Rubriik: Eesti

Naiste kaasavara talgud Järvamaal

Järgnev talgulugu pärineb Eesti Rahva Muuseumi arhiivist ja kõneleb naiste kaasavara talgutest Järvamaal Ambla kihelkonnas Lehtse vallas 1920.-1930. aastatel. Loo on kirja pannu Leontine Rei. Tegemist on talgulugude kogumiku avalooga, millest siinkohal avaldame vaid alguse – lõpuni saab kuulata plaadilt või talguveebist.

Naistetalgud olnud kaasavara valmistamise talgud, ketruse, sulenoppimise, sukakudumise, õmblemise ja ka linaropsimise talgud.

Kui teada oli, et mõnel neiul pulmad lähenevad, läksid ümbruskonna naised talgute korras talle appi kaasavara valmistama. Vanasti polnud õmblusmasinaid. Kõik tuli õmmelda käsitsi. Lõngad kedrati kodus vokkidega. Ketrusi ja teisi „naistetalguid” peetud ikka talvel.

Minu vanaema rääkis, et enne tema mehele minekut olnud nende rehetoas üks mardipäev 20 neidu ketruse talgul. Ema muudkui valmistanud aga koondlaid ja küpsetanud koldeis kartulaid ja kerisel liha talgulistele. Ketrus toimunud peeruvalgel ja noored mehed tulnud mõnutegemiseks peergusi nuuskama – põleva peeru otsast sütt ära murdma. Siis loobitud hullamisega mõne neiule süsi kraevahelegi. Loe edasi: Naiste kaasavara talgud Järvamaal

5. mai tähistab viiendat talgukevadet

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub kõiki eestimaalasi nii linnas kui maal õhinaga talgupäevast osa võtma. Maikuu esimene laupäev, 5. mai tähistab Eestimaal juba viiendat Teeme Ära talgukevadet. Taas saab talgupäeval üheskoos midagi toredat ja kasulikku oma kodukandis ära teha.

Talgupäevast on kujunenud algatus, mis toob kokku eri põlvkonnad igas Eestimaa nurgas, et oma elukeskkonda muutusi tuua. Ümbritsevat keskkonda võib muuta mitmel moel – alati ei pea tingimata reha või prügikotti haarama. Vägevaid talgutegusid saab korda saata ka pintsli, kudumisvarraste, kulbi või filmkaameraga, samuti mõttetalgute käigus. Peamine on teha talgutöid siirast soovist ja õhinaga.

Mullu peeti Eestimaal väga eriilmelisi ja põnevaid talguid: Jõgeval kudus Padjaklubi lastekodulastele sokke, Tartus tehti ühiselt tutvust mahetoiduga, Kuuli külas valmistati käsitsi poekotte, et saadud tuludest kohalikku loomade varjupaika toetada, Uulu noored koristasid puhtaks teekonna Uulu bussipeatusest Uulu muulini, et sealkandis oleks mõnusam jalutada, Kõpus istutati aga metsa. See on vaid kübeke kõigest, mis ära tehtud sai. Loe edasi: 5. mai tähistab viiendat talgukevadet

National Geographicu maikuu numbri tutvustus

Äsja jõudis lugejani National Geographic Eesti maikuu number, mis keskendub muuhulgas koaalade päästeoperatsioonile Austraalias, Egiptuse revolutsioonijärgsele olukorrale, tutvustab tiibadega ‘laulvat’ lindu ja toob pildivalikus meieni Islandi ajatu ilu.

Põhilugude lühitutvustus:

Egiptus ühes hetkes
Reis Niilusel näitab, kuidas revolutsioon levib Tahriri väljakust kaugemale.

Koaalad piiramisrõngas
Megan Aitken sõidab mööda Austraaliat, päästes kukkurloomi linnaohtude ja haiguste eest.

Tiibadega „laulev“ lind
Isane häälistiib-tantsulind teeb paarilise meelitamiseks tiibadega muusikat.

Islandi ajatu ilu
Islandlased ja lambad on küll lõivu nõudnud, kuid maastik püsib endiselt imetlusväärne.

Käte väljapanek
Käed on mõistagi inimestel. Samuti nahkhiirtel, kassidel, delfiinidel, elevantidel ja konnadel. Illustratsioonid tutvustavad nende jäsemete ehitust.

Vermilioni kaljud
Eraklikud kivisambad ja vahelduv värvigamma on Ameerika üks hästihoitud saladusi. Loe edasi: National Geographicu maikuu numbri tutvustus

Lastefond abistab sügava liitpuudega Martinit

Enneaegsena sündinud nelja-aastane Martin kaalub 8,5 kilo ning vajab iga päev spetsiaalset sonditoitu. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond toetab poisi perekonda toidusegu ostmisel.

