Rubriik: Eesti

Loov Eesti tootearendusprogramm PESA esimene lend lõpetab rändnäitusega

Nahakunstnik Stella Soomalaise kotid.

Täna lõpetab esimene lend Loov Eesti virtuaalses tootearendusprogrammis PESA osalenuid aastase koolitusprogrammi. Valminudtooteid esitletakse näitustel Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Pärnus. Kandideerimine 2012. aasta tootearendusprogrammi on avatud 5. septembrini.

PESAs valminud toodete hulgast võib leida nii nupuka lahendusega mööblit, ilusaid ja praktilisi rõivakollektsioone, kvaliteetse disainiga aksessuaare kui ka arendavaid mänge. Loov Eesti algatatud PESA aastane virtuaalne koolitusprogramm toetab alustavat ettevõtjat tootearenduse, turunduse, äriplaani koostamise, finatseerimise planeerimise ning strateegilise juhtimise valdkonnas. Programmi on koostanud professionaalsed koolitajad, nõu annavad personaalsed mentorid ning kaasatakse valdkonna eksperte.

Ettevõtjate sõnul on PESA programmis osalemine aidanud eelkõige tootearenduse ning ettevõtluse osas, mis loovinimese jaoks on tihtipeale suurim väljakutse. ”Olen saanud kasulikku tagasisidet, kuidas panna oskuslikult praktikasse seni koolitustelt omandatud teoreetilised teadmised. PESA projekt võimaldab mul enne esikollektsiooniga turule tulemist koos tegutsevate professionaalidega läbi mõelda äri alustalad. Iganädalane kodutöö esitamine distsiplineerib ja aitab etapiviisiliselt oma eesmärgile lähemale jõuda,” rääkis peagi esikkollektsiooni esitlev nahakunstnik Stella Soomlais.

Rändnäitus saab avapaugu Tallinnast, Eesti Disaini Majast ja on külastajatele avatud 19. juunist – 1. juulini.

9.-22. juulini on näitus Pärnumaa Turismiinfokeskuses, 25. juulist – 8. augustini Viljandi Kultuuriakadeemias, 3.-16. septembrini Tartu Loomemajanduskeskuses.

Helen Unt

www.looveesti.ee

Aeg on esitada keskkonnategusid

Keskkonnaministeerium kutsub konkursil Aasta Keskkonnategu 2012 osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on panustanud oma tegudega elukeskkonna paremaks muutmisesse.

Konkursi eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest.

Osaleda saab kolmes kategoorias:
*Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad.

*Aasta Keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud projektid.

*Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte auhinnale saavad kandideerida ettevõtted neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumise, keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö alal.
Kandideerimiseks tuleb vastata konkursiankeedis esitatud küsimustele ning saata ankeet koos konkursitöö materjalidega Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressil keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga aadressil Narva mnt 7a, 15172, märgusõna „Aasta Keskkonnategu 2012“. Ankeete saab esitada kuni septembri lõpuni. Konkursil osalemise ankeedid saab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt aadressil www.envir.ee/keskkonnategu.
Konkursi võitjad kuulutatakse välja hiljemalt 1. detsembriks. Aasta Keskkonnateo ja Aasta Keskkonnateokese võitjate vahel läheb jagamisele 4474 euro suurune preemiafond, millele lisandub ka keskkonnamärgise kasutusõigus. Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte võitjatele antakse samuti keskkonnamärgise kasutusõiguse ja lisaks on võitjatel võimalus esindada Eestit üle-euroopalisel keskkonnasõbralike ettevõtete konkursil. Lisateavet konkursi tingimuste ja eelmiste aastate võitjate kohta leiab Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt.

Läänemere halb seisund ohustab merelinde

Tõmmuvaeras. Autor: Mati Kose

Maailma juhtiv linnukaitseühendus BirdLife International avaldas juuni algul rahvusvahelise liikide punase nimestiku (Red Data List) uuendatud linnustiku osa, kus ülemaailmselt ohustatud liikide hulka on arvatud kaks Eestis veel arvukat mereparti aul ja tõmmuvaeras. Selle põhjuseks on nende kahe liigi Läänemerel talvituva asurkonna väga kiire kahanemine viimase paarikümne aasta jooksul.

