Võru Linnateater toob lavale spetsiaalselt kõige väiksematele teatrisõpradele tehtud lavastuse.
Maailmas on palju ümmargusi ja ümaraid asju. Nende ümmarguste asjade sees on veel rohkem ümmargusi asju. Lastelavastus ”Ümmargune null” otsib ja annab lihtsaid ja mängulisi vastuseid küsimustele: miks asjad on ümmargused ja miks null ei ole number. Miks asjad keerlevad, pöörlevad ja veerevad, mitte ei lullita, kunnita ega punnita.
Lavastaja Alex-Sander Kasak, mängivad Maive Käos ja Tarmo Tagamets.
Teksti autor Alex-Sander Kasak, muusikaline kujundaja Garrett Kuut, plakati kujundaja Marika Vaher.
Etendused toimuvad Võru kultuurimaja Kannel väikeses saalis alates 28. märtsist. www.vorulinnateater.com
Kätlin Hoop
Rubriik: Eesti
Homme toimub Kuusalu vallas vabaühenduste foorum
Neljapäeval, 1. märtsil algusega kell 15 korraldab Kolgaküla selts rahvamajas vabaühenduste foorumi, kuhu oodatakse kõikide Kuusalu vallas tegutsevate MTÜ-de, seltside ja seltsingute aktiviste ning vallavolikogu ja -valitsuse liikmeid. Esinema tuleb presidendi vabakonnanõunik Madle Lippus. Ta räägib oma kogemustest nii Uue Maailma Seltsi juhtimisel kui ka Tallinna vabaühenduste koostöö organiseerimisel.
Tehakse kokkuvõte Kuusalu valla vabaühenduste kaardistamisest. Moderaator Ivika Nõgeli eestvedamisel arutletakse selle üle, mida ja kuidas oleks mõistlik koostöös teha.
Foorumit toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Allikas: MTÜ Kolgaküla Selts
Talvejazzi tähed on Han Bennink ja Jaak Sooäär
Trummar Han Bennink kuulub Euroopa jazzilegendide hulka, ta on n-ö viimaseid mohikaanlasi põlvkonnast, kes sai kuulsaks jazzi tõusulainel kuldsetel kuuekümnendatel. Tänavu kevadel tähistab Hollandi särav muusik ja kunstnik oma 70ndat juubelisünnipäeva kontsertidega mitmel pool Euroopas. Ka Eesti publik saab osa tema kordumatust improvisatsioonishowst, mille energiatase ei jää alla kahekümnestele rokkaritele. Maestro lavapartner on sel korral kitarrist Jaak Sooäär, kes peab väga lugu hollandlase loomingulisest särtsust ja professionaalsusest.
Kontserdid toimuvad Tartus ja Tallinnas.
Käimas on konkurss „Hea Eesti ajalugu”
Ajalooportaali Histrodamus kuulutas aasta alguses välja konkursi ”Hea Eesti ajalugu”. Laekunud on esimesed paarkümmend tööd. Teemad varieeruvad isikute elulugudest majandusajalooni, keskajast kuni lähiajalooni. Osalejate vanus jääb vahemikku 14-65 aastat, kirjutajate hulgas on nelja rahvuse esindajad.
Konkurss „Hea Eesti ajalugu“ kutsub inimesi märkama ja kirjeldama Eesti ajaloo positiivseid hetki ja edutoonud sündmusi. Konkursi peakorraldaja ja ajalooportaali Histrodamus asutaja Jaanus Vihandi sõnul on Eesti ajaloos on väga palju sellist, mille üle me saame uhked olla, kuid millest räägitakse väga vähe.
Konkursi peamine eesmärk on kokku koguda palju häid lugusid Eesti ajaloo kohta. Lugusid võib kirjutada akadeemilises, juhendile vastavas vormis, kuid ka täiesti vabas vormis. Tööd võivad baseeruda nii arhiivimaterjalidel kui ka enda või teiste mälestustel. Kui kirjutatakse enda või teiste mälestuste baasil, palutakse kindlasti lisada sündmuse toimumise aeg ja viited geograafilisele asukohale.
