Rubriik: Eesti

Uued liikluskeelud ja -piirangud Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve jääl

Seoses jääolude ohtlikuks muutumisega Peipsi järvistul on alates 9. aprillist keelatud liiklemine transpordivahenditega ning jalgsi Peipsi ja Lämmijärve jääl järgnevalt:
Peipsi järvel alates Emajõe suudmest lõuna poole kuni Piirissaareni ja Lämmijärvel;
jõgede ja ojade suudmete avatud veekohtadele lähemale kui 400 meetrit;
Lubatud on jääleminek jalgsi või maastikusõidukiga Peipsi järvel Emajõe suudmest Ida-Viru maakonna piirini ning Peipsi järvel Eesti Vabariigi territooriumil.

Järvele minek tuleb registreerida piirivalvekordonites ning sealt saavad järvele minejad ka infot keelupiirkondade ja järvel valitsevate ohtude kohta. Kordonites hinnatakse pidevalt jääolusid ning järvele minejad peavad arvestama asjaoluga, et praegustes ilmastikutingimustes võiva jääolud muutuda kiiresti veelgi ohtlikumaks.

Lõuna Prefektuuri piiriturvalisuse talituse vanemametnik Margo Sirendi ütles, et piirivalvuritel on väga hea meel, kui inimesed suhtuvad kehtestatud keeldudesse ja piirangutesse mõistvalt, ega seaks oma elu praegustes jääoludes kergekäeliselt ja mõtlematult ohtu.
Agu Lall
Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja

Foto: kalastusinfo.ee

Eestis on avastamata aardeid

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse korraldatud Eesti avastamata aarete konkursi poolfinaali jõudsid taastatud ajalooliste turismisihtkohtadena Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletorn; Mooste mõis; Jaani kvartal Tartus; kolm kaunist Lahemaa mõisat ning Olustvere mõis.
Finaali pääseb neist edasi kolm sihtkohta. Konkursi võitja kuulutatakse välja 5. mail Rotermanni kvartalis.

EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on neljandat korda korraldataval Eesti avastamata aarete konkursil igal aastal erinev teema, mille valib Euroopa Komisjon koos riikide turismiametitega. Sel aastal keskendutakse taastatud ajaloolistele paikadele.
„Kui mullu tunnustasime parimaid veeturismi sihtkohti, siis sel aastal oleme võtnud sihikule kohad, kus on taastatud ja muudetud turismiatraktsiooniks kohalikul ajalool põhinevaid vaatamisväärsusi,” tutvustas Tarmo Mutso.

Konkursile „Eesti avastamata aarded 2011. Turism ja taastatud ajaloolised paigad” laekus kokku üheksa kandidaati. Turismiekspertidest koosnev komisjon valis konkursile esitatud üheksa kandidaadi seast välja viis sihtkohta, mille turismitooteid minnakse testima 18.–20. aprillil. Žürii valib viie poolfinalisti seast pärast välja kolm parimat, mille hulgast selgitab konkursi võitja välja juba rahvusvaheline žürii.

Eelmisel aastal pälvis võitjatiitli SA Võrtsjärv, 2009. aastal Soomaa rahvuspark ning aastal 2008 Viljandi linn.

Tänavu on järekordne haneseire aasta

Tänavu on järjekordne (üle kahe aasta toimuv) hanede riikliku seire aasta. Nagu ikka on seire all kevadrändel peatuvad haned ja lagled ning lisaks valgepõsk-laglede pesitsemine.
Kevadel peatuvate hanede püsiseirealad on Matsalu (kogu laht ja selle ümbrus), Silma (Haapsalu tagalahed ja ümbruskond), Audru polder (kogu Audru piirkond), Võrtsjärve (Võrtsjärv ja sellest itta jäävad alad Kurekülani), Aardla (hõlmab kogu Tartu ümbruse), Vooremaa  (kogu Vooremaa, ööbimiskohad Soitsjärvel ja Saadjärvel) ning Räpina  polder (polder koos ümbruskonnaga, lääne suunas Meelvani).
Seireajad on 11. ja 24. aprill (+/- üks päev) ning 16. mai (eeskätt lagled läänerannikul).
Haned on kohal ja on, keda loendada. Seireloendused on küll n-ö riiklikult organiseeritud, kuid kõigi hanehuviliste lisavaatlused üle kogu Eesti, eriti aga eeltoodud püsiseirealadel on oodatud ning oleks hea saata haneseire koordinaatorile: aivar.leito@emu.ee

ELFi looduskaitsetalgutel käis 4000. osaleja

Talgud on kogu maailmas üha suuremat populaarsust võitev viis puhkuse ja vabatahtliku töö ühendamiseks. Eestis on talgutöö traditsioon tugev ja seda on edukalt rakendatud koristamis- ja heakorrastusaktsioonidena, poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks, aga ka traditsiooniliste töövõtete õpetamiseks ja taaselustamiseks. Siinmail ilmselt kõige kogenum ja edukam talgukorraldaja on Eestimaa looduse fond (ELF).

