Silt: jahiseadus

Ebaeetilise linnujahi lõpetamiseks tuleb kehtestada kütitud veelindudele päevalimiit

Eile, 21. novembril Keskkonnaministeeriumis toimunud kohtumisel ei jõutud üksmeelele, millised meetmed aitavad ebaeetilist linnujahti lõpetada.

Linnud Kihnu madalal Foto Urmas Saard
Linnud Kihnu madalal. Foto: Urmas Saard

Ükski osapool peale Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) polnud huvitatud probleemi kiirest lahendamisest, mis tähendab, et tõenäoliselt jätkub piiranguteta veelinnujaht ka järgmistel aastatel. EOÜ soovitab kehtestada veelindudele päevalimiidi kuni 5 kütitud veelindu päevas ühe jahimehe kohta.

Ebaeetilist linnujahti aitab kiiresti ja efektiivselt lõpetada kütitud veelindudele päevalimiidi kehtestamine. Päevalimiit oleks kooskõlas Eesti jahinduse hea tavaga ning samas ei koorma see kohalikke Eesti jahimehi, kuna nemad enamasti linde ebamõistlikes kogustes ei küti. Limiitideta linnujahti kasutavad jahiturismi korraldajad peamise müügiargumendina ja jahieetikast mitte hoolivad välisturistid tulevad Eestisse veelinnujahile seni, kuni siin puuduvad tõhusad piirangud veelinnujahile.

Loe edasi: Ebaeetilise linnujahi lõpetamiseks tuleb kehtestada kütitud veelindudele päevalimiit

Erametsaliit: Uue jahiseaduse vastuvõtmine loob hea pinnase maaomanike ja jahimeeste koostööks

Täna võeti Riigikogus kuue enamhäälega vastu uus jahiseadus. See sündmus tähistab aastaid kestnud pingeliste läbirääkimiste lõppu, milles osalesid maaomanike, jahimeeste ja keskkonnaministeeriumi esindajad. Eesti Erametsaliit tervitab uue jahiseaduse vastuvõtmist ning näeb selles positiivset arengut eraomanike õiguste kaitsel ja maaelu arengu toetamisel.

“Vastuvõetud seadus võimaldab jahitunnistust omavatel maaomanikel nüüdsest omal maal (olenemata maa suurusest) väikeulukijahti pidada, maaomanikel reaalselt kaasa rääkida ulukite arvukuse reguleerimisel, tagab reaalse kahjude hüvitamise süsteemi ning õiguse jahipiirkonna kasutajat välja vahetada,” sõnas Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Taavi Ehrpais.

Samas lisas Ehrpais, et kompromissid sündisid valuliselt ja mitmed maaomanikele olulised parandusettepanekud aktsepteerimist ei leidnud.

“Neist kõige olulisem – kohustus sõlmida leping võõral maal jahipidamiseks – on endiselt jäänud õiglase lahenduseta,” lausus Ehrpais. Ta toob välja, et uus seadus ei kohtle sarnastes olukordades maaomanikke ja jahipiirkonna kasutajaid võrdselt. Kui jahipiirkonna kasutajal on vaja vaid lepingut ühe maaomanikuga, et saada riigilt jahipiirkonna kasutusluba (§14 lg 5), siis jahipiirkonna kasutaja väljavahetamiseks peavad ühisavalduse tegema maaomanikud, kellele kuulub vähemalt 51% jahipiirkonnas asuvatest kinnisasjadest ja vähemalt 51% jahimaa pindalast (§20 lg 2).

Eesti Erametsaliit kutsub kõiki metsaomanikke pöörduma piirkondlikke metsaühistute poole, et koos läbi arutada võimalused ja huvi sõlmida maa- ning metsaomanike ühine raamleping jahipiirkonna kasutajaga. EEML on ette valmistamas raamlepingu näidiseid.

Regina Hansen, Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht

Kas kolhoosikord või mõisaaeg?

Heiki Hepner, Kohila Metsaseltsi juhatuse liige

Eesti Vabariigi taastamisel oli üks põhimõttelisemaid otsuseid tagastada maaomand nende endistele omanikele. Kolhoosid likvideeriti ja omanikud said tagasi selle, mis neile või nende esivanematele enne NL okupatsiooni kuulus. Kuid kahjuks on enam kui 20 aastat tagasi alustatu jäänud lõpetamata. Maaomanikul puudub võimalus otsustada  oma maal jahindusküsimuste üle. Sisuliselt säilitati jahinduses kolhoosikord, mille kaitsjad ähvardavad avalikkust mõisaaja tagasitulekuga.

