Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud

Sel nädalal peetakse üle Eesti mõttetalgud, kus iga maakonna helgemad pead arutavad Eesti visiooni aastaks 2018.

Eesti kasvuvisioon 2018 koondab mitut üksteisega seotud teemat – majanduspoliitika, haridus, avatus talentidele ja sisseränne, sotsiaalsüsteem, ühiskond ja väärtused, välispoliitika, riigivalitsemine jne. Visioonis kujundatakse ühisosa, mis annab vajaliku tõuke erinevate valdkondade arenguks.

Visiooni mõttetalgute läbiviimisel on koostööpartneriteks Arengufond, Teeme Ära – Minu Eesti meeskond, kohapealsed eestvedajad, organisatsioonid ja omavalitsusüksused. Erinevalt 2009. aasta mõttetalgutest on osalejate arv mõttetalgutest piiratud, kuid vabalt omas ringis kaasa mõtlema on oodatud kõik. Selleks võta ühendust korraldusmeeskonnaga aadressil kasvuvisioon@minueesti.ee, et saada täpsemad juhised ja kokkuvõtte vorm. Loe edasi: Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud

Peipsist võib tuleval aastal taas rääbist püüda

Eesti-Vene valitsuste vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjoni istungil kooskõlastati kala püügimahtude riikidevaheline jaotus järgmiseks aastaks. Muuhulgas otsustati taas lubada pisut rääbist püüda, vahendas Postimees.

Eesti kalapüügikvoot suurenes 760 tonni võrra. Nimelt saavad Eesti kalurid 2011. aastal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kala püüda kokku 3779 tonni, sellest ahvenat 1744, latikat 600 ja koha 600 tonni, teatas keskkonnaministeerium. Sel aastal oli ahvena kvoot 1200, latikat sai püüda 460 ja koha 546 tonni.

Üle kümne aasta saab järgmisel aastal Peipsi järvest püüda ka rääbist, kelle püük seoses varude madalseisuga on olnud alates 2000. aastast keelatud. Järgmisel aastal lubatakse rääbisepüüki ühe kuu vältel – 1.-31. juulini ja rääbise püügikvoot on 10 tonni.

2011. aastal on oodata siiavarude jätkuvat vähenemist, mis on tingitud viljakate põlvkondade puudumisest. Tindivaru Peipsi ja Pihkva järvel on endiselt madalseisus seoses röövkalade suure arvukusega ja ebasoodsate keskkonnatingimustega.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2011. aasta teise poolaasta püügirežiim lepitakse kokku juunis 2011 Venemaal toimuval kahepoolsetel konsultatsioonidel.

Võrokesed käisid Jõgeva- ja Lääne-Virumaal
ideid noppimas

Eelmise nädala neljapäeval ja reedel, 11. ja 12. novembril külastas ligi 30 Võrumaa ettevõtjat, omavalitsustegelast, arendustöötajat ja MTÜlast erinevaid Jõgeva- ja Lääne-Virumaa asutusi. Võru maavalitsuse korraldatud kahepäevane ringreis kandis pealkirja „Innovatiivsed ELi projektid Eestis” ja seda toetas Europe Direct Võru teabekeskus.

Vudila peremees Kajar Lember.

Vudila

Kõigepealt viis teekond Jõgevamaale Tabivere valda Kaiavere külla Vudila mängumaale.

Vudila juht Kajar Lember rääkis, et alguses oli plaanis Kaiavere järve äärde Aavo Pikkuusile kuulunud maatükile rajada eliitvanadekodu, ent peagi jõuti arusaamisele, et Eestis puudub kogu pere keskus, kus peale laste saaksid ka emad-isad sisukalt aega veeta. Lastele on kehtestatud teadlikult kõrgem piletihind kui täiskasvanutele.

2009. aastal sai Vudila PRIAlt 4,1 miljonit krooni, see võimaldas ehitada hoonekompleksi koos köögiga.