Konkurss “Hea Eesti ajalugu” kestab märtsi lõpuni. Kõik huvilised saavad oma lugusid jagada ning nende üle arutada Histrodamuse keskkonna foorumis aadressil www.histrodamus.ee, sealt leiab ka konkursi juhendi kolmes keeles.
Ööjooks ja Kaitseliit ühendavad taas väed
„Ööjooks on Lääne-Virumaa suur rahvaspordipidu ja Kaitseliidu Viru maleval on au antud ettevõtmist toetada, kuna see annab võimaluse osaleda meie kogukonna väe ja vaimu kasvatamisel,“ sõnas Viru maleva pealik kapten Rein Luhaväli.
Ööjooksu eestvedaja ja idee autor Marko Torm peab Kaitseliidu panust vabatahtlike ja tehnika näol Ööjooksu korraldajatele suureks lisaväärtuseks ning lisab, et partnerlus Viru malevaga oli eelmisel aastal sedavõrd positiivne ja tulemuslik, et malevapealikule tehti ettepanek koostööd tänavu isegi laiendada.
„Ööjooks soovib muutuda Viru maleva jaoks nr 1 spordiürituseks ning oleme valmis selle nimel kõvasti pingutama,“ räägib Ööjooksu eestvedaja ja idee autor Marko Torm. Loe edasi: Ööjooks ja Kaitseliit ühendavad taas väed
Võru kunstinäitus räägib seksuaalvähemuste peresuhetest
Täna kell 17 avatakse Võru Linnagaleriis näitusprojekt “Perekond”. See on osa 2011. aasta OMA-festivalist, mida korraldas MTÜ Eesti Gei Noored (EGN). Näituse eesmärgiks on tutvustada seksuaalvähemustega seotud teemasid kunstilise eneseväljenduse kaudu. Näituse kuraatoriteks on Anna-Stina Treumund ja Jaanus Samma.
Nüüd juba möödumas olev majanduskriis on viimastel aastatel toonud ühiskonnas eriti tugevalt esile perekonna tähtsuse. See sotsiaalne üksus toimis paljudele puhvrina, mis hajutas ebavõrdsust ja pehmendas lööke. Näituse idee on pere emotsioonidel põhineva toimimisloogikat vastandada majanduslikule pragmaatikale ning tuua nähtavale hoopis teistsuguse viisi näha ühiskondlikke jõude ja ühtäkki hakati rääkima sotsiaalsest solidaarsusest.
LGBT (lesbi, gei, bi, trans) inimeste pered on traditsioonilisest perekonnast erinevad, mistõttu võivad nende perede liikmed kogeda ühiskonna eri tasanditel nii vääriti mõistmist kui ka halvustamist, aga ka otsest diskrimineerimist. Samas on perekonna tähendus muutunud heterokogukonnas tervikuna ja vajaks põhjalikumat analüüsimist ja mõtestamist.
Näitusel osalevad kunstnikud Henriette Hellstern-Kjoller, Marcel le Cram, Lauri Lihten-Haavel, Epp Kubu, Sandra Jõgeva, Kiwa, Laura Põld, Kristiina Pärk, Minna Hint, Maarja Niinemägi, Laura Kuusk, Barbara Lehtna, Helin Tikerpuu.
Näitus jääb avatuks 15. märtsini.
Parim lihaveisekarjakasvataja on Kalmer Visnapuu Vinnist
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel üle ministeeriumi teenetemärgid ning tunnustas 2011. aasta parimaid karjakasvatajaid. 2011. aasta parima piimakarjakasvataja tiitli pälvis Maie Mölder Tartu Agro AS-st ja 2011. aasta parima lihaveisekarjakasvataja tiitel kuulub Kalmer Visnapuule Piira talu OÜ-st (Lääne-Virumaa, Vinni vald).
Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse välja kolmes kategoorias- kuldne, hõbedane ja sinine. Kuldse teenetemärgi laureaadiks on inimene, kellel on silmapaistvad teened ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedased teenetemärgid antakse ministeeriumivälisele isikule tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Sinised teenetemärgi pälvivad ministeeriumi ja selle valitsemisala riigiasutuse teenistujad silmapaistvalt hea teenistuskohustuste täitmise eest.
