REL 2011: Eesti kodanike osatähtsus elanikkonnas on suurenenud

Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel on loendatud 1 294 236 Eesti püsielanikust 1 101 761 Eesti kodanikud, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise rahvaloendusega on Eesti kodanike osatähtsus elanikkonnas suurenenud 80%-lt 85%-le.

Rahva ja eluruumide loendusel (REL 2011) loendati esialgsetel andmetel 1 101 761 püsivalt Eestis elavat Eesti kodanikku, mis on 6018 võrra rohkem kui 2000. aasta rahvaloendusel (1 095 743). Neist 597 652 olid naised ja 504 109 mehed.

Eesti kodanikuna määratles end 85,1%, välisriigi kodanikuna 8,1%, määratlemata kodakondsusega oli 6,5% loendatud püsielanikest. Kodakondsuse jättis märkimata 3116 isikut. Võrreldes eelmise loendusega on vähenenud määratlemata kodakondsusega isikute osatähtsus (12,4%-lt 6,5%-ni) ja kasvanud välisriigi kodanike osatähtsus (6,9%-lt 8,1%-le).

Teiste riikide kodanikest elab püsivalt Eestis kõige enam Vene Föderatsiooni (89 913), Ukraina (4707) ja Läti (1739) kodanikke.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis statistikaameti koduleheküljel.

Eesti üheteistkümnes rahvaloendus http://www.rel2011.ee/ toimus 31. detsembrist – 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

Eestis rändav Tudu mees kohtus Rakvere linnapeaga

Pildil: Jaanus Käkk

Lääne-Virumaa Tudu kandi mees Jaanus Käkk on mõttesse võtnud läbi käia kõik Eesti linnad ja kohtuda kõikide linnapeadega, teha neist pilti, koguda autogramme, meeneid jmt.

Pildil: Rakvere linnapea Andres Jaadla ja Jaanus Käkk

Rakvere linnapea Andres Jaadlaga toimunud vestluse käigus tundis ta huvi Rakvere linna ja linnapea tegemiste vastu.

Rakvere linnapea kirjutas mälestuseks mõned read Tarva kujuga postkaardile ning julgustas Tudu meest oma mõtet lõpuni viima, teisi linnu külastama ja linnapeadega kohtuma.

Tudu mehele oli Rakvere viies linn, järgmiseks on tal kavas ette võtta teised Virumaa linnad.

IFLA järelkonverents toimub sel nädalavahetusel Tallinnas

Sel nädalavahetusel, 17.-18. augustil toimub Tallinnas IFLA (WLIC) 2012 järelkonverents, mille teemaks sisukirjelduse metaandmed digitaalses keskkonnas ja semantilises veebis. Iga-aastane IFLA ehk ülemaailmne raamatukogu- ja infokongress toimub Helsingis 11.-17. augustini. Kongressi üldteema on Libraries now! – inspiring, surprising, empowering (“Tänapäeva raamatukogud – inspireerivad, üllatavad, võimalusterohked”). IFLAga kaasneb hulk väiksemaid üritusi, eel- ja järelkonverentse, kus üksikasjalikumalt arutatakse raamatukogu töölõikudega seonduvaid probleeme.

Tallinnas toimuv rahvusvaheline konverents on suunatud kõigile mäluasutustele ja kannab pealkirja Beyond libraries – subject metadata in the digital environment and semantic web. Konverentsi kolmteist ettekannet käsitlevad nüüdisaegseid teemaotsingu loomise võimalusi digitaalkogudes, e-kataloogides ja veebis. Muu hulgas otsitakse vastust küsimustele, kas sisukirjeldust on võimalik täielikult automatiseerida, kuidas kirjeldada piltide sisu ja kuidas kaasata kasutajaid sisukirjelduse metaandmete loomisse. Lõpus toimuvas ümarlauas võetakse kokku märksõnastike roll semantilises veebis.

Eesti Rahvusraamatukogu ning IFLA liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni koostöös toimuval konverentsil osaleb üle 100 raamatukogutöötaja kogu maailmast. Üritus leiab aset Tallinnas hotelli “Meriton Grand Conference & Spa” konverentsikeskuses (Toompuiestee 27). Konverentsi töökeel on inglise keel. Üritust toetab Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.

Moostes korraldatakse sümpoosion „Käsi mis sind toidab“

Mooste mõisa tall. Foto: et.wikipedia.org
Kolleegium S! ja partnerid korraldavad 25. augustil Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskuses MOKS I sümpoosioni „Käsi mis sind toidab“ – ”The Hand that Feeds You”.