„Sellist asja ilma toetusteta pärapõrgusse teha ei saa,“ sõnas Lember. „Sama asja väärtus Tallinnas oleks 10 korda suurem.“

Kõige raskem oli Vudilal elektri ja interneti saamine. Külameetme 3.2 abil ehitati torn, mis tagab normaalse netilevi. Elekter oli tänavu suvel seitse päeva ära, voolu saadi sel ajal üksnes tänu oma generaatori olemasolule.

Vudila teeb koostööd ja ühisturundust vahetus läheduses asuvate Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi ja Elistvere loomapargiga. Kolmest külastuskohast koosnevat paketti saab müüa näiteks lätlastele. Öömaja pakutakse Äksi motellis. Loe edasi: Võrokesed käisid Jõgeva- ja Lääne-Virumaal
ideid noppimas

Laulvate kristallkausside kontserdid

müstika valdkondJõgeva maakonna keskraamatukogus toimub homme, 15. novembril kell18 laulvate kristallkausside kontsert. See on meditatiiv-teraapiline kontsertseanss, kus kogu ruumi täidavad kolmeteistkümnest kausist koosneva heliallikate komplekti vibratsioonid.

Parima mõjuga on helikausside kuulamine lamades, soovitatakse kaasa võtta matt ja peale tekk.

17. novembril kelle 18.30 saavad soovijad laulvaid krstallkausse kuulata Võrus Okasroosikese lasteaias ja 24. novembril kell 18.30 Viljandis huvikoolis.

Allikas: tuletee.ee

Põltsamaal avati näitus, mis tutvustab eestikeelse ajakirjanduse kujunemislugu

Tähistamaks eesti ajakirjanduse 244. sünnipäeva avas Pressimuuseum Põltsamaa muuseumis näituse „Post Scriptum. Eesti ajalehe kujundus 1766. aastast tänapäevani”.

Külastajatel on võimalik tutvuda eestikeelse ajalehe kujunemislooga. Ekspopostimuuseumneeritud on valik vanemaid ajalehti. Filmiarhiivi abiga on võimalik vaadata kaadreid ajalehe Postimees valmimisest 1930ndatel aastatel. Näha saab ajalehe küljenduslauda, 2006. aasta maailma ajalehtede kujunduskonkursil Äripäevale omistatud võidukarikat jpm.

Tähendusrikas on, et niisugune suur väljapanek avati just Põltsamaa muuseumis. Aga just siinkandis Põltsamaa külje all Kuningamäel hakkas 1766. aasta hilissügisel ilmuma arstlikke nõuandeid pakkunud perioodiline trükis Lühhike Öppetus, mida peetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. Näitusel on väljas ka originaaleksemplar Lühhikese Öppetuse kümnendast numbrist. Unikaalsust näitusele lisab, et tegu on hetkel ainsa kohaga Eestis, kus meie ajakirjanduse esikväljaanne külastajatele uudistamiseks välja on pandud. Näituse koostasid Roosmarii Kurvits ja Raivo Suni ning kujundas OÜ Trikk.

Näitus on Põltsamaa muuseumis avatud kuni 31. jaanuarini esmaspäevast laupäevani kella 10-16.

Pressimuuseum on 2009. aastal registreeritud eramuuseum, mis tegutseb eesti ajakirjanduse hällis Põltsamaal. Tegemist on esialgu nö projektimuuseumiga, mis püüab huvilistele pakkuda erinevaid ajakirjandusloolisi väljapanekuid. Infot muuseumi tegemiste kohta leiab selle kodulehel www.pressimuuseum.ee.

Pildiloomad ootavad uudistajaid Jõgeval

Põhjakaelkirjak nägi sitikat. Autor: Gunnar Vasemägi
Jõgeva Linnaraamatukogus peetakse sel nädalal Põhjamaade raamatukogunädalat „Maagiline Põhjala“ ja avati Gunnar Vasemägi joonistuste näitus „Pildiloom“.

Juba neljateistkümnendat aastat süüdatakse ühel novembrikuu nädalal hommikuti küünlad, et lugeda nende valguses raamatuid. Põhjamaade raamatukogunädal, mis kannab sel aastal nime „Maagiline Põhjala“, muutis meie raamatukogu laste lugemissaali tõeliselt maagiliseks.

