Eesti

Käib registreerumine EMSLi suvekooli

Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste lIidu (EMSL) XIII suvekool vaatab lähemalt ettevõtete vabatahtlikku tegevust 26. – 27. augustil Rakveres. Aga juba täna võib registreeruda aadressil www.ngo.ee/suvekool.

Tähelepanu all on küsimus: kuidas leida ärisektorist professionaalset vabatahtlikku ja hoida teda oma vabaühenduses pikka aega?Suvekoolis vaadatakse vabatahtlikkuse aastale kohaselt otsa uutmoodi armukolmnurgale: vabatahtlikke kaasavatele vabaühendustele, vabatahtlikele ja äriettevõtetele. Täpsemaks teemaks on pikaajaliste professionaalsete vabatahtlike kaasamine ja seda peamiselt äriettevõtetest tulevate vabatahtlike näitel (ingliskeelne mõiste corporate volunteering).

Suvekooli keskmes on professionaalsete vabatahtlike kaasamine ja seda äriettevõtete näitel. Suvekool on nendele, keda huvitavad küsimused:

– Kuidas äriettevõttes vabatahtlikkuse ideed tutvustada?

– Kuidas luua nii äriettevõtte kui MTÜ jaoks kasulik pikaajaline partnerlussuhe?

– Kuidas professionaalsete pikaajaliste vabatahtlike silma (taas) särama panna?

– Kuidas vabatahtlikke tänada ja tunnustada?

Küsimused saavad vastuse erinevates töötubades, aruteludes, praktilistes harjutustes, kindlasti ka meeleolukas ja heas õhkkonnas, mille poolest EMSLi suvekoolil on juba kolmeteistkümneaastane kogemus.

Ettevõtete vabatahtlik tegevus on nende töötajate aja, oskuste ja energia panustamine vabatahtlikku tegevusse vabaühendustes, ingliskeelse mõistena tuntud kui “corporate volunteering”. Kahe päeva jooksul suvekoolis vaatame just professionaalset ja pikaajalist vabatahtlikku tegevust. Kuidas vabaühendus võiks äriettevõttele teha vabatahtlikuks olemise kutse, millest ei saa keelduda; millised on pikaajalise koostöösuhte alused; mida nii vabatahtlik kui vabatahtliku juhendaja võivad sellest õppida, sellest suvekoolis juttu tulebki.

Tartus saab tänasest laenutada rattaid

Täna avatakse Tartu kesklinnas Küüni tänaval (Küüni 7) tõuke- ja jalgrataste laenutus.

MTÜ Eesti Tõukespordi Liit koostöös SA Tartumaa Turismi, Tartu Külastuskeskuse, OÜ Rattaringi ja Ylim OÜ-ga on alustanud Tartu linnas tõuke- ja jalgrataste laenutusega. Eesmärk on pakkuda nii turistidele kui ka linnakodanikele täiendavaid võimalusi tervislikuks ja säästlikumaks liikumiseks ning luua külalistele uus võimalus linnaga tutvumiseks. Tänaseni selline võimalus Tartu kesklinnas puudus.

Laenutatakse ka tõukerattaid. Tegemist on nii täiskasvanutele kui ka lastele mõeldud suurte kaasaegsete tõukeratastega.
Rattalaenutus on avatud iga päev kl 11-20. Rattaid saab laenutada dokumendi alusel. Ühe tunni rattarendi hind on 4 eurot, ühe päeva rendimaksumus on 12 eurot.

Täna algavad Hiiumaal Mõisameistrite päevad

Täna kell 16 avatakse Suuremõisa lossi pargis Hiiumaa vigursaagijate seltsi poolt korraldatavad ja kolm päeva kestvad Mõisameistrite päevad.

Lossi pargis spordihoone tagusel kiigeplatsil ja selle ümbruses toimuvate päevade peategevuseks on suurtest puupakkudest kujude saagimine ja töiste helide tekitamine. Et asi ise ja tööga kaasnevad helid oleksid nauditavamad, tegutsevad koos saagijatega veel sepad ja kiviraidurid. Müra on hoopis muusika, mille peadirigendiks on Ivo Mänd.

Kuna töö on väga mahukas, siis tehakse seda kolm päeva. Läbi nende kolme päeva on võimalik külastajatel jälgida (ka ise kätt proovida) „suure kunsti sündi“ ja samas ka einestada. Pargis saab jalutada ja vaadata lossi kompleksi.

Reede õhtul kell 20.00 süüdatakse kahe tiigi vahelisel platsil tuleskulptuur ning lossihoovis algab rahvalik pidu kus esineb ansambel Ai Velled. Sissepääs peole on tasuta. Avatud on ka Heltermaa hotelli puhvet.

Mõisameistrite päevade ametlik lõpetamine toimub laupäeval, 23. juulil kell 16. Pärast ürituse ametlikku lõppu on võimalik jälgida väikest eeskava ja seejärel algab oksjon, mille viib läbi Artur Valk. Müüki lähevad 1€ alghinnaga kõik kohapeal tehtud tööd. Soovi korral saab valmis kujusid osta enne lõpuoksjonit kokkuleppel meistri ja korraldajaga.