Samal ajal on Läänemerel oluliselt vähenenud ka teiste mereliste sukelpartide, nt mustvaera, haha, merivardi ja kirjuhaha arvukus. Viimane on juba varem ohustatud liigiks tunnistatud. Nende muutuste üheks oluliseks põhjuseks peetakse Läänemere halba keskkonnaseisundit – õlireostust, sadamate ja meretuuleparkide arendamist, merepõhja kaevandamist jms. Kuna kõigi nimetatud linnuliikide jaoks on Eesti merealad väga oluliseks läbirände- ja talvituspaigaks, on nende liikide säilimisel ja kaitsmisel Eestil suur vastutus.

Aul. Foto: Mati Kose

Muutused linnustikus kinnitavad, et Läänemere seisundi taastamisse ja selle looduse hoidmisse tuleb suhtuda tõsiselt. Vaatamata viimaste aastate uurimisprojektidele on teadmised Eesti avamerealade loodusväärtustest siiski veel napid. Seetõttu on ilmselt suur osa looduskaitseliselt olulistest avamerealadest seni kaitseta. Eesti Ornitoloogiaühing leiab, et merealade kaitse ja kasutamine tuleb riigi tasemel kavandada ühe või mitme suurema planeeringuga. Tuuleenergia-, kaevandus-, sadamaehitus- ja muude
mereliste arendusprojektide elluviimise eel tuleb aga senisest põhjalikumalt kaaluda nende mõju Läänemerele ja selle elustikule.

BirdLife International (BLI) on maailma suurim keskkonnaorganisatsioonide ühendus, mis on esindatud enam kui sajas riigis üle maailma. Kõigi ca 10 000 maailma linnuliigi ohustatust hindab BLI iga nelja aasta järel. Eestis on BLI ametlik partner Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). EOÜ on 1921. a. asutatud mittetulundusühing, mille eesmärk on Eesti linnustiku uurimine, kaitsmine ja tutvustamine. Ühingusse kuulub üle 400 liikme Eestist ja välismaalt.

Vaata kalakotkast reaalajas: munadest on koorunud pojad

Eesti kuulsaimale kalakotkale on koorunud poeg. Lindude tegemisi saab reaalajas jälgida siit: http://pontu.eenet.ee/player/kalakotkas.html

Alates 2012 kevadest saab veebikaamerate kaudu jälgida Eesti ning Läti kala- ja merikotkaste pesaelu, samuti jätkatakse reaalajas ülekannet Eesti kotkaste talviselt söötmispaigalt. Tegu on Eesti-Läti ühisprojektiga “Kotkad riigipiire ei tunnista”.

Läti kalakotka tegemistesse saab piiluda siit: http://pontu.eenet.ee/player/zivju-erglis.html

Külastusmäng “Unustatud mõisad 2012”

Külastusmängu “Unustatud mõisad” vältel avavad kümned mõisakoolides tegutsevad koolid kuuel päeval suve jooksul oma uksed kõigile külastajatele ja huvilistele. Räpina Muusikakool on Eesti Mõisakoolide Ühenduse ainus huvikool – tulge uudistama!

16. juunil 2012 on mõis avatud 10.00 kuni 18.40, igal täistunnil toimub giidiga jalutuskäik, avatud on miljonivaatega rõdukohvik.
Kell kolm on muusikasõbrad oodatud kella kolme kontserdile!

Külastustasud: pered 3,20, täiskasvanud 1,60, õpilased ja pensionärid 0,90.

Eesti Külaliikumise Kodukant uus projekt

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas projekti Eesti külad 2013 raames
külade ja valdade koostöö kaardistamist.
Liikumine Kodukant maakonnaühendused uurivad, kas valdades on loodud
vabaühenduste katusorganisatsioone. Uuringu eesmärgiks on kaardistada
külade esindajate koostööühendused ning tutvustada avalikkusele
toimivaid ühendusi. Väljaandes Külakiri on ilmunud juba esimesed lood
Vastseliina valla külade ühendusest (veebruar 2012), Rae valla alevike-
ja külavanemate seltsist ning Avinurme külavanemate kojast (juuni
2012). Külakirju saad lugeda ka elektroonselt www.kodukant.ee. Peale
jaanipäeva alustatakse külade andmebaasi koostamisega. Kaardistatakse
külades olevad seltsid, majad ja vanemad. Projekti rahastab
regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab
Põllumajandusministeerium. Projektijuht on külakultuuri valdkonna juht
Külli Vollmer.