Kindlasti oli selles oma osa A.S. Magnasoni lasteraamatul „Sinise planeedi lugu“, mida kõikjal Põhjamaades sel nädalal loetakse. See on lugu planeedist, kus elavad ainult lapsed. Need lapsed ei saa kunagi suureks. Nad võivad väga hästi olla mitusada aastat vanad… Muidugi on seal ka taimi ja loomi, aga ühtegi täiskasvanut seal ei ela. See planeet on täis imesid, seiklusi ja muinasjutte…

Need lapsed, kes olid tulnud 8. novembrikuu hommikul meie raamatukokku, ei olnud pärit kaugelt siniselt planeedilt, vaid Jõgeva Ühisgümnaasiumi esimesest klassist ja lasteaiast Rohutirts. Kui üks lugu sinisest planeedist kuulatud sai, algas teine. Ja selle loo autor oli juba Gunnar Vasemägi, kes avas siin oma esimese joonistuste näituse „Pildiloom“. Võin julgelt kinnitada, et see sai sama maagiline kui Põhjala ise.

Avamisel laulsid koos lastega toredaid loomalaule Gunnari kolleegid Merlin Haljak ja Gerli Neeme Jõgeva Sordiaretuse Instituudist. Gunnar ja allakirjutanu lugesid aga Ilmar Trulli lõbusaid loomaluuletusi. Tegelikult oleks võinud Gunnar väga hästi need luuletused ka ise kirjutada, sest neliteist aastat tagasi, kui raamatukogu oma praegusesse asupaika kolis, toimusid siin kirjanduslikud omaloominguõhtud, kus noormees aktiivselt osales. Nii ei ole kirjutamine talle mitte võõras tegevus. Aga sel korral lugesime siis Trulli. Loe edasi: Pildiloomad ootavad uudistajaid Jõgeval

Pressimuuseumis Põltsamaal näitus ajalehe kujundusest

Tähistamaks Eesti ajakirjanduse 244. sünnipäeva avas Pressimuuseum eile Põltsamaa Muuseumis näituse “Post Scriptum. Eesti ajalehe kujundus 1766. aastast tänapäevani”.

Väljapaneku näol on tegemist Pressimuuseumi seni olulisima ja mahukaima näitusega. Külastajatel on võimalik tutvuda eestikeelse ajalehe kujunemislooga selle hälliperioodist tänapäevani. Väljas on valik vanimaid eesti ajalehti. Filmiarhiivi abiga on võimalik vaadata kaadreid sellest, kuidas 1930ndatel valmis Postimees. Näha saab Maalehe poolt annetatud ajalehe küljenduslauda, 2006. aasta maailma ajalehtede kujunduskonkursil Äripäevale omistatud võidukarikat ja palju muud.

Näitus püüab esile tõsta fakti, et 1766. aasta hilissügisel hakkas just Põltsamaa külje all Kuningamäel ilmuma arstlikke nõuandeid pakkunud perioodiline trükis “Lühhike Öppetus”, mida peetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. Näitusel on väljas ka originaaleksemplar “Lühhikese Öppetuse” 10. numbrist. Tegemist on ilmselt ainsa kohaga Eestis, kus meie ajakirjanduse esikväljaanne on külastajatele uudistamiseks väljas. Näituse koostasid Roosmarii Kurvits ja Raivo Suni ning kujundas OÜ Trikk. Väljapanekut toetas Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Ajalehenäidistega aitas Eesti Kirjandusmuuseum. Näitus on avatud Põltsamaa Muuseumis esmaspäevast laupäevani kell 10-16 kuni 31. jaanuarini 2011.

Pressimuuseum on 2009. aastal registreeritud eramuuseum, mis tegutseb eesti ajakirjanduse hällis Põltsamaal. Tegemist on esialgu nö projektimuuseumiga, mis püüab huvilistele pakkuda erinevaid ajakirjandusloolisi väljapanekuid. Infot muuseumi tegemiste kohta leiab selle kodulehel www.pressimuuseum.ee.