Tänase jahindussüsteemi eest võitlejad, kes peavad kehtivat seadust maailma parimaks jahiseaduseks, on maaomanikke süüdistanud mitmes surmapatus. Kõige rohkem on kõlama jäänud väide, et maaomanike seisukohtadega arvestades ootab meid mõisaaja tagasitulek. Selle väite kinnituseks proovitakse näidata, et jahiseaduse kaasajastamise taga on välismaalastest suurmaaomanikud. Milline on olukord tegelikult? Võtame kõigepealt vaatluse alla välismaalased. Eesti erametsaomandist ümmarguselt kolmveerand on füüsiliste isikute omanduses, välismaalased moodustavad omanikest ühe protsendi. Veerand metsamaast on juriidiliste isikute omanduses. Kui palju seal omanike hulgas välismaalasi on, täpselt ei tea, kuid kindlasti neid on. Võib vaielda selle üle, kas see on hea, kui väliskapital meie majanduses osaleb, aga on ilmselgelt kahepalgeline heita seda metsaomanikele ette. Eelmisel aastal Eestis jahti pidanud jahimeestest veerand olid välismaalased. Ja neid ei toonud Eestisse maaomanikud, vaid tänased jahindusorganisatsioonid. Metsaomanike hulgas on välismaalaste osakaal kindlasti oluliselt väiksem.  Loe edasi: Kas kolhoosikord või mõisaaeg?

Uus jahiseadus

Uue seaduse järgi peab jahiloomade kaitse ja arvukus olema tagatud selliselt, et säiliks nende soodne seisund, elupaikade ja liikidevaheline looduslik tasakaal.

Uues seaduses loobuti jahipiirkondade täielikust ümberkorraldamisest, kuna see oleks toonud pikaks ajaks kaasa suure segaduse ja sel perioodil tõenäoliselt ka suuremad ulukite tekitatud kahjustused.

Praegused jahipiirkonnad ja nende senised kasutajad säilivad. Suurulukitele võib jahti korraldada jahipiirkonnas, mille pindala peab olema vähemalt 5000 hektarit. Loe edasi: Uus jahiseadus

Maaomanikud loodavad keeluaktsiooni abil jõuda uue jahiseaduseni

Eesti kaart uue jahiseaduse veebilehel on täis tipitud punaseid täppe. Need on katastriüksused, mille omanikud soovivad keelata oma maal jahipidamise.

Käimas on protestiaktsioon, või nagu nimetab selle algataja Eesti Erametsaliit – hoiatusaktsioon. See kulgeb üsna vaikselt ja rahulikult, lihtsalt punaseid täppe tuleb kaardile juurde.
Rapla maakonna pindalast on aktsioonist haaratud seitse protsenti. Sellega on maakond Pärnu, Saare, Viljandi ja Valga maakonna järel viiendal kohal. Esirinnas on Pärnu 17 protsendiga. Loe edasi: Maaomanikud loodavad keeluaktsiooni abil jõuda uue jahiseaduseni

Jahipidamise keelualad on nüüd nähtavad kaardilt

Jahipidamise keelamise aktsiooniga on tänaseks liitunud juba ligi 140 000 ha suuruse maa-ala omanikud üle Eesti. Ülevaaadet, kus paiknevad jahipidamise keelualad, saab näha aadressil http://www.jahiseadus.ee/home/liitunud

Eesti Erametsaliit on jätkuvalt seda meelt, et tänane maaomanike õigusi eirav jahiseadus euroopalikku õigusruumi ei sobi. Selle kinnituseks on metsaomanike esindusorganisatsioon palunud ka õiguskantsleri seisukohta. “Kehtiv jahiseadus ei võimalda jahipidamise normaalset korraldamist,” sõnas Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane. “Ootame, et praeguse olukorra eest jahinduses võetaks poliitiline vastutus.” Probleem ei ole tema sõnul lokaalne, vaid üleüldine. Loe edasi: Jahipidamise keelualad on nüüd nähtavad kaardilt

Jahikeelu hoiatusaktsiooni toimumine selgub kolmapäeval

Uue jahiseaduse ettevalmistamine on murdepunktis. Maaomanikel ja jahindusorganisatsioonidel on jätkuvalt erinev käsitlus euroopalikust jahindusest.

