12. jaanuaril algab Tallinna Ülikoolis vastuvõtt TULE programmi tasuta õppekohtadele, avaldusi saab esitada kuni 17. jaanuarini. Samal perioodil toimub ka täiendav vastuvõtt magistriõppes romanistika tasulistele ja prantsuse keele õpetaja tasuta õppekohtadele. Tallinna Ülikooli TULE vastuvõtul saab kandideerida kõikidele riikliku koolitustellimusega tavavastuvõtuga erialadele. TULE abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/04–2008/09. Oodatud on kandidaadid, kellel on tegemata kuni 30 ainepunkti ulatuses sooritusi õppekavast, millel on riikliku koolitustellimuse õppekohad. Tasuta saavad õppima asuda ka varemalt riigieelarvevälisel õppekohal õppinud. Kandideerimiseks tuleb koos avaldusega esitada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) taotlus ja täita motivatsiooniküsimustik. Dokumente saab esitada Terra hoone ruumis T-223 (Narva mnt 25, II korrus) tööpäeviti kella 11–15.
Lähemalt TULE programmist Tallinna Ülikoolis: www.tlu.ee/tule
„TULE – tule uuesti, lõpeta edukalt!“ on haridus- ja teadusministeeriumi programm, mis võimaldab kõrghariduse katkestanutel tasuta õpingud lõpetada. Programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond ning selles osaleb 13 Eesti kõrgkooli.
Merit Paist,
Tallinna Ülikooli vastuvõtuspetsialist
Rubriik: Eesti
Viljandimaa esimene robotlaut avati eile Saarepeedi vallas
Viljandimaal Saarepeedi vallas asuv Parduse talu avas eile, 9. jaanuaril PRIA toetusega esimese robotlauda maakonnas.
Maavanem Lembit Kruuse tunnustas pererahvast Heli ja Vladimir Malõhi innovaatilisuse ja julguse eest, sest ajaga ning muutustega kaasas käimine, mis küll ühelt poolt annab kindlusetunde, on teisalt ka ebakindlust tekitav. “Eriline rõõm on avada tootmistalu. Igal juhul on maakonnal ettevõtlikke inimesi väga vaja ning kui meie ettevõtjatel läheb hästi, siis läheb hästi kogu maakonnal,” sõnas Kruuse.
Robotlüpsilaudaks ehitati ümber kunagine kolhoosiaegne laut, mis praeguse projekti kohaselt on mõeldud 150 lüpsiloomale. Kahe DeLavali roboti lüpsivõimsus on ca 140 lehma, kummagi lüpsta on 70 lehma.Ülejäänud on kinnisloomad. Uues valgusküllases laudas on piisavalt ruumi lüpsilehmade puhke-, söötmis- ja lüpsialale. Loomad peavad lähinädalatel uute tingimustega kohanema. Kohanemist ja ümberõpet jagub aga ka kõigile pereliikmetele. Piimatalu noorperemees Tiit lausus, et selline julge mõte kalli robotlauda ehitamiseks tekkis perel kolm-neli aastat tagasi. Loodetavasti annab robot talu rahvale rohkem vabadust, või vähemalt maandab tulevikuriske. Loomulikult on see teatud mõttes kaasaminek maailma trendi- ja tehnoloogia arenguga.
Tiina Pihlak
Maanteeameti Ida regioon ja Ööjooks panustavad kooliealiste liikumisturvalisusse
Eesti Ööjooksu toimkond koostöös Maanteeameti Ida regiooniga alustab neljapäeval kahenädalast teavituskampaaniat Virumaa ja Järvamaa koolides, et muuta pimedal ajal liikumine turvalisemaks.
Maanteeameti Ida regioon ja Ööjooks külastavad 12. jaanuarist Virumaa ja Järvamaa suurimaid koole ja avaliku sektori ametiasutusi, jagades kahe nädala jooksul teavitust nähtavaks olemisest ja turvalisest liikumisest. Kampaania hõlmab infovahetust kooli eestvedajatega, lahedate ja mõjusate plakatite kajastamist ning infoflaierite jagamist.
Ööjooksu liikumissarja instruktor Moonika Pilli räägib, et vaatamata maanteeameti tublile teavitustööle ja eeskuju andvatele avaliku elu tegelastele on helkuri kandmine ja muul moel nähtav olemine veel paljude jaoks Eestis võõras ja teisejärguline.
Kahenädalase ettevõtmise raames soovitakse eriti tõhusalt panustada Ida-Virumaa ja Järvamaa piirkonda, kuna Rakvere inimestena on Ööjooksu toimkonnal kodumaakond igapäevaselt hästi kaetud.
“Kuna piirkonnas on planeeritud tegevus juba kõlapinda leidnud, siis on usinamad koolid juba ise pöördunud ja uurinud, millal ja kuidas on meie instruktoreid kooli rääkima kutsuda,” räägib Ööjooksu väliürituste juht Kadi Fedoritš.