Laulvate kristall-helikausside kontsert Põltsamaal

Esmaspäeval, 15. novembril kl 18 toimub Põltsamaal keskraamatukogu saalis laulvate kristall-helikausside (Crystal Singing Bowls) meditatiiv-teraapiline kontsertseanss.

Kogu ruumi täidavad kolmeteistkümnest kausist koosneva heliallikate komplekti vibratsioonid. Suurimad neist on poolemeetrise läbimõõduga kausid, millest kostuvad helid mõjutavad kuulajate alumisi energiakeskuseid. Väikseima läbimõõduga helikauss aga paitab oma helidega meie teadvuse kõrgeimaid sfääre.

Kristallkausside komplekt kokku valgustab kogu meid ümbritsevat ning laadib ja puhastab kuulajate füüsilist-, kui ka emotsionaalset-, mõtte- ja vaimkeha. Toimub tasakaalustumine. Taustaks kumiseb Wuhani meistrite gong, mis lisab kogu kontsertseansile oma helilist värvi. Kõik see kokku moodustab teraapilise helimassaži seansi, kus võib ühtäkki leida end helivoogudest kantud meelerännakul. Puhaste toonidega kristallkausid kutsuvad meie keha kaasa laulma ning seeläbi tervenema.

Parima mõjuga on helikausside kuulamine lamades, seepärast soovitavad korraldajad mõnusamaks olemiseks kaasa võtta mati ja pealevõtmiseks teki. Osalemine tasuline.

Jõgeval tuleb kontsert Alo klaveriklassi toetuseks

Homme, 11. novembril toimub Jõgeva kultuurikeskuses heategevuskontsert „Kaunimad laulud” eesmärgiga koguda raha Alo Mattiiseni klaveriklassi toetuseks.

Kontserdil astuvad üles Anna-Mariita Mattiisen, Gerli Padar, Urmas Lattikas, Antti Kammiste, Ivo Linna.

Alo klaveriklass on kavas rajada Jõgeva muusikakooli. Mõttele andis hoogu Alo Mattiiseni tütar Anna-Mariiita, kes annetas koolile isale kuulunud, XIX sajandi lõpust pärit kabinetklaveri.

Lahkete annetajate abiga on plaanis klaver restaureeida ning sisustada koolis muusikaajaloo klass, kus saaks seda eksponeerida.

Heategevuskontsert on üks samm selle idee elluviimisel. Alo klaveriklass on plaanis avada tuleval aastal, mil tähistatakse Alo Mattiiiseni 50. sünniaastapäeva.

Rohkem infot: www.jogevlv.ee

Õpilaste kodu-uurimiskonverentsil esitleti sisukaid töid

2009/2010. õppeaastal valmis Eestimaa 40 koolis 173 koduloolist uurimistööd. Kodu- ja kultuuriloo uurimisega oli seotud üle 350 õpilase. Kokkuvõtteid tehti Tallinna ühisgümnaasiumis toimunud koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil, millest võttis osa 135 õpilast, õpetajat ja külalist 43 koolist üle Eesti. Konverentsiks valmis ka seeriaväljaande „Õpilaste kodu-uurimistöid” 27. number. Plenaaristungil tunnustati sisukamate uurimistööde autoreid.