Martinit toidetakse gastroomi abil, see on makku paigaldatud väike toru, mille kaudu manustatakse poisile spetsiaalset toidusegu. Päevas läheb vajalikku toidusegu ligi üks liiter ning selle maksumus on üle 15 euro ehk ühes kuus tuleb välja käia ligi 470 euro suurune summa.

Alates esimestest elukuudest on lapse tervist vaevanud toitmisprobleemid, puudulik kaaluiive ja  mahajäämusarengus. Vaatamata korduvatele uuringutele pole siiani õnnestunud arstidel välja selgitada Martini terviseprobleemide põhjust.

2011. aasta oktoobrist toetas perekonda igakuiste toidumaksumustega Haljala vald, sest haigekassa taoliste toidusegude ostmist ei toeta. Paraku on ka vallal raske leida iga kuu ligi 500 eurot kalli sonditoidu jaoks. Alates märtsist abistab Martinit toidusegu ostmisel lastefond.

Martinil on neelamisraskused ja pidev toidu tagasiheide, mistõttu toitmine loomulikul teel pole võimalik. Just toidu tagasiheite pärast on esinenud korduvalt toidu sattumist hingamisteedesse ja tüsistusena on laps jäänud kopsupõletikku. Piimasegu ja püreedega toitmisel Martin kaalus juurde ei võta ja sedasi on raske tagada vajalike vitamiinide ning mikroelementide saamist.

Poiss on alates sügisest saanud toiduks sonditoitu, mille abil on ta võtnud kaalus 1 kilo juurde ja lahenenud on ka varasem aneemiaprobleem. Ühtlasi on vähenenud toidu tagasiheide.

Lastefond toetab Martini sonditoidu ostmist esmalt kuni septembrini, kui lapsele tehakse uus kontroll, mille järel otsustatakse edasine ravi.

Lastekaitse Liidu pöördumine: Igale lapsele tore suvi!

Eilne MTÜ Lastekaitse Liit üldkogu kutsus üles Eesti inimesi looma ja teostama laste suveprojekte, mille alus on kogukonna liikmete vabatahtlik töö.

Aastal 2012 on vähenenud summad, mida planeeritakse kulutada laste suvelaagrite ja teiste suvetegevuste rahastamiseks. Selline kokkuhoid mõjutab eelkõige vaesusriskis või vaesuses elavate laste võimalusi.

Lastekaitse Liit palub riiki ja kohalikke omavalitsusi leida lisaraha, suurendamaks riskirühma laste võimalusi suvelaagrisse pääseda. Samuti kutsume üles iga Eesti täiskasvanut aitama sisustada laste suve mis tahes vabatahtlike lastesõbralike toimingute kaudu, töötades rõõmuga laste heaks ja koos lastega ka väljaspool oma peret. Palume kogukondi pakkuda lastele suveks võimalikult rohkem tasuta ühistegevusi. Märkame ja aitame last, et saabuv suvi oleks tema jaoks parim. Panustame oma aega, oskusi ja teadmisi laste ajaveetmisvormidesse!

Rahvatantsu ja -muusika selts kutsub täna raadio saatel ühistantsima

Tänasel rahvusvahelisel tantsupäeval toimub taas üle Eesti suur ühistantsimine Vikerraadio saatel. Sel aastal tantsitakse reilenderit 1-2-3-4-5-6-7.

Stuudiosse on oodata rahvamuusikuid ning tants juhatatakse sealsamas tutvustavalt sisse.

Ühistants algab kell 15.05 Vikerraadio lainel üle Eesti!

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) kutsub kõiki tantsijaid ja pealtvaatajaid üles salvestama sündmust oma kodukohas, kas või telefonikaameraga! Nii on hea pärast videot jagada näiteks siin:

https://www.facebook.com/pages/ERRS-Eesti-Rahvatantsu-ja-Rahvamuusika-Selts/150359885007220

Noore looduskaitsja auhinna sai Renno Nellis

 Eestimaa Looduse Fond (ELF) andis Noore Looduskaitsja Auhinna Renno Nellisele. Teda on iseloomustatud inimesena, kes ainult looduse kaitseks  toimetab ja elab ning kelle laadseid Eestis on napilt.