Kampaania kestab kaks nädalat. Korraldajad usuvad, et tulemused on nähtavad oluliselt kauem.
Kristel Kitsing,
Ööjooksu pressiesindaja
Rakvere mälestab täna enamlaste poolt Palermo metsas hukatud inimesi
Teisipäeval, 10. jaanuaril kell 12 toimuval mälestusmiitingul mälestatakse Rakveres enamlaste poolt 1919. aasta algul Palermo metsas hukatud inimesi. Mälestusmiitingul Punase terrori ohvrite mälestusmärgi juures kõneleb Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev. Mälestusmiitingu korraldavad Memento Rakvere Ühing ja endiste poliitvangide ühing.
15. detsembril 1919. aastal Rägavere lahingus said Eesti väeüksused Punaarmeelt lüüa ja järgmisel päeval jõudsid punaväed Rakverre. Kohe algasid repressioonid ja arestimised, vangikongid täitusid inimestest. Detsembri lõpust hakkasid enamlased vange hukkama. 82 arreteeritut viidi Palermo metsa ja lasti seal ilma igasuguse kohtuotsuseta maha. Umbes 70-80 inimest pääses hukkamisest, kuna vangivalvur Otto Timoleon avas Rakvere vangla väravad ja lasi nad vabaks, enamlased aga ei jõudnud enam Eesti vägede pealetungi tõttu neid taga otsida.Veretöö olnuks kaks korda suurem, kui vangivalvuril poleks jätkunud kodanikujulgust.
Hilje Pakkanen
KÖÖK tuleb Haanjasse
Kolmapäeval, 11. jaanuaril ootame kõiki kohaliku köögi töötuppa. Oma kogemusi jagavad Mirjam Nutov ja Viive Säde Trolla külast Haanjamaalt. Õpime üheskoos valmistama hernetampi ja porganditorti.
Koguneme kell 18 Haanja rahvamaja köögis.
Registreerimine: ivirausi@gmail.com
Programmi toetavad: Leader-Eesti, Euroopa-Leader ja Haanja vald. Kohtumiseni!
Anna oma hääl konkursil „Võro liina tego 2011”!
Võru Linnavalitsus ootab ettepanekuid möödunud aasta kõige silmapaistvama teo ja tublide tegijate väljaselgitamiseks. Oma hääle saate anda Võru linna veebilehel www.voru.ee kuni 1. veebruarini. Iga vastaja saab märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Kui oma lemmikut loetelust ei leia, saab lahtrisse märkida just selle õige. Samuti ootame ettepanekuid, kes võiksid olla kandidaadid parimate tiitlitele: Kultuuri- ja haridusasutus 2011, Ettevõte 2011, Ettevõtja 2011, Mittetulundusühing 2011, Uus tulija 2011, Kultuuritegelane 2011, Sporditegelane 2011, Tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja 2011, Tegija 2011.
Sel aastal anname esmakordselt välja ka Aasta Noor 2011 ja Heategija 2011 tiitlid.
Ettepanekud koos põhjendusega palume saata e-posti aadressile marianne.mett@voru.ee. Hääletajate vahel loositakse välja linnavalitsuse meened. „Võro liina tego 2011” kuulutatakse välja 22. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel kultuurimajas Kannel.
Marianne Mett
Narva Kutseõppekeskus alustas laiendatud talvist vastuvõttu uutele õpilastele
Narva Kutseõppekeskuses (Narva KÕK) alustati avalduste vastuvõttu veebruaris õppega alustavatesse õppegruppidesse. Käesoleval talvel võetakse õppima ka vanemaid inimesi Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava programmi KUTSE raames. Narva KÕK-is võetakse sel talvel uusi õpilasi vastu kolmel erialal – baarmeni, müügikonsultandi ja tarkvaraarenduse tugitehniku õppesse. Kõigile kolmele erialale saavad kandideerida keskhariduse omandanud noored. Baarmenide õppevorm on koolipõhine. Müügikonsultandi ja tarkvaraarenduse tugitehnikutel on õppevorm töökohapõhine, s.t. 2/3 õppetööst toimub konkreetses ettevõttes, kus õppuritega tegelevad kogenud, spetsiaalselt ettevalmistatud juhendajad, sama ettevõtte staažikad töötajad.
Tarkvara arenduse tugitehnik on eriala, kus on läbitud juba kutseõpe mõnel infotehnoloogia erialal, omatakse infotehnoloogia spetsialisti I taseme kutsetunnistust või ollakse erialasel tööl. Sellel erialal õppima asumiseks peaksid olema teadmised programmeerimise alustest, andmebaaside alustest ja kasutamisest. Kõigil neil erialadel kestab õppetöö viis kuud. Uusi õppekohti on kokku 81.