I  Aja lood: Marleen Reemann „Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr 1” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Helle Ruusmaa); Lagle Pärn „Tšernobõli tuumakatastroof” (Jõgeva täiskasvanute KK, juhendaja Eino Veskis); Karl-Erik Org „Võru judo-klubi Rei ajalugu” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
II Paigalood: Tatjana Grõndzola „Killukesi ukrainlaste eluolust Türi vallas” (Türi Gümnaasium, juhendaja Anne-Ly Seljama); Elin Valdre „Võru kohvikute elu aastani 1940” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Arthur Ruusmaa); Janeli Metsapool „Prandi küla ajalugu ja tänapäev” (Paide Gümnaasium, juhendaja Erika Kranich).
III Talu- ja perelood: Liis Metsatalu „Metsatalu suguvõsa” (Paide Ühisgümnaasium, juhendajad Anne Kivimäe ja Elbe Metsatalu); Anete Sammler „Kuriste talu” (Koigi Põhikool, juhendaja Riina Kuusik); Marion Mölder „Elu Võru linnas vanaema ja ema pilgu läbi 20. sajandi teisel poolel” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
IV Elu ja lugu: Inger Agur „Minu vanaema Ingrid Aguri lugu” (Viljandi C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium, juhendaja Agnes Ümarik); Kadi Mass „Pärnjõe kooli vilistlase Elle Eha-Are elutee ja looming” (Pärnjõe Põhikool, juhendaja Aime Auksmaa); Katrina Meriste „Üks rääkimata lugu Tõrvast pärit tantsijannast Helmi Keernikust” (Helme SIK, juhendaja Mall Lepik).      
V Koolilood * Noortelood: Mailis Rannaveer „Järva-Jaani Kodu-majanduskool (1924–1947)” (Järva-Jaani Gümnaasium, juhendaja Helgi Veemaa); Kristjan Teearu „Ristiküla kool” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Mari Karon); Kaja Markin „Vainupea laste koolitee” (Haljala Gümnaasium, juhendajad Reet Markin ja Külli Heinla).
VI Seda ja teist: etno * pärimus- ja pärandkultuur * loodus: Sirli Kormik „Pärandkultuur Roelas” (Roela Põhikool, juhendaja Maret Tralla); Airiki Talts „Kodukoha Allikukivi ajaloost ja vaatamisväärsustest” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Ly Aasav); Maarja-Liis Mereäär „Muhu pühapaigad” (Kuressaare Gümnaasium, juhendaja Sirje Kereme).
Allikas: Õpetajate Leht

Põltsamaal õpetatakse kolmapäeval metsaomanikele tulusalt metsa majandama

Kolmapäeval, 10. novembril toimub Põltsamaa kultuurikeskuses (Kuperjanovi 1) infopäev metsaomanikele “Kuidas tulusalt metsa majandada: puidu ühismüük”.

Infopäeval antakse ülevaade puiduturu hetkeseisust, tutvustatakse metsamajandamise võimalusi metsaühistu kaudu, tuuakse näiteid ühismüügi praktikast ning jagatakse nõuandeid metsa müügitehingutega seotud lepingute sõlmimiseks.

Infopäevast osavõtt on kõigile erametsaomanikele tasuta. Vajalik eelregistreerimine!

Rohkem infot ürituse kohta vaata siit: http://www.eramets.ee/urituste-kalender?art=1795.

Info ja registreerimine: Evelin Huul, evelin.huul@eramets.ee, tel 683 6066.

IV Kalevipoja uisumaraton toimub 26. veebruaril 2011

Jõgeva maavalitsuses toimunud uisumaratoni korraldustoimkonna koosolekul otsustati IV Kalevipoja uisumaraton korraldada 26. veebruaril 2011. aastal Peipsi järvel.

Start ja finiš on Mustvees. Võistlusdistantside pikkus on 7 km, 25 km ja 50 kilomeetrit. Raja ettevalmistamise ja võistlejate teenindamise korraldavad Mustvee linn, Kasepää ja Pala vald. Võistluste peakohtunikuks on Uno Valdmets.

Osalejate registreerimine algab 1. detsembril 2010 aadressil www.sportinfo.ee.

Täpsem info ja uisumaratoni juhend avaldatakse Jõgeva maavalitsuse kodulehel www.jogevamv.ee

Peagi avatakse Jõgevamaa Koostöökoja ideedevoor

21. novembrist kuni 20. detsembrini on avatud Jõgevamaa Koostöökoja 2011. aasta projektitoetuste jagamise ideedevoor. Kui suur on eelarve, pole praegu veel täpselt teada, kuid taotlejad võivad hakata mõtlema, milliseid projekte nad sooviksid LEADER-meetmesse esitada ning soovi korral tulla oma taotlusega konsultatsiooni saamiseks Jõgevamaa Koostöökoja büroosse.

Täpsema info leiab siit.

Pärimusmuusika Ait läheb tantsuõhtutega tuurile

Eesti Pärimusmuusika Keskus ootab novembri algul viies Eesti paigas tantsulembest publikut labajalavalsist ja näppepillidest kantud tantsuõhtutele.

