jõgeva puhkealal Elistvere looduskeskuses toimuvad 21.-24. septembrini seenepäevad, avatakse ka seenenäitus.

Seenepäevade kulminatsiooniks on neljapäev, 23. september, kui kell 15 on looduskeskuses külas Helle Väärsi Lahemaalt, kes õpetab huvilistele seenepaberi tegemist ja räägib seentega lõnga värvimisest.

Looduskeskuses saab tutvuda ka erinevatel aegadel välja antud seeneraamatutega.

Pajusi vald soovib riigilt saneerimist

Et Jõgevamaal Pajusi vallas on möödunud aasta lõpus ja tänavuse alguses vähenenud kaevandamismahud, on valla eelarvetulud kokku kuivanud. Seoses sellega taotleb vald rahandusministeeriumilt saneerimistoetust, kirjutab ajaleht Vooremaa.

Pajusi vallavanema Reet Alevi sõnul on kaevandamisõiguse tasu laekunud tänavu 46,9 protsenti plaanitust. 2009. aastaga võrreldes on langus olnud 82,1 protsenti. Vähem on laekunud ka tulumaksu. Vald on hariduskulude eest võlgu Jõgeva ja Põltsamaa linnadele ning Jõgeva vallale.

Ettevaatust! Pikanäpumehed tegutsevad

Viimasel ajal on sagenenud sissemurdmised Peipsi ääres Lohusuu ja Torma vallas, teatas kylauudis.ee-le üks ärgas kodanik ja palus inimestel oma vara hoolikamalt turvata.

Lohusuu vallamajast varastati  nädal tagasi arvutid. Vilusis murti kolmapäeva öösel sisse garaaži ja viidi väikebussiga ära murutraktor ja kaks muruniitjat. Torma vallas on käidud varastamas kõrvalhoonetest autoosasid.

“Tundub nagu mingid tellitud tööd,” sõnas kodanik. “Tavaliselt algab mingi rahvaste liikumine, kui suvitajad ära lähevad. Rahvas on siin päris hirmul. Igal juhul tasuks inimestel olla valvsad.”

Põltsamaa vein tähistab 90. sünnipäeva

Foto: Põltsamaa Felix

Põltsamaa vein tähistab tänavu 90. sünnipäeva ning seoses sellega on uuendatud Põltsamaa veinide välimust.

Põltsamaa veinide lugu ulatub aastasse 1920. Täpselt nii nagu toona, valmivad ka täna Põltsamaa vaid kodupäikese all küpsenud puuviljadest ja marjadest. Vähemalt kaks aastat laagerdumist Põltsamaa veinikeldrites annavad veinidele meeldivalt küpse maitse ja hõrgu aroomi.

Kohalikku veinitööstust aastaid missioonitundest elus hoidnud Põltsamaa Felix on turule toonud uue välimusega veinid Põltsamaa Tõmmu ja Põltsamaa Kuldne, peagi lisandub neile ka Põltsamaa Punane. Põltsamaa Kuldne passib hästi juustu- või puuviljavaagna kõrvale, Põltsamaa Tõmmu ja Põltsamaa Punane sobivad nii aperitiiviks kui desserdi juurde.

Põltsamaa veinid kannavad märki Kaitstud Geograafiline Tähis, mis on tõenduseks, et need valmivad Põltsamaal.

Allikas: www.felix.ee

Jõgevamaal räägitakse bioenergia võimalustest

Jõgevamaal Puurmani mõisas toimub 13. septembril infopäev kombineeritud tahkekütuse ja biogaasi tootmise võimalustest NATURA 2000 poollooduslike rohumaade biomassist.

Kell 14.00 algavale loengule Puurmani mõisas (Tartu mnt 1, Puurmani alevik) järgneb kl 15.00 lahtiste uste aeg Puurmani vallas Altnurga külas asuvas katseseadmes (seadme asukoht kaardil: Rulli talu)

Samasisuline loeng toimub ka päev hiljem, 14. septembril kell 13.00 Eesti Maaülikooli Metsamajas (Kreutzwaldi 5, ruumis 1B1).

Tehnoloogiat tutvustab projekt PROGRASS (http://tek.emu.ee/kasulikud-materjalid/prograss-projekt/), mida Eestis toetavad rahaliselt Life+ programm ja EMÜ.

Lisainfo ja registreerimine: Indrek Melts, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant, e-post: indrek.melts@emu.ee

Jõgeval püstitati küüslaugurekord

Juba kolmandat korda korraldatud Küüslaugufestival meelitas tänavu Jõgevale ligi 8000 inimest. Päikselist ilma nautinud festival kulmineerus suurima küüslaugu ja kauneima küüslaugukübara valimisega. Suurim küüslauk püstitas ka seniste festivalide rekordi.