Rakveres saab piima automaadist

Rakvere rahval on põhjust rõõmustada, sest Põhjakeskuses töötab Eesti esimene toorpiima automaat.

“Kolmandat nädalat on masin üleval. Katsetame alles,” jääb osaühingu A Piim juhatuse liige Alo Altermann tagasihoidlikuks hoolimata sellest, et Maalehte jõudnud kuulduste kohaselt edeneb toorpiima müük automaadist väga hästi.

Olgugi et alguse asi, Altermann müüdava koguse üle ei nurise. Nädalavahetustel läheb 50–60, argipäevadel 30–40 liitrit päevas. Reklaami pole tehtud sendi eestki. “Enne tee, siis alles kiida ja hõiska,” on automaadi püstipanijate moto.

Praegu on ostjaskond suhteliselt juhuslik, kuid kui ajapikku püsiklientuur tekib, saab ühest automaadist müüa 150–200 liitrit piima päevas. Loe edasi: Rakveres saab piima automaadist

Kümned tuhanded allkirjad püüavad murda põllutoetuste ebavõrdsust

Baltimaade põllumeestel on käimas aegade suurim ühine protestiaktsioon. Kolmes riigis on Brüsseli vastu kogutud kümneid tuhandeid allkirju. Eestimaa kauplustes saab põllumehi oma allkirja andes toetada kuni pühapäevani.

„Mind ei huvita põllumeeste toetused, huvitab odavam toit!” hüüab üks proua Jäneda poodi kadudes. Et põllumeeste eurotoetustel ja toidu hinnal võiks olla seos, ta vist ei aima.

Peaaegu proua kõrval seisab plakat, mis annab teada kavatsusest maksta Eesti põllumeestele 2020. aastal hektari põllumaa harimiseks toetust 156 eurot. Hollandi põllumehed saavad aga 420 eurot. Euroliidu keskmisena seisab Brüsseli toetuskavas 266 eurot.

Ebaõiglus missugune, leiavad Baltimaade põllumehed, kes koguvad praegu allkirju ebaõigluse lõpetamiseks. Ainuüksi Eestis on kampaaniaga liitunud enam kui 200 toidukauplust, kus saab toetusallkirju anda. Tänaseks peaks Baltimaades juba koos olema umbes 30 000 põllumehi toetavat allkirja.

http://www.epl.ee/news/eesti/kumned-tuhanded-allkirjad-puuavad-murda-pollutoetuste-ebavordsust.d?id=64539028

Kodukandi sõbrad Avinurme Puiduaidas

15.06.2012 koguneb Liikumise Kodukant Sõprade Klubi Avinurme Puiduaidas. Läbi aegade on olnud Kodukandiga seotud paljud huvitavad inimesed, kes on panustanud organisatsiooni käekäiku erinevatel viisidel – juhatuse liikmetena, projektijuhtidena,
koostööpartneritena jne. Tänavune aasta on Kodukandi juubeliaasta jõuame oktoobris 15nda verstapostini. Sellest ka meie idee Kodukandi Sõprade Klubi kokkukutsumisest. Miks kutsume sõbrad kokku: et arutleda, kuhu oleme jõudnud ja millised on võimalused edasiminekuks; kuulame oma sõprade häält; peame plaani, kuidas ühte tulla ja ühes olla.
Sõprade kokkukutsumise idee on saanud kutsututelt ohtralt kiidusõnu. Üritus toimub projekti „Ühtetulemine“ raames. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Juuniküüditamisest möödub 71 aastat

Kaheteljeline vagun, mida kasutati inimeste küüditamisel. Foto: wikipedia

Täna möödub 71 aastat juuniküüditamisest. Pille Kippar on kogunud küüditatute lugusid ja avaldanud need hüperajakirjas Mäetaguse. Kylauudised toovad teieni mõned katked nendest.