Projektijuhi Harlet Orasmaa sõnul pistab Viljandi Pärimusmuusika Ait piltlikult öeldes viiuli, mandoliini ja kitarri reisipauna, vinnab kontrabassi õlale, hüüab endaga kaasa kõige nobenäpsemad pillipoisid ja -tüdrukud ning teeb labajalgsel sammul Eestimaale tiiru peale.

“Pakume õhtute algatuseks võimalust osa saada labajalavalsi teemalisest õpitoast, mida juhib mitmekesiste huvidega muusika- ja tantsumees Silver Sepp. “Räägime pärimustantsu ja lavatantsu seostest ning erinevustest ja rändame koos labajalavalsiga läbi ajaloo. Tantsusamme saadab viiulil Karoliina Kreintaal,” selgitas Orasmaa.

Orasmaa avaldas veendumust, et tõelise hoo saavad õhtud sisse näppepillide ansambli Gjangsta tüürimisel. Gjangsta ehk Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamaja näppepillide kvartett tuli kokku 2008. aastal sihiga populariseerida mandoliini ja kitarri kasutamist eesti pärimusmuusikas. Hiljuti ilmus kvartetil debüütalbum “Sipelga
polka”, millelt pärineb suurem osa õhtu jooksul kõlavatest lugudest. Ansamblisse kuuluvad tuntud ja tunnustatud noored pärimusmuusikud Jalmar Vabarna (oktavmandoliin), Villu Talsi (mandoliin), Jaan Jaago (kitarr), Tanel Kadalipp (kontrabass).

“Nende poiste koosmängus on tõelist särtsu, mis ei tohiks ühtki saalis viibijat puudutamata jätta,” sõnas projektijuht.

Kui seni on pärimusmuusika keskus kultuurisündmusi korraldanud peamiselt Viljandis, Tallinnas ja Tartus, siis tantsuõhtud viiakse väiksematesse kohtadesse, kus leidub ohtralt energilist tantsurahvast. Nii ongi lustliku meelega inimesed oodatud 2. novembril Jõgeva gümnaasiumisse, 3. novembril Jõõpre rahvamajja, 4. novembril Värska kultuurikeskusesse, 5. novembril Viljandi Pärimusmuusika Aita ja 6. novembril Kiviõli muusikakooli.

Õpitoad algavad kell 18 ning ansambel Gjangsta päästab oma lood valla kell 20. Erandiks on Viljandi Pärimusmuusika Ait, kus õpituba juhatatakse sisse kell 19 ja tantsupidu kell 20.30.

Lisainfo: Harlet Orasmaa, Eesti Pärimusmuusika Keskuse projektijuht, harlet.orasmaa@folk.ee, tel 558 8702

Rannar Raba

Eesti soouurimine saab 100 aastat vanaks

Tänavu on Eesti soouurimisel väärikas juubel: 100 aastat tagasi asutas Balti sooparanduse selts Toomale sookatsejaama, mis oli esimene tolleaegse Vene impeeriumi aladel ja üks esimesi kogu maailmas. Sajandi jooksul on Toomal tegutsenud mitu asutust, kuid kõigil neil on olnud ühine eesmärk: uurida soid ning anda edasi teadmisi ja oskusi sooteaduse, sookultuuri- ja maaparanduse kohta.

Tooma jaama asutamine võimaldas hakata Eesti soid sihikindlalt uurima, algul soode kuivendust ja põllumajanduslikku kasutust, hiljem, 20. sajandi teisel poolel, lisandusid soometeoroloogia ja -hüdroloogia pidevvaatlused. Viimastel aastakümnetel on olulisemaks muutunud soode kaitsega seotud uuringud.

