Vajangu vabatahtlik päästekomando sai tagasi taastatud paakauto

Taastatud paakauto.
Taastatud paakauto.

Üle poole aasta remondis olnud unikaalne paakauto naasis sel kolmapäeval vabatahtlike päästjate juurde. Auto sai korda Vajangu Tuletõrje Ühingu tegevjuhi Toomas Sillamaa eestvedamisel ja tema 50. sünnipäevaks.

„Ühel sarnasel autol läks umbes poole aasta eest mootor rikki ja me olime õnnetus olukorras,“ rääkis Vajangu Tuletõrje Ühingu tegevjuht Toomas Sillamaa. „Võrust leidsime samasuguse auto ja tahtsime kahest sõidukist teha ühe korraliku päästeauto. Paraku selgus, et ka too auto oli purunenud mootoriga ja ei läbinud ülevaatust. Meie käes oli kaks autot ja mõlemad seisid“, meenutas Sillamaa.

Vajangu tuletõrjeühingu tegevjuht Toomas Sillamaa taastatud paakauto juures.
Vajangu tuletõrjeühingu tegevjuht Toomas Sillamaa taastatud paakauto juures.

Mõne aja möödudes läbi tutvuste leitud partnerid olid nõus õla alla panema ja asi hakkas lumepallina veerema. Algusest vahetati auto raam, hiljem järgnesid ka ülejäänud osad. Paakauto taastamisel oluline roll oli veoautode, haagiste ja busside remondi ja hooldusfirma AVT Service toetusel, kes pakkus autole katust, varustust ning teadmisi.
Tänaseks on auto Vajangu vabatahtliku päästekomandol arvel ning on läbinud ka tehnilise ülevaatuse. Lähinädalatel ehitatakse ümber varustuse kast, taastatakse pumbajaam ja veetrassid ja viiakse auto täielikku  lahinguvalmidusse. Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann tunnistas siinkohal, et taolise paakauto valmimine on hea näide eraettevõtjate ning vabatahtlike päästjate koostööst.
Tegemist on erakordse paakautoga, mis teenis Soomes kütte- ja paakautona, hiljem oli Võrus vabatahtlike juures ja nüüd liikus taas vabatahtlikke kätte.

Iveri Marukašvili

Päästekorraldajad õpivad politsei hädaabikõnesid menetlema

Algaval õppeaastal asusid 20 Sisekaitseakadeemia päästekolledži Väike-Maarja päästekooli päästekorraldajat õppima uue laiendatud õppekava alusel, kus esmakordselt lisaks pääste ja kiirabi hädaabiteadete menetlemisele õpitakse töötlema ka politsei valdkonna hädaabikõnesid.

Häirekeskuse direktori Janek Laeva sõnul tingis päästekorraldajate riikliku õppekava laiendamise vajadus valmistada ette kõigi hädaabiteadete menetlejaid kutseõppe tasemel, sõltumata nende liigist. „Eestis valmistatakse ette üleminekut ühele hädaabinumbrile 112. Ülemineku järel, 2014. Aasta lõpust alates peavad Häirekeskuse päästekorraldaja oskama nõuetekohaselt töödelda kõiki hädaabiteateid“, selgitas Laev kutseõppeprogrammi täiendamise vajadust.

Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur nendib, et 2010. aasta sügistalvel täiendati senist päästekorraldajate õppekava korrakaitsevaldkonna hädaabiteadete menetlemise õppemooduliga selleks, et alustada käesoleva aasta sügisest ka antud valdkonna hädaabiteadete menetlemise õpet. „Hetkeks, kui Eesti läheb üle ühtsele 112 hädaabinumbrile, on meie poolt hea ettevalmistuse saanud juba esimesed 60 universaalset päästekorraldajat“ kinnitas Tabur.

Praegustele hädaabikõnedele vastajatele korraldatakse neile vajalik täiendõpe töökohtadel.

Sisekaitseakadeemia päästekolledžis õpetatakse pääste- ja kiirabi valdkonna ehk siis hädaabinumbrile 112 saabuvate hädaabiteadete töötlemist juba viis aastat. Tulenevalt Siseministeeriumi plaanist minna alates 2014 aastast üle riigi ühtsele hädaabinumbrile 112, hakatakse akadeemias koolitama universaalseid päästekorraldajaid, kes suudaksid hätta sattunuid abistada praktiliselt kõigis ettetulevates probleemides, sh politseilist sekkumist vajavates.

Täpsemalt loe ühtsele hädaabinumbrile üleminekust: www.siseministeerium.ee/public/yleminek_112.pdf

Edvi Freiberg