Vanemad kui 25-aastased saavad nüüd ESF programmi toel kutsehariduse. Riikliku programmi KUTSE raames kuulutab Narva KÕK välja vastuvõtu kahele erialale – müügikonsultandi ja puhastusteeninduse erialale. Programm KUTSE on mõeldud kutseõppe varem katkestanud või lihtsalt hariduse saamise sooviga vanematele (üle 25-aastastele) inimestele. See on programm neile, kes on motiveeritud leidma tööd läbi uue kvalifikatsiooni omandamise, aga ei soovi asuda tavaõppesse koos noortega. Õppimine omaealiste, elukogenud inimestega ühes grupis, on paljudele arvatavasti sobivam lahendus. Programmi KUTSE alusel õppimisele ei ole eelduseks varasem sarnane haridus, töötamine antud erialal või töötu staatus. Oluline on vaid tahe õppimiseks ja soov omandada uus kvalifikatsioon. Loe edasi: Narva Kutseõppekeskus alustas laiendatud talvist vastuvõttu uutele õpilastele
Ajalooportaal Histrodamus kutsub osalema konkursil “Hea Eesti ajalugu”
Ajalooportaal Histrodamus kuulutas esmakordselt Eestis välja osaluskonkursi “Hea Eesti ajalugu”. Konkursi raames kutsutakse inimesi üles märkama ja kirjeldama Eesti ajaloo positiivseid hetki ja edutoonud sündmusi. Konkurss kestab märtsi lõpuni, kõik sobilikud lood avaldatakse www.histrodamus.ee keskkonnas ning parimaid neist ootavad auhinnad. Ajalooportaali Histrodamus asutaja Jaanus Vihandi sõnul on Eesti maine liiga pikalt olnud seotud pika orjapõlve ja muude raskete kaotustega ning kõik hea on justkui ära unustatud. “Eesti ajaloos on väga palju sellist, mille üle me saame uhked olla, kuid millest räägitakse väga vähe,” ütles Vihand. Osaluskonkursi eesmärk on selliste positiivsete lugude väljaotsimine ja kirjeldamine, mille tagajärjel tõuseb iga Eestimaa elaniku eneseteadvus ning tekib suurem soov, kas läbi kodakondsuse või muul viisil, olla positiivse ja eduka riigiga seotud. Otsime need lood oma ajaloost üles! Konkursi Hea Eesti ajalugu eesmärk on Eesti ajaloo edulugude rõhutamine. Mida hea Eesti ajalugu kellelegi tähendab, jääb iga osaleja enese otsustada. Ka temaatilised piirangud puuduvad, kirjutada võib nii poliitikast, majandusest, kultuurist, haridusest, teadusest, spordist, aga ka üksikisikutest. Teretulnud on kirjutised mistahes ajastust, muinasajast tänapäevani välja. Lugude illustreerimiseks ja täiendamiseks saab kasutada fotosid, joonistusi, audiofaile või videokaadreid. Konkurss on avatud kõikidele Eestimaa elanikele, kuid peamiseks sihtrühmaks on mittekodanikud. Kõik huvilised saavad oma lugusid ja arvamusi jagada ning nende üle arutada Histrodamuse keskkonna foorumis aadressil www.histrodamus.ee , sealt leiab ka konkursi juhendi kolmes keeles. Facebookis on Histrodamus avanud leheküljed nii eesti, vene kui inglise keeles. Konkurss korraldatakse Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fondi, kultuuriministeeriumi ning integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse ”Meie inimesed” programmi ”Ühine meediaväli ja võrdne kohtlemine” toetusel.
MTÜ Eesti Elava Ajaloo Keskus
Keenias läheb eestlaste toel uuel aastal kooli 75 last
Jaanuari esimesel nädalal said 75 Shianda küla last Lääne-Keenias endale uue koolivormi, sandaalid ja muu vajaliku, et alustada või jätkata oma kooliteed. See sai teoks tänu eestlastele, kes toetavad nii põhikoolilapsi, keskkooliõpilasi kui ka neid, kes peavad minema erikooli füüsilise puude tõttu.
Juba teist kooliaastat järjest läheb sel nädalal suur hulk Shianda küla lapsi kooli tänu Eestist saabuvale toetusele. Kui eelmisel aastal käis eestlaste toel koolis poolsada last, siis tänavu lisandus neile veel paarkümmend vanemateta last.