Tooma ei kujunenud Eesti soouuringute keskuseks juhuslikult. Veeolusid reguleeriti ja maid kuivendati siinmail juba varem. Aastail 1871–1872 laskis Vaimastvere mõisnik kaevata viie kilomeetri pikkuse ja kahe-kolme meetri sügavuse Suurkraavi ehk Uusjõe Endla järvest läbi raba Sinijärve ning sealt Põltsamaa jõkke. Loe edasi: Eesti soouurimine saab 100 aastat vanaks

Jõgeva viadukt avatakse liikluseks novembri alguses

Ulatuslik tee-ehitus Jõgeva viaduktil lõpeb 7. novembril, mil viadukt taas liikluseks avatakse.

Selleks ajaks on põhilised tööd tehtud. Need tööd, mis jäävad järgmiseks aastaks, liikluse sulgemist kaasa ei too, lubas Lõuna Regionaalse Maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialist Tiit Korn ja lisas, et kindlasti ei võeta sellel aastal ette teekatte märgistamist. Külma ilmaga tehtud markeering ei jää püsima.

Ajal, mil viadukt on liikluseks suletud, toimub ümbersõit Jõgeva aleviku kaudu.  Nelja kilomeetri pikkuse ümbersõidu seisukorra eest vastutab AS Vooremaa Teed. Lõuna Regionaalne Maanteeamet vabandab ebamugavuste pärast, mida ümbersõit liiklejatele põhjustab.

Allikas: Maanteeamet info@mnt.ee

Valmis tagasivaade Jõgeva aleviku seltsipäevale

Foto: Kultuuriselts Vanaveski
Kultuuriselts Vanaveski annab teada, et Jõgeva aleviku III seltsipäevast on möödunud küll juba väheke aega, kuid nüüd sai kokku ülevaatlik pildialbum kogu ettevõtmisest.

Erinevatelt autoritelt kogunes umbes 1800 fotot! Kui peale seltsirahva on ka teistel huvi vaadata mõningaid fotosid sellest sündmusest, saab seda nüüd teha.

Kultuuriselts Vanaveski haub mõtet kunagi näidata ka kõigi autorite fotosid.

Valikut Jõgeva aleviku III seltsipäeval tehtud fotodest on võimalik näha siit.

Allikas: Margus Ess, Kultuuriselts Vanaveski

Palamuse rahvas tahab Lible kuju püstitamisega jäädvustada Kaljo Kiisa mälestust

Lible kuju püstitamist korraldab ja annetusi kogub MTÜ Sokuturi. Sama organisatsioon annab välja ka Oskar Lutsu huumoripreemiat ja aitas rajada Palamuse laste mänguväljaku. 

Lible kuju püstitamiseks on avatud konto SEB Pangas: MTÜ Sokuturi
a/a – 10220105616017
selgitus – annetus Lible kujule.

Suurimad toetajad talletatakse kuju juures oleval infotahvlil.

10.10.10 tööpidu tuleb ka paljudes Eestimaa paikades

10. oktoobril ehk 10.10.10 toimuvad paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on praeguseks registreeritud üle 4000 talgu, aga kuna 15 päeva on veel aega, lisandub talguid iga päevaga. Eestis planeeritakse talguid praeguseks juba 17 linnas.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Mullu korraldas 350.org kõige laialdasema poliitiliste aktsioonide päeva ajaloos, selle käigus leidis aset üle 5000 sündmuse. Tollest päevast alates tekkis võimas efekt – 117 riiki tõotas võtta eesmärgiks 350 ppm CO2 atmosfääris.Et maailma riikide juhtidel ebaõnnestus kliimakokkulepete sõlmimine Kopenhaagenis, tuleb seda enam haarata muudatuste elluviimine enda kätte juba rohujuure tasandil, luues kogukondade jaoks jätkusuutlikke lahendusi ja tugevdates survet muudatusteks.

Vaata Eestis toimuvate talgute kaarti siit.

Seenepäevad siin ja seal

Elistvere looduskeskus on pannud Elistvere loomapargis asuvas aidas üles seenenäituse. Seda saab vaadata kuni 24. septembrini. Seenepäevade kulminatsioon on aga täna, 23. septembril, kui looduskeskuses on külas Helle Väärsi Lahemaalt, kes õpetab seenepaberi tegemist ja räägib seentega lõngavärvimisest. Kohtumine algab kell 15 looduskeskuse saalis. Looduskeskuses saab tutvuda ka eri aegadel välja antud seeneraamatutega. Üritus on tasuta, vaja on aga eelregistreeruda telefonil 525 3395 või elistvere.looduskeskus@rmk.ee.