Ürituse peakorraldajaks on Hiiumaa vigursaagijate selts kohaliku omaalgatuse programmi toel. Mõisameistrite päevade läbiviimist toetavad veel Pühalepa vald, Faasion OÜ, Rauapood, Suuremõisa Tuletõrjeselts, Hiiumaa Ametikool, Jetoil.

Lukas Groen: Kui on Gergievi festival, siis miks ei võiks olla Järvi festivali?

Järgmisel nädalal algab Pärnus esimene rahvusvaheline Järvi suvefestival. Järvi dirigentide kursusest välja kasvanud festivalil saab kuulata kümmet kontserti, mida annavad esinejad Eestist ja välismaalt. Festivalil on kolm olulist tahku – Järvide suguvõsa, dirigentide meistrikursus ning festivaliorkester, mis koondab nii Eesti kui välismaa noori muusikuid ning mida juhatab Paavo Järvi.

Festivali juhatuse liige ja üks korraldajatest Lukas Groen andis kylauudised.ee portaalile enne festivali algust intervjuu. Kuigi Groen on hollandlane, rääkis ta eesti keeles.

Järgmisel nädalal on Pärnus algamas esimene Järvi suvefestival. Kas kõik on festivaliks valmis?

Muidugi. Muidugi mitte (naerab).

Mis siis veel on vaja teha?

Tegelikult on kõik korras. Kava on korras, kõik solistid ja muusikud on olemas, teeme praegu viimaseid asju. Kavaraamat on veel teha, finantsasjad vajavad üle vaatamist, aga kõik on korras.

Minnes päris algusesse, siis kuidas sündis Järvi suvefestival?

Kaks aastat tagasi korraldasime esimest korda koos Jüri-Ruut Kanguriga Neeme Järvi meistrikursusi, mis olid enne Oistrahhi festivali osaks. Korraldasime seda Leigol ning see õnnestus hästi. Paar päeva oli ka Paavo Järvi kohal. Siis oli Paavo ja Neeme soov, et läheksime tagasi Pärnusse, seal on alati parem, parem kontsertimaja ja paremad võimalused. Eelmisel aastal olimegi Pärnus tagasi. Mõlematel aastatel oli palju kontserte. Eelmisel aastal oli neid kaheksa või üheksa ja hakkasime juba siis rääkima, et see on festival ja hea tasemega festival. Elasin Hollandis Rotterdamis ja seal korraldati Gergievi festivali. Nii ma mõtlesingi, et kui on olemas Gergievi festival, siis, miks ei võiks olla Järvi festival. Seda enam, et Järvide peres on juba kolm tuntud dirigenti, Neeme Järvi on väga tuntud, ka Paavo Järvi teeb maailmas ilma ja kuulub dirigentide tippu. Ka Kristjan on tubli, teda küll sel aastal pole, aga loodame, et ta tuleb järgmisel aastal. Siis on Teet ja Marius ja teised Järvid, kes käisid eelmisel aastal ja tulevad jälle. Järvidel on ka palju tuntud sõpru maailmas, nii et tuleb esinejaid välismaaltki, näiteks Mikhail Zemtsov Hollandist, Ivry Gitlis on täiesti tippu kuuluv viiulimängija. Festivalile tuleb ka väga palju eestlasi, kes õpivad või töötavad kuskil maailmas, peaaegu kõik tulevad siia ja mängivad festivaliorkestris. Loe edasi: Lukas Groen: Kui on Gergievi festival, siis miks ei võiks olla Järvi festivali?

Rahvusvaheline laager Järvamaal ootab vabatahtlikke

MTÜ Tahe Teha ja Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus kutsuvad vähemalt 18aastaseid noori kandideerima rahvusvahelisse vabatahtlikke laagrisse Järvamaal. Laager toimub 8.-21. augustini, kandideerimise tähtaeg on 1. august.

Juba viiendat korda peetavas laagris osaleb traditsiooniliselt 20 inimest, kellest pooled tulevad laiast maailmast. Varem on laagris osalenud noori Hispaaniast, Itaaliast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Tšehhist, Poolast, Jaapanist, Koreast, Teksasest, Karjalast jne. Noori vahendab Eestisse MTÜ Noortevahetuse ArenguÕhing EstYES.

Laagris tõstetakse au sisse vabatahtlik töö, mida tehakse enamasti avalikus kasutuses olevatel objektidel. Sel aastal pakuvad laagris vabatahtlikele tegevust MTÜ Jalametsa Külaselts, Retla Põhikool, OÜ Estonia, Imavere Vallavalitsus ja MTÜ Lõuna-Järvamaa Lasteabiühing (Oisu Perekodu).

Vabatahtliku panuse eest pakutakse laagrilistele võimalust osaleda vahvatel lõbusõitudel, ekskursioonidel, kanuutamist, õhtuseid piknikke ja palju muud vahvat. Laager pakub head võimalust tutvuda teiste maade kultuuriga ning harjutada võõrkeeli. Majutuse ja toitlustuse pärast laagrilised muretsema ei pea.

Täpsema info kandideerimise kohta leiab Järvamaa infoportaalist ja EstYes kodulehelt.