Korraga valitses tubades tohutu segadus. Lapsed nutsid, sõjaväelased otsisid midagi ning loopisid isa riiuleist raamatuid. Mõned võõrad tõmbasid vooditekke nööriga puntrasse. Ema oli toolilt tõusnud ja ladus kohvrisse naftaliinilõhnalisi lõngavihte. Isa pakkis midagi püssimeeste pilgu all. Sahvrist visati ühte kasti suitsuliha ja poolik hernekott. Ka käsiõmblusmasin mahtus sinna. Eriti valvsalt jälgiti vanemat venda, kui ta oma lauasahtlist võttis mõned õpikud või sulges klaverikaane ja pani portfelli mõni tund tagasi mängitud noodid. “Bõstreje! Bõstreje!- Kiiremini! Kiiremini!” Siis ma veel ei teadnud ega suutnud mõista, et on olemas asju, mida saab teha ainult öö musta katte varjus (Helvi Koppel).

Keegi ei osanud seda ette näha, et viiakse ära ka naised ja lapsed, arvati, et viiakse ainult mehed. Isa koos poolvenna Lembituga põgenes järve taha tallu ning käskis ka 7-aastasel Endlil seda teha. Nende perekonnatuttav ämmaemand Alide Toom arvas koguni, et naisi ja lapsi võeti pantvangiks, kuna mehi ei saadud kätte, mille peale isa tuli oma naiivsuses, mõeldes lastele, välja ning andis ennast ise üles (Endel Muuga).  Loe edasi: Juuniküüditamisest möödub 71 aastat

Puuetega laste vanemad ja hooldajad said infoteatmiku

Tallinna Puuetega Inimeste Koda tutvustab täna infoteatmikku “Abiks puudega lapse perele 2012”, mis on suunatud eeskätt puuetega laste vanematele ja hooldajatele.

Teatmikusse on koondatud ülevaatlik info nii riiklikest kui ka Tallinna linna poolt pakutavatest puuetega lastele ja peredele suunatud teenustest ja toetustest. Lisaks leiab teavet Tallinna Puuetega Inimeste Koja ja erinevate puuetega laste ja peredega tegelevate organisatsioonide kohta, mis aitab saavutada kontakti inimestel, kes soovivad liituda nende ühingutega.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse liige ja teatmiku koostaja Külli Urbi sõnul on puudega lapse ja tema pere toetussüsteem nagu pusle, mille taustapildiks on laps oma vajadustega. Sellise keeruka süsteemi haaramine kriisiolukorras on tõeline väljakutse, võttes vanematelt palju jõudu ja aega. “Selleks, et keerulisel teenuste- toetuste maastikul paremini orienteeruda, oleme sellesse teatmikku koondanud informatsioonipuudega lastele ning nende peredele mõeldud riiklikest ja Tallinna linna toetustest ja teenustest,” märkis Urb.

Infoteatmikke jagatakse Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondades ning Tallinna Linnavalitsuse teenindusbüroos. Elektroonilisel kujul on materjal kättesaadav Tallinna Puuetega Inimeste Koja veebilehel: www.tallinnakoda.ee

Infomaterjali väljaandmist rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja eesmärgiks on kaitsta ja esindada puuetega inimeste huve Tallinna tasandil. Koda on katusorganisatsiooniks 22-le Tallinna puuetega inimeste ühingule. Tallinnas on kokku ligi 24 000 puudega inimese, kellest 4700 kuulub Koja liikmesorganisatsioonidesse.

Prantslased otsivad vabatahtlikke noorteprojekti

Prantsuse organisatsioon Afromedianet korraldab Elukestva Õppe programmi raames praktikumi noortele, kes on huvitatud vabatahtlikust tööst.

Osalejad õpivad tundma AfromediaNeti tegevusi edendamaks piiriülest vabatahtlikkust, mis on suunatud eelkõige noortele. Praktikumis keskendutakse järgmistele teemadele:

noorte mobiilsus ja vabatahtlikkus – Euroopa kodakondsuse tugevdamine;
mittetulundussektori suutlikkuse tõstmine – väljakutsed, edulood ja võimalused;
formaalse ja mitteformaalse õppe edendamine läbi vabatahtlikkuse;
EL välissuhted – EL poliitikad, piiriülene ja rahvusvaheline koostöö kui poliitika instrument;
EL programmid, mis toetavad vabatahtlikkust.