Loe edasi: Parim lihaveisekarjakasvataja on Kalmer Visnapuu Vinnist
Tartus avatakse hullude ideede labor
Reedel, 2. märtsil algusega kell 12 toimub Tartus, AHHAA keskuses Tartu Ülikooli ideelabori avaüritus, kus tutvustatakse ideelabori põhimõtteid ning tehakse ära esimesed katsed juba esitatud ideedega.
Ideelabori juhi Kalev Kaarna sõnul on TÜ ideelabor toetav keskkond, kus tudengid saavad mentorite käe all ellu viia pööraselt põnevaid ja heas mõttes hulle projekte.
„Probleemipüstitusi või projektiideid saavad ideelaborisse esitada nii tudengid, õppejõud kui ka ettevõtted. Kriteeriumiks on, et ülesande lahendamiseks läheb vaja valdkonnaülest meeskonda. Ideelabori projekti tulemuseks võib olla nii sotsiaalne ettevõte, tarkvara, toode, teenus kui ka valdkonnaülene põnev teadustulemus,“ selgitas Kaarna.
Avaüritusele on oodatud nii tudengid, õppejõud kui ka ettevõtjad. Kohapeal on tudengitel võimalik leida enda jaoks põnev projekt 40–50 probleemipüstituse seast ning moodustada 4–6 liikmelised meeskonnad. Meeskondadele õpetatakse kiirelt selgeks üks nutikas viis probleemidele uudsete lahenduste leidmisel ning aidatakse neil poole tunniga genereerida oma probleemile mitukümmend põnevat lahendust.
Alates märtsist on kõigil huvilistel võimalik liituda ideelabori meeskondadega. Edasi valitakse välja 10–15 meeskonda, kes 11 nädala jooksul oma projektid ellu viivad. Iga valdkonna põnevaimaid projekte premeeritakse auhinnafondist.
Ideid ideelaborile saab juba esitada aadressil: http://bit.ly/ideelabor
Rohkem infot ideelabori kodulehel: www.ut.ee/ideelabor
Kolme riigi noored teevad Stockholmis kunsti
Tänasest reedeni osaleb Tallinna Noorsootöö Keskuse noortegrupp Läti, Eesti, Rootsi koostöötegevuse „Youth Space 2010-2013“ kolmandas
loomingulises töötoas Stockholmis, mis valmistab ette augustis toimuvat noorte kunstifestival.
Viie päeva jooksul toimuvad erinevad töötoad digitaalkunstist ja kaunitest kunstidest. Näiteks koostavad noored animatsiooni teel joonis- ja nukufilme,
püüavad jutustada oma elulugusid digitaalse maailma vaatenurgast ning proovivad teha näojumestusi ja kehamaalinguid. Eestit esindav Piret
Bergmann korraldab noortele töötuba, kus läbi noorte kujutlusvõime ehitatakse taaskasutatavatest materjalidest tuleviku visiooni.
„Youth Space 2010-2013“ on Riia, Tallinna ja Stockholmi koostöötegevus, mis toimub programmi „Central Baltic INTERREG“ raames. Koostööpartnerite ühise
pingutusena luuakse unikaalne õppimise-, suhtlemise- ja kaasamise keskkond „Youth Space“. Noortekeskus Riias, noorteportaal ja mitteformaalse õppimise
programmid on olulisteks, kuid mitte ainsateks pikaajalise ühistegevuse väljunditeks.
Tallinna Noorsootöö Keskus koordineerib ülelinnalist noorsootööd ning on katusorganisatsiooniks seitsmele Tallinna noortekeskusele, noorte
infokeskusele ning Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskusele. Sihtrühma kuuluvad eelkõige 7-26aastased noored.
Otsitakse ettevõtlikke naisi
MTÜ ETNA Eestimaal kutsub üles esitama kandidaate konkursile “Ettevõtlik Naine 2011”.