Renno Nellis  on Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi loomaökoloogia õppetooli looduskaitsebioloogia spetsialist. Varem on ta töötanud Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regioonis liigikaitse spetsialistina ja RMKs looduskaitse spetsialistina. Samuti tegutseb Renno Nellis Eesti Ornitoloogia Ühingus (EOÜ) seirekomisjoni esimehena, kus on aktiivselt tegelenud kanakulli kaitsega (sh püsielupaikade koostamine, inventuurid), rähnide ja randa uhutud lindude seirega, osalenud röövlinnuseire töörühmas ja väga edukaks kujunenud kodukaku 2009. aasta linnu projektis. Lisaks koordineeris Renno uue koostatava haudelindude levikuatlase transektloenduste tegemist, analüüsi ja välitöid. Täiendavalt koordineerib Renno Nellis EOÜ punktloenduste projekti, mis annab ülevaate ka Eesti tavalisemate linnuliikide seisundist.

Renno Nellise esitas kandidaadiks Eesti Ornitoloogia Ühing, tuues kokkuvõtvalt esile järgneva: “Kõik Renno Nellise ametid, projektid, tegevused, ja suhtumine on aidanud kaasa sellele, et lindude elu Eestis oleks turvaline ja elurikkus säiliks ka tulevikus.”

Nõnda leidis ka noore looduskaitsja auhinna nominente hinnanud komisjon, ehkki valiku tegemine kuue esitatud kandidaadi seast oli keerukas, sest kõik kandidaadid olid noored inimesed, kes südamega oma töös ja tegemistes looduskaitsele on pühendunud.

Noore Looduskaitsja Auhinna eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Alates 2005. aastast antakse auhind koos rahalise stipendiumiga kord aastas silmapaistvale Eesti noorele looduskaitsjale. Siiani on auhinna pälvinud: Asko Lõhmus Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia suuna arendamise eest; Peep Mardiste, kes on olnud pikka aega seotud Eesti keskkonna- ning looduskaitsega ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide tugevdamisega; Marek Sammul teaduspõhise looduskaitse arendamise eest; Tarvo Valker linnukaitseliste tegevuste eest; Murel Merivee innuka looduskaitsjana; Ulvar Käärt, kes on teinud Eesti Päevalehele kirjutatud artiklite kaudu palju tööd eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ja Indrek Tammekänd põhjalike looduskaitsealaste tegevuste eest kaitse-aluste liikide kaitse korraldamisel.

 

Nahkhiiretalgud alustavad kodanikuühiskonna nädalat

Kadrioru Selts ja Teeme Ära talgupäeva meeskond korraldavad koos sihtasutusega Domus Dorpatensis ja Kadrioru Pargiga täna Kadriorus nahkhiirte varjekastide meisterdamise ja ülespaneku talgud. Ühtlasi on tegemist avalöögiga Eesti Kodanikuühiskonna Nädalale, mis kulmineerub 5. mail ühise üle-eestilise talgupäevaga.

Pühapäevahommikuse seisuga oli talguveebis valida juba rohkem kui 1000 talgu seast ning talgulisena oli end kirja pannud üle 7000 inimese. Teeme Ära talgupäeval osalemiseks saab end registreerida talguveebis aadressil www.teemeara.ee kuni järgmise nädala reede õhtuni.

 Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänaseks hakkab Eestimaa talgukaart paika saama. „Hea meel on näha, et valgeid laike Eestimaal sisuliselt enam pole. Üle tuhande ettevõtliku eestimaalase on oma talgud üles pannud. Need on nagu tuhat ettepanekut mingi väärt asi koos ära teha, korda seada või välja mõelda. Nüüd on kõigil laupäevani aega valida, millise ettepaneku juurde süda kutsub. Ja laupäeval teeme ära!“ sõnas Tüür. Loe edasi: Nahkhiiretalgud alustavad kodanikuühiskonna nädalat

Täna tantsib kogu maailm

Täna tähistatakse üle kogu maailma rahvusvahelist tantsupäeva, mis sai alguse 1982. aastal UNESCO ja ITI algatusena, et pöörata suuremat tähelepanu tantsukunstile ja väärtustada seda.

Ka Eesti tähistab rahvusvahelist tantsupäeva muuhulgas kolme galaetendusega.

Eile korraldas Eesti Rahvusballett balletigala, pakkudes publikule tantsunaudingut klassikast kaasaegse tantsuni.

Täna tähistab rahvusvahelist tantsupäeva Vanemuise teater. Galal esinevad Vanemuise balletitrupp ning külalised Rahvusooperist Estonia, Boris Eifmani balletitrupi solistid Venemaalt, Peterburist ja David Sonnenblucki trupp Belgiast, Brüsselist.

Homme korraldab Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliit Tantsupäeva Gala KUMU auditooriumis. Esmaettekandele tuleb Oksana Tralla (Titova) tantsulavastus „Kuidas mängida ennast?”. Õhtu teises pooles kuulutatakse välja „Kolleegipreemia 2012″ laureaadid. Lavale astuvad artistid Eesti Rahvusballetist, teatrist Vanemuine, Tallinna Tantsuteatrist ja teistest teatritest.