Värskas saab veeta kirjut päeva

Sel aastal “Peko” lavastusega tuntust kogunud Värska laululava ootab huvilisi 23. juulil kolmandale Seto Folgile, mis kannab alapealkirja “Kirriv päiv”.

Üles astuvad leelokoorid ja Seto kuningriigi parimad pillimängijad. Lisaks saab esinemas näha folklooriansambleid Trallikud ja Kiiora. Õhtu lõpetavad kaks peaesinejat – Svjata Vatra ja Zetod.

Enne folgipeo pidulikku avamist saavad huvilised osa võtta õpitubadest, kus õpetatakse seto leelot meestele ja naistele. Samuti saab külastada Taarka Pärimusteatri Noortestuudio õpituba. Õpitoad toimuvad kella 12.00-14.00 Seto Talumuuseumi rehe ees.

Päeva juhib ülembsootska Ahto Raudoja. Peoplatsil toimub käsitöölaat, koostöös käsitööseltsi Kiravüü´ga saab proovile panna oma käsitööoskused. Avatud on lastetelk, kehakinnituseks pakutakse seto sööki-jooki.

Täpsem info: www.verska.ee või telefonil 529 1619.

Sännas hakatakse valmistama kuppel-pizzaahju

Nädalavahetusel peetava suvelaagri “Kohtumine permakultuuriga” raames toimub 22. juulil kell 15:00 kuppel-pizzaahju teoreetiline ja praktiline koolitus.

Koolitajaks on Stefan Glockner (Aldinga kunsti-ökokülast http://www.aldinga-artsecovillage.com.au/) Austraaliast, kes õpetab pizzaahju tegema. Ahju tegemine algab juba 21. juuli ehk neljapäeva hommikupoolikul ja kestab kaks päeva. Õpituba on avatud kõigile huvilistele ja toimub tasuta.

Lisaks saab 23. juulil kell 15:00 osaleda Sänna Kultuurimõisas niisutussüsteemi ehitamise teoreetilises ja praktilises õpitoas, mida juhendavad Stefan ja Heidi Austraaliast. Õpituba on tasuta ja avatud kõigile huvilistele

Õpitubades osalejatel palutakse kaasa võtta head-paremat teelauale.

Rohkem infot permakultuuri kohta leiab siit.

Teoks saavad esimesed lapselaste ja vanavanemate olümpiamängud

Jõgevamaal asuvas Juula külas toimuvad 24. juulil Eesti esimesed lapselaste ja vanavanemate olümpiamängud. Üritus algab kell 14.00 ja osalema oodatakse kõiki sportliku riietuse ja rõõmsameelsusega varustatud lapselapsi ning vanavanemaid.

Olümpiamängud avatakse avatseremoonial. Toimuvad rongkäik, olümpiatule süütamine ja virgutusvõimlemine. Olümpiaaladena on kavas osavus, taiplikus ja loovus. Lisaks saab võistelda omaloominguvõistlusel “Lapsel on hea ja ohutu olla!”. Päeva lõpetavad suupisted ja medalite sadu.

Üritust toetavad Kohaliku Omaalgatuse programm, Tabivere vald, MTÜ Eesti Naabrivalve, OÜ Vudila.

Buss Maarja-Magdaleenast väljub kell 13.00 ja Tabiverest kell 13.30. Tagasi sõidetakse õhtul kell 18.00.

Juula küla on väike kauni looduse ja paarikümne taluga küla Jõgevamaa kaguservas voorede ja järvede vahel, kus elab püsivalt 75 inimest: on aktiivseid pensionäre, töökaid keskealisi, tublisid noori ja palju rõõmsameelseid lapsi. Küla elanikkond on viimaste aastatega järjest suurenenud ja noorenenud. Külarahvas tegutseb valdavalt oma talumajapidamistes või sõidab iga päev tööle ümberkaudsetesse suurematesse keskustesse: Tartusse, Tabiverre või Jõgevale.

Nava Lava festival kutsub Hella Wuolijoe 125. sünniaastapäevale

22.-24. juulini toimub Eesti ja Läti piiriääres Lillis kuues Nava Lava festifal, mis tänavu on pühendatud Hella Wuolijoe 125. sünniaastapäevale.

Kolme päeva jooksul saab nautida näitemänge, luuleetendusi, klassikalist laulu ja ooperikatkeid. Vaheaegu võib täita matkade, ujumise, marjakorjamise või mulgi toidu maitsmisega.

Kõigil kolmel päeval etendatkse Silvia Soro näidendit “Väike kange mulgi naine”, mis käsitleb Hella Wuolijoe, neiupõlvenimega Ella Marie Murriku lapsepõlve- ja noorusaastaid mulgimaal ja Tartus, kus tema suhtlusringi kuulusid Jaan Tõnisson, Hugo Treffner, Gustav Suits, Aino ja Oskar Kallas ja teised Eesti elus hiljem olulist rolli mänginud inimesed.

Luuleküünis saab luuleteatri raames kuulata Hella Wuolijoe poeemi “Sõja laul” esilavastust Eestis. Luulekava mängivad ja on lavale seadnud Viljandi Kultuuriakadeemia tänavused lõpetajad Ott Kartau, Ragne Veensalu, Kait Kall ja Ivo Reinok.

Näha võib flamenkotantsu Maria Kääri esituses ning kuulata Prantsuse ja Hispaania lauluklassikat mezzosopran Monika Evelin Liivi esituses.

Laste- ja perepäeval on võimalus meisterdada looduslikest materjalidest, mängida erinevaid keskkonna- ja osavusmänge ning vaadata Karksi noorteteteatri “O” etendus “Jäätise kuningriik”.

Täpsema festivali kavaga saab tutvuda siin.

Lennusadamas saab näha senileitutest vanimat laeva

21. juulil kell 18.00 kutsub Lennusadam kõiki Noblessneri sadamasse, et oma silmaga näha Eesti üht vanimat puulaeva. Maasilinna laev on 16. sajandist pärit unikaalne leid ning üks vanimatest senileitud Eesti laevadest, mis renoveeritud kuues Lennusadama muuseumis oma koha leiab.

Puulaevadest räägivad Herkki Haldre Eesti Ajalooliste Laevade seltsist ning merenduse edendaja Jaanus Tamme. Oma silmaga saab näha ajaloolise Maasilinna puulaeva restaureerimisprotsessi ning saab ka ise käed restaureerimisprotsessi külge lüüa! Lisaks Maasilinna laevale saab näha hulgaliselt muid ajaloolisi ja tänapäevaseid puusõidukeid.

Üritus on tasuta!

Noblessneri sadam asub aadressil Tööstuse tn 48. Noblessneri sadamale saab läheneda Tallinna kesklinnast bussiga nr 3. Bussist välja astuda “Kungla” peatuses (ja kõndida natukene edasi) või “Volta” peatuses (ja kõndida natukene tagasi). Tõkkepuudest pääsevad läbi ürituse külalised. Jalgsi tulijail on võimalik koguneda Lennusadama piletikassa ees (Küti 15a/17) 15 minutit enne ürituse algust, kust mööda ranna äärt jalutatakse ürituse toimumispaika.

“Teeme koos muuseumi!” on Lennusadama ürituste sari, mis toob suvetäie põnevust varsti avatava meremuuseumi ajaloolisele õuele. Üritustest saab osa 21. juulist 1. septembrini kuuel korral neljapäeviti. Vaata lisa siin.

Postimuuseumis avab uksed „TEATE ? JAAM”

22.-24. juulini toimuvate Tartu Hansapäevade raames ootab Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum (Rüütli 15, Tartu) osa võtma „TEATE ? JAAM“ töötubadest. Kolmel päeval on võimalik alates kella 11st kuni 18ni omandada uusi teadmisi postimaailmast juhendajate käe all.

Töötubades saab valmistada postkaarte, kirjutada skriptooriumis kalligraafilise kirjaga kaardile, märgistada kaart Hansapäevade templiga, pitseerida ümbrik vahaga ja saata kiri tulevikku. Kiri tulevikku läheb teele aasta pärast, selle võib saata iseendale, sõbrale või jõuluvanale.

Töötubades osalemine on tasuta!

Tartu Hansapäevade täpsema kavaga saab tutvuda siin.

Otsitakse inimest, kes pole käinud Tallinnas

MStudio otsib inimest, kes pole kordagi käinud Tallinnas ja oleks üle 20 aasta vana. Koostöös telekanaliga Kanal 2 tahetakse valmis teha telesaade, mis viib inimese, kes pole pealinna sattunud, sinna kohale. Telesaate idee sündis faktist, et Tallinn on 2011. aasta kultuuripealinn.

Inimestel, kes pole Tallinnas käinud, palutakse ühendust võtta aadressil siim@mstudio.ee

Kanepi Seltsimaja näitetrupp valmistub Jan Rahmani näidendi „Varetepalu“ esietenduseks

Kanepi Seltsimaja näitetrupil on valmimas lavastus, mis keskendub Kooraste juubeliüritusele. Jan Rahmani kirjutatud näitemäng „Varetepalu“ esietendub Kooraste Suurjärve kaldal 23. juulil kell 16. Tegemist on algupärase näitemänguga, mille autor kirjutas Kooraste kandi legendide ja lugude põhjal. Näitemängu lugusid seovad omavahel Kanepi kihelkonnast üles kirjutatud regilaulud, näidendi lõpulaul on autori loodud tekst ja viis. Kui on tegu lauludega, siis vist ei pea tutvustama seltskonda, kelle esituses neid kuuleb. Kuigi muusikaline osa pole ehk nii mahukas ja vaevanõudev võrrelduna ülemulluse suve etendusega „Sooharimine ja südameharidus“, on Kanepi segakoor dirigent Kalev Lindali taktikepi all näiteseltskonnaga koos laval. Kuna tegu on Kooraste oma kandi looga, siis oli lavastajal peaaegu kinnismõte, et omakandi lugusid mängigu oma kandi tegelased. Väga lihtne olnuks kasutada juba teada-tuntud teiste harrastusteatrite näitlejaid. Seda teed me aga ei läinud ja püüdsime leida näidendisse Kanepi poisse ja tüdrukuid.

Praegu käivad veel viimased proovid enne etendust. Anname endast parima alates näitlejatest lõpetades tehnilise meeskonnaga, et etendus siiski korda läheks ja Kooraste küla sünnipäevalised elamuse saaksid.

Etendust „Varetepalu“ saab näha ka 29. juulil kell 20 Rõuges Ööbikuoru laululaval ja 13. augustil kell 19 jällegi Koorastes.

Ülle Sillamäe, näitejuht

Juba sel laupäeval oodatakse tähistama Kooraste küla 500. sünnipäeva

Tänavu möödub 500 aastat Kooraste küla esmamainimisest kirjalikes dokumentides. Nii olulist tähtpäeva tasub väärikalt tähistada. Sel puhul on oodatud Kooraste endised ja praegused elanikud ning külalised 23. juulil Kooraste külla suurele sünnipäevapeole.

Pidu algab kell 12 küla kivi avamise ning õnnistamisega.
Hiljem toimub veel Kooraste raamatu tutvustus ja kohtumine autoritega ja ühine külasupi söömine.

Kanepi näitetrupp Ülle Sillamäe juhendamisel esitab Jan Rahmani Kooraste ainelise näitemängu „Varetepalu“.
Kavas on viiulikontsert.
Kooraste ja Kanepi jahiseltsi trofeede näitust saab vaadata vanas pullilaudas.
Õhtul toimub simman ansambliga “K.O.I”. Vahepaladeks esinevad ka rahvatantsijad.

Eesti Loodusfondi talguregatt startis

ELFi talgud seilasid jahtaga Eesti väikesaartele looduskaitsetöid tegema. Kahenädalane kosutav merereis kannab nime Talguregatt. Kaasas on paras grupp talgulisi, tarvilikud tööriistad ja kahe nädala toidumoon.

Regatt koosneb kahest etapist. Esimene etapp kestab 17.-23. juulini. Sõidetakse marsruudil Manija-Abruka-Virtsu. Abikäsi ulatatakse Manilaiu kõredele ja rannaniitudele ning aidatakse taastada vägevat puisniitu Abrukal.

Teine etapp kestab 23.–31. juulini ja marsruudiks on Kesse-Osmussaar-Vormsi. Teisel etapil tehakse Kesselaiul aiaposte ning aidatakse taastada väärtuslikke loopealseid Osmussaarel ja Vormsil. Reisiliste peale- ja mahaminekuks randutakse 23.
juuli pärastlõunal Virtsu sadamas.

Talguregati kutsusid 2010. aastal ellu ELF ja puulaevaselts Vikan, et minna oma silma ja töökätega väikesaartega tutvust tegema. Tahetakse uurida, kuidas saartel ja sealsel loodusel läheb ning ka omaenda abikäed külge lüüa.

Kõik talgu- ja meresõbrad saavad iga päev Talguregati (b)logiraamatust lugeda regatil osalejate põnevaid juhtumisi, vaadata pilte ja tutvuda huvitava taustainfoga. Regatilised jagavad omi muljeid: http://talguregatt.wordpress.com

Talguregatti toetavad Tallinna Sadam ja Refonda.

Mõniste pakub peredele sportlikku nädalavahetust

23. juulil toimub Mõniste pargis kogupere sportlik suveüritus Mehkamaa triatlon. Lisaks triatlonile saab osaleda perevõistlustel, minitriatlonil ja individuaalaladel.

Mehkamaa triatlonist osavõtuks tuleb moodustada kolmeliikmeline võistkond. Osa tohivad võtta noored alates 15. eluaastast ja võistkonna üks liige peab olema vähemalt 18. aastane. Võistkonnal peab kaasas olema üks ratas. Võistlus ise koosneb kanuusõidust Varstu alt Mõniste sillani, sealt jookseb võistkond Mõniste parki, kus sõidetakse ükshaaval jalgrattaga ümber järve. Aeg läheb kinni võistkonna viimase võistleja järgi. Buss viib võistlejad stardikohta 12.45, et kell 13.00 saaks esimene võistkond startida, järgnevad võistkonnad stardivad väikeste vahedega.

Lastele korraldataval minitriatlonil võisteldakse kahes vanuserühmas – 3-4 aastased ja 5-7 aastased. Minitriatlonil vajavad lapsed samuti jalgratast, mis tuleb endal kaasa võtta.

Individuaalalasid on kolm ja võisteldakse erinevates vanusegruppides. Õhtul paluvad korraldajad kõiki tantusle ansambel Noel saatel.

Üritus on kõigile tasuta. Triatlonil osaleda soovijatel palutakse end registreerida 20. juuliks telefonil 51 99 05 08

Päeva kava:

10.30 – 11.00 algab võistlustele registreerimine

11.00 Mängude avamine

11.15 Võistlus peredele

11.30 Individuaalalad ja lastele algab MINITRIATLON

13.00 TRIATLON

16.00 autasustamine (orienteeruvalt)

Järjekordne Võru folkloorifestival sai ajalooks

Pühapäeval lõppes üheksa riigi ühendorkestri esinemisega järjekordne Võru folkloorifestival, mis sel korral oli pühendatud ehtele.