MTÜ ETNA Eestimaal eesmärgiks on Eesti maapiirkondades naiste ettevõtlikkuse toetamine, nende rolli suurendamine piirkondade arendamisel ja selle vajalikkuse teadvustamine. Oleme mõistnud, et ühiselt tegutsedes ja teisi toetades on kergem oma ettevõtet edasi arendada. Samuti tahame tuua esile ettevõtlike naiste osalust maaelu ja maamajanduse arengus. Soovime väärtustada ja tunnustada ettevõtlikku naist, kes tegutseb parimal viisil ja töötab maapiirkondade elukvaliteedi tõstmise nimel.
ETNA auahinda on antud juba neljal korral, mullu pälvis selle tiitli Piret Talistu Ida-Virumaalt.
Kirjalikult esitatud kandidaatide hulgast teeb otsuse ETNA juhatus.
Kandidaadi puhul eeldatakse, et ta elab ja tegutseb Eestis, omab saavutusi maakonna, piirkonna ja koduriigi elu edendamisel, on loov ja edukas ning uuendusmeelne oma tegevusalal.
Kirjalikke ettepanekuid Ettevõtlik Naine 2011 kandidaatide kohta ootame kuni 1. märtsini e-postile: fem@fem.ee või paberkandjal aadressile Humala 17, Tallinn 10617.
Ettevõtlik Naine 2011 kuulutatakse välja 10. märtsil 2012.
Neljapäevast võivad autod suvekummidega sõita
Alates selle nädala neljapäevast võib Eestis sõidukitel taas kasutada suverehve, kuid maanteeamet ja politsei soovitavad autojuhtidel rehvivahetusega veel oodata. Kehtiva määruse järgi on Eestis talverehvidega sõitmine kohustuslik 1. detsembrist 1. märtsini.
2010. aasta jaanuaris jõustus majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mis lühendas naastrehvide kasutusaega 45 päeva võrra 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Sõltuvalt ilmaoludest jääb võimalus naastrehvide kasutusaega pikendada, kuid mitte rohkem kui see oli varem lubatud – 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.
Naastudeta talverehvide ehk lamellrehvidega võib Eestis sõita aastaringselt.
Talverehvide kasutamine on seaduses sätestatud ajavahemikul kohustuslik kuni üheksa istekohaga sõiduautodel, kuni 3,5-tonnise registrimassiga veoautodel ja 0,75 kuni 3,5-tonnise registrimassiga haagistel.
Loodusesõbrad tähistavad Erik Kumari sajandat sünniaastapäeva
7. märtsil möödub 100 aastat legendaarse looduskaitsetegelase Eerik Kumari sünnist. Eerik Kumari (1912-1984) oli ligi 30 aastat Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees, kelle eestvõttel algatati Eesti punase raamatu pidamine. Maailmas teatakse ornitoloogiaprofessor Eerik Kumarit kui Eesti linnuteadusele ja looduskaitsele alusepanijat. Ta oli eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane, Matsalu looduskaitseala rajaja.
Eerik Kumari püüdlused võtta see märgala kaitse alla kestsid pikki aastaid ja teostusid alles 1957. Kulus veel palju aastaid, kuni 2004. aastal nimetati Matsalu rahvuspargiks.
Tema töö mälestuseks antakse alates 1989. aastast Erik Kumari nimelist preemiat looduskaitsealase töö tunnustamiseks. Esimesena pälvis selle loodusejutlustaja Fred Jüssi, mullu sai preemia Looduse omnibusside korraldaja Jaan Riis.
Eesti Looduseuurijate Selts tähistab Erik Kumari 100. sünniaastapäeva 8. märtsil konverentsiga, kuhu on oodatud kõik loodusesõbrad. Konverentsil peetakse viis ettekannet, milles kõneldakse Erik Kumarist kui teadlasest, looduskaitsjast ja ornitoloogist. Samuti on kõne all Kumari mõju Matsalu rahvuspargi kaitsekorraldamises veel ka tänasel päeval. Ettekanded teevad Linda Kongo, Urmas Tartes, Vilju Lilleleht, Kaja Lotman, Tiit Sillaots.