Praktikum toimub 27.–31. mail 2013 Seysselis Prantsusmaal. Kandideerimise tähtajaks on 12. oktoober 2012 ning täita tuleb elektrooniline taotlus aadressil: http://studyvisits.cedefop.europa.eu/index.asp?cid=2&artid=7194&scid=74&artlang=EN

 

Loomakaitsjad kutsuvad roomajaid kaitsma

 Linnaruumi või koduhoovi sattunud rästik võib ohustada inimest ja satub seetõttu ka ise abitusse olukorda.

Madude tapmise asemel saab nad tagasi viia looduslikku keskkonda. 

Möödunud aastal aitasid Eesti Loomakaitse Liidu (ELL) liikmed roomajaid mitmes Eesti paigas.  ELL-il ei ole esialgu veel võimekust roomajatega tegeleda kogu Eestis, kuid abi saavad Lõuna-Eesti, Pärnu-, Lääne- ja Harjumaa elanikud. Lisaks otsesele roomajate abistamisele nõustab liit maaomanikke, kelle aladel maod elavad. ELL peab nõustamist olulisemakski kui looma ümberasustamist.

„Vältimaks madude sattumist koduhoovidesse, on oluline luua neile seal võimalikult ebamugavad tingimused, niita muru ning hoida ümbrus puhtana kivi- ja oksahunnikutest. Kasutada võib ka vibratsioonil töötavaid mutipeletajaid. Huvi humaanse peletamise vastu on üllatavalt suur ja kõnesid info saamiseks on tulnud nii nastikute kui ka rästikute kohta,“ kommenteerib ELL-i roomajate ja eksootiliste loomade spetsialist Kadri Võrel.

Kui madu hammustab, tuleb võimalikult vähe liikuda ja palju lamada. Hammustuskohale panna külm kompress ja juua palju vett, alkoholi tarbimine on vastunäidustatud ja žguti panek lausa ohtlik. Rästikud on Eesti ainsad mürkmaod, inimesele nende mürk enamasti eluohtlik pole. Siiski on soovitav pöörduda arsti poole.

Eestis elutsevad maod on looduskaitse all ja nende hukkamine on keelatud. Nõu saamiseks ja roomaja ohutusse kohta toimetamiseks võtke ühendust e-posti aadressil kadri@loomakaitse.eu või telefonil 5665 9888.

Erametsaomanikud saavad reedeni toetust taotleda

Igal kevadel on võimalus taotleda toetust Natura 2000 alal asuvale erametsamaale. Taotlemise periood oli küll 21. mai, kuid kuni 15. juunini on võimalik esitada neid veel hilinenult. Hilinemise korral vähendatakse makstavat toetuse summat hilinenud tööpäevade arvu võrra, iga päeva kohta üks protsent.

Kõige kiirem ja lihtsam viis taotlust esitada on e-PRIA portaali kaudu – https://epria.eesti.ee/epria/ . Samas saab taotlusi esitada ka paberkandjal posti teel, Erametsakeskuses kohapeal või digitaalselt aadressile natura@eramets.ee

Taotlusvormid on saadaval aadressil http://www.eramets.ee/natura-metsa-toetus

Tallinnas tuleb Kadrioru suveõhtu filmist

Laupäeval korraldavad neli Tallinna muuseumi kaheksanda Kadrioru suveõhtu teemal “Elu nagu filmis”.

Sel päeval on tavapärasest filmihõngulisemad E. Vilde, A.H. Tammsaare, Peeter I majamuuseum ning Miia Milda Manda.

Vilde muuseumis (Roheline aas 3) toimub õpituba „Teeme ise videoklipi”, näha saab Charlie Chaplini legendaarseid palu ning kuulata Jaak Lõhmuse loengut maailma ja Eesti tummfilmi ajaloost.

Tammsaare muuseumis (Koidula 12A) avatakse näitus „Tammsaare ja kino”, loenguga „Kino tulek Eesti kirjandusse” esineb Toomas Haug ning päeva lõpetab kontsert, kus klavessiinimuusikat esitab Iren Lill.

Peeter I majamuuseumis (Mäekalda 2) toimuvad giidiga ekskursioonid ning osa saab fotostuudio tegemistest.

Muuseumis Miia Milla Manda (Koidula 21C) õpetatakse lapsi multi- ja tummfilmi tegema, meisterdatakse nukust filmikangelasi, oma käejälje saab jätta muuseumi “Wall of Fame”-ile. Lastega tegeleb Jänku-Juss. Kell 19 toimub muuseumi hoovis tantsuetendus.