Eelmisel nädalal jõudsid talgukorraldajad järjekordse verstapostini: 25.-27. märtsil Alam-Pedjal peetud loodus- ja talgulaagris pandi kirja neljatuhandes ELFi loodustalgutel osalenu. Seekord abistati Palupõhja looduskooli puude ladumise, võsaraiumise ja heakorratöödega kooli ümbruses ning metsas augustitormi tandril. Vastutasuks pakkus looduskool oma võimalusi looduse tundmaõppimiseks nii juhendajate abil kui omal käel jõel, luhal, metsas või rabarajal liikudes.

ELFi talgureis kestab tavaliselt kolm kuni viis, vahel koguni 10 päeva. Talguil tehakse looduskaitselisi töid, tutvutakse ümbruskonnaga, käiakse matkaradadel või kuulatakse kohalike loodusetundjate pajatusi, kuid töö ja eneseharimise juurde kuulub ka korralik saun ja lõkkeõhtu laulu ja kitarrimänguga. Talguhooaeg kestab kevadest sügiseni, nii kuidas ilma ja päevavalgust jagub. Talgutest saab lähemalt lugeda ELFi talgulehelt www.talgud.ee.

Kevadpäikese nautimisega tuleb olla ettevaatlik

Lisaks üha eredamalt säravale kevadpäikesele on viimastel päevadel kõneainet andnud Soome kohal avastatud osooniauk. Paarikümne kilomeetri kõrgusel stratosfääris asuva ja Maa elustikku UV-kiirguse eest varjava osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes (DU), mis väljendavad osoonikihi tüsedust merepinnale taandatult tuhandikes sentimeetrites. Kui kogu atmosfäärisambas olev osoon suruda kokku merepinna tasemele, oleks puhast osooni vaid paar millimeetrit (näiteks 300 DU korral 3 mm).

Märtsis on osoonikihi paksus Eesti kohal keskmiselt 380-390 DU, novembris umbkaudu 290 DU. Sügisel ette tulevad lühiajalised osoonikihi õhenemised (28. oktoobril 1999 registreeriti näiteks osoonikihi paksuseks Eesti kohal vaid 210 DU) siin inimestele erilist ohtu ei kujuta, kuna õhus on tolmu ning ilmad pigem pilvised. Ettevaatlikum peaks aga olema, kui õhuke osoonikiht sattub meie kohale aprillis ja mai alguses, kui päike käib juba kõrgelt ning atmosfä&aum l;r on veel tolmust puhas.

Kui reedel, 25. märtsil mõõdeti Tõraveres osoonikihi paksuseks 398 DU, siis nelja päeva pärast oli see näitaja kahanenud vaid 287-le. Ultraviolettkiirguse intensiivsus Eestis siiski kõrgele kerkinud pole: Haapsalus 29. märtsi keskpäeval mõõdetud UV-indeks 3,4 jääb tublisti alla kesksuvistele näitajatele, mis on küündinud Vahemeremaadega võrreldava 8,3 ja 8,6 ühikuni.

Praegu tuleb aga arvestada kohatise lumevaibaga, mis võib peegeldada üle 90 protsenti pealelangevast kiirgusest. Seetõttu jõuab õues viibija naha ja silmadeni tunduvalt rohkem ultraviolettkiirgust, kui pelgalt langeva kiirgusvoo järgi hinnata võiks. Päevitajad ajab jahe ilm ruttu tuppa, aga silmade kaitsmise peale tuleks kindlasti mõelda. Pikemalt särava päikese ja sätendava lumega väljas viibides tasub kanda korralikke päikeseprille, mis lisaks valgusvoo nõrgendamisele sellest ka UV-kiirguse välja filtreerivad.
EMHI

Europarlamendi Eesti saadikud debatil Tartus

“Euroopa uus reaalsus: mitu rongi või mahajäävad vagunid” – sellise moto all toimub 15. aprillil algusega 14.00 toimub Tartu Ülikooli peahoone aulas (Ülikooli 18) Euroopa Parlamendi Eesti saadikute debatt.