Konverents algab kell 14 Eesti Looduseuurijate Seltsi majas Tartus Struve tn 2.
Keskkonnaharidus võetakse uurimise alla
Keskkonnaamet alustab uuringutega, mille eesmärgiks on saada põhjalik ülevaade Eesti keskkonnahariduse hetkeseisust ja arenguvõimalustest. Töö aitab välja selgitada õpetajate, õppejõudude ja koolivälise keskkonnahariduse spetsialistide täiendkoolitusvajadust ning õppevahenditega varustatust.
Samuti uuritakse keskkonnahariduse koostöövõrgustikku, kirjeldatakse võrgustikus osalejate rolle, ootusi ja võimalusi.
Uuringut korraldab Keskkonnaameti tellimusel OÜ Cumulus Consulting ja seda rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi (ESF) programmist”Keskkonnahariduse arendamine“. Uuringute tulemustega saab alates augustist tutvuda keskkonnaameti kodulehel.
Eesti tervisesportlased liikusid vabariigi aastapäeval poolteist tiiru ümber maakera
Eile, 24. veebruaril toimus kõigil Eesti terviseradadel sportlik rekordiüritus „Eesti Terviseradadel ümber maailma”, kus kõigi osalejate poolt läbitud kilomeetrite kogusummast saadi kokku enam kui poolteist tiiru ümber maakera ehk 60794 kilomeetrit.
SA Eesti Terviserajad juhataja Jaak Teppani sõnul näitas tänavune üritus, et isegi heitlikule talveilmale vaatamata on eestimaalaste hulgas väga populaarne kasutada vaba aega oma tervisesse investeerimiseks. „Tervisekilomeetreid registreerisid eile 6799 tervisesportlast ja enam kui 80 terviserajal üle-Eesti. Kasvanud osalejate arv võrreldes eelmise pika ja külma talvega on kinnitus sellele, et eestimaalaste huvi värskes õhus sportimise vastu on endiselt tõusuteel,“ sõnas Jaak Teppan.
Teppani sõnul liiguti tänavu keskmiselt 9 kilomeetrit osaleja kohta. Enim liikujaid kogunes terviseradadele Pärnumaal Jõulumäel, maakondadest oldi aktiivsemad Harjumaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Võrumaal ja Viljandimaal.
Eesti terviseradade senine liikumisrekord pärineb 2010. aasta talvest, kus ühiselt läbiti kokku 98 268 kilomeetrit ehk tublisti üle kahe ringi ümber maakera. Eelmisel talvel liiguti vabariigi aastapäeval 6119 inimese poolt 62661 tervisekilomeetrit.
Osalejatel tuli omapoolse panuse fikseerimiseks sisestada läbitud kilomeetrid tervisepäevikusse aadressil www.terviserajad.ee. Suuremates keskustes sai läbitud kilomeetrid kirja panna ka kohapeal, mida kasutati väga aktiivselt. Kogutud tervisekilomeetrid summeeriti.
Ühise rekordürituse „Eesti Terviseradadel ümber maailma” eesmärgiks on tutvustada inimestele nende kodukandi looduslike terviseradade suurepäraseid võimalusi ja ärgitada inimesi enam regulaarse tervisespordiga tegelema.
Eesti terviseradade arendusprojekt on Merko Ehituse, Eesti Energia ja Swedbanki algatatud ettevõtmine Eesti terviseradade ja looduslike sportimiskeskuste oluliseks uuendamiseks. Ühisettevõtmise eesmärgiks on toetada Eestimaa terviseradade väljaarendamist, kindlustada aastaringne tasuta liikumisharrastuse võimalus ja kättesaadavus kõigile huviliste. Tervisesportlasi ootavad enam kui 80 terviserada, mis on hästi hooldatud ja suures osas ka valgustatud.
Eesti terviseradade arendamisse on alates 2004. aastast kokku investeeritud üle 22 miljoni euro, kohalike omavalitsuste (7,8 miljonit eurot), Eesti riigi (5,2 miljonit eurot), Euroopa Liidu (6,7 miljonit eurot) ja sihtasutuse Eesti Terviserajad (3 miljonit eurot) vahendeid.
24. veebruaril Eesti terviseradadel tehtud tulemustega saab tutvust teha kodulehel www.terviserajad.ee.
Pöide-Orissaare suusamaraton lükkub edasi
Eeloleval pühapäeval, 26. veebruaril toimuma pidanud ligi 22 kilomeetri pikkune Pöide-Orissaare suusamaraton lükkub kehvadest lumeoludest tingituna esialgu nädala võrra edasi, 4. märtsile. Päris kindel pole aga seegi, kas maraton siis aset leiab. Kõik sõltub ilmast ja lumelisast. Esmaspäeval sõitis Pöide-Orissaare maratoni suusaraja läbi maratoni peakorraldaja, Pöide vallavanem Jüri Linde. Siis oli rada veel enam-vähem läbitav.
Järgmiseks nädalaks lubab ilmateade miinuskraade. Kui lund juurde ei tule, jääb maraton tänavu ilmselt ära. Otsus maratoni toimumise kohta võetakse vastu järgmise nädala algul.
Allikas: meiemaa.ee
Täna toimub 40. Haanja maraton
Laupäeval, 25. veebruaril 2012 toimuv 40. Haanja Maraton on ühtlasi EMV pikamaasuusatamise Estoloppeti sarja V etapp. Nagu ikka, läbitakse distantsid klassikalises sõiduviisis – pikk 43 km ja lühem 22 km.
Kava Haanja suusastaadionil:
Kell 11.00 – 43 km distantsi start.
Kell 11.30 – 22 km distantsi start.
Kell 11.40 – lastesõit, 500 m (10-aastased ja nooremad, vaba sõiduviis).
Kell 14.30 – autasustamine.
Kell 17.00 – finiš suletakse.
Haanja Maratoni korraldab:
MTÜ Haanja Suusaklubi, Urmas Veeroja
www.haanjamaraton.ee
Homme toimub Viljandis kelgutajate võistlus
Viljandi kultuuriakadeemia tudengi eestvedamisel libisevad laupäeva keskpäevast Huntaugu mäest alla isetehtud ja omanäoliselt kaunistatud sõiduriistadel kelgutajad. Esimest korda korraldati taolisi võistlusi 2010.aastal ”Talverõõmu” nime all.
Korraldaja prognoosi järgi koguneb kelgumäele kümmekond võistkonda. Võistkonda kuulub 2-4 liiget, kes on vähemalt 16-aastased. Igal võistkonnal on kaks liulaskmiskatset, mõõdetakse kiirust ja liu pikkust. Sõiduriist peab olema töötavate piduritega, juhitav, sõitjatele ja pealtvaatajatele ohutu ning ilma mootorita.
Võistlusega teenitud tulu läheb heategevusena Viljandi loomade varjupaigale, kuid ega kelgutajadki tühjade kätega jää. Lisaks kiirusele ja liu pikkusele läheb arvesse ka sõiduriista disain. Välja valitakse näiteks kõige folgilikum kelk ja selle kategooria võitjale on pärimusmuusika ait korraldaja Marek Sandermati sõnul välja pannud neli folgi päevapassi.
MES tunnustas parimaid karjakasvatajaid
Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis välja parimad karjakasvatajad 2011. aastal. Parimaks lihaveisekarjakasvatajaks tunnistati Kalmer Visnapuu Piira Talu OÜst ning parimaks piimakarjakasvatajaks Maie Mölderi Tartu Agro ASist. Põllumajandusministeeriumis toimunud aktusel anti parimatele aukiri ning juba traditsiooniks saanud skulptor Vergo Verniku „Vasikas”.
Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutus
Lilli küla laulupiiripostil oodatakse 25. veebruaril laulude, lippude ja heade soovidega inimesi
Homme, 25. veebruaril oodatakse inimesi Eesti Vabariigi aastapäeva auks Lilli piirilaulmisele.
Juba viiendat korda tuleb esilauljaks Erich Krieger ja nagu ikka, lisanduvad talle Karksi, Helme, Naukseni ja Ruhja lauljad.
25. veebruaril kell 11.30 kogunetakse Lilli külamaja juurde, et minna Nava tallu, kus öeldakse avasõna ja kõlab ”Jumal, hoia Eestimaad”. Seejärel saavad oma laulud laulda ja sõnavõtud öelda kõik soovijad. Nava talu küünis on lühike soojenduspaus, pidu jätkub Lilli külamajas eeskava ja toidulauaga. Ürituse peakorraldaja on Jaak Kõdar. Erich Krieger on esilauljana üles astunud kõigil piirilaulmistel ja tuleb kohale ka tänavu.
Allikas: ajaleht Sakala
Näitus mõisakoolidest toob esile väärtusliku osa kultuuripärandist
Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis on avatud Kuningliku Norra Saatkonna näitus „Mõisakoolid – särama löödud pärlid.”
Mõisate hiilgeajal oli Eestis üle tuhande mõisa, mille uhked häärberid moodustavad väärtusliku osa Eesti kultuuripärandist ning millest paljud on tänapäeval kasutusel koolimajadena. Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide toetusel restaureeriti Eestis aastatel 2008-2011 üksteist mõisakooli: Kaagvere, Kiltsi, Koigi, Kõpu, Lahmuse, Laupa, Olustvere, Puurmani, Rogosi, Vasta ja Väätsa.
Taastatud mõisahooned pakuvad koolile väärika ja õpilasi arendava kaasaegse õpikeskkonna. Samas toimivad mõisakoolid ka mitmekihiliste kogukonnaelu keskustena, kus leiavad aset kontserdid, näitused, seminarid ja koolitused.
Näitus annab sõnas ja pildis ülevaate sellest suurest ettevõtmisest, mille tulemusena on uuesti särama löönud üks väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist. Fotode autorid on Toomas Vendelin ja Peeter Säre, mõisaid tutvustavate tekstide autor Nele Rohtla.
Ühtlasi tähistab näitus Norra ja Euroopa majanduspiirkonna toetuste teise perioodi algust. Käesoleval aastal on oodata mitmete programmide avanemist, mis keskenduvad riskilastele, rahva tervisele, soolisele võrdõiguslikkusele, keskkonnasõbralikele tööstusuuendustele ning veekogude korraldusele. Jätkavad kultuuripärandi programm ning nii vabaühenduste kui ka teaduskoostöö fond.
Näituse avas Norra suursaadik Eestis pr Lise Kleven Grevstad ja see jääb avatuks 17. märtsini.
Mooste kunstikeskuses toimuvad kohtumised ja esitlused
19.-24. veebruarini võõrustab MoKS juba teist korda Grundtvigi täiskasvanuõppe programmi raames GROUNDi töötuba, mis koondab Soome ja Poola kunstikoole ning huvilisi Eestist. Seekordse töötoa jooksul tegutseb 16 loovisikut neljas Ahja, Põlva ja Tartu asutuses: Ahja Noortekeskuses, Ahja Hooldekodus, Põlva Kunstikoolis ja Eesti Rahva muuseumis.
Töötoa tulemus vormub kunstnike koostööst kohapealsete esindajatega, lähtudes koha spetsiifikast ja võimalustest. See võib avalduda näiteks maali, kaardi, skulptuuri, raamatu, ajakirja, maakunsti taiese, teksti, filmi, tegevuskunsti, sekkumise või uurimustööna. Töötoa ideeks on pakkuda kunstnikele ja huvilistele võimalust töötada lühikest, aga intensiivset aega ühiskondlikus ruumis ning vaadelda koos nendega, kes ruumi igapäev kasutavad, neid paiku värskete silmade ja ideedega.
24. veebruaril ühendatakse tegevuskohad omavahel – nii kunstnikud kui ka osalejad tegevuspaikadest istuvad bussi ja sõidavad kõik kohad läbi, toimuvad ka tehtu esitlused.