Orvud Lydia, Issac ja Absack lähevad kooli tänu Tallinna Ühisgümnaasiumi 7. klassi õpilase Mairen Mangussoni, tema klassikaaslaste ja inglise keele õpetaja Triin Noorkõivu algatusele. Kodanikupäeva eel novembris sündis mõte korraldada koolis globaalse kodaniku laat, kus õpilaste omatehtud suupistete ja käsitöö müügist kogutud raha sooviti annetada Aafrika lastele hariduse omandamiseks. Esialgsed lootused koguda ühe lapse kooliraha 40 euri täitusid mitmekordselt. Lydia, Issac ja Absack saavad kogutud toetusega koolis käia lausa kolm aastat. Loe edasi: Keenias läheb eestlaste toel uuel aastal kooli 75 last
Valmis lihtsa külatoidu kokaraamat
Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Saaremaa koostöös valmis eelmise aasta lõpus lihtsa külatoidu kokaraamat. Selles on avaldatud valik maakondade toidukonkurssidel osalenud toiduretsepte. Valik tehti valmistamise lihtsuse, kodumaiste toiduainete ja tervislikkuse alusel.
Järva maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Helle Põllu ütles, et 2011. aastal toimunud toidukampaania raames viidi läbi Järvamaal läbi retseptikonkurss” Lihtne külatoit”. Konkusile laekus üle 50retsepti nii eraisikute kui ka külaseltside poolt. Koeru lasteaia lapsed esitasid väikesed retseptivihikud, kus oli üle 100 retsepti. Valminud raamat kajastab valikuliselt toidukampaaniate retsepte Järvamaalt, Lääne-Virumaalt ja Saaremaalt ning pakub võimluse ise retsepte üles kirjutada. Raamatut on kavas jagada ka maakonna raamatukogudele.
Raamatu koostasid Helle Põllu, Olga Boitsov ja Imbi Jäe. Toidud valmistas Juta Tohver. Pildistas Anu Pink ja küljendas Anneli Kenk Saara kirjastusest. Raamatu väljaandmist toetas Tervise Arengu Instituut.
Wendre kingib kolme aasta jooksul Eesti vastsündinutele enam kui 45 000 patja ja tekki
Kodutekstiilide tootja AS Wendre alustas koostöös Tallinna lastehaigla toetusfondi ja Eesti ämmaemandate ühinguga heategevusprojekti, millega kingib järgmise kolme aasta jooksul igale Eestis sündivale lapsele tekist ja padjast koosneva komplekti. Sel ajal sünnib Eestis umbes 45 000 last ning investeeringu kogumaht on üle 500 000 euro.
Esimese magamiskomplekti andsid täna Pärnu haigla naiste-ja lastekliinikus üle Tallinna lastehaigla toetusfondi patroon Evelin Ilves, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja Wendre nõukogu esimees Peter Hunt.
“Ühiskonna küpsust ja hoolivust näitab suhtumine lastesse ja eakatesse,” märkis Tallinna lastehaigla toetusfondi patroon Evelin Ilves. “Ühiskonna tugevus ja turvalisus sõltub aga kõigi meie suhtumisest, märkamisest, tegutsemistahtest-ja julgusest, olgu tegu riigi, ettevõtete, kogukondade või üksikisikutega. Tillukeses ühiskonnas, nagu me oleme, on iga inimene – suur ja väike – kui kullatera. Nii oma perele kui meile kõigile. Just seda tahame kõik koos siin täna kinnitada. Ma imetlen ja tänan Pärnumaa tublit ettevõtet Wendre selle vahva idee algatamise eest, sest mis võiks olla uuele ilmakodanikule toredam kui üks soe ja pehme tere!”
ASi Wendre omaniku ja nõukogu esimehe Peter Hundi sõnul on heategevusprojekti eesmärgiks näidata peredele, et nad on hakkama saanud millegi erilisega ning toetada vanemaid ideega, et mugava teki-padja komplektiga magavad lapsed tõenäoliselt rahulikumalt.
„Kuigi Wendre müügiturust moodustab Eesti täna vähem kui ühe protsendi, oleme globaalselt edu saavutanud just tänu siinsete inimeste tublile tööle. Heategevusprojektiga on meil omamoodi võimalus siinseid inimesi tänada,“ rääkis Peter Hunt. „Usun, et see projekt on Wendrele heategevuseks parim väljund, kuna selles tunneb oma panust absoluutselt iga liige meeskonnas, alustades spetsiaalselt lastesõbralike materjalide välja töötamisest kuni õmblejate ja pakkijateni välja.“
„Beebi sündides tuleb noortel vanematel palju lisakulutusi. Kingituseks saadud padja ja teki näol on neil nüüd üks mure vähem,“ lausus Eesti ämmaemandate ühingu president Siiri Põllumaa. „Sellise kingituse saamine tähendab just emotsionaalses mõttes väga palju – see näitab vanemale, et tema panust hinnatakse, kuid on oluline ka lapsele endale.“
Beebide kinkekomplektis on padi mõõdus 35x55cm ning tekk 120x110cm. Tooted on valmistatud peamiselt looduslikest materjalidest ja neid on testitud mitmete lastesõbralike omaduste suhtes – näiteks sobib kangas lapse PHga, on pesu-, tõmbe- ja rebimiskindel ning toodete koostisosad on õhku läbilaskvad.
Projekti kestvuseks on Wendre esialgu planeerinud kolm aastat ning aastas loodetakse kinkida veidi enam kui 15 000 komplekti. Kingituste üle Eesti paiknevatesse haiglatesse toimetamisel on õla alla pannud kullerfirma DPD, kes need oma kuludega kohale viib.
Padja-teki komplekti saavad kõik alates selle aasta 1. jaanuarist sündinud laste vanemad ja selle saab kätte oma haiglast.
AS Wendre (www.wendre.ee) on Euroopa üks suurimaid kodutekstiilide tootjaid, kelle klientideks on juhtivad kodutekstiili- ja mööblikaupluste ketid üle maailma. Wendrel on Eestis kolm tootmisüksust asukohaga Pärnus ja Vändras, tehased Poolas ja Hiinas ning müügiesindused Saksamaal, Suurbritannias, Soomes ja Rootsis. Wendre kuulub kontserni Trading House Scandinavia AB, mille peakorter asub Rootsis. AS Wendre käive oli 2011. aastal ligi 100 miljonit eurot. Wendre Eesti tootmisüksustes töötab 700 inimest.
Aasta keskkonnategija on Tiiu Raia, keskkonnakirve pälvis Juhan Parts
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) kuulutab 2011. aasta keskkonnategijaks keskkonnaministeeriumi veeosakonna kauaaegse nõuniku Tiiu Raia. Keskkonnakirve pälvis aga teist aastat järjest majandus- ja kommunikatsiooni minister Juhan Parts.
Keskkonnategija Tiiu Raia pälvis nimetuse pikaajalise pühendunud töö eest Eesti veekogude kaitsel. Raia töötas pikka aega keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunikuna, viies ellu teadmispõhist ja demokraatlikku veekaitsepoliitikat, kaasates otsustamisprotsessi eksperdid ja keskkonnaorganisatsioonid. Tema suunamisel on hiljuti Eestis paljud asulad
ehitanud tõhusad reoveepuhastid ja põllumajandusettevõtted lekkekindlad sõnnikuhoidlad. Eesti on suutnud likvideerida enamiku nn HELCOM-i valupunkte ja võtab tõsiselt ka eesmärki saavutada aastaks 2015 kõigi veekogude hea seisund. Tänukirja Tiiu Raiale andis EKO esindaja Kaja Peterson üle keskkonnaministri aastalõpu vastuvõtul.
Aasta keskkonnakirve pälvis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts endiselt põlevkivienergeetika taastuvenergiale eelistamise eest, samuti selle eest, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja maanteeamet endiselt kulutavad ressursse Saaremaa püsiühenduse protsessile, mille keskkonnamõjude hindamise aruanne ei arvestanud ekspertide järeldusi ning mille sisu ei ole kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. Samuti taunib EKO keskkonnaameti aruande heakskiitvat otsust.
“Majandusministri vahetu eesmärk pole küll keskkonna eest võitlemine, kuid ta peaks looma tingimused lisandväärtust loovale, ressursitõhusale ja pikaajaliselt suutlikule majandustegevusele,” selgitas EKO seisukohti Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm. “Keskkonnareostusele pole põlevkivienergeetika puhul hinda pandud, samas kui taastuvenergeetika suund, uudsete keskkonnatehnoloogiate suunamine, rohelise ITK tegevused peaks olema senisest prioriteetsemad. Kui ministeeriumi ettevõtluspoliitika toetab vastutustundlikku ettevõtlust, siis tuleks vastutustundlikult suhtuda läbivalt kõikidesse otsustesse.”
EKO liikmed soovivad nüriks ja kasutuks tehtud kirve Juhan Partsile sel nädalal reaalselt üle anda, et sellest kirvest enam paha ei sünniks.
Rohkem infot EKO tegevuse kohta kodulehel www.eko.org.ee
Gaidid kutsuvad osalema uue hümni loomise konkursil
Eesti gaidid otsivad uut hümni, mida oleks lihtne laulda kõigil gaididel ja mis sobiks laulmiseks nii lõkke ääres kui paraadil.
Laulu leidmiseks kuulutas Eesti gaidide liit välja konkursi, kuhu kõik võivad esitada juba olemasolevaid lugusid või täiesti uusi teoseid. Ühehäälselt lauldav, 2–3 salmiga hümn peaks kajastama gaidliku liikumise kolme põhimõtet – oma jumal, isamaa ja gaidiseadused.
Need põhimõtted on sümbolitena gaidimärgil (kolmeleheline ristikheinaleht), tervituses (kolm sõrme püsti) ja ka gaidide tõotuses: „Annan pühaliku tõotuse, et püüan teha kõige paremat, täita kohust oma jumala ja Eesti isamaa ees, aidata ligimest ja igal ajal täita gaidi seadusi“. Gaidliku liikumisega saab lähemalt tutvuda veebilehel www.gaidid.ee.
Konkursile oodatakse teoseid hiljemalt 3. veebruariks. Eesti gaidide liit otsib võimalusi konkursi võitja autasustamiseks.
Eesti gaidide hümni kinnitab 2012. a märtsis toimuv ühingu aastakoosolek ning see tuleb esmaesitlusele aprillikuus jüripäeva sündmuste ja maailma gaidluse 100. aastapäeva tähistamise raames. Loe edasi: Gaidid kutsuvad osalema uue hümni loomise konkursil
Valmis ajakirja KoguKonnad uus number
Eesti Ökokogukondade Ühenduse ja aktiivsete vabatahtlike eestvõttel on valminud ajakirja KoguKonnad uus, järjekorras juba 11. number.
Ajakirja, mis keskendub ökokogukondade temaatikale ja mitmesugustele kogukondlikele ning jätkusuutlikele algatustele, saab lugeda ainult veebist ja see on kättesaadav kõigile huvilistele. Vaata lähemalt siit.
Ajakirja näol on tegemist järjekordse näitega kodanikuajakirjandusest, kus ajakirjandusliku sisuloomega tegelevad inimesed omal initsiatiivil.
Allikas: Ingrid Vooglaid, ajakirja KoguKonnad üks eestvedajaid
Noorte taliolümpiamängudel esindab Eestit 17 sportlast
Eesti Olümpiakomitee tutvustas I Noorte taliolümpiamängudel osalevat Eesti koondist, kuhu kuulub 17 noorsportlast. Noorte taliolümpiamängud toimuvad 13.-22. jaanuarini Innsbruckis, Austrias. Mängudest võtab osa 1059 noort sportlast vanuses 15 kuni 18. Esindatud on 60 riigi sportlased, kes võistlevad 15 alal.
Eesti Olümpiakomitee lähetab Innsbrucki 17 noorsportlast, kes võistlevad 7 spordialal. Arvukaimalt on Eesti esindatud laskesuusatamises ja curlingus (4 sportlast) ning iluuisutamises (3 sportlast).
Eesti delegatsiooni juht on Merle Kaljurand. Rohkem informatsiooni leiab siit.
Eesti Olümpiakomitee tegevust finantseeritakse suures osas ettevõtete sponsortoetuste abil. EOK sponsorid on Elion Ettevõtted, EMT, ERGO, JCDecaux, Monton, Nike, Olympic Casino Eesti, Paf, Silberauto ja Tallinna Sadam
Allikas: EOK
E-rahvaloendusel loendatud juba 200 000 inimest
7. jaanuari pärastlõunaks oli rahvaloendusel interneti teel loendatud üle 200 000 inimese ehk ligi 15% Eesti elanikest. Kõrgeim osalusprotsent püsib Tartu- ja Harjumaal.
„Rahvaloenduse esimese nädala kohta on tegemist üle ootuste hea tulemusega,“ ütles Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „Loendusmeeskond tänab kõiki, kes vaatamata väikestele tõrgetele loenduse esimestel päevadel on näidanud üles suurt huvi e-loendamise vastu,“ rääkis Potisepp.
Potisepp rõhutas, et võimalikult sujuvaks loendamiseks on sisselogimisel mõistlik jälgida koormusnäidikut ning enne e-loendama asumist tasub kindlasti tutvuda rahvaloenduse veebilehel oleva infoga.
7. jaanuaril kell 17.00 oli interneti teel loendatud 201 094 inimest, sh 18% Tartumaa, 17% Harjumaa ning 16% Järvamaa eeldatavast elanikkonnast.
Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab rahvaloenduse veebilehelt www.stat.ee/58604. Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord. Loe edasi: E-rahvaloendusel loendatud juba 200 000 inimest
Sännas arutletakse täna hariduse teemadel
Võrumaal Sänna Kultuurimõisas toimub täna, 8. jaanuaril haridusteemaline seminar-mõttevahetus “Kas kool teeb õnnelikuks?”
Iga olendi ja iga inimese suurim soov on kasvada. Seda nii füüsiliselt kui ka sisemiselt – teostada üha suuremaid unistusi, kogeda uusi tundeid ja uusi suhteid. Sellega käib kaasas kõrge motivatsioon õppida ning õppimine toimub mänglevalt, näiliselt ilma pingutuseta. Kasvamise ajendiks ning tunnuseks on suurenev rõõm, heaolu, rahulolu ja õnnelikkus igal kasvamise sammul.
Uuringute järgi on Eesti õpilastel üldiselt madal koolirõõm, mis viib motivatsiooni- ja huvipuuduseni. Õpetajate koormus ning stress tõusevad ja tekib oht läbi põleda. Koolitusel vaatleme tagasihoidliku koolirõõmu põhjuseid ning võimalusi takistuste ületamiseks.