Eesti Televisioon näitab tantsupäeva raames kolme tantsufilmi.

Kuidas käituda targalt internetis?

Siseminister Ken-Martti Vaher kirjutas sel nädalal Delfis, et lastevastased ründed küberruumis on plahvatuslikult kasvanud. Kahjuks on see õige. Internetiturvalisus on lastekaitses üks uuemaid ja kiiremini levivaid probleeme. Olukorras, kus pea igal Eestimaa lapsel on kodus internet ning nende vanematel on tihti väga vähe aega pöörata pidevat tähelepanu oma lapse seiklemistele internetis, on oluline lastele selgeks teha, mida tohib internetis teha ja mida tasub vältida. Nii, nagu on suhteliselt uus internetioht, nii on ka alles lapsekingades lahendused ning ideed selle vastu võitlemiseks. Siiski need ei puudu. MTÜ Lastekaitse Liit tänab Politsei- ja Piirivalveametit juba tehtud teavitustöö ning pideva asjakohase informatsiooni eest.
Praegu on võimalik saada informatsiooni internetiohtude ja -kaitse kohta Targalt Internetis koduleheküljelt www.targaltinternetis.ee või lasteabi infotelefonilt 116 111. Lisaks ilmub selle kohta ka artikkel järgmises Lastekaitse Liidu ajakirja „Märka Last“, mis ilmub mai alguses.

Mida siiski teha, kui tekib oht lapse väärkasutamisest internetis.
Politsei selgitab:

“Õige oleks selline kasutaja kohe blokeerida. Kui oled juba saanud erootilisi voi pornograafilisi klippe, tuleks säilitada saatja andmed ja saadetud materjalid. Salvesta saatja aadress, kui võimalik, säilita MSNi vestluse logi. Kui sul ei ole logide salvestamise võimalust, siis kopeeri vestlus või tee vestlusest  ekraanipilt (screenshot). Tuleb säilitada voimalikult palju vestluse üksikasju, sealhulgas saatmise aeg (kuupäev ja kellaaeg), saadetud lingid, veebiaadressid jm. Hoia alles ka saadetud klipid. Pöördu kogu säilitatud materjaliga kodukohale lähimasse politseiprefektuuri.
Prefektuuri pöördumise puhul ei ole vahet, kas lähed isiklikult kohale või saadad info e-kirja teel (kohati võib see isegi mugavam olla). Politseisse teatamine on vajalik, sest ainult politsei saab lõpetada pornograafilisi klippe ja pilte saatvate inimeste tegevuse. Sina küll blokeerid vestluspartneri, aga tema leiab uue isiku, kellele neid materjale saata. Tavaliselt ei lõpeta nad oma tegevust enne politsei sekkumist. Ja reegel on ikka ja alati –
blokeeri, kopeeri, reageeri.”

Allikas: ajakiri “Märka Last”

Lisainfot internetiturvalisuse kohta saab www.targaltinternetis.ee või lasteabi infotelefonilt 116 111.

Mart Valner, MTÜ Lastekaitse Liit

Lasteombudsman ootab reaalseid samme laste vaesuse leevendamiseks

Õiguskantsler Indrek Teder lasteombudsmanina koostas kokkuvõtte 6. märtsil 2012 Õiguskantsleri Kantseleis toimunud lasteombudsmani ümarlauast „Laste vaesus – otsime lahendusi!“. Indrek Teder palus Riigikogu sotsiaalkomisjonilt, sotsiaalministrilt, haridus- ja teadusministrilt, regionaalministrilt, Eesti Linnade Liidult ja  Eesti Maaomavalitsuste Liidult seisukohta ümarlaua kokkuvõttes toodud õiguskantsleri ja teiste osalejate ettepanekutele. Samuti palus õiguskantsler välja tuua konkreetsed sammud, mida võetakse reaalselt ette laste vaesuse leevendamiseks.

Ümarlaual „Laste vaesus – otsime lahendusi!“ tutvustas lasteombudsman ülevaadet laste vaesusest Eestis. Ümarlaua korraldamisega soovis lasteombudsman juhtida tähelepanu laste vaesusega kaasnevatele probleemidele ning pakkuda võimalust spetsialistide ja otsustajate ringis ühiselt neile probleemidele lahendusi otsida. Ümarlauale olid palutud Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed, sotsiaalminister, regionaalminister, haridus- ja teadusminister, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, ülikoolide ja kolmanda sektori esindajad.