GROUND on rahastatud Elukestva Õppe programmist, Grundtvigi õpikoostöö projektist. MoKSi uksed on külastajatele valla pühapäevani kella 12–19.
Lisainfo: Evelyn Müürsepp tel 513 8599. Allikas: moks.ee
Ilusat Eesti vabariigi 94. aastapäeva!
Meeldetuletus: vabariigi aastapäeval terviseradadele!
Täna toimub üle Eesti terviseradadel rekordiüritus „Eesti terviseradadel ümber maailma“. Ürituse eesmärk on kutsuda eestimaalasi vabariigi aastapäeva tervislikult tähistama ja tutvustada inimestele nende kodukandi terviseradade võimalusi.
Kõigis Eesti maakondades toimuvad terviseradadel põnevad ettevõtmised kogu perele – matkad, suusavõistlused, koolitused, talimängud. Terviseradadel toimuvate tegevuste info leiad Eesti terviseradade koduleheküljelt: http://www.terviserajad.ee/maakera/
Tervisesportlasi ootavad täna enam kui 80 terviserada, mis on hästi hooldatud ja suures osas ka valgustatud. Osalejate vaevaks jääb vaid kohale tulla ning tund või paar oma päevast tervislikule liikumisele loovutada. Omapoolse panuse andmiseks rekordi
püstitamisse tuleb osalejatel sisestada läbitud kilomeetrid tervisepäevikusse aadressil www.terviserajad.ee või Eesti terviseradade
Facebook´i kontol. Suuremates keskustes saab läbitud kilomeetrid kirja panna ka kohapeal. Kogutud tervisekilomeetrid summeeritakse ning tulemuse teeb SA Eesti Terviserajad teatavaks vabariigi aastapäevale järgneval päeval.
Magistrant kutsub võru keele kõnelejaid
küsimustikku täitma
Tartu ülikooli Eesti ja soomeugri keeleteaduse magistrant Andres Karjus kirjutab magistritööd suunalistest ruumigrammidest
Läänemere keeltes ja tegeleb praegu materjali kogumisega veebiküsimustike kaudu, kus tuleb hinnata vastavate sõnade sobivust kümne pildiga. Karjus sai valmis küsimustiku võru variandi ja kutsub nüüd võru keele kõnelejaid seda täitma!
Küsimustik asub siin:
http://kwiksurveys.com?u=voro
Taustateadmisi lugejale seoses elektrituru avanemisega
Eesti Energia tutvustas täna elektrituru avanemiseks tehtavaid ettevalmistusi. Uued avatud turu elektripaketid toob Eesti Energia klientideni tänavu sügisel. Elektriklientidele on oluline teada ka seda, et avatud elektriturg puudutab üksnes elektrienergia osa ehk kolmandikku arvest.
Elektriturule läheb ainult elektrienergia osa ehk 1/3 elektriarvest. Võrguteenus ja maksud jäävad endiselt riigi kontrolli alla. „Keskmise majapidamise kuine elektriarve on täna 26 eurot, millest 8 eurot on riiklikud maksud, 7 eurot elektrienergia ning 11 eurot võrguteenused. Just selle 7-eurose elektrienergia osas suhtes saab elektriturul valikuid teha – kas eelistada peamiselt börsihinda või leppida elektrimüüjaga kokku ühes kindlas hinnas näiteks terveks aastaks,“ selgitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink 2013. aastast kliendi ees olevaid valikuid.
„Usume, et Eestis on elektrikliendid müüja valmimisel aktiivsemad, kui näiteks Põhjamaades, kus üle 2/3 elektritarbijatest ostavad elektrienergiat läbi üldteenuse,“ lootis Rink. Elektriturul ostab elektritarbija üldteenust automaatselt, kui ta ei sõlmi lepingut ühegi elektrimüüjaga. Üldteenuse põhimõtted töötab välja riik, seda müüvad võrguettevõtjad ning selle hind kujuneb praeguse info kohaselt möödunud kuu kaalutud keskmisel börsihinnal. Loe edasi: Taustateadmisi lugejale seoses elektrituru avanemisega