Kauneim küüslaugukübar
Konkursi “Eesti suurim küüslauk 2010” võitjaks tuli küüslauk, mille vöökoha läbimõõt oli 91 mm. Võiduküüslauk kasvas Põlvamaal Laheda vallas Lahe külas Raimo Lõhmuse põllul. Jõgeva festivali seniste küüslaugukonkursside ajaloos on see olnud kõige suurema läbimõõduga küüslauk.

Suuruselt teise küüslaugu tõi konkursile Aleksander Sobolev Tartumaalt Võnnu vallast Agali külast (küüslaugu vöökoha läbimõõt 77 mm) ja kolmanda koha võitis Enno Lepiku Viljandimaalt (76 mm). 2008. aasta festivali võiduküüslaugu läbimõõt oli 88 mm ja 2009. aastal “Eesti suurimal küüslaugul” 86 mm.

Tiitliga “Kauneim küüslaugukübar” pärjati Gerly Leit Türilt. Küüslaugufestivali kõige kaunimaks kauplejaks tunnistati Metsakolli Talu eesotsas Kadri Vahesaluga Jõgevamaalt.

Ettevõtjad olid festivaliks valmistunud fantaasiarikkalt, tuues müügilettidele teiste toodete seas küüslaugukommi, -šokolaadi, -õlu, -supi, -moosi, -viina, -liha, -vorsti, -juustu jpm. Kuna küüslauku kasvas möödunud kuiva suve tõttu vähevõitu, tühjenesid müügiletid küüslauguvanikutest juba lõunaks.

Allikas: www.meelejahutaja.ee

Palamuse kihelkonnakooli majas algab homme koolitöö

Vanas Palamuse kihelkonnakooli majas algab 1. septembril taas koolitöö ja seda pärast 35aastast vaheaega. Tõsi küll, koolilaste kilkeid jagub vanasse majja vaid paariks nädalaks.

Jõgeva maavalitsuse teatel lõppes nn „Tootsi koolimajas” õppetöö 1975. aasta kevadel, sest Palamusel valmis siis uus koolihoone. Homme astuvad aga 22 Oskar Lutsu nimelise Palamuse gümnaasiumi esimese klassi last just üle vana koolimaja lävepaku ja alustavad kell 10 klassijuhataja tundi. Õppetöö vanas koolimajas kestab kuni 17. septembrini. Siis lõpeb renoveerimistöö uues koolihoones ja kogu koolipere Palamusel saab jälle kokku.

Palamuse kihelkonnakool 1978. aasta postkaardil. Repro

Vudilat on külastanud 20 000 inimest

Juunis Jõgevamaal Tabivere vallas Kaiaveres avatud kogu pere mängumaad Vudilat külastas suve jooksul 20 000 inimest.

„Meil on hea meel, et külastajad on Vudila omaks võtnud ja mängumaa esimese etapi avamine kujunes niivõrd edukaks. Tagasiside näitab, et Lõuna-Eestis oli senini puudus tervele perele meelahutust pakkuvast keskusest,” ütles OÜ Vudila tegevjuht Kajar Lember. „Jätkame tööd selle nimel, et oma kliente üha paremini teenindada ning pakkuda peredele üha mitmekesisemaid vaba aja veetmise võimalusi.”

Septembris on Vudila avatud laupäeviti ja pühapäeviti kellal 11–18. Vudilas on üle 2000 ruutmeetri katusealust mängupinda, mis võimaldab lustida hoolimata ilmast.

Vudila valmimist on toetanud Leader programmi kaudu Jõgevamaa Koostöökoda ning tuge on saadud ka PRIA maamajanduse mitmekesistamise meetmest.

Vaata lisa!

Jõgeval peetakse laupäeval küüslaugufestivali

Jõgeva kultuurikeskuses toimub laupäeval, 28. augustil kella 10-19 kolmas küüslaugufestival.

Kavas on loeng küüslaugukasvatusest, konkursid „Kauneim küüslauguvanik”, „Küüslaugukübar” ja „Eesti suurim küüslauk”, samuti jääpurika sulatamise võistlus. Kokad ja kaupmehed pakuvad küüslaugusuppi, -kohvi, -juustu, -vorsti, -leiba, -võid, -šokolaadi, -kommi, -moosi, -jäätist, -õlu ja viina, küüslauku röstitult, konserveeritult jne.