Pärast Eesti Erametsaliidu (EEML) pöördumist mitme valitsusliikme poole on keskkonnaministeeriumi juhtimisel augustis toimunud intensiivsed läbirääkimised juba kaks aastat ette valmistatud jahiseaduse eelnõu „värskendamiseks“. EEML on pidanud vajalikuks viia jahindus kooskõlla euroopalike õigusprintsiipidega, andes maaomanikele suurema rolli jahinduse korraldamiseks omal maal. Läbirääkimiste teine osapool, Eesti Jahimeeste Selts, on samas pidanud sobivaks ENSV ajast üle tulnud jahinduskorralduse säilimist.

„Maaomanike soovide arvestamine jahinduse korraldamisel on elementaarne kõigile demokraatlikele õigusriikidele,“ selgitas EEML-i juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Omanikud soovivad, et nende maale jahti pidama tuleval isikul oleks selleks omanikuga eelnev kokkulepe. Ootus on, et jahinduse eesmärgil suureks aetud ulukipopulatsioonidega kaasnevate kahjude kandmises osaleksid ka jahindusorganisatsioonid ning kahjud hüvitataks õiglaselt.“ Loe edasi: Jahikeelu hoiatusaktsiooni toimumine selgub kolmapäeval

Eesti Erametsaliit kahtleb jahiseaduse vastavuses põhiseadusele

Eesti Erametsaliit (EEML) edastas õiguskantslerile pöördumise, milles palus analüüsida kehtiva jahiseaduse kooskõla põhiseadusliku õigusega. Kehtiva jahiseaduse  kohaselt on igaühel  õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kui see ei ole vastuolus üldiste huvidega.

EEML-i hinnangul on kehtiva jahiseadusega võetud maaomanikult õigus otsustada, kes tema maadel jahipidamist korraldab ja seega puudub Eesti maaomanikul oma vara (kinnisasja) kasutamise õigus.

Praeguse korra kohaselt kehtestab jahimaa piirid riik. Nii riigi- kui eramaad on antud jahiseltsidele kasutada, kes peavad jahti ja müüvad jahiturismiteenust ilma maaomanikelt luba küsimata. Omanikul endal on võimalus jahti pidada vaid väikeulukitele ja sedagi vaid juhul, kui talle kuulub enam kui 20 ha maad.

EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa väitel teeb iga põllu- ja metsamaa omanik ettevõtjana investeeringuid jahiulukitele vajaliku toidubaasi ja elupaikade tagamiseks, sealhulgas tuleb omanikul kanda ulukite põllu- ja metsakultuuridele tekitatud kahju. Seepärast peab Eelmaa sõnul maaomanikul olema ka jahipidamise või selle korraldamise õigus. “Loomulikult kaasneb selle õigusega ka vastutus nii ulukikahjustuste puhul kui ka populatsioonide hea seisundi säilitamisel,“ märkis Eelmaa.

Eesti on veel üks väheseid riike Euroopas, kus ei ole taastatud maaomaniku õigust omal maal ise jahti pidada või anda oma maad kokkuleppeliselt kasutada jahipidamisest huvitatud isikutele. EEML leiab, et maaomanikel peab olema seaduslik õigus moodustada jahipiirkondi kogukondlikel alustel, mis omakorda on aluseks kogu ökosüsteemi hõlmava jahinduse arendamisel.

Avaldus õiguskantslerile on kättesaadav siin.

Erametsaliit: Uus jahiseadus peab andma maaomanikele tagasi jahiõiguse

Üleeile Paide kultuurikeskuses toimunud jahindusfoorum andis erametsaliidu juhatusele mandaadi läbirääkimisteks jahindusküsimustes erinevate organisatsioonidega. Vajame maaomanike jahiõigusel baseeruvat uut jahiseadust.

Foorumil peeti vajalikuks ka moodustada piirkondlikud jahindusnõukogud, kus oleks võimalik leida lahendusi maaomanike, jahimeeste ja keskkonnakaitsjate vahel tekkivatele probleemidele. Seniste suurte jahipiirkondade säilitamist peeti võimalikuks ainult juhul, kui maaomanikel võimaldatakse omal maal korraldada jahti väikeulukitele, kelle hulka võiks arvata ka metskitse ja metssea. Senisest enam peab  tähelepanu pöörama ulukipopulatsioonide hea seisundi säilimisele, jahimeeste ja maaomanike organisatsioonide koostööle ning jahinduse headele tavadele.

Foorumi otsusega saab tutvuda siin: http://www.eramets.ee/uudised-1?art=2080.

Lisainfo: Ants Varblane, Eesti Erametsaliidu tegevdirektor, tel 5089 237, e-post: ants.varblane@erametsaliit.ee