Üritust modereerib professor Raul Eamets. Ekspertidena annavad arutelule hinnanguid TÜ rahvusvaheliste suhete lektor Viljar Veebel ja rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane. Korraldavad Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž ning Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis. 

 „Juba palju aastaid on Euroopa Liidus räägitud kahekiiruselisest Euroopast, tänane võlakriis on mitmekiiruselise Euroopa temaatika taas päevakorda toonud. Eesti on kuulunud pigem paipoiste leeri ehk siis kiiresti areneva ja konkurentsivõimelise „Põhjala“ riikide gruppi“ selgitas Eamets teema valikut. Tema hinnangul  on üks põhiküsimusi Euroopa Liidu tuleviku seisukohast see, kas me heidame solidaarsuse printsiibi jäädavalt kõrvale ja tunnistame ausalt, et meil on Euroopa Liidu sees erineva kiirusega arenevad riigid ja regioonid, keda koheldakse samuti erinevalt või deklareerime jaanalinnu kombel, et kõik Euroopa Liidu aluseks olnud põhiväärtused kehtivad tingimusteta alati ja igal pool.
“Jaanalinnu metafooriga haakudes ongi selle debati eesmärk pea liivast välja tõsta ja arutada, mida meie (eestimaalased, kodanikud, tudengid) ELilt ootame ja kuidas seda saavutada? Millised on Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete seisukohad, millisena näevad nemad oma peamisi ülesandeid ja võimalusi ELi arengusuundade kujundamisel,” rõhutas Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis juhataja Kadi Herkül.
Üritust on võimalik online-ülekandena jälgida keskkonnas www.uttv.ee. Esmakordselt on video vahendusel debatti jälgivatel huvilistel võimalus esitada saadikutele küsimusi, saates need debati ajal aadressile  euro@ec.ut.ee.  Parimad küsimused loetakse ette.
Seekordne arutelu on juba kolmas kord, kui Eesti eurosaadikud kohtuvad TÜ aulas, et debateerida Euroopa Liitu puudutavatel teemadel.
Debatil osalemine on tasuta ning registreerimine kohapeal. 

Allikas: EP Infobüroo Eestis

Valimisjärgne ümarlaud heast tavast ja valimiskompassist

Kuigi kõrgema võimu kandja on rääkinud  ja uus Riigikogu koosseis ametisse astunud, pakuvad 2011. aasta Riigikogu valimised kõneainet kauemaks. Toimus ju nende valimiste eel ja tulemusena uusi olulisi arenguid, mille  mõtestamine pakub huvi mitte ainult  toimunu mõistmiseks  vaid ka tuleviku kavandamiseks.  Ümarlaual neljapäeval, 7. aprillil on kavas teha kokkuvõtteid  valimiskampaania ajal tegutsenud hea valimistava valvurite tegemistest ja  valijakompassi  kasutamise tulemustest.
Ümarlaud toimub algusega kell 13.00 Riigikogu teabekeskuses Toompea tn 1.
13.00     Avasõnad – Heiki Sibul
13.10     Hea valimistava valvurite kokkuvõte –  Agu Uudelepp, valvur
Küsimused ja arutelu
13.50     Valijakompassi  kasutusstatistika ja vastukajad –  Liia Hänni ja Kristina Reinsalu, e-Riigi Akadeemia
Küsimused ja arutelu
14.20    Kokkuvõte
Palutakse osalemisest teada anda 6. aprilliks priit.vinkel@vvk.ee või 631 6548.
Ümarlaua korraldab Vabariigi Valimiskomisjon koostöös e-Riigi Akadeemia ja EMSLiga, arutelu modereerib Ülle Madise

Võru maavalitsus ootab Võrumaa Aasta Ema kandidaate

 

Eesti ema monument Rõuges

Läheneva  emadepäeva  eel  kutsub Võru maavalitsus  esitama Võrumaa Aasta Ema tiitli kandidaate. Kandidaate saavad esitada nii  kohalikud omavalitsused, organisatsioonid kui üksikisikud. Võrumaa Aasta Ema tiitlile võib üles seada Võrumaal elava ema, kelle perekonnas kasvab või  on  üles  kasvanud  vähemalt  kaks  tublit  last,  kes  on  tunnustatud  nii oma  ametitöös  kui  ka  perekonna  väärtustamisel  ja  kes  on  ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.