Lasteombudsman Indrek Tederi hinnangul on laste vaesus tõsine probleem, millega tuleb tegeleda kohe. Kõigile Eestis kasvavatele lastele tuleb tagada arengut toetav ja turvaline kasvukeskkond. Lahendused peavad olema suunatud lapsele ning toetama tema arengut. Seejuures on lahenduste puhul oluline mõelda läbi nii nende otsesed kui ka kaudsed mõjud. Laste absoluutsest vaesusest väljaaitamisega tuleb tegeleda järjepidevalt ja läbimõeldult. Loe edasi: Lasteombudsman ootab reaalseid samme laste vaesuse leevendamiseks

Sellel nädalavahetusel kõristatakse avatuks ELFi talgute kõre aasta

Et juhtida tähelepanu Eesti ühe ohustatuma kahepaikse kaitsele ning suurendada inimeste teadmisi looduskaitsest, on Eestimaa Looduse Fond (ELF) sellel aastal võtnud oma talguhooaja fookusesse kõre. Laupäevaöisel avaüritusel Pärnumaal saab sõna peoperemees ise, kui 12inimest saavad koguneda teema-aasta esimesele üritusele – kõre kuulamise retkele.
,,ELFi talgute kõre aasta saab olema kirju,” tutvustas ELFi talgukorraldaja Siim Kuresoo. ,,Praegu pole veel hea aeg selle haruldase kärnkonna heaks tööd teha. Tihe talgute pidamine rannaniitudel jääb suvesse. Küll aga pakume oma senistele ja alles liituvatele talgulistele sellel ja ülejärgmisel nädalal võimalust kõrega tutvust teha, minnes kontvõõrana tema pulma. Suvel on kõre võrdlemisi varjatud eluviisiga ja jääb tihti tema heaks korraldatavatel talgutel kohtamata.”
Kõre, tuntud ka kui juttselg-kärnkonn ja hiirkonn, on Eesti üks ohustatumaid kahepaikseid, kelle arvukus on viimase poolesaja aastaga kokku kuivanud. Praegusel ajal arvatakse Eesti põhja- ja läänerannikul ning saartel kokku elutsevat vaid kuskil tuhatkond selle liigi esindajat. Kõre kadumise peamiseks põhjuseks peetakse liigile omaste elupaikade – rannaniitude ja luidete kinnikasvamist ning sigimispaikade hävimist.
Kõre kuulamise retked on kõigile huvilistele avatud – rohkem teavet nende kohta saab aadressilt: www.talgud.ee/kore-aasta/retked
Eestimaa Looduse Fond.

Tehnilise Järelevalve Amet ja Päästeamet kutsuvad kõiki eestimaalasi teada andma katmata kaevudest

Tehnilise Järelevalve Amet koostöös Päästeametiga kutsub eestimaalasi osalema 5. mail Teeme Ära talgupäeval, et ühiste ärategemiste raames anda teada ka katmata ja katkiste luukidega kaevudest ning muudest ohtlikest rajatistest. Nii talgupäeval kui edaspidi saab ohtlikest rajatistest teatada päästeala infotelefonile 1524. Esmase ohu
kõrvaldamiseks võiks ohtliku rajatise avastanud inimene ohuala olemasolevate vahenditega märgistada või piirata.
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür märkis, et katmata ohtlike kaevude teema on väga oluline ja läheb inimestele korda.
Lisaks on selliste ohtlike rajatiste kaardistamiseks loodud spetsiaalne Maa-ameti kaardirakendus, kuhu kantakse andmed kõigi avastatud ohtlike rajatiste kohta. Ehitusjärelevalve teostajatele on kaardirakendus heaks tööriistaks, mille kaudu saab muuhulgas jälgida ohtlike rajatiste staatust ehk kas ja mil määral on ohu kõrvaldamisega tegeletud.
Tehnilise Järelevalve Amet

Asutati Tartumaa Kultuurikoda

24. aprilli 2012 pärastlõunal toimus Uhti kõrtsis Ülenurmel Tartumaal seltsingu Tartumaa Kultuurikoda asutamiskoosolek. Kohal viibis 44 inimest, esindades 41 kultuuriorganisatsiooni, mille hulgas oli nii eelarvelisi asutusi kui ka vabaühendusi. Koosolekul viibijate hulgas olid ka Tartumaa maavanem Reno Laidre, MTÜ Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Aivar Soop ja Tartu abilinnapea Tiia Teppan.
Tartumaa Kultuurikoja asutamise eeltööd tutvustas MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige ja projekti „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal“ projektijuht Margit Reinkubjas ning projekti konsultant Rait Talvik, loodava kultuurikoja kodulehte tartumaakultuurikoda.ee tutvustas OÜ Miameedia esindaja Meris Tammik.
Margit Reinkubjas on mtü Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige alates aastast 2004, viimasel viiel aastal on ta aktiivselt otsinud võimalusi maakondlikuks valdkonnaülese koostöö loomiseks. Otsingute raames sündis ka idee luua projekt „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal”, millele ta leidis toetaja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali näol. Selle projekti lõppeesmärgiks oligi Tartumaa Kultuurikoja asutamiseni jõudmine. Margit Reinkubjas nimetas oma kõnes kohalviibijatele, et kultuurikoja eesmärk on tuua kokku erinevate valdkondade esindajad valdkonnaüleseks koostööks. Kultuurikojas vaadatakse oma tegemistele kõrgemalt vaatepunktist ja ühise tegevusega lükatakse Tartumaa kultuurielule veel hoogu juurde.
Uhti Kõrtsi perenaine Kai Paks õpetas kohalolijatele lihtsa ja tõhusa reegli, mis tagab tulemusliku koostöö: „Üks pluss üks on veel suurem üks”.
Kohalviibinud organisatsioonide esindajate osalusel lihviti asutamislepingu teksti, otsustati asutada seltsing Tartumaa Kultuurikoda (liikmeksastumiseks laekus kohe 23 sooviavaldust), valiti kolmeliikmeline seltsingu eestseisus. Seltsingu asutamine kinnitatakse avalduste digitaalse allkirjastamisega hiljemalt 1.mail 2012.

Tänavusel Seeniorlaulul võidutsesid mehed

Pärnu Tervise kultuurikeskuses toimus kuuendat korda harrastussolistide võistulaulmine Seeniorlaul.
Nooremas vanuserühmas (50-65 aastased) saavutas esikoha Allan Laur Tapalt, II koha Viktor Norman Valgast ning III koha Endel Kumm Sõrvest.Vanemas grupis (66 ja vanemad) sai esikoha Rudolf Ernesaks Tallinnast, II koha Vello Mäeots Tallinnast ning III koha Vello Raagmets Tapa vallast.

Parimaks saatjaks tunnistati Heino Riibak Tapa vallast, artistlikumaks kontsertmeistriks nimetati Benno Margus Tallinnast. Vanim osavõtja oli 83-aastane Aleksandra Järve Tallinnast.

 Žürii esimees Toomas Kuter: „See oli läbi aastate osavõturohkeim konkurss. Lauldi nii ooperiaariaid, vanu romansse, rahvalaule, estraadimuusika klassikat, aga ka rohkesti omaloomingut. Tase on aasta aastalt tõusnud ning konkursilt on oma ettevõtmistesse hoogu saanud paljud värvikad harrastuslauljad.

Tublid ja erilised olid kõik, tähtsaim oli aga Seeniorlaulu positiivne aura. Lisaks solistidele pakkus see emotsionaalset ja hingelist rahuldust ka žüriile.”

Žüriisse kuulusid dirigent Erki Pehk, Eesti muusikaakadeemia professor, pianist-kontsertmeister Helin Kapten, laulja ja vokaalpedagoog Malle Raid, Pärnu eakate avahoolduskeskuse direktor Heli Kallasmaa, žürii tööd juhtis  Pärnu 2011.a. muusikapreemia laureaat Toomas Kuter.

 Seeniorlaulu võistulaulmine toimus kuuendat korda. Konkursi läbiviimist toetasid Pärnu linnavalitsus ja Eesti kultuurkapital. Auhinnad panid välja AS Balti Kell, Oriflame ja tervisekeskus Apelsin. Seeniorlaulu korraldas MTÜ Rand.
Merike Viilup

Latsi võrokeeline ilolugõmine Sännä mõisan

37 aoluulidse Võro-, Tarto- ja Setomaa koolilast omma tulõman hummen, 26. mahlakuu pääväl Sännä mõisahe, et lugõda sääl ilosalõ võrokeelist luulõt.
Võro luulõtaja Artur Adsoni (1889-1977) avvus peet latsi luulõlugõmisvõigõlus saa teos joba 13. kõrda. Hummen loetas ka umbõs 13 võrokeelitse auturi luulõtuisi, kõge inämb kandas ette Artur Adsoni, Kauksi Ülle, Rihhard Iheri ja Contra loomingut. Timahavvadsõ olõngi tege erilidses tuu, et seoilmaaignõ Sännä kirä- ja muusigamiis Sommeri Lauri kõnelas umast vahtsõst „Räestu raamatust“, kon omma ka päätükü „Arthur“ ja „Jaikiaana“.
Latsi luulõlugõmist omma Sännä mõisa suurtõ saali priilt päältkaema ni ütenelämä oodõt kõik huvilidse. Ilolugõmine nakkas pääle kell 13.
Võistlust kõrraldasõ MTÜ Sänna Mõisakeskus ja Võro Instituut. Võistlus toimus mõisan, midä haldas MTÜ Sänna Kultuurimõis. Ettevõtmist tugõ Rõugõ vald ja Eesti Kultuurkapitali Võro- ni Põlvamaa ekspertgrupp.
Ettevõtmise kotsile saap teedüst meili allas.tiia@gmail.com päält vai karmanitelefonilt 56 143 780.
Tiia Allas,
Võru Instituudi koolioppusõ projektijuht