Sümpoosioni teemaks on Eesti kultuuripoliitika regionaalne mõõde võrguajastul, urbaniseeruvas maailmas, kus geograafiline asukoht kaotab järjest enam tähtsust. Kuidas kirjeldada Lõuna-Eesti kultuurielu: kas ”kõrge kvaliteediga elukeskkond ja põnev kultuurielu” või ”peavoolumeedia huviväljast eemal seisev kohaliku tähtsusega tegevus”? Kas omaalgatuslike ettevõtmiste koostöö traditsiooniliste kultuuriinstitutsioonidega on mõlemale poolele ühtviisi rikastav ja sünergiat loov?

Kakskümmend aastat Eesti iseseisvust on õpetanud ühiskonnale selgeks neoliberaalse kapitalismi toimemehhanismid ja retoorika. Eesti inimesed on palju kordi kuulnud, et ”tasuta lõunaid ei ole” ja ”raha ei tule seina seest”, aga samuti on eelmisel kümnendil riigiaparaadis kasutusele võetud uus avalik haldus (new public management) koos võtmesõnadega meetmed, efektiivsus, mõõdetavus jne voolinud üldist käsitlust riigist, majandusest ja kultuurist. Milline on sel neoliberaalsel foonil olustik ja toimimiskeskkond keskustest kaugemal olevatele omaalgatuslike kunsti-, kultuuripraktikatele, nende probleemid ning võimalused?

Nende küsimuste üle arutletaksegi Moostes Kunsti ja Sotsiaalpraktika keskuses 25. augustil 2012. sümpoosionil, mis toob kokku praktikud, kultuuriuurijad ja kultuurielu suunajad, et viljaka arutelu käigus kaardistada omaalgatuslike ettevõtmiste vajadused ja probleemid ning leida neile lahendusi. Loe edasi: Moostes korraldatakse sümpoosion „Käsi mis sind toidab“

Taasiseseisvumispäeval vallutatakse Otepää Kirikumõis

Näidislahing Otepää Kirikumõisas 2009. aastal. Foto: Monika Otrokova
20. augustil, Eesti taasiseseisvumispäeval, toimub Otepääl perepäev, kus muuhulgas sõditakse Otepää Kirikumõisa pärast.

Perepäeval saab näha jõustruktuuride tehnika- ja relvanäitust, süüa sõdurisuppi ning vaadata põnevat õppelahingut, mille käigus vallutatakse Otepää Kirikumõis.

Õppelahingus osalevad kaitseliitlased ja noorkotkad. „Lisaks lahinguvõtetele on õppelahingu ajal võimalik jälgida esmaabi andmist haavatutele,“ ütles Naiskodukaitse Otepää jaoskonna esinaine Mari Mõttus. „Perepäeva lõpetab ansambli „Põldsepp ja Pojad“ kontsert.“

Ajakava:

kell 11.00 relvanäitus koos kaitseliitu ja naiskodukaitset tutvustava väljapanekuga,
kell 12.00 õppelahing
kell 13.00 kontsert ansambliga „Põldsepp ja Pojad“ Loe edasi: Taasiseseisvumispäeval vallutatakse Otepää Kirikumõis

Neitsijärve Loovusait kutsub lõkkeloengule

Lõkkeloeng toimub sõltuvalt ilmast kas püstkojas või aidas. Foto: Neitsijärve Loovusait
Sel reedel, 17. augustil kell 18.00 korraldab Põlvamaal tegutsev Neitsijärve Loovusait ökofestivali raames lõkkeloengu teemal “Kasvumajandus”. Teemat on avama kutsutud kaks inimest, kes teevad seda oma kogemusest ja oma vaatenurgast: koolitaja ja turundaja Anu-Mall Naarits ning loodusturismiettevõtja Aivar Ruukel.

Inimeste elutempo on kasvanud, hobide, laste ja pere jaoks jääb vähem aega kui sooviksime, juured on kadumas, pidevalt on kiire. Ühiskonna surve meie käitumisele on kasvanud, meie enesehinnang sõltub teiste hinnangust meile. Inimesed ei julge olla erinevad, elada oma vajaduste järgi ega võtta kaalutletud riske, sest sellised tegevused võivad vastuollu minna valitsevate arusaamistega edukusest.

Käesoleva aasta Põlvamaa Ökofestivali raames toimuva lõkkeloengu eesmärk on algatada osalejate seas arutelu kas “rohkem on parem” elukorraldus on mõistlik.

Mõned näidisküsimused, mis võivad arutluse alla tulla:
– Kas pidev tarbimine on vajalik ja arukas?
– Kas rohkem tarbimine on majanduskasvu alus või ressursside raiskamine?
– Kas uuem ja/või suurem tarbeese on parem? Loe edasi: Neitsijärve Loovusait kutsub lõkkeloengule

Võimalus osaleda ELFi talgutel Varangul

Eestima Looduse Fond annab teada, et lisaks sügistalgute ootusele on veel võimalusi ka suvistel talgutel kaasa löömiseks. Nimelt on vabanenud kolm kohta seni pilgeni täidetud Varangu talgutele, mis algavad juba homme.