Enne peo lõppenuks kuulutamist tegi Võru linnavolikogu esimees Erki Saarman teatavaks mõned faktid tänavusest peost. Tänavatantsu tantsis ligi 2000 tantsijat. Nelja päeva jooksul toimus 53 erinevat üritust. Oma kaupu pakkus üle 140 käsitöölise ja kaupmehe. Osales 35 erinevat truppi tantsijaid, lauljaid, pillimängijaid ja seda kõike käis vaatamas ligikaudu 10 000 inimest. „Eestis hoitakse oma kultuuri hästi. Meid on piisavalt palju, et maailmale hüüda: meie laul kostab ja meie meel kestab!“ kinnitas Saarman oma kõnes.

Peakorraldaja Peeter Laursoni sõnul oli see ilus pidu, kus Võru folkloori aardelaegas kogus palju ilusaid ehteid. Peakorraldaja tänas kõiki, nii esinejaid kui pealtvaatajaid ning kutsus külalisi tagasi kas üksi, kambaga või hulgakesi. „See oli pidu südamest südamesse,“ märkis Laurson.

Tuuli Hiiesalu

Haanja metsa all toimusid Field Target laskmise Balti karikavõistlused

Haanjas reedest pühapäevani toimunud rahvusvahelisel Field Target laskmise Balti karikavõistlustel võidutsesid individuaalarvestuses venelased ja leedulased, ent rahvuskoondiste arvestuses teenis kulla Eesti esimene meeskond.

Balti Karikavõistluste absoluutarvestuses võttis võidu venelane Konstantin Grigoriev, kes andis senisele esinduslikumale Eestis toimunud võistlusele kõrge hinnangu. “Venemaa alaliit toetab eestlasi kindlasti, kui Eesti peaks taotlema Field Target laskmise MMi korraldusõigusi 2014. aastaks,” märkis Grigoriev. Sama kinnitas ka Ungari esindaja Zoltan Medvedczki, kelle sõnul olid Lõuna-Eestis korraldatud Balti Karikavõistlused samal tasemel 2010. aastal Ungaris toimunud MMiga.

Field Target on ala, kus välitingimustes võisteldakse õhupüssidest laskmises siluettmärkide pihta, mis on laskjast 7-50 meetri kaugusel. Ala lõid 1980. aastal veretut jahti pooldavad Inglismaa jahimehed. Tänaseks on spordialal kümneid tuhandeid harrastajad üle terve maailma ning maailmaorganisatsiooniga WFTF on liitunud 29 riiki. Eesti on WFTFi liige 2010. aastast.

Konstantin Grigoriev laskis Meeste PCP kategoorias ka viimasel võistluspäeval ülivõimsa tulemuse, 47 tabamust ja teenis kolme päeva kokkuvõttes 138 tabamusega kuldmedali, edestades teiseks tulnud Tallinna Klubi värvides laskvat leedulast Marijus Vaiciust 9 tabamusega ja kolmandaks tulnud kaasmaalast Sergei Subenkot 11 tabamusega. Esimese võistluspäeva liidrina lõpetanud Eesti esilaskur Romi Agar saavutas kolme päeva kokkuvõttes 125 tabamust ning pidi lõpuks leppima neljanda kohaga, kaotades Subenkole vaid 2 tabamusega.

Naiste PCP kategoorias laskis venelanna Galina Yakushina kolmandal päeval 41 tabamusega oma parima tulemuse ja võitis kokkuvõttes 117 tabamusega kuldmedali, edestades teise koha saavutanud venelannat Anna Smirnovat tervelt 30 tabamusega.

Meeste vedrupüssi kategoorias võitis 109 tabamusega kulla leedulane Linas Burvys, edestades teiseks ja kolmandaks jäänud venelasi Aleksandr Kozlovi ja Mihail Shalimovi vastavalt 15 ja 25 tabamusega. Eestlaste parim vedrupüssi laskur oli Meelis Kurvits, kes saavutas neljanda koha ja kaotas Shalimovile 3 tabamusega.

Naiste vedrupüssi arvestuses laskis leedulanna Regina Burviene stabiilselt ka kolmandal päeval, saavutades 31 tabamust ja võites lõppkokkuvõttes kulla 87 tabamusega, edestades seega teisele kohale jäänud eestlast Heli Jalakat 8 tabamusega.

Kolmanda võistluspäeva keskpaigas hakkasid ka Venemaa parimad laskurid väsimuse märke ilmutama, mis võimaldas eestlastel tipptulemuste puudumisele vaatamata realiseerida meeskondlik võit 482 tabamusega, edestades teiseks tulnud Venemaa esimest meeskonda napi 3 punktiga ja Venemaa teist meeskonda juba 10 punktiga.

Võistluse tulemuste kokkuvõtte leiab aadressilt: http://balticcup2011.airguns.ee/results

Võistluspiltide galerii asub aadressil: http://balticcup2011.airguns.ee/media/

Ida-Virumaal avati uus seikluspark

Illuka vallas avati adrenaliinirohke Alutaguse seikluspark, kus saab ennast proovile panna viiel erineval rajal, nautida õhulendu pikal trossilaskumisel ning hüpata Tarzanina alla 9 meetri kõrguselt puult.

