Seeder: Eesti edu sõltub liitlaste leidmisest suurte riikide seas

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles täna Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsil, et otsetoetuste läbirääkimiste lõpptulemus sõltub eelkõige Euroopa Liidu kogueelarvest ning Eesti liitlastest suurte riikide seas.

“Minu selle nädala kohtumised voliniku ja mitmete riikide ministritega näitasid väga selgelt, et põhimõttelisi otsuseid ei langetata enne, kui on selge EL kogueelarve,” rääkis Seeder. “Esimest korda toimub ühise põllumajanduspoliitika otsustamine kaasmenetluses Euroopa Parlamendiga, mis tähendab, et EL ministrid ja parlament peavad komisjoni tehtud ettepaneku osas jõudma kokkuleppele.”

Seederi sõnul saab Eesti edukas olla ainult suurte riikide seast liitlasi leides. “Kergeid läbirääkimisi ja lihtsaid kokkuleppeid ÜPP osas näha ei ole. Meie edu sõltub liitlaste leidmisest suurte riikide seas. Täna võime öelda, et meie suurim liitlane on Saksamaa,” sõnas Seeder.

Kui Euroopa Komisjoni praegune pakkumine jääks jõusse, tähendaks see 2014. aastal Eestile otsetoetuste reaalset vähenemist, mis eelkõige puudutab piimasektorit, kus top-up’i osa on suurim. “Sellega me nõustuda ei saa ja selline olukord on olnud teistes riikides üllatuseks,” ütles põllumajandusminister.

Põllumajandusministri kinnitusel ollakse sel samal põhjusel Euroopas valmis Balti riikide erisust toetama. “Kahepoolsed kohtumised teiste EL ministritega on näidanud, et Balti erisust mõistetakse ja ollakse erandina valmis toetama, sest toetuste vähenemist toimuda ei tohi,” selgitas Seeder.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku maksta aastateks 2014-2020 täiendavaid otsetoetusi
891 mln eurot, Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni raportööri esmane ettepanek on 972 mln eurot. Eesti ametlik positsioon on saada vähemalt 90% keskmisest toetusest ja selleks kuluks 1461 mln eurot. Balti riikide ühispositsioon tähendaks Eestile otsetoetuste kogusummana 1247 mln eurot.

“Kõik pakkumised, mis täna laual on, oluliselt parandavad tänast olukorda, kuid see ei tähenda, et need oleks õiglased,” ütles Seeder.

Seiklejate Vennaskond ootab vabatahtlikke

Noorteorganisatsioon Seiklejate Vennaskond MTÜ soovib värvata oma vabatahtlike tiimi 26 uut vabatahtlikku koordinaatorit – kas üks neid võiksid olla sina? Kas sul on hea idee, mida tahaksid praktikasse panna? Tunned, et sooviksid saada uusi kogemusi, leida uusi sõpru ning teha midagi ära ühiskonna jaoks? Osaleda rahvusvahelistes projektides? Õppida juhtima teisi ja olema eeskujuks? Kui jah, siis on meil pakkumine just sulle!

Meie eesmärgiks on kaasata Seiklejate Vennaskonna tegevustesse 26 uut vabatahtlikku koordinaatorit, kes kas algataksid oma kodukohas uusi noortele suunatud ettevõtmisi, organiseeriksid infopäevi vabatahtliku töö võimaluste kohta või aitaksid kaasa kodanikuühiskonna arengule. Vabatahtlikud toimiksid ka kui võrgustik, kes edastab noortele (ja vahel ka seenioritele) suunatud infot oma kogukonnas ja sotsiaalmeedias. Vabatahtlikele koordinaatoritele toimub kolme päevane koolitus, et nad ette valmistada, seada konkreetsed eesmärgid ning valmistada plaan noorte kaasamiseks. Kohal on ka eksperdid ja lektorid. Peale koolitust viivad vabatahtlikud läbi erinevad algatused ja üritused oma kodukohtades, kuhu kokku planeerime kaasata üle 300 inimese. Tegevuste analüüsiks toimub analüüsikohtumine, mille käigus analüüsitakse toimunud tegevusi, tunnustatakse vabatahtlikke ja tehakse plaane uuteks algatusteks. Kogu tegevust toetab projektijuht ja vabatahtlikest toetusmeeskond.

Tuled vabatahtlikuks? Anna endast teada kohe täites ära ankeedi. Ära unusta märkimast oma telefoni numbrit ja e-maili, võtame kõigi huvilistega ka otse ühendust. Oluline on, et saaksid osaleda ettevalmistaval koolitusel 14.-16. detsembril.

Uuri lähemalt!

Christine Tatum: Objektiivsus on üllas müüt

2. kodanikuajakirjanduse konverentsil kõnelenud Christine Tatum andis inglise keeles ülevaate USAs toimuvatest meediamaastiku muudatustest ning rääkis kodanike kaasaegsest suhestumisest meedia ja riigiga.

Tatum rääkis, kuidas inimesed ilma professionaalse taustata kasutavad tehnilisi lahendusi ja viivad ellu nišiideid. See, kes mõtleb välja, kuidas muutuvate oludega kohaneda, on järgmise põlvkonna valitseja, oli üks Tatumi kandvaid ideid. Omal ajal interneti massidesse minemise eel oli ta üks meedia tehnoloogiliste uuenduste eestvedajaid Ühendriikides. Seal tekib järjest enam veebiportaale, mis vastavad kodanike kindlale nišivajadusele ja tagavad selle rahuldamiseks kõige aktuaalsemat informatsiooni. Ühe näitena tõi Tatum esile statebillnews.com-i, mis pakub teavet selle kohta, kuidas edeneb erinevate seaduste ja määruste menetlemine ja jõustamine ning millised poliitikud seda toetavad ja selle poolt hääletavad.

Samuti rõhutas ta ühiskonna- ja meediamaastiku jooni, mis peavad alati olemas olema tugeva meediamaastikuga demokraatlikus ühiskonnas: “Ajakirjanduseetika, infovabadus, meediaseadus, kirjutamine ja kajastamine, tehnoloogia.” Ajakirjaniku rollist rääkides ütles ta: “Objektiivsus on üllas müüt” (“Objectivity is a noble myth”). Tatum seletas, kuidas täielik objektiivsus ajakirjanduses on võimatu, kuid tuleb teha oma parim, et adekvaatselt sündmusi kajastada ja isiklikel vaadetel mitte liigselt mõjutada lasta. “Ma saan olla täpne ja õiglane” (“I can be accurate and fair”).

Loomulikult ei jäänud puudutamata ka sotsiaalmeedia teema. “”Lobisev klass” (“the chattering class”) on muutunud ja nõuab tähelepanu,” märkis Tatum seletades, kuidas inimesed seavad oma ootusi ja standardeid meediale ning ei pelga seda enam valjuhäälselt neile saadaolevates kanalites, nagu Facebook ja Twitter, väljendada.

Christine Tatum on laia skaalaga ajakirjandusekspert ja mitmeid auhindu võitnud endine tegevajakirjanik, kes nüüd töötab mitmes organisatsioonis, sealhulgas on ta USA ühe suurima ajakirjandusorganisatsiooni Society of Professional Journalism rahvuslik president. Ta on tegutsenud ka kodanikuajakirjanduse vallas ja välja töötanud õppematerjali, mis on kasutusel USA kodanikuajakirjanduse akadeemiates. Rääkides oma tööst lehetoimetustes, tõi ta temale oluliste hetkedena välja kuue inimese vabastamise surmanuhtlusest tänu tema toimetuse kirjutamisele ning korrumpeerunud kõrgete ametnike vallandamise.

Käru tuletõrje tähistab 100 aastapäeva

Laupäeval, 27. oktoobril, tähistavad Käru vallavalitsus ja Lääne päästekeskus Käru organiseeritud tuletõrje 100 aasta juubelit, Raplamaal tegutsevatest päästeüksustest on Käru tuletõrjest vanem vaid Rapla.

Toosikannu puhkekeskuses peetaval pidulikul seminaril austatakse Käru elanikke, kes on tulevalvel olnud juba viiekümnendatest aastatest.

Üritusel demonstreeritakse poole sajandi tagust tulekustutustehnikat ja -varustust ning näidatakse ajaloolisi tuletõrjefilme.

Käru vabatahtliku tuletõrjeseltsi juhatuse liige ja Käru vallavanem Elari Hiis ütles, et väikese kogukonna jaoks on tuletõrje olemasolu elulise tähtsusega. „Raskes olukorras saabki kõigepealt loota kogukonna liikmetele,” lisas Hiis.

Tänane Käru päästekomando on osa pääste turvavõrgustikust Raplamaal, mille moodustavad neli kutselist komandot ja 12 vabatahtlikku päästeüksust.

Lääne päästekeskuse Raplamaa päästepiirkonna poolt on Käru tuletõrje juubeliks valminud ka lühifilm, mida saad vaadata aadressilt www.ligimesekaitseks.tv/karu-tuletorje-100/<http://www.ligimesekaitseks.tv/karu-tuletorje-100/>

Evelin Trink

Pildil Käru tuletõrjujad. Foto: Käru Vallaleht

Vana-Läänemaa ajaloo radadel

Allikas: Lihula muuseum.

Laupäeval 27. oktoobril kell 13 toimub Lihula mõisas artiklitekogumiku „Vana-Läänemaa ajaloo radadel I” esitlus.

Raamatusse on koondatud artiklid Lihula keskaegse aleviku alal ja Salevere Salumäel toimunud arheoloogiliste uurimistööde tulemustest, Kinksi aardeleiust, omapärasest relvast „notstalist”, Lihula mõisast keskajal ning 18.—19. sajandil, Esimese maailmasõja aegsetest merelahingutest Läänemaa rannikul, Mäense Kinnikat talust sirgunud kultuurihuvidega meremehest Aleksander Vahterist ning Vabadussõja mälestusmärgi taastamisest Vigalas. Esitlusel on võimalik ka raamatut osta.

Ettekandega „Eesti keelest eile, täna ja homme” esineb haridusministeeriumi  keeleosakonna nõunik Tõnu Tender.

Eesti muuseumide ajalooteemalisi väljaandeid müüb Eesti ajaloomuuseumi raamatupood.

Mati Mandel

MTÜ Keskaegne Lihula

Vana- Läänemaa Ajalooselts

Loodav sihtasutus hakkab arendama Narva linnust ja bastione

Narva Hermanni linnus.

Kultuuriminister Rein Langi sõnul on tekkinud selge vajadus Hermanni linnuse ja bastionide kompleksseks väljaarendamiseks, kuid Narva linnal üksi puudub võimekus sellist ajaloolist objekti hallata.

Narva linnale tehti ettepanek luua riigiga ühine sihtasutus, mille ülesandeks saab linnuse ja bastionide kordategemine ja köitva külastuskeskkonna loomine. Kultuuriministeerium eeldab, et linnapoolne rahastamine jätkub vähemasti senises mahus ning sellele lisanduv kultuuriministeeriumi eraldatav tegevustoetus peaks kindlustama unikaalse ajaloo- ja arhitektuurimälestise säilimise ning tervikliku arengu. Ühtlasi tahetakse loodava sihtasutusega lahendada ka ajalooliste Riigiküla kalmistute korrastamine.

Narva linn annab sihtasutusele üle seni Narva muuseumi kasutuses olnud kümme kinnistut ning muud vara.

Allikas: Kultuuriministeerium

Toidupanga kampaaniaga koguti rekordiline kogus toitu

Annetatud toidukaubad. Foto: Nele Hendrikson

Tuhanded inimesed, kes möödunud nädalavahetusel, 20.-21. oktoobril Toidupanga toidukogumispäevadel üle Eesti 13 kaupluses vaesuses elavatele peredele toitu annetasid, suutsid kokku koguda rekordilise 18 547 ühikut toidukaupa. Seejuures annetasid üllatuslikult heldelt toitu Järvamaa inimesed.

„See on seni parim tulemus ja suurim kogus toidukaupa, mis meil seni toidukogumispäevade ajal ühe nädalavahetuse jooksul on õnnestunud koguda,“ rõõmustab Eesti Toidupanga juht Piet Boerefijn. „Ühe osalenud poe kohta teeb see 1427 ühikut ning see on uus rekord. On näha, et inimesed tõesti soovivad Toidupanka aidata ja me oleme väga tänulikud selle abi ning usalduse eest.“ Kokku koguti kahe päevaga 18 547 ühikut toitu, kus üks ühik võib olla mistahes suurusega kaup. Kaubagruppide lõikes pandi Toidupanga kogumiskärudesse traditsiooni­liselt aga kõige enam makarone. Samuti annetati lahkelt erinevaid konserve ja purgisuppe, maiustusi ning erinevaid kuivaineid, näiteks kaerahelbed ja jahu.

Loe edasi: Toidupanga kampaaniaga koguti rekordiline kogus toitu

Natura toetusmeetme jätkumist peetakse hädavajalikuks

Põllumajandusministeerium on teinud uue maaelu arengukava 2014-2020 (MAK 2020) koostamise raames ettepaneku jätta uue perioodi meetmete seast välja Natura 2000 aladel asuvate erametsade ja põllumaade toetamine. Ministeerium sooviks edaspidi katta nimetatud toetused riigieelarvest, kuid ei ole selgitanud, kuidas lisaraha selleks leitakse. Eesti Erametsaliit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Kotkaklubi pöördusid Vabariigi Valitsuse poole, et põhjendada Natura 2000 toetuse jätkumist ka tulevikus.

Valitsuse liikmetele saadetud märgukirjas rõhutavad organisatsioonid, et kui Põllumajandusministeeriumi idee saab teoks, siis ei jää planeeritavasse maaelu arengukavasse enam ühtegi metsandusega seotud keskkonnameedet. 2012. aastal heaks kiidetud Looduskaitse arengukava samas rõhutab vajadust jätkata Natura 2000 aladel (nii põllu- kui ka erametsamaal) toetuse maksmist. Valitsuse poole pöördunud organisatsioonid leiavad, et siseriiklike vahendite kasutamine ei anna toetuste jätkumise ega loodusväärtuste kaitse osas mingit kindlust.

Loe edasi: Natura toetusmeetme jätkumist peetakse hädavajalikuks

Keskkonnaõiguse Keskusel valmis abistav juhend otsuste tegemisel osalemiseks

Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) avalikustas täna oma kodulehel juhendi, mille abil saavad kodanikud senisest hõlpsamini enda elukeskkonda puudutavate otsuste tegemisel kaasa lüüa. Juhendisse on koondatud erinevate osalemist võimaldavate protsesside – planeeringute ja keskkonnalubade menetluste – selgitused. Ühtlasi sisaldab juhend ka soovitusi ja näpunäiteid, kuidas ja millal nendes elukeskkonda kujundavates protsessides osaleda ning kust tarvidusel täiendavat informatsiooni saada.

KÕKi juhatuse liige Kärt Vaarmari tõi välja, et juhend on koostatud lähtuvalt seni ilmnenud vajadusest juhtnööride järele, mis võimaldaks juriidilises rägastikus paremini orienteeruda, kuid samuti soovist suurendada inimeste teadlikkust osalemisvõimaluste kohta. “Juhendi üks eesmärk on anda inimestele selgelt märku, et neil on õigus oma elukeskkonda puudutavate küsimuste otsustamisel osaleda ning et õigeaegne osalemine otsuste tegemisel on oluline,” selgitas Vaarmari. “Me kõik saame kaasa rääkida, milline näeb tulevikus välja meie kodutänav, -linn või -maa, see ei ole vaid arendajate ja poliitikute otsustada.”

Vastvalminud juhendit ning osalemise võimalusi tutvustatakse lähemalt novembris ja detsembris Eesti eri paigus toimuvatel infopäevadel. Täpsem teave infopäevade kohta ilmub KÕKi veebilehel. Ühtlasi pakub KÕK Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud kampaania “Oska osaleda” raames kuni tuleva aasta märtsini tasuta õigusalast nõu ja toetust. Täiendavat infot ning tasuta õigusabi taotlemise vormi leiab aadressilt: www.k6k.ee/tegevused

“Oska osaleda” kampaania käigus valminud elektroonilise osalusjuhendi leiab : www.k6k.ee/oskaosaleda.

Eesti soovib kalanduses suuremat tähelepanu turuarendusele

Foto: Tiit Hunt

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles kohtumisel EL kalandusvoliniku Maria Damanaki ning eesistuja Küprose põllumajandusministri Sofoclis Aletrarisega, et kalandussektor peab paremini ära kasutama turu võimalusi. „Peame toetama eelkõige seda, et kalurid saaksid oma sissetuleku turult,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Eesti prioriteet on eelkõige koostöö, seda nii rannapiirkondade kui tootjaühenduste näol. Samuti peame toetama turgude arendamist ning säilitama võimaluse viidata kala päritolule.“

Seeder rõhutas, et uuel finantsperioodil peab olema võimalik jätkata juba välja kujunenud koostöövormidega. „Kalandussektori edasiseks arenguks on oluline jätkata praegusel perioodil juba määratletud rannapiirkondadega,“ sõnas Seeder. „Kalanduskogukondadel peab olema tagatud võimalus rakendada eelkõige kalandussektori vajadustele suunatud strateegiaid. Seetõttu soovime, et liikmesriik võiks jätkata juba olemasolevate piirkondade ja tootjaühendustega.“

Loe edasi: Eesti soovib kalanduses suuremat tähelepanu turuarendusele

Talgusõpru oodatakse sel nädalavahetusel Palupõhja

Sellel nädalavahetusel toimuvale loodus- ja talgulaagrisse jagub veel ruumi nii umbes paarile perele või trobikonnale omapäi tulijale. Traditsiooniks saanud loodusesõprade sügisese kokkusaamise teema on jõgi, mida uuritakse koos Eesti Loodushoiu Keskuse asjatundjaga. Talgutöödest on kõige päevakajalisem moosikeldri sisseseadmine. Uuri ja pane ennast kirja: http://talgud.ee/talgud/2012/palupohja-3

Allikas: Siim Kuresoo, ELFi talgukorraldaja, www.talgud.ee

Selguvad imelised vanavanemad 2012

Vanurite Eneseabi-ja Nõustamisühingu (VENÜ) juures tegutsev Vanavanemate Fond jagab kuuendat korda Imelise vanaema ja vanaisa tiitleid. Kandidaadid valiti välja maavalitsuste ettepanekute alusel nende Eesti vanaemade-vanaisade seast, kes ka pensionieas on säilitanud aktiivse eluhoiaku, kes panustavad palju oma lastelaste kasvamisse ja arendamisse või kes üksinda kasvatavad vanemateta jäänud lapselapsi. Seekord valiti välja kümme vanaema-vanaisa Võru-, Valga-, Rapla- ja Hiiumaalt, Rakverest, Laekverest, Jõgevalt ja Põltsamaalt.

Pidulik austamine leiab aset traditsiooni kohaselt hingedepäeval, 2. novembril kell 12.00 VENÜ ruumides Tallinnas, Poska tänav 15. Sündmusel selgub ka aasta vanaema ja aasta vanaisa. Tallinnasse tulevad väärikaid vanavanemaid austama paljud maavanemad.

Info: Malle Salk, tel 5051148

KredEx korraldab korteriühistutele tasuta konverentsi

KredEx korraldab energiasäästunädala raames kolmapäeval, 7. novembril konverentsi „Kuidas jõuda ühistu üldkoosolekul renoveerimisotsuseni?“. Konverentsile oodatakse korteriühistute ja -ühisuste juhatuse liikmeid. Konverents toimub Tallinnas, hotell Viru konverentsikeskuses (Viru Väljak 4).

Ajakava:
14:30 kogunemine, kohvipaus
15:10 avasõnad
15:15 Aleksei Turovski “Milliste võtetega ja kuidas mõjutab karja juht karja liikmeid loomariigis”
15:45 Helina Luksepp “Korteriühistu otsustusvõime piirangud ja nende lahendamine Eesti seadustes ja kohtupraktikas”
16:30 Piret Bristol “Kuidas veenda korteriühistu liikmeid ühise eesmärgi nimel oma nõusolekut andma”
17:15 kohvipaus, võimalus küsida spetsialistidelt täpsemat nõu
18:15 lõpp

Konverentsil on tõlge vene keelde. Konverentsist osavõtt on TASUTA. Registreerimine aadressil reg@kredex.ee kuni reedeni, 2. novembrini märksõnaga konverents. Kohtade arv on piiratud!

Allikas: KredEx

Värska raamatukogus kohtutakse Tiina Ilvesega

“Mina olen siin ja praegu, nii muna kui kana, kirjutan elust enda ümber. Ja seda ikka naljakama kandi pealt ja naerutava vindiga, sest naer on terviseks.”

Niisugune on võrukeelse kirjaniku ja muusiku Aapo Ilvese ema Tiina Ilvese saatelause 12 jutuga  raamatule “Augustihambad”, milles on nii terasust, õpetlikkust, situatsioonikoomikat  kui ka õnnestunud karaktereid.

Jutus “Pii ärr” vajavad võrukeelsed vanavanemad tõlki, et suhelda oma linnastunud lapselapse ja tema poiss-sõbraga, kes nn linnaslängi kasutavad. Loo lõpus aga loeb taat ajalehest, et koolidesse tuleb võru keel ja lastega on edaspidi lihtsam suhelda.

 Tiina Ilves kohtub Värska rahvaga 24. oktoobri õhtul kell 18.00.

Tema jutu põhjal  Aado Kuhlapi poolt seatud lühinäidendi “Pii ärr” esitab Vastseliina Rahvamaja näitetrupp.

R. Kappo. Põlva keskraamatukogu

Põlvamaa VII maaraamatukoguhoidja päev

2005. aastal algatas Saverna raamatukogu juhataja Tiina Hoop ülevabariigilise maaraamatukoguhoidja päeva eeskujul Põlvamaa maaraamatukoguhoidja päeva. Seni on nn maapäeva raamatukoguhoidjate ja vallavalitsuste ühistööna korraldatud Moostes, Kõllestes, Vastse-Kuustes, Tilsis, Lintes ja Verioral.
Põlvamaa VII maaraamatukoguhoidja päev toimub 24. oktoobril Saverna külakeskuses.
Maapäeva raames tutvutakse ärkamisaja tegelase Mart (Märt) Miti rajatud Kiltre taluga Valgjärve vallas, teejuhiks Valgjärve raamatukogu juhataja Ilse Aigro. Uudistamist nõuavad ka Saverna raamatukogu suvel avatud uued põnevad ruumid.
Traditsiooniliselt tunnustatakse konkursi Aasta Maaraamatukoguhoidja nominenti ja tööjuubilare. Meeles peetakse ka endisi kolleege.
Ettekandele tulevad Võru- ja Põlvamaa raamatukoguhoidjate eesti kirjandust propageerivad humoorikad kavad. Võrumaa kava esitavad Riina Ermel (Kuldre) ja Elvi Määr (Parksepa), Põlvamaa oma Tiina Hoop (Saverna), Ilse Aigro (Valgjärve), Helve Sreiberg (Linte), Mall Kõpp (Vastse-Kuuste) ja Eha Kütt (Värska).
Esinevad Valgjärve valla taidlejad.
Maapäeva peakorraldaja on Saverna raamatukogu juhatataja Tiina Hoop, keda abistavad kolleegid  Põlva keskraamatukogust.
Rahaliselt toetavad Valgjärve vallavalitsus ja Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Külli Ots
Põlva keskraamatukogu

Võrumaa Lasva valla küla pakub peredele uut elukohta

Võrumaa Lasva valla Pikakannu küla kutsub nende kanti kodu looma lastega peresid. Tulijatele pakutakse elukohta, tööd ja koolihariduse saamise võimalust.

„Kui teie peres on neli või rohkem last ja te soovite pakkuda neile puhast elukeskkonda, turvalist ja sõbralikku kooliaega ning õnnelikku lapsepõlve, siis aitame leida teile sobiva maakodu või koha selle rajamiseks. Piirkonnas kümne kilomeetri raadiuses on pakkuda üheksa vaba töökohta, kõik puidutöötlemise ettevõtetes,” seisab Pikakannu pärimuskultuuri keskuse koduleheküljel avaldatud kuuluses. Loe edasi: Võrumaa Lasva valla küla pakub peredele uut elukohta

Saklas meenutati Eesti esimese kolhoosi sündi

Reedel oli Valjala valla Sakla seltsimaja väike saal rahvast pilgeni täis, et meenutada Eesti esimese kolhoosi moodustamist ja selle edasist käekäiku. Oli see ju kahe-kolme põlvkonna inimestele noorusaeg ja täisjõus-tööaastad. Lisaks oma rahvale tuli ajalugu meenutama inimesi Pihtlast, Laimjalast, Orissaarest, Kärlast ja Kuressaarest.
Ajaloopäeval ütlesid kokkutulnuile tervitussõnad maavanem Kaido Kaasik ja vallavanem Aare Martinson. Kolhoosiajastu algusest ja lõpust ning sellest, mis sinna vahele jäi, rääkisid Valjala kooli ajalooõpetaja Ester Vaiksoo, ajaloolane Bruno Pao, elutöö teinud agronoom Valent Rõõm ja zootehnik Enn Pukk ning Valjala ÜM reformijärgse Valjala POÜ juht Liilia Eensaar. Loe edasi: Saklas meenutati Eesti esimese kolhoosi sündi

Terved ja higised leidsid tee Saaremaale

Estofiil Anneli Kajanto (63) võttis Helsingist kaasa 13 sõpra ja tuli Saaremaale jooksma. Nad kõik kuuluvad terviseklubisse Friskis&Svettis, mis tõlkes tähendab “terved ja higised”. Rootsist alguse saanud terviseliikumine jõudis Soome 20 aastat tagasi. Selle juubeli puhul korraldaski Anneli oma klubikaaslastele üllatusreisi Saaremaale.

Kui 1978. aastal klubi looja Johan Holmsäter esimese treeningu välja kuulutas, tuli kohale ainult üks inimene. Tänaseks on liikumine levinud üle riigipiiri ja klubi liikmeid võib leida Luksemburgis, Pariisis või Norras. Helsingis kuulub klubisse 1500 inimest, üle terve maailma ulatub see number poole miljonini. Loe edasi: Terved ja higised leidsid tee Saaremaale

Oska märgata tuleohtu oma kodus

Mullu sai Eestis tulekahjudes kannatada ligemale 1200 kodu. Enamasti sai põleng alguse katkisest ahjust välja lennanud sädemest, ülekoormatud elektrijuhtmetest või toas suitsetamisest.

Päästeamet soovib oma algatatud kampaaniaga «Kas ohtu näed?» juhtida tähelepanu levinumatele tulekahju tekkepõhjustele ja panna inimesi märkama ohte oma kodus.

«Enamik tulekahjusid on sellised, mida inimene ise saaks ära hoida, kui oleks kodus natukenegi tähelepanelikum ja tegutseks tuleohtlikku olukorda märgates kohe ega lükkaks probleemi lahendamist edasi,» kõneles päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints. «Oma kodu tuleohutuse eest vastutab iga peremees ise. Kui päästjad välja kutsutakse, on järelikult tulekahju tekkinud ja suur kahju juba sündinud,» lisas ta.

Ometi on selliseid, tihtipeale väga raskete tagajärgedega õnnetusi võimalik lihtsalt ära hoida, kui küttekollet regulaarselt hooldada ja lasta katkised kohad parandada; püüda elektrisüsteemi kasutada mõistlikult ning läita sigaret õues või loobuda suitsetamisest sootuks.

Kindlasti tuleb regulaarselt testida ka suitsuandurit, sest elusid päästab vaid töökorras suitsuandur.

Palmse Mehaanikakoda pälvis tähtsa tunnustuse

Eesti jätkusuutlike­maks ettevõtteks tunnistatud Palmse Mehaanikakoja juht Anti Puusepp usub, et edukas olemiseks tuleb ajada oma asja ning teha koostööd.

“Ega ma oskagi õieti öelda, mida see tunnustus ettevõtte jaoks tähendab,” lausus traktoritele metsaveohaagiseid ja metsatõstukeid tootva Palmse Mehaanikakoja omanik ja juht Anti Puusepp. “Kakskümmend aastat on tegutsetud, eks meie järjekindlat tegevust ole märgatud,” lisas ta.

Palmse Mehaanikakoda on alates asutamisest 1992. aastal pannud rõhku omatoodangule. “Selle mõttega sai kunagi koos isa Aaduga alustatud,” kinnitas Puusepp, kelle sõnul on eesmärgiks olnud ise tooteid välja töötada ning müüa. Loe edasi: Palmse Mehaanikakoda pälvis tähtsa tunnustuse

Bioneer otsib vabatahtlikke kirjanikke

Kui Sa oled parandamatu maailmaparandaja, kui Sul sulg jookseb ja meel märkab, siis

ootame Sind Bioneeri vabatahtlikuks.
Bioneer.ee on vabatahtlike autorite ja nende lugejate kohtumispaik. Me räägime siin inimesest, keskkonnast, loodusest ja ühiskonnast. Uurime ja selgitame, küsime ja vastame. Me kõneleme hingelt noore inimesega, kellele läheb korda ja kes teeb vahet, seisab pressiteates.

Ootame oma meeskonda juurde inimesi, kes soovivad end väljendada, ise juurde õppida ja seda teistega jagada, julgevad leiutada, heas mõttes kapist välja tulla ja kastist välja mõelda. Võid rikastada meie meeskonda hea keeletaju, stiilitunnetuse ja suhtlusoskusega, või koguni hea silmaga pildistamise või filmimise peale. Soovime, et leiaksid meie juurest mõttekaaslasi, koostööindu, rikastavat töökogemust ja oskust muuta maailma enda ümber.
Peatsetele vabatahtlikele on teatada ka hea uudis. Novembris ja detsembris viime vabatahtlikele läbi praktilise ajakirjanduse koolitustsükli, mille käigus harjutame ajakirjandustööd ja ühes hingamist. Uue aasta algul tegeleme keelekonaruste lihvimisega. Ei tunne ju keegi end koheselt küpse autorina.
Loe edasi: Bioneer otsib vabatahtlikke kirjanikke

Õpilasliit: Valga erikoolis toimunud vägivallatsemine on jõhker ja häbiväärne

“Valga erikoolis toimunud vägivallatsemine on räige inimõiguste rikkumine seades koolikeskkonna turvalisuse kõrgendatud tähelepanu alla,” sõnab Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esinaine Liina Hirv.

“Youtube üleslaetud video võib nimetada üheks julmemaks koolivägivalda kajastavks klipiks,” sõnab Hirv. “Taoline ahistav käitumine on häbiväärne ja jõhker, mis peab leidma kaasõpilaste ning laiema ühiskonna halvakspanu! On oluline, et koolijuhid hindaksid õppekeskonna turvalisust kriitiliselt ja pööraksid intensiivselt tähelepanu ennetustegevusele,” lisab Liina Hirv.

Õpilasesinduste Liit avaldab toetust Lastekaitse Liidu pöördumisele, kus kutsutakse üles kaaslast märkama ja hoolima. “Hoiame kokku ja hoolime üksteisest- nii on kirjas Koolirahu lepingus, mis allkirjastatakse iga kooliaasta alguses 1. septembril. On tähtis, et sõnum leviks ning jõuaks paljude õpilasteni. Turvalisele koolikeskkonnale tuleb pöörata üha suuremat tähelepanu- kool peab olema koht, kus igal õppuril on hea olla. Kui tahame olukorda muuta, peame alustama iseendast!” sõnab Hirv.

Kodanikuühenduste konverentsid katavad kogu Eesti

Kodanikuühendustes tegutsevad inimesed kohtuvad sellel aastal 12 erinevas paigas üle Eesti. Iga konverents on maakondlik vabaühenduste suursündmus, mis toetab kodanike aktiivset osalemist ühiskonna arengu planeerimises.

Muude teemade seas käsitletakse mitmetel konverentsidel kodanikuühenduste võimet ja suutlikkust oma eesmärke täita. Näiteks Lääne-Virumaal, kus on moderaatoriks Artur Talvik, arutatakse ühenduste tegevusvõimekuse teemal annetuste kogumisest liikmete kaasamiseni. Jõgevamaal on arutlusel kodanikuühenduste panus kohalikesse sotsiaalsetesse muutustesse. Järvamaal räägitakse moderaator Märt Treieri juhtimisel kogukondlikest lahendustest majanduskriisile. Harjumaal avatakse Janek Mäggi modereerimisel kodanikeühenduste jätkusuutliku tegutsemise saladusi.

Kodanikuühiskonna arengu eest vastutav regionaalminister Siim Kiisler tõdeb, et kodanikeühenduste tegevust tuleb igati toetada, sest tänaseks on neist kujunemas kohaliku algatuse eestvedajad. „Iga selline algatus, mis teeb kogukonna elu paremaks, väärib toetust ja tunnustamist. Kutsun kõiki aktiivselt konverentsidel osalema ja vabakonna tuleviku üle arutlema,“ ärgitab regionaalminister kohalike aktiviste konverentsidest osa võtma.

Konverentse korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös mitmekümne vabaühenduse, maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega. Konverentside toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus regionaalministri valitsemisalas.

Kodanikuühiskonnale loomuomaselt on konverentsidel kasutusel mitteformaalsed ja aktiivset osalust võimaldavad meetodid. Tõsistel teemadel kaasarääkimist soodustavad programmi põimitud spontaansed ja meelelahutuslikud elemendid. Vastastikune austus, kahekõne ja üksteise kuulamine on koostegutsemisel tähtsaimateks väärtusteks.

Esmakordselt kogunevad ühendused üle Eesti kõikides maakondades. Vaid hiidlased on otsustanud teha sündmuse koos saarlastega Kuressaares. Sellise hoo, esinejate ja osalejate hulgaga konverentside festival on Eestis täiesti unikaalne.

Täpsem info ja registreerumine kõikidele sündmustele: www.arenduskeskused.ee

Hõimurahvaste programmi teaduspreemia said liivi ja mari keeleteadlased

Hõimurahvaste programmi esimese rahvusteaduste auhinna pälvisid keeleteadlased: liivi kirjakeelt uuriv Valts Ernštreits ja mari stilistika asjatundja Oleg Sergejev.

Auhinnad määrati kahes kategoorias, mõlema auhinna suurus on 1250 eurot.

Ernštreits sai preemia uurali rahvaste rahvusteaduste alase teadustöö kategoorias lätikeelse monograafia “Lībiešu rakstu valoda” (Liivi kirjakeel) eest. Sergejev pälvis preemia Uurali keeltes avaldatud teadustöö kategoorias monograafia “Марий йылме. Стилистика” (Mari keel. Stilistika) eest.

Hõimurahvaste programm otsustas rahvusteaduste auhinda anda välja alles tänavu, tunnustamaks viimase nelja aasta jooksul ilmunud uurali omariikluseta põlisrahvaste teadustöid.

Hõimurahvaste programmi rahvusteaduste auhinnale kandideerisid mari, udmurdi, komi, mokša, ersa, handi, mansi, vepsa, karjala, ingeri-vadja-isuri, liivi ning saami teadlased – kokku 25 soome-ugri teadlast. Teoste hindamisel olid nõukogule abiks ka hõimurahvaste programmi stipendiaatidena Eestis õppivad soome-ugri tudengid.

Eesti hõimurahvaste programmi sekretariaat otsustas rahvusteaduste auhinna saajad kuulutada iga-aastaselt välja hõimupäeval, mis on oktoobri kolmas laupäev.

Siidisabade hukku ei põhjustanud viirused

Nädal tagasi Harjumaalt leitud siidisabad ei olnud nakatunud linnuviirusesse, selgitas Veterinaa-ja Toiduameti poolt tellitud uuring. Ligi 60 lindu leiti Tallinnast, Viimsist ja mujalt Harjumaalt.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maaria Kristian kinnitas värsketele uuringutele tuginedes, et linnud ei olnud haigestunud viirustesse.

Üheks lindude hukkumise põhjuseks on peetud ka lindude poolt söödud käärima läinud pihlakaid, Mõne linnu lahkamine leidis, et nad olid värskelt söönud küll pihlakaid, mille tulemusel lind kaotab suunataju ning võib seetõttu lennata vastu klaasakent.

Kristjan tõdes, et mõne lahatud linnu maost leiti küll suurel hulgal pihlakamarju, aga selle järgi veel tõsiseltvõetavaid järeldusi teha ei saa.

Mis siis ikkagi põhjustas suur ehulga siidisabade hukkumise, saab kuulata täna KUKU raadio saates Ilmaparandaja algusega kell 14.

Siidisaba ehk viristaja on III kategooria kaitse all olev liik, kes on Eestis läbirändel kevadel märtsist maini ja sügisel septembrist detsembrini. Lindu võib kohata parvedena marjapõõsastel ja puudel. Väga harv on juhus, kui siidisabad Eestis pesitsenud. Soome, Rootsi ja Karjala läbirändajaid on meil juba mõni nädal näha. Suurem läbiränne alles novembris – detsembris. Talvitujaid võib meile jääda kuni paarkümmend tuhat.