Käpaliste talgud Varangul toimuvad 16. – 19. august 2012. See on uus ja põnev kant ELFi talgumenüüs. Uurime, mis moodi on seotud käpalised, järvekriit ja Eduard Viiralt. Varangu talgutele saab Tartu poolt ELFi bussiga ja Tallinna suunalt rongiga. Teistele on kogunemine Väike-Maarjas. Talgujuhid: ELFi vabatahtlik Kristo Pärn ja vabatahtlik Prantsusmaalt Laurie Khorchi. Kõik on kirjas siin: http://talgud.ee/talgud/2012/varangu

Infoks veek, et ELFi peakontor Tartus on kolinud ja asub nüüd aadressil Lai 29, Tartu.

Allikas: Tarmo Tüür, ELFi talgute projektijuht, tel 53411020, tarmo@elfond.ee

Põnevad esinejad ökokogukondade huviliste kokkutulekul

Foto: kogukonnad.ee
24.-26. augustil toimub Tartumaal Mäksa vallas Kaagvere külas loodavas Kaveri Kogukonnas ökokogukondade huviliste kokkutulek, kus astuvad põnevate teemakäsitlustega üles teiste seas Marju Lauristin, Hardo Aasmäe, Alar Tamming, Aadu Must jt nimekad ühiskonnategelased. Lisaks mõttevahetusele jätkusuutliku eluviisi teemadel korraldatakse erinevaid töötubasid, mängitakse pilli ja tehakse muud toredat.

Kokkutuleku teema on “Kogukondliku elu võlu Eestis – eile, täna, homme”. Esimesel päeval keskendutakse minevikule, teisel olevikule ja kolmandal tulevikule.

Reede, 24.august, avamine kell 11:00
> “Kogukondlik elu võlu: esivanemate kogemus”, Aadu Must, Tartu Ülikool
> “Pärimuse ja sensitiivsusega omajuurse ökoloogilise eluviisi poole”, Indrek Pauts, mesinik-mõtleja
> “Kogukonnast kaasaegse ühistegevuseni”, Jaan Leetsar, Eest Maaülikool
> “Kuidas panna elama Eesti küla traditsiooniline kogukond”, Romeo Mukk, Kuhjavere külavanem
> Arutelugrupid ja juturingid “Kogukondliku elu võlu läbi 4 aspekti”, (Allar Asi, Riinu Lepa, Liina Järviste, Erki Kaikkonen, Ele Koppel ja Madis Masing)
> Praktiline tekstiili töötuba Miina Leesment, tekstiilipraktik
> Õhtul esineb kohalik Mäksa valla noortebänd DIALEKT, järgneb lõkkeõhtu koos traditsioonilise kooslaulmisega Ivi Rausi ja Taisto Uuslaili eestvedamisel ning saun. Loe edasi: Põnevad esinejad ökokogukondade huviliste kokkutulekul

Võru linna sünnipäeva tähistatakse enam kui poolesaja üritusega

Reedel, 17. augustil algavad Võru linna 228. sünnipäeva pidustused, mis toovad viie päeva jooksul linlastele ning linna külalistele palju meeldivaid üritusi, mis peaks huvi ja tegevust pakkuma igas eas pidulistele.
Võru linna sünnipäeva on alati väärikalt tähistatud ja erandiks ei ole seegi kord. Viis päeva on linn täis laulu, tantsu, pillimängu, kunsti, laadamelu, sporti, niisama lustimist ja meisterdamist. Kõigile sünnipäevalistele jagatakse ka pidupäevatorti, mis on 100 kg raske
ja 8 meetrit pikk.
Juba kümnendat aastat järjest toimub linnapäevade raames kunstipäev, mis sel aastal keskendub mängule. Üles seatakse põnevad töötoad ning läbi viiakse moešõu.
Lasteaialapsed tähistavad linna sünnipäeva traditsioonilise pidupäevarongkäigu ning kontserdiga.
Spordihuvilised saavad kaasa elada Jaan Gutmanni nimelisele võrkpalliturniirile, rahvusvahelisele petangi turniirile, rammumeeste võistlusele, osaleda rattarallil, jalgratta
paarissprindis, samuti on võimalus koos pereliikmete või töökaaslastega oma võimed proovile panna 1784 m linnajooksus. Tehnikahuvilised saavad osaleda võrride võidusõidus, toimub ka motosaanide kiirendusvõistlus.
Sünnipäevaürituste raamesse mahuvad ka traditsioonilised Võru Vaskpillipäevade kontserdid. Taasiseseisvumispäeva auks (20. augustil) toimub Tamula järve laval Eesti Kaitseväe Orkestri kontsert, kus solistidena astuