Rahvusraamatukogule kingitakse käsitsi valmistatud teos

“Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid”. Foto: Rahvusraamatukogu
“Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid”. Foto: Rahvusraamatukogu
Täna, 3. oktoobril kell 16 annab kultuuriminister Urve Tiidus Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis raamatukogule üle hutsuuli kultuuri tutvustava käsitsi valmistatud teose ning avatakse näitus „Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid“.

Ukraina Kultuurikeskuse poeetilise punase raamatu projekti raames valminud teos ”Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid” tutvustab hutsuuli luule ja illustratsioonide kaudu nende kultuuri eripära ja iseloomu.

Raamatu tegemist toetasid Ukraina Ivano-Frankivski oblasti kuberner Mykhailo Vyshyvaniuk ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium. Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo sõnas: „Meil on au olla 30 maailma raamatukogu seas, kellele see väärtuslik kingitus tehakse ning unikaalse teose säilitamine usaldatakse“.

Raamatuesitlusel avatakse ka hutsuuli kultuuri tutvustav näitus, kus eksponeeritakse rahvarõivaid ja salle. Näitus jääb Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatuks 10. oktoobrini.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Konverents väikerahvaste keelte riskidest ja võimalustest

16.–17. märtsini toimub Eesti Rahvusraamatukogus konverents „Väikerahvaste keelte riskid ja võimalused“, millel käsitletakse väikerahvaste keelte ellujäämisstrateegiaid ning püütakse leida seoseid keele kaotamisega seotud kartuste ja tänapäeva ühiskonna erinevate kultuurinähtuste vahel.

Konverentsile lisab aktuaalsust asjaolu, et need probleemid, mille üle tunnevad muret praegu väikerahvad, võivad mõne aastakümne pärast osutuda aktuaalseks ka arvult palju suurematele rahvastele ja nende keeltele. Konverents ei keskendu siiski ainult keelele, vaid püüab teemale läheneda laiemast vaatenurgast. Nii räägib näiteks taanlane Arnaq Grove grööni keele perspektiividest, waleslanna Delyth Prys keele taaselustamise kogemustest oma kodumaal ning arutletakse ka friuuli ja mitmete soome-ugri keelte ees seisvate väljakutsete üle.

Keele ja kultuuri vahelistest varjatud seostest kõnelevad muuseas Martin Ehala, kes räägib õnne arusaamadest, ning Rein Veidemann mõtiskleb eesti kultuuri keelekesksuse üle. Eesti teadlastele lisaks osaleb konverentsil külalisi Gröönimaalt, Walesist, Prantsusmaalt, Itaaliast, Ungarist, Lätist, Soomest ja Venemaalt. Loe edasi: Konverents väikerahvaste keelte riskidest ja võimalustest