Parima mahetootja ja mahetoote konkurss

Alates eilsest saab esitada kandidaate 2012. aasta parima mahetoote ning parima mahetootja konkursile. Konkursside “Parim mahetootja 2012” ja “Parim mahetoode 2012” eesmärk on tunnustada parimaid toojaid ja tooteid ning tutvustada neid ka avalikkusele.

“Juba kolmandat korda otsime parimat mahetootjat ja -toodet,” ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. “Mahetoodete nõudlus kasvab: iga aastaga tõuseb tarbijate huvi mahetoodete vastu ning müüginumbrid suurenevad. Turule oodatakse huvitavaid ja maitsvaid toiduaineid just kodumaistelt ettevõtetelt.” Loe edasi: Parima mahetootja ja mahetoote konkurss

Rahvusvaheline maaelu konverents LINC 2012 toimub Lõuna-Eestis

12.–14. juunini kogunevad Euroopa maaelu arengu eestvedajad LINC 2012 konverentsile Tartus ja Lõuna-Eestis. Üritusele oodatakse üle 200 aktiivse maaelu arendaja 15 Euroopa riigist ja delegaate Brüsselist Euroopa Komisjonist.

Konverentsi põhieesmärgiks on edendada võrgustumist ja kogemuste vahetamist Euroopa Leader-piirkondade vahel. LINC toimub juba kolmandat korda, sel aastal Eestis, ning sedapuhku on konverentsi läbivaks teemaks kaasamine ja vabatahtlik töö. Kaasamise võtmes käsitletakse konverentsi seminaridel maaelu arengu seisukohast olulisi teemasid: kohalik toit, maaturism, kogukonnateenused, noored ja seeniorid, kohalikud ressursid ja energeetika. Tutvustamisele tulevad Eesti eesrindlikud Leader-projektid. Loe edasi: Rahvusvaheline maaelu konverents LINC 2012 toimub Lõuna-Eestis

Virukad tõid grillimise meistrivõistlustelt II koha

Naiskodukaitse võistkond Virukad. Foto: erakogu

Laupäeval Pärnu Vallikäärus toimunud toidukultuuri festivali raames peetud grillimise meistrivõistlustel Grillfest saavutas Viru ringkonna naiskond Virukad II koha. Võistkonna moodustasid naiskodukaitsjad Ursula Aal, Urvi Aal, Marit Mägi ja Helle Kivilaid.

Tiimi peakokk Ursula Aal sõnas, et Grillfesti II koht oli suur üllatus, sest konkurents oli võistlustel kõva. Ametlikud tulemused pole veel internetti jõudnud, aga lõppvõistluse tunnuskirjad ürituselt on osalejatel käes. “Kanas saime kolmanda koha ja üldkokkuvõttes II koha,“ rääkis Aal. „Järelikult oli me ribi ja fantaasiaroog ka headel kohtadel,” eeldas Aal. “Nüüd käivad asjad teistmoodi: kanas, ribis ja fantaasiavoorus antakse kolm võitu kätte ja siis arvestatakse üldised punktid kokku. Need kolm esimest, kes võidavad kokkuvõttes, ongi nii-nimetadud tegijad,“ selgitas Aal. Loe edasi: Virukad tõid grillimise meistrivõistlustelt II koha

Soome-Eesti tantsupeo salvestisi saab ette tellida

Alanud on  III Eesti-Soome tantsupeo salvestatud plaatide eeltellimine. Mardivideo OÜ poolt salvestatud plaadil saab kindlasti näha Tamperes Ratina Staadionil 17.juunil toimuvat tantsupeo peakontserti. Plaadile võib tulla ka lisamaterjali, kaamerad on üleval nii Tallinna kui Tampere proovides. Peonädal talletatakse suure peo meeleolud tervest linnast.

Tantsupidu salvestatakse viie kaameraga, kaastöötajaks on ERRSi senine koostööpartner Uno Tormet, kellel on tantsupidude jäädvustamise pikaajaline kogemus.

Tellida saab nii DVD- kui Blu-ray plaati. Esimest soovitame pigem vanemate kineskoopteleri omanikele, uutele lameekraanidele sobib paremat kvaliteeti pakkuv Blu-ray. Viimane vajab eraldi Blu-ray mängijat. Arvutis vaatamiseks vajavad mõlemad plaadid samuti vastavat seadet, DVD seade on enamikes tänapäeva arvutites, Blu-ray seadet lisatakse uutele arvutitele järjest rohkem.

NB! Videoplaate ise kopeerida ja paljundada ei saa!

Loe edasi:

Võistlus Kodu Kauniks kutsub osalema

Ajakiri Kodu & Aed asub taas selgitama tänavusi huvitavamaid ja kauneimaid kodusid ning aedu, et saaksime hea eeskuju najal kõik oma elukeskkonda paremaks muuta. Toimetus ootab aiapreemiate kandidaate 15. juuliks, koduvaldkonnas 15. augustiks.

Ajakirja Kodu & Aed võistlusel Kodu Kauniks tunnustatakse Eesti parimaid kodu- ja aiakujundusi, ajakirja kaudu tutvustatakse laiemalt nende järgimist väärivaid ideid. Peale kodude ja aedade tunnustatakse võistluse Kodu Kauniks raames ka erialast panust mugava ja kauni elukeskkonna kujundamisel.

Loe edasi: Võistlus Kodu Kauniks kutsub osalema

Eesti noori oodatakse Pihkvasse looduslaagrisse

Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Peipsi Koostöö Keskus koos Pihkva Andekate Laste ja Noorte Arendamise Regionaalse Keskusega kuulutavad välja konkursi, et leida osalejaid rahvusvahelisse noorte looduslaagrisse. Laager toimub 23.-29. juulil 2012 Venemaal, Pihkvas ning sinna on oodatud osalema 14-17-aastased noored. Laagrist on oodatud osa võtma 10 noort Eestist ning sama palju ka Lätist ja Venemaalt. Laagri eesmärgiks on tutvustada Venemaa loodust ja traditsioone ning arendada koostööd naabrite vahel.

Täpse päevakava ja lisainfot laagri kohta leiate SIIT. Laager on osalejatele tasuta, korraldatud on transport Tartust laagripaika ja tagasi, majutus ning toitlustus kolm korda päevas, viisa ja tervisekindlustus.

Motivatsioonikiri koos isikuankeediga saata hiljemalt 17. juuniks aadressile kersti.sogel@teec.ee või posti teel aadressile Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Kompanii 10, 51007, Tartu. Teemareale/ümbrikule kirjutada märksõna “Venemaa looduslaager”. Komisjon valib välja 10 parimat tööd, kõiki autoreid teavitatakse konkursi tulemustest.

Loe edasi: Eesti noori oodatakse Pihkvasse looduslaagrisse

Tartu Kunstikooli maalipraktika toimub traditsiooni kohaselt Pühajärvel

Juuni algul kolis Tartu Kunstikool peaaegu täies koosseisus Pühajärvele. Algas igasuvine maalipraktika. Nii on tehtud juba üle 60-ne aasta.
Kahe nädala jooksul võib Sihval ja Pühajärve ümbruses kohata maalikastide ja -alustega värvikaid persoone, kes sealsed maastikupildid paberile talletavad.
Maalipraktika on Tartu Kunstikooli traditsioon aastast 1951. Iga õppeaasta lõpul sõidetakse nädalaks või paariks looduskaunisse kohta Eestimaal. Sel aastal on õpilased majutatud Pühajärve Põhikooli.

Iga päev maalitakse kokku 8 tundi: 4 tundi ennelõunal ja 4 pärastlõunal. Iga päev valmib kaks A2 formaadis tööd. Uue päeva alguses antakse uus teema: näiteks maalitakse metsa või järve, inimesi või hooneid. On tehtud ka öömaalimist, kus hommikul selgub, et ööhämaruses on valitud paletilt eriti intensiivsed toonid.
Pühajärvele sõidavad esimeselt ja teiselt kursuselt 47 õpilast. Lisaks mõned täiskasvanud õppijad, vilistlane Jaan Rõõmus ning õpetajad Vilja Vendelin-Reigo ning Hillar Uudevald. Maalipraktikal juhendavad maalikunstnikud Peeter Krosmann, Marina Aleksejeva ja Olivia Lipartia ning keraamik Tõnis Kriisa.
Tartu Kunstikool