Tiitlit on välja antud alates 2002. aastast, mullu pälvis Võrumaa  Aasta Ema tiitli Laine Värnik. Võrumaa Aasta Ema avalikustatakse emadepäeval 8. mail.

 Ettepanekuid  koos  kandidaadi  lähema  tutvustamise  ja  selle  valiku põhjendustega ootab Võru maavalitsus 25. aprilliks.

Eläjämäng Võrol

5. mahlakuu pääväl mäng Võro liinatiatri edimäst kõrda vahtsõt näütemängu «Loomad», miä eestikiilsele päälkiräle kaemalda om tävveste võrokiilne.

«Olõmi trupiga kokko kogonu vannu inemiisi luu raamatust «Kuis vanal Võromaal eleti»,» selet’ näütemängu kirotaja ja lavastaja Tagametsa Tarmo. «Raamatun inemise kõnõlõsõ, kuis vanastõ eläjit peeti ja kuis parhilla peetäs. Olõmi noid juttõ tsipakõsõ käändnü, tennü eläjide monoloogõs. Eläjä kõnõlõsõ esihindäst ja tuust, kuis inemise näidega ümbre käävä.»

Tagamets ütel’, et etendüs olõ-i õnnõ nal’atükk: «Läbi naaru võinu inemine märki tuu pääle, kuis mi eläjidega ümbre käümi,» ütel’ tä. «Meil lätt vaihõpääl meelest är, et eläjä eläse nigu miiki ja näil omma uma as’a aia.» Tä arvas’, et vanal aol saiva inemise ja eläjä parõmbidõ läbi ku parhilla. «Kas mi no ülepää inämb saami, varsti olõ-i eläjitki inämb – häötämi är kõikaig…» märgot’ tä.

Etendüsen om kõgõ hõelamb elläi jänes: «Eesti loitsõ raamatust loi, et vanastõ oll’ jänes ülepää kõgõ hullõmb elläi, kes inemiisile halva tekk’, mi tükün tä sis kõnõlõs, mille tä tege tuud,» kõnõl’ Tagamets. «Jänes om halv kangõlanõ, kes vöörütäs süü kõik aig tõisi pääle, et timä ei olõ midägi tennü.»

Päält kõnõlõmisõ ajasõ eläjä lava pääl õuhkat. Lõpus võetas kokko, miä tuu õuhka ülepää om, mille tuud juvvas ja kohe tuud määri.

Tagamets ütel’, et mändsengi mõttõn või tükkü pitä järes näütemängolõ «Võrumaa rituaalid» Seokõrdsõ rituaali omma kõnõlõminõ ja õuhkaajaminõ. Muusiga om Tauli Anu puult (kiä mäng ka Lehmä). Kahru mäng Krambi Kaspar-Oskar, Kunna Parindi Mart, Nugist Käose Maive ja Jänest Trolla Agu.

Mille võrokiilsel tükül om eestikiilne päälkiri? Tagamets vöörütäs vastutusõ reklaamiosakunna kaala: ollõv rahvalõ parõmbidõ arvu saia.

5. aprilli Uma Leht

Läänemaal ilmus ingliskeelne tutvustus Eestimaa loodusest

Läänemaal ilmus ingliskeelne trükis Estonia – the heart of European Wildlife, milles esmakordselt tutvustatakse Eesti loodusväärtusi pilguga väljastpoolt sissepoole ehk käsitletud alateemade juures on tähelepanu all liigid ja elupaigad, mis mujal Euroopas on kadumas või puuduvad. Selline lähenemine aitab meil eristuda ja toob välja põhjused, miks loodushuviline mujalt maailmast peaks just Eestit külastama. Tegemist on turundustrükisega, trükise intrigeeriv pealkiri on igati õigustatud ja sisuga kooskõlas.

Trükise valmimine on hea näide koostööst. Kuigi Läänemaa Turism on trükise tellija, leiti läbirääkimistel koostajatega, et terviklikuma tulemuse saavutamiseks tuleb käsitleda väljaandes kogu Eesti loodusrikkusi. Lääne maakonnale on pühendatud eraldi lehekülg ja seegi on tervikpildi juures loogiline, sest maakond tuleb esile oma liigendunud rannajoone ning massilise linnurändega igal kevadel ja sügisel.

Trükise koostasid Marika Mann ja Tarvo Valker ning kujundas Tuuli Mann.

Keila vald kogub ümarlauda erinevad ühendused

Keila vallvalitsus ootab homme kell 18 tegusaid kodanikuühenduste esindajaid  ümarlaua taha.  Arutluse alla tulevad Keila linna ja Keila valla päevaga seonduvad küsimused, kauni kodu selgitamise korraldamine Keila vallas, lähenevad talgud “Teeme Ära 2011”, Kaugtöökeskuse maja kasutamise võimalustest ning paljudest muudest huvitavatest teemadest.

EAS ootab turismiettevõtteid osalema siseturismi toetavas kampaanias “Puhka Eestis”

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) korraldab 17. aprillist 1. maini siseturismi toetava kampaania “Puhka Eestis” ning ootab sellele osalema turismiettevõtteid üle Eesti. Kampaaniat kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on tänavuaastase “Puhka Eestis” kampaania eesmärgiks tutvustada kodumaal puhkamise võimalusi ning suurendada reisimist ka hooajavälisel perioodil.

Loe edasi siit.

Algab Tervisedenduse baaskoolitus koolide tervisenõukogudele

Koolituse eesmärk on anda teadmisi tervise olemusest ja tervisedenduse üldistest põhimõtetest ning tutvustada kaasaegse tervisekasvatuse teoreetilisi ja metoodilisi aluseid ning rakenduslikke aspekte. Koolituse käigus saab tervikliku ülevaade tervist edendavate koolide eesmärkidest ja tegevuste põhialustest, sh. tervisemeeskonna ja -tegevuste juhtimisest, tegevuste planeerimisest ja hindamisest ning õpilaste ja kogukonna kaasamisest tervist edendavatesse tegevustesse. Koolitus toimub 2-päevasena.

Lisainfo ja registreerimisvõimaluse leiad SIIT.

Koeru valla muuseum sai 15aastaseks

Reedel, 1. aprillil tähistati Koeru kultuurimajas Koeru valla muuseumi 15. aastapäeva etendusega “Muuseum on maarahva varaait”. Muuseumi aastapäeval õnnitleti hiljuti 80. sünnipäeva tähistanud Koeru folkloorirühma kunstilist juhti, folklooriringi juhendajat ja valla ajaloo uurijat Juta Rundut. Maavanem Tiina Oraste andis Juta Rundule üle Järvamaa teenetemärgi.

Ants Leppoja foto

Metsaistutuspäevale oodatakse 4000 õpilast

RMK korraldab  6. mail kevadise metsaistutuspäeva, kuhu seekord oodatakse 6.-12. klasside õpilasi. Kohti jagub 4000-le õpilasele, uus
mets pannakse kasvama 75 hektaril üle Eesti.

RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul on metsaistutuspäeva  eesmärk näidata, kuidas toimub Eesti riigimetsa kasvatamine ning pakkuda õpilastele isetegemise kogemust. “Et käimas on rahvusvaheline  metsa-aasta, teeme õpilastele istutamise kõrval ka hariva metsaretke  ning tutvustame säästva metsamajanduse põhimõtteid,“ lisas ta. 

Tänavune metsaistutuspäev on osa RMK igakevadisest koolidele suunatud  loodushariduskampaaniast. Programm sisaldab lisaks istutamisele ja  metsaretkele ka lõunat. Osaliselt kompenseeritakse koolidele ka  transport istutuskohta ja tagasi.

Metsaistutuspäevale registreerimine toimub RMK looduskeskuste kaudu  alates tänasest, 4. aprillist, lisainfo www.rmk.ee/metsakool.

Tänavuse kevadkampaania käigus korraldavad RMK looduskeskused üle Eesti erinevaid loodusharidusprogramme ligi 10 000 õpilastele. Analoogsed kampaaniad toimuvad ka sügisel ja talvel.

Hea tahtega inimesi oodatakse lastekodudesse talgutele

Aktiivsed kodanikud koostöös liikumisega Tere, Sõber! korraldavad 1. mail üle Eesti lastekodudes talguid. Talgute eesmärk on koos asenduskodu (rahvakeeli lastekodu) töötajate ja lastega teha nende lastekodu ümbruses kevadisi heakorratöid, pakkudes vaheldust ning rõõmu koos tegutsemisest. Kõiki huvilisi oodatakse kaasa lööma.

Soovist osaleda või muul moel lapsi aidata võib teada anda Facebook´i lehel http://www.facebook.com/pages/Lastekodulastele-nende-õigused/209505925731773, millega on lühikese aja jooksul liitunud juba üle 700 inimese. Samuti võib ühendust võtta piirkondlike kontaktisikutega.

Kodanikualgatus loodi, et igakülgselt aidata asenduskodudes elavaid lapsi: pakkuda neile sõbrakogemusi ning -tuge väljaspoolt lastekodu, korraldada koos üritusi ning seeläbi suurendada sealsete laste usaldust ning huvi maailma vastu, samuti anda lastele tööoskusi ning teadmisi elust väljaspool asenduskodu, et toetada nende ettevalmistust iseseisvaks eluks.

Sama kodanikualgatus on oma südameasjaks võtnud, et ükski laps ei peaks haiglasse sattudes vanemate puudumise tõttu pikkadeks päevadeks sotsiaalsesse ja emotsionaalsesse isoleeritusse jääma. Nii edastati 28. märtsil pöördumine Sotsiaalministeeriumi poole, kus esitati ettepanekud praeguse seadusandluse muutmiseks või uute õigusaktide vastu võtmiseks, mis tagaks ilma vanemateta haiglas viibivatele lastele elementaarsed õigused: hooliva tähelepanu, piisava inimkontakti ja võimalused mänguks ja arenguks.

Veiko-Peeter Kargu, kodanikualgatuse eestvedaja

Ilmumas on raamat Virtsu poolsaare hariduselu ajaloost

70 aastat on Virtsu poolsaarel lapsi õpetatud. Virtsu Kool tähistas seda sündmust koolimälestuste üleskirjutamisega. Hanila Muuseumi Selts ja Virtsu Kooli meeskond eesotsas projektijuht Anu Mätasega võtsid ette kooli kroonikad, lugesid ja panid kirja huvitavamad faktid kooli ajaloo kohta. Õpilased kogusid kirjalikke ja suulisi materjale, dokumente ning fotosid oma vanemate, õdede-vendade, sugulaste ja tuttavate käest. Kogutud mälestustest koostati näitus. Kooli arhiivist otsiti välja palju huvitavat: õpetajate ja õpilaste luuletusi, fantaasiakirjandeid teemal, milline näeb Virtsu välja 10 või 20 aasta pärast, väga palju fotosid, vanu koolitarbeid, noppeid õpilaste kirjandiapsudest jne.

Kõigest sellest tuli kokku nii palju materjali, et väljaandjad olid sunnitud tegema koguni kaks raamatut: üks raamat ilmub väiksemas mahus paberkandjal, teine, mahukam, aga leiab oma koha veebis kooli koduleheküljel www.virtsukoolx.webs.com. 

Mälestusteraamatu esitlus toimub 8. aprillil Virtsu Kooli tänuõhtul, kuhu on kutsutud kooli parimad õpilased ja nende vanemad.Raamatu väljaandmist toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus kohaliku omaalgatuse programmist.

Airi Aavik,

Virtsu Kooli direktor

Tänavuse Oskar Lutsu huumoriauhinna pälvis Ott Sepp

Oskar Lutsu huumoripreemia tänavune laureaat on näitleja ja lavastaja Ott Sepp.

Stipendium anti pidulikult kätte täna, 3. aprillil Palamuse rahvamajas. Auhinnaga tunnustab Palamuse rahvas neid, kes on eelmise aasta jooksul kõige rohkem rahvast naerutanud. Preemia saaja valitakse rahva pakutud kandidaatide hulgast.

Eelmisel aastal sai huumoripreemia näitleja Tõnu Aav, 2007. aastal pälvis preemia Urvastest pärit luuletaja Contra (Margus Konnula).

Ott Sepp lahkus Palamuselt 50 000 krooni ja ahjuroobiga

Näitleja ja stsenarist Ott Sepp sai täna Palamuse rahvamajas pidulikult kätte Oskar Lutsu huumoripreemia (50 000 krooni), mis on 1987. aastal asutatud naljaauhinna rekordsumma. Mitmetest kingitustest meeldis Sepale eriti ahjuroop, mille andis üle Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.

Ott Sepale Oskar Lutsu huumoripreemia üle andnud Palamuse vallavanem Urmas Astel teatas, et sponsorite abiga kogunev naljaauhinna summa on järjest suurenenud: 2009. aastal sai  Peep Pedmansson   preemiaks 40 000, 2010. aastal Tõnu Aav  41 000, Ott Sepp aga juba 50 000 krooni. Et preemiat on varem jagatud kroonides, kuulutati selle nüüdki välja samas rahaühikus. Preemiaraha kogumist korraldas mittetulundusühing Sokuturi.

Hetk Ott Sepale auhinna üleandmise tseremoonialt.

Lutsu huumoripreemia üleandmisele traditsiooni järgi  ristisid Oskar Lutsu  kihelkonnamuuseumi muuseumipedagoog Aili Kalavus ja  Jõgeva maavanem Viktor Svjtatõšev Ott Sepa  Tootsiks. Maavanem kinkis Ott Sepale ka ahjuroobi tekstiga: Naljaka segamiseks  tõsisega. „Ahjuroop on fantastiline kingitus,“ märkis Sepp ja lisas, et kui naljaka ja tõsise vahekorrast rääkida, siis tema elus ja töös jagunevad mõlemad komponendid pooleks. Oma lemmikstiiliks nalja tegemisel nimetas Ott Sepp musta huumorit.

Vanemuise näitlejale Ott Sepale huumoripreemia andmisel arvestati ennekõike tema naljategemisi (koos Märt Avandiga) telesaates „Tujurikkuja“, filmi „Riigimehed“ stsenaariumi kirjutamist, mängimist kriminaalkomöödias „Kättemaksukontor“ ja teisigi etteasteid.

Jaan Lukas

Paides toimus kvartettide konkurss ja allkirjastati lepinguid

koostöö
Laupäeva, 2. aprilli õhtul allkirjastasid Paide linnapea Kaido Ivask ja rahvusooper Estonia direktor Aivar Mäe koostöölepingu, mis toob Paide linna 720. juubeliaasta puhul sügisel Paidesse rahvusooperi etendused.

konkurssLaupäeval toimus Paides esimest korda üleriigiline kvartettide konkurss “Kuninglik kvartett 2011”. Kvartetid võtsid üksteisega mõõtu Paide kultuurikeskuses toimunud kontserdil ning esitasid oma loomingut õhtul Paide raekojas Paide linna ja rahvusooperi Estonia vahelise koostöölepingu allkirjastamise üritusel.

Raekojas kõiki kvartette tänanud linnapea Kaido Ivask tunnustas muusikute laulu- ja kokkumänguoskust. Konkursi Grand Prix’iga pärjati Rakvere muusikakooli puhkpillikvartett.

Allikas: jarva.ee

Ilmuma hakkab uus huumoriajakiri Pilkaja

Erki Evestus esitles reedel, 1. aprillil  Narva muuseumi kunstigaleriis rahvusvahelise karikatuurinäituse ”Vana ja uus” raames uut huumoriajakirja Pilkaja.
2010. aastal tuli Erki Evestus koos teiste huumorisõpradega ideele taastada Eesti oma naljaajakiri. Uus ajakiri pakub nii lugemist kui ka naljapilte.
Evestus ütles, et lugejaskond on huumoriajakirjal täiesti olemas. Kunagisel huumoriajakirjal Pikker oli 80 000 lugejat.

Hiidlaste positiivse sõnumiga mälestusmärk valmib Saaremaal

mälestmörk
Elo Liivi ateljees Leisi vallas valmib sõjast naasnud Hiiumaa sõduspoisi kuju.

Saare maakonna päevaleht Meie Maa kirjutab, et Saaremaal valmib sõjakeerises langenud hiidlaste mälestusmärk. Teises maailmasõjas hukkunud hiidlastest sõjameeste mälestusmärgi keskne kuju – istuv noormees – on valmimas skulptor Elo Liivi ateljees Leisi vallas.