Uut aastat on võimalik alustada õpetajatele, vanematele ja teistele huvilistele mõeldud uuendusliku koolitusega, kus käsitleme praktilisest vaatevinklist ning Lääne ja Ida õpetusi ühildades olulisi kasvamist mõjutavaid elemente:
• Füüsiline heaolu ja hoolitsemine enda eest
• Meele treenimine
• Tunded ja emotsioonid
• Enesetõhusus
• Enda teekond
• Suhted
Loe edasi: Sännas arutletakse täna hariduse teemadel
Soeta oksjonilt piparkoogist president Ilvese portree
5500 piparkoogist loodud teos valmis spetsiaalselt viimaseks Piparkoogimaania näituseks. Teose mõõdud on 120 x 100 cm. Teose autorid on kunstnikud Eve Arpo ja Riin Rõõs rühmitusest You Must Relax.
Oksjon toimub osta.ee keskkonnas: http://www.osta.ee/23775193
Allikas: You Must Relax
KUMU astub kukesammul
Homme keskpäeval toimub Kumu kunstimuuseumis neljandat korda programm KUKESAMMUD peredele. Kukk on Kumu hariduskeskuse märgilind, kes aitab jõuda tarkuse ja julguseni. KUKESAMMUD käsitleb teemade kaupa teoseid Eesti kunstiklassika varamust.
Hooaja neljandal perepäeval saavad väikesed kunstisõbrad tuttavaks uute müütiliste tegelastega ja kuulevad nende kohta tuhandeid aastaid vanu lugusid. Seekord on programmi pealkiri „HERAKLES JA LORELEI. Müütilised tegelased”.
Muuseumi väikesed ja suured külalised saavad nautida uhkeid maale Kumu klassikakorrusel saalis „Kõrge stiil”, mida lapsed kõige enam armastavad. Sealt saadud elamustega suundutakse kunstiateljeesse, kus tegeletakse loovtööga.
Kumu kunstimuuseumi pereprogrammis KUKESAMMUD toimuvad lihtsas vormis vestlused kunstist, kunstiajaloost ja põnevatest asjadest nende ümber. Oodatud on lapsed vanuses 5–11 aastat. Programm arvestab eeskätt kõige väiksemate osalejatega, kuid on põnev ka nende vanematele. Pereprogramm KUKESAMMUD toimub Kumu kunstimuuseumis iga kuu esimesel pühapäeval.
Tulevad RMK ja ELFi loodustalgud
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) viib tänavu koos Eestimaa Looduse Fondiga (ELF) läbi kakskümmend talgureisi, kus tehakse looduskaitselisi töid, pakutakse vabatahtlikele aktiivset puhkust ning tutvustatakse ohustatud alasid ja liike.
RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul pani RMK üle kümne aasta ELF-i eestvedamisel toimunud talguürituste korraldamisele õla alla selleks, et propageerida vabatahtlikku tööd ja edendada loodusharidust, vahendab Bioneer. “Hoolimata ELFi pikast kogemusest on vabatahtliku töö olulisus Eestis alles kujunemas ja ühistalgutega saame näidata, et looduskaitse ja ohustatud alade eest hoolitsemine on meie kõigi ühine asi,” rääkis Kallas ning lisas, et kevadest sügiseni toimuvatele talgureisidele oodatakse igas vanuses inimesi, sest teadmised, kuidas looduses käituda, ei jookse kellelgi mööda külge maha. Loe edasi: Tulevad RMK ja ELFi loodustalgud
EMSL otsib aasta tegijat
Aeg taas kaeda, kes ja mida kodanikuühiskonna heaks mullu ära tegid. Anna siin klõpsates teada, kes sinu meelest vimplit väärib!
Kategooriaid ikka viis ja tähtajaks 24. jaanuar:
Aasta vabaühendus – ei pea tingimata registreeritud olema
Aasta avaliku võimu esindaja – asutus või inimene, Toompealt Torguni
Aasta äriühing – kes oleks enam kui sponsor
Aasta missiooniinimene – kes oleks enam kui hea kodanik
Aasta tegu – märgilisim mullune muutus kodanikuühiskonnas
EMSL otsib vabakonnale parimaid avaliku konkursiga juba üheksakümne .. tollendamast aastast, valiku teeb küünlapäeva kandis EMSLi nõukogu, pidulikud embused veebruaris. Kõiki tiitleid ei pruugita igal aastal välja anda.
Niisiis, kandidaadi või mitu saad esitada siin või kirjutades info@ngo.ee.
Vaata innustuse saamiseks ka varasematel aastatel tunnustatuid.