Põhjarannikule antud intervjuus märkis MTÜ Mäekeskuse juhatuse liige Robert Peets, et seikluspargi rajamine Illuka valda, Ida-Virumaale annab nii kohalikele elanikele kui Eesti ja välisturistidele võimaluse proovida lisaks tuubimäele veidi ekstreemsemat sportlikku meelelahutust.

Alutaguse Seikluspargi põhiradadele on planeeritud 45 elementi. Pikima trossisõidu pikkuseks on 115 meetrit. Rajad asuvad puude vahel ja puude otsas ning on erineva raskusastmega. Lisaks harjutusrajale leiab pargist erineva raskusastmega põnevaid radasid koos köiellaskumistega üle tuubiraja ning üle suusaraja. Seiklusrajal on 13 meetri pikkune Tarzani hüpe, kus saab kogeda kuni 2 meetrit vabalangemist!

Seiklusparki pääsevad lapsed, kelle pikkus on vähemalt 140 cm. Jalga soovitatakse panna kindlasti kinnised jalanõud.

Uus seikluspark asub Alutaguse Puhke-ja Spordikeskuses ning selle rajas MTÜ Mäekeskus koostöös Illuka valla ning Euroopa Liidult saadud toetuse abiga.

Seikluspargi rajamist teostas Prantsuse ettevõte, kellel on radade ehitamise kogemus aastast 1997.

Rohkem infot seikluspargi kohta leiab siit.

Mulgimaal saab joosta täispikka maratoni

23. juulil oodatakse kõiki jooksuhuvilisi Viljandimaale Mulgi maratonile. Mulgi maraton on Mulgimaa valdasid läbiv jooksumaraton, mille raames toimuvad maratonidistantsi läbivates valdades ja külades erineva pikkusega jooksuvõistlused – lastejooksud, rahvajooksud ja kepikõnnid.

Jooksumaratoni ametlikeks distantsideks on maraton (42,195 km: Mustla – Abja-Paluoja), poolmaraton (21,1 km: Polli – Abja-Paluoja) ja Halliste-Abja jooks (6,5 km: Halliste – Abja-Paluoja). Maratonijooksus selgitatakse ka Viljandimaa meister.

Maratonidistantsi arvestust peetakse seitsmes vanuseklassis (eraldi arvestuses tüdrukud ja poisid ning naised ja mehed). Võistlusklass avatakse ka ühe võistleja korral. Kõikides võistlusklassides peetakse paralleelset arvestust ka võitlusklassi 100+ kohta juhul, kui võistleja registreerub ja kvalifitseerub sellesse võistlusklassi.
Võistlusklassi 100+ saavad kuuluda võistlejad, kes kaaluvad üldjuhul 100 kg või rohkem. Võistlusklassi 100+ avamise ja arvestuse eesmärk on tähelepanu pööramine kaalukamate võistlejate pingutustele ja selle eest nende tunnustamine. Oluline on nende eeskuju vääriv tegevus vastupidavusalaga tegelemisel ja oma tervise eest hoolitsemisel.

Mulgi maraton soovib propageerida tervislikke, karskeid eluviise ja rahva kehalist aktiivsust ning kaasata uusi jooksusõpru tegelema vastupidavusaladega. Lisaks tahetakse pakkuda jooksusõpradele heal tasemel korraldusega maratonil elamusi ja võimalust realiseerida oma sportlikke ambitsioone ning tutvustada spordisõpradele Mulgimaad, kui kaunist ja huvitavat paikkonda läbi sportlike elamuste ja ettevõtmiste

Mulgi maratoni korraldab Mulgimaa Elu Edendamise Keskus koostöös Tarvastu, Karksi, Halliste ja Abja vallaga.

Täpsema info Mulgi maratoni kohta leiab siit.

Saadaval viimased kohad linnalaagrisse

Tartus asuv Anne noortekeskus kutsub juuli viimasel nädalal linna jäänud 10-14 aastaseid noori linnalaagrisse. Eesmärgiks on harjutada meeskonnatööd ja õppida tundma erinevaid meelelahutusvõimalusi Tartu linnas.

Laagrilised külastavad paberimuuseumi ja Tartu linna suvist noortekeskust Supilinna rannas. Lisaks osaletakse filmikoolitusel, käiakse kinos, külastatakse batuudikeskust ja harjutatakse meeskonnatööd megazone’s, õpitakse žongleerima ja žongleerimise palle meisterdama ja palju muud põnevat.

Linnalaagrit toetab Tartu linn ja 35 eurose osalustasu sisse kuulub üks söögikord päevas ja kõik programmis olevad tegevused. Laagrisse on jäänud veel viimased vabad kohad. Laagri kava ja lisainfo leiate Anne Noortekeskuse kodulehelt: http://annenk.tartu.ee/

Võõpsu võõrustab kalasõpru

Kõiki kalamehi oodatakse 23. juulil Räpina valda Võõpsu, kus päikesetõusust loojanguni kestab kalameestepäev.

Peetakse kala, kalasaaduste ja kodutoodangu laata. Kultuurilist meelelahutust pakuvad igal täistunnil Räpina valla taidlejad, külalisesinejad Petseri Rajooni Kultuurimaja laulukoorist ning folkloorikollektiivid Tšehhist, Saksamaalt ja Soomest.

Päevakavasse kuuluvad veel linnuvaatlusretked, kalapüügivõistlus “Võõpsu õngemees”, sportlikud võistlused (sealhulgas näiteks kalamehesaapa vise ja spinningu täpsusvise), laevasõidud ja loengud.

Avatud on õpitoad, kus õpetatakse valmistama kalatoite ja savist voolima. Samuti on avatud näitused kalurikolhoosi ajaloost ja röövpüügist.

Kalameestepäev lõpetatakse muusikaga. Toimub Gerli Padari ja Jüri Aarma juhitud saate “Lauluga maale” salvestus, kus külalisesinejaks on Jaan Elgula. Pärast saate salvestust saab tantsida Kihnu poiste muusika saatel. Samme on lubanud ette näidata tantsurühm “Zelta Ruzins” Lätist.

Üritusel osalemine on kõigile tasuta. Täpsema info kalameestepäeva kohta leiab siit.

Loksa peab merepäeva

23. juulil peetakse Loksal suurt Merepäeva, kus korraldajate kinnitusel jätkub huvitavat tegevust kõigile.

Merepäeva 2011 KAVA:

14.00 – 14.45 Avamine. Mängib Läti noorte puhkpilliorkester

14.45 – 15.30 Mereteemaline luuleprogramm (Eesti klassika) esitab Leesi rahvamaja näitering ja Loksa linna näitetrupp ja külalised Kolgast

14.45 – 16.30 Liivakujude konkurss

14.45 – 18.00 Sportmängud

15.00 – 18.00 Piirivalvekaatriga sõit Hara lahel

16.00 – 17.00 Esinevad Noored Eesti talendid

17.00 – 17.15 Kalasupi ühissöömine

17.15 – 20.00 «LOKSA MERINEITSI 2011» valimine (kolm vooru) žürii koosseisu kuuluvad: Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Loksa linnapea Värner Lootsmann, ärimees Pavel Tsehmister Loe edasi: Loksa peab merepäeva

Kaitseministeerium korraldab Nursis infopäeva

Seoses Nursipalu harjutusväljaku laiendamisega korraldab Kaitseministeerium 25. juulil kell 18.00 Nursi endises koolihoones infopäeva, kus tutvustatakse tehtud uuringuid (mürauuring, rahvastiku küsitlus, maaparanduse ekspertiis) ja vastatakse kõigile harjutusvälja laiendamisega seotud küsimustele.

Vabariigi Valitsuse korraldusega asutati 2008. aastal Rõuge ja Sõmerpalu valda Nursipalu harjutusväli, mis koosneb 99 ha riigikaitsemaast ning 3035 ha maatulundusmaast. Peale Nursipalu harjutusvälja moodustamist esitas Kaitseministeerium Rõuge vallale taotluse harjutusvälja laiendamiseks. Riigikaitsemaad soovitakse suurendada Rõuge valla osas ligikaudu 2000 hektari võrra. Praegu kasutatakse harjutusväljal ühte lasketiiru ning linnavõitluse/teeninduskeskuse ala 99 hektaril.

Läbi riigikaitsemaa laiendamise soovitakse Nursipalu harjutusväljale rajada lisaks olemasolevale lasketiirule seitse erinevat laskevälja, kaks käsigranaadiviskeala, lõhkamispaik, kaugtulerelvade sihtmärgiala, välimajutusala. Kui seni on laskeharjutusi tehtud ühel lasketiirul kergrelvadest, siis tulevikus soovitakse lisaks käsirelvadele läbi viia laskeharjutusi miinipildujate, tankitõrjesuurtükkide ja tankitõrje-relvadega. Uute relvaliikide kasutuselevõtmisega ja kavandatavate tegevustega laskeväljal kaasneb arvestatav negatiivne mõju piirkonna inim- ja looduskeskkonnale. Lasketihedus suureneb oluliselt, laskmisega kaasnev müra on valjem ja ulatub kaugemale senisest. Eeldatav kuuldav laskmismüra ulatub kaugemale kui 10 km, mis tähendab, et müra võib kuulda suuremates keskustes nagu Sõmerpalu, Rõuge, Võru linn.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise dokumentidega saab tutvuda siin.

Luke mõis ootab joonistushuvilisi perepäevale

Sel pühapäeval, 24. juulil kell 12.00 kuni 16.00 kutsub Luke mõis kõiki huvilisi maalimise perepäevale. Seekord õpitakse juhendajate käe all loodust maalima. Joonistusvahendite eest kannavad hoolt korraldajad ise. Osalejatel palutakse võimalusel kaasa võtta piknikutekk. Üritus on tasuta ja tulla võib kogu perega sobival ajal päeva jooksul.

Maalimise perepäeva toetab sihtasutus Keskonnainvesteeringute Keskus. Perepäeva jooksul on avatud ka Luke mõisa kohvik.

Lisainfot leiab Luke mõisa kodulehelt.