2007. aastal osales Elo Liiv koos arhitekt Maris Kergega Hiiumaa Omavalitsuste Liidu väljakuulutatud ideekonkursil repressioonides langenud hiidlastele kavandatava mälestusmärgi rajamiseks. Mälestusmärgi rajamise idee algataja oli Kärdla elanik Otto Mägi.
Kärdla kiriku sissepääsu juurde rajatav sadakond ruutmeetrit hõlmav kompleks koosneb kiviplokil istuvast, sõjast naasnud Hiiumaa noormehest ning maa seest kerkivaist ja maasse vajuvaist kivitahvlite reast. Elo Liivi ja Maris Kerge visiooni kohaselt tuleb monument positiivse sõnumiga: sõjatandrilt saabunud noor mees on võtnud hetkeks kivil istet ja heidab enne koju minekut pilgu kodukülale. Noormehe vasemal käel paiknevad püstised kivid märgivad Hiiumaa valdasid ning neisse on raiutud Teises maailmasõjas hukkunud 685 hiidlase nimed. Sõdurpoisi paremale käele jäävatel langevatel kividel on aga kujutatud Hiiumaa vöökirjad.

Sõjakeerises elu jätnud hiidlaste mälestusmärk on Kärdla linnal plaanis avada 23. juunil.
Seni annab arhitekt Maris Kerge viimast lihvi Hiiumaa vöökirjade stiliseeringule, Elo Liivi loodud skulptuuri ootab ees pronksi valamine ning Saare Dolomiit – Väokivi OÜ valmistab monumendile graniidist kivitahvlite rea.

Allikas: meiemaa.ee

Sõna vägi

Mändmetsa Lea,
Varstu keskkooli eesti keele oppaja

Sõna või inemist ülendä, a sõna või ka inemist alanda, tetä timäst jalamati.

Seo ilma aigu peetäs tiidmiisi pall’o tähtsäs. Tiidmiisi om vaia külh, a elu tundminõ om kah tähtsä. Autujuhi ütlese, et kae aknõst vällä – kõtutunnõ ütles, et täämbä om väega nilbõ, piät autut ja sõitmist tundma – minka? – tagaotsaga…

A KUIS saa tunda sõna väke? Sõnnu võit nätä, kullõlda, hamba all prõgista – maitsa, nuhuta, sõnnuga võit mängiskellä. Tähendäs sõna väe tundminõ om kõiki miili ütine tundminõ. Sõnnu om vaia hoolõga tähele panda innekõikõ tuuperäst, et kõik vällä üteldü sõna jätvä jäle. Kirämiis Ristikivi om vällä ütelnü mõttõ: «Sisaligu tii jätt kah kivi pääle jäle.»

Nii omgi – kõik, midä edimält nätä ei olõki, tulõ ütskõrd õks nättäväle. Mi näe-i eläjide jälgi suvõl, a talvõl lumõ pääl omma eläjäjälgi kirä ilusahe nätä. Talvõl kõva külmäga om mi hingeaur selgele nätä. Ja kiä ütel’, et armumist olõ-i nätä? Ku mu tütär mullõ mõni aasta tagasi 1200-kroonidsõ telefoniarvõ and’, nakka-s ma timä käest midägi ülearulist küsümä.

Mul omma meelen neurokirurg Veldi Heino sõna: «Ku sa ütlet inemisele: «Sa olt ull’!» (suurõ jovvuga!) – sis seo mõos ajulõ nigu olõs rusikuga lüüdü.» Loe edasi: Sõna vägi

Maamajanduse Infokeskus korraldab konkursi

Maamajanduse Infokeskus kuulutab välja konkursi „Märka Leaderit“. Konkursi eesmärk on tutvustada ja tunnustada Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) Leader meetmest toetust saanud parimaid projekte ja neid teostanud ettevõtjaid, vabaühendusi ja kohalikke omavalitsusi.

Konkursil osalevad Leader projektid viies kategoorias: parim põllumajandusprojekt, parim maaettevõtlusprojekt, parim keskkonnaprojekt, parim noorteprojekt ja parim koostööprojekt. Üks projekt võib kandideerida ka mitmes kategoorias.

Konkursile võivad projekte välja pakkuda kõik soovijad: kohalikud omavalitsused, piirkondlikud arenduskeskused, erialaliidud, nõustajad, kohalikud tegevusgrupid, piirkonna ettevõtjad ja elanikud.

Parimad MAK Leader projektid valib välja hindamiskomisjon. Võitjaid autasustatakse 2011. aasta juuli keskel üle-Eestilisel Leader tunnustusüritusel. Parimad projektid saavad auhinna ja neid tutvustatakse spetsiaalses trükises. Auhinnad loositakse välja ka projektide konkursile esitajatele.

Projekte saab konkursile esitada kuni 30. aprillini 2011. Vormid ja lisainformatsioon on saadaval Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/leader/konkurss

Allikas: Maamajanduse Infokeskus