Eesti Loomakaitse Selts korraldab esmakordselt suure heategevuskontserdi
Eesti Loomakaitse Selts (ELS) korraldab 4. veebruaril kell 19 Nokia Kontserdimajas suure heategevuskontserdi „Hea lugu ja hea tegu“, mille piletitulust luuakse toetusfond hättasattunud loomade abistamiseks. Kontserdi patroon on Maarja-Liis Ilus.
“Meil on hea meel, et esmakordselt saame annetajatele midagi head ja kvaliteetset vastu pakkuda – kontserdikülastaja saab unustamatu muusikaelamuse – hea loo,” teatas Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Evelyn Valtin. “Ühtlasi loodame läbi heategevuskontserdi teavitada inimesi loomakaitse olulisematest valupunktidest ja abistamisvõimalustest Eestis,” selgitas Valtin.
Maarjaga koos astuvad üles Tõnis Mägi, vennad Johansonid, Lenna, Liis Lemsalu, Chalice, Orelipoiss, Robirohi, Astrid Böning-Nõlvak, Olavi Kõrre, Liisi Koikson ja bänd, Ott Lepland ja Kärdla Laulupealinna koor. Kontserdi kunstiline juht on Astrid Böning-Nõlvak, lavakunstnik Mari-Ann Ahas ja õhtut juhib Märt Avandi. Etteastete vahel näidatakse videoklippe, mis tutvustavad loomakaitsevaldkonna teemasid ja Eesti Loomakaitse Seltsi ning teiste loomi abistavate organisatsioonide tegevust.
Kontserdile eelneb tänuüritus, mille raames tunnustab Eesti Loomakaitse Selts oma pikaajalisi toetajaid ja koostööpartnereid.
Kontserdi piletid on müügil alates 2. jaanuarist üle Eesti Piletilevi müügipunktides ja Ticketpros.
Eesti Loomakaitse Selts (ELS) on 2000. aastast tegutsev loomasõpru koondav mittetulundusühing, mille missiooniks on abi vajavate loomade heaolu tagamine, eluolu parandamine ja väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve korraldamise läbi. Seltsil on üle Eesti ligikaudu 500 liiget. ELS on mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide liige ja koostööpartner.
Tule huvitavale kontserdile!
Kolmapäeval, 11.jaanuaril kell 19 toimub Rõuge rahvamajas väga omapärane kontsert, kus esineb kitarrivirtuoos Enver Izmailov.
Krimmi-tatarlane Enver Izmailov on üks omalaadsemaid kitarriste maailmas. Eripäraks on tema mängutehnika, kus tavapärane pillikäsitlus on asendatud tapping – tehnikaga. See võimaldab kasutada täiesti uusi kõlavärve ning faktuure. Kontserdil kuulemegi peamiselt rahvamuusikatöötlusi, mille alged on Indias, Usbekis, Kasahhis, Kirgiisias, Balkanimaades ja muidugi Krimmis ning lähiümbruse rahvaste muusikas.
http://www.youtube.com/watch?v=zvaZkA9cc5U&feature=related
Eestimaal sündivatele beebidele kingitakse padi ja tekk
Pärnumaal tegutsev ning Euroopa üks suuremaid vooditekstiilide tootjaid AS Wendre on koostöös Tallinna Lastehaigla Toetusfondi ja Eesti Ämmaemandate Ühinguga käivitanud erakordse heategevusprojekti, millega ta kingib järgmise kolme aasta jooksul kõigile Eestis sündivatele lastele uhiuue padja ja teki komplekti. Selles ajavahemikus sünnib meil umbes 45 000 last.
Esimene beebide magamiskomplekt antakse pidulikult üle esmaspäeval, 9. jaanuaril Pärnu haiglas. Kingituse annavad üle Tallinna Lastehaigla toetusfondi patroon Evelin Ilves, sotsiaalminister Hanno Pevkur ning Wendre nõukogu esimees Peter Hunt.
Tartu Folgiklubi ootab kõiki kolmekuningapäeval – 6. jaanuaril – Vilde Tervisekohvikus
Tartu Folgiklubi kutsub peresid reedel kell 18 ringmängutundi lastega ringmänge mängima ja tantsima väikekandle muusika saatel. Pärast punume erinevates tehnikates paelu.
Kell 19 algab Tartu Folgiklubis autoritund, mille esineja on seekord vägev laulumees Lauri Õunapuu, teda küsitleb Ants Johanson. Tund saab ka helisalve ja kõlab hiljem ERR Klassikaraadio saates ”Folgialbum”.
Kell 20 algab Tartu Folgiklubis tants! Jaagup Kippar (kannel, viiul, torupill, karmoska) ja Ülo Saaremõts (karmoska) mängivad huvitava nimega tantse, näiteks Kartulitantsu. Tantsimisel juhendab Tiinamai Keskpaik.
Tartu Folgiklubi toetavad: Tartumaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri sihtkapital, Tartu kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Bookmill, Vilde, ERR.
Vaata ka:
www.traks.ee/folgiklubi