Laupäeval, 25. septembril kella 10–14 toimub seenepäev Aimla looduskeskuses Sakala puhkealal. Juhendab mükoloog Kadri Pärtel. Loodukeskuse poolt on näitus, seenematk ja seeneroog. Osalejatel olgu kaasas korv ja nuga ning seljas sobilik riietus.Üritus on tasuta. Registreeruda saab telefonil 516 3117 või aimla.looduskeskus@rmk.ee.

Elistvere looduskeskuses tulevad seenepäevad

RMK Tartu-Jõgeva puhkealal Elistvere looduskeskuses toimuvad 21.-24. septembrini seenepäevad, avatakse ka seenenäitus.

Seenepäevade kulminatsiooniks on neljapäev, 23. september, kui kell 15 on looduskeskuses külas Helle Väärsi Lahemaalt, kes õpetab huvilistele seenepaberi tegemist ja räägib seentega lõnga värvimisest.

Looduskeskuses saab tutvuda ka erinevatel aegadel välja antud seeneraamatutega.

Pajusi vald soovib riigilt saneerimist

Et Jõgevamaal Pajusi vallas on möödunud aasta lõpus ja tänavuse alguses vähenenud kaevandamismahud, on valla eelarvetulud kokku kuivanud. Seoses sellega taotleb vald rahandusministeeriumilt saneerimistoetust, kirjutab ajaleht Vooremaa.

Pajusi vallavanema Reet Alevi sõnul on kaevandamisõiguse tasu laekunud tänavu 46,9 protsenti plaanitust. 2009. aastaga võrreldes on langus olnud 82,1 protsenti. Vähem on laekunud ka tulumaksu. Vald on hariduskulude eest võlgu Jõgeva ja Põltsamaa linnadele ning Jõgeva vallale.

Ettevaatust! Pikanäpumehed tegutsevad

Viimasel ajal on sagenenud sissemurdmised Peipsi ääres Lohusuu ja Torma vallas, teatas kylauudis.ee-le üks ärgas kodanik ja palus inimestel oma vara hoolikamalt turvata.

Lohusuu vallamajast varastati  nädal tagasi arvutid. Vilusis murti kolmapäeva öösel sisse garaaži ja viidi väikebussiga ära murutraktor ja kaks muruniitjat. Torma vallas on käidud varastamas kõrvalhoonetest autoosasid.

“Tundub nagu mingid tellitud tööd,” sõnas kodanik. “Tavaliselt algab mingi rahvaste liikumine, kui suvitajad ära lähevad. Rahvas on siin päris hirmul. Igal juhul tasuks inimestel olla valvsad.”

Põltsamaa vein tähistab 90. sünnipäeva

Foto: Põltsamaa Felix

Põltsamaa vein tähistab tänavu 90. sünnipäeva ning seoses sellega on uuendatud Põltsamaa veinide välimust.

Põltsamaa veinide lugu ulatub aastasse 1920. Täpselt nii nagu toona, valmivad ka täna Põltsamaa vaid kodupäikese all küpsenud puuviljadest ja marjadest. Vähemalt kaks aastat laagerdumist Põltsamaa veinikeldrites annavad veinidele meeldivalt küpse maitse ja hõrgu aroomi.

Kohalikku veinitööstust aastaid missioonitundest elus hoidnud Põltsamaa Felix on turule toonud uue välimusega veinid Põltsamaa Tõmmu ja Põltsamaa Kuldne, peagi lisandub neile ka Põltsamaa Punane. Põltsamaa Kuldne passib hästi juustu- või puuviljavaagna kõrvale, Põltsamaa Tõmmu ja Põltsamaa Punane sobivad nii aperitiiviks kui desserdi juurde.

Põltsamaa veinid kannavad märki Kaitstud Geograafiline Tähis, mis on tõenduseks, et need valmivad Põltsamaal.

Allikas: www.felix.ee