Ööjooksul pistab pedagoogidega rinda pool linnatäit koolinoori

Fotomeenutus Rakvere ööjooksust läinud aastal.

8. juunil jooksevad väge täis Rakvere linnas Ööjooksu viiekilomeetrisel distantsil pedagoogidega võidu 1146 kooliealist, mis on pool Tamsalu linna elanikkonnast.
Kolm nädalat kestnud „Ööjooksu Tegija” koolikonkurss tõi Eesti Ööjooksule osalema 1146 kooliealist ja 168 pedagoogi 16st Lääne-Virumaa koolist.
Koolikonkursi peatoetaja Aqva Spa juhatuse liikme Roman Kusma ütlusel võib Ööjooksu näol tegu olla viimaste aastate suurima panusega koolispordi arengusse Virumaal. „Vinge, et noored tänapäeval arvuti tagant ära saab,” sõnas noori kepikõndima, jooksma või sörkima innustanud Ööjooksu eestvedaja Marko Torm.
Neljapäeval, 26. aprillil kell 11 tunnustatakse Rakvere Aqva Spa kohvikus „Arabella” ka konkursi aktiivsemaid koole.
Selle aasta „Ööjooksu Tegija” selgitatakse konkursile registreerunud 16 Lääne-Virumaa kooli hulgast. Osalevad Haljala, Rakvere, Vinni-Pajusti, Tapa, Tapa Vene ja Kadrina Gümnaasiumid. Konkurentsis on ka Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium, Kunda Ühisgümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium ning Rakvere Ametikool, aga ka Võsu, Roela ja Põlula Põhikool ning Vasta ja Lehtse kool. Külalisena osaleb sel aastal Rakvere Esteetika ja Tantsukool.
Kristel Kitsing
Foto: MTÜ Rakvere Maraton erakogu

Võrus algas teeaukude parandamine

Võru linnas alustati täna löökaukude kevadist remonti. Üles freesitakse lõigud Räpina mnt, Jüri, Kooli, Lepa, Paju, Kreutzwaldi, Luha, Vilja ja Tartu tänaval, samuti mitmetel väiksematel teelõikudel.
Homme loodetakse alustada asfalteerimisega ning parandustööd loodetakse lõpetada kahe nädala jooksul. Tööde teostajaks on Võru linna tänavate hooldaja AS Veolia Keskkonnateenused.
Linnavalitsus palub linnakodanikelt mõistvat suhtumist, tähelepanelikkust ja ettevaatlikkust liiklemisel.

Marianne Mett

Käsitööringid kogusid palju huvilisi

Käsitööring Otepääl.

Otepää Naisseltsi poolt veetavad käsitööringid toimusid Otepää Kultuurikeskuses läbi talve üks kord kuus. Tänaseks on küll hooaeg läbi, kuid sügisel planeeritakse uue hooga jätkata. Kord kuus toimunud käsitööringid meelitasid kohale palju huvilisi, viimane kord, 22.aprillil toimunud käsitöö õpitoas tegutses isegi kaks rühma. Otepää Naisseltsi esinaise Riita Aaderi sõnul õpetati käsitööringis pea kõike – kudumisest-heegeldamisest ja viltimisest kuni ehete valmistamiseni välja. Õpetajateks olid Krista Kapp ja Kaie Vakman.
Sügisel on plaanis on õppida nõeltehnikat, kõlavööde tegemist ja palju muud põnevat.
Monika Otrokova
Fotod: Aet Treial

Lastekaitse Liit ja GoAdventure saadavad lapsed reisile

Aprilli alguses sõlmiti koostööleping MTÜ Lastekaitse Liit ja reisikorraldaja GoAdventure vahel. Lepingu eesmärgiks on vähekindlustatud perede ja vanemliku hoolitsuseta andekate laste arengu toetamine ja innustamine oma ande edasiarendamiseks. GoAdventure paneb välja 10 auhinda 2012.aasta suvel Lastekaitse Liidu Remniku õppe-ja puhkekeskuse 3-s suvelaagri vahetuses viibivatele lastele. Auhindadeks on 10 turismituusikut Türgi Vabariiki Side kuurorti AI 5 tärni hotelli Porto Azzurro Delta kuupäevadel 02.-09.10.2012.

Auhinna pälvinud lapsed sõidavad reisile grupina koos 2 saatjaga.

Auhinna saajad valitakse välja sõltumatu žürii poolt laagrivahetuse jooksul toimuvate erinevate konkursside ja võistluste käigus.

Saada oma kasutatud triiksärgid Viljandi folgile

Anna oma vanale triiksärgile uus elu Viljandi folgi laval. Foto: osta.ee
Sel aastal saavad kõik huvilised osaleda Viljandi pärimusmuusika festivali lavade kujundamisel. Kogu kokku oma vanad triiksärgid ja vii Viljandi folgi korraldajatele – nõnda annad vanadele särkidele uue elu ning kohtad suvel oma rõivaid folgifestivali laval!

Traditsioon igal aastal esinemispaigad erinevalt kujundada ulatub tagasi 1997. aastasse. Möödunud 15 aasta jooksul on lavade kaunistamisel kasutatud palju erinevaid materjale. Uute materjalide kõrval on tihti käiku läinud korduvkasutatud materjalid ja tööstuslikud tootmisjäägid: üle paljude aastate lemmikmaterjaliks olnud trikotaaži ribad on kangatootmise jäägid. Ka oma aja ära elanud lavakujundused harutatakse tihti üles, et siis seejärel anda neile uus elu mõnes uues lavakoosluses.

Võimalusel on lavakujundused olnud ühel või teisel moel seotud aasta teemaga. 2012. aasta festivali teema „Mehe laul” on inspireerinud end siduma lavakujundustega uue nurga alt, tehes seda hoopis teemakohase materjalikasutuse läbi. Ave Matsin, kes on festivali lavasid kujundanud 2003. aastast, otsustas seekord meeste kasutatud triiksärkide kasuks, mille kogumise aktsiooni on just nüüd õige aeg alustada. Loe edasi: Saada oma kasutatud triiksärgid Viljandi folgile

ESCU kuulutab välja videokonkursi

Eesti Õpilasesinduste Liit kuulutab välja õpilaste õiguste teemalise videokonkursi. Videokonkurssi eesmärk on tõsta õpilaste huvi nende õiguste ja kohustuste suhtes ning kutsuda noori nendega tutvuma.

Videokonkursile oodatakse osalema kõiki Eesti põhikoolide, gümnaasiumide ja kutsekoolide õpilasi. Osaleda võib nii üksi kui ka meeskonnana. Videote juures hinnatakse mitmekülgset lähenemist, teostust, kvaliteeti ning faktidest kinnipidamist.

Konkursil osalemiseks tuleb saata DVD koos videokaardiga, mille leiab www.opilasliit.ee/videokonkurss.htm, Eesti Õpilasesinduste Liidu kontorisse: Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn hiljemalt 19. maiks. Võitjad kuulutatakse välja juunikuus toimuval õpilasõiguste konverentsil – “Õpetajate ja õpilaste õigused ja kohustused – Kes kuidas mõistab?”.

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis toob kokku Eesti üld-,kutse- ja erihariduskoole. EÕEL on suurim esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 90 000 õpilase.

 

Teisipäeval on Matsalu filmifestivali viimane õhtu Tartus

Tartu Keskkonnahariduse Keskus esitleb teisipäeval sel hooajal viimast korda Matsalu IX loodusfilmide festivali parimaid filme. Esimeseks filmiks on “Ida-Scheldt. Allveeavastused, mille režissööriks on hollandlane Edward Snijders. Film on üles võetud Ida-Scheldtis, Hollandi edelaosa rannikumeres. Seal on Põhjamerre ehitatud 9 km pikkune tõke tõusuvee ja tormide vastu, mis koosneb kahest saarest ja 65st betoonsambast, mis kannavad avanevaid väravaid. Filmis vaadeldakse, kuidas veealune elustik ennast Hollandi tehnikaimede vahel tunneb. Film pälvis festivali kiituskirja.

Teiseks selle õhtu filmiks on režissöör Herbert Ostwaldi “Pätt-paavianid: ahvivalve Lõuna-Aafrikas”. Film jälgib Kaplinna ahve, kes varastavad käekotte, murravad sisse autodesse ega karda inimest. Kaplinnas on asutatud lausa eriline paavianipolitsei, kes püüab ahve tõrjuda.

Matsalu Loodusfilmide Festival toimus Lihulas mullu 14. – 18. septembril. Filmid võistlesid eelmisel kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”.

Selleaastane festival toimub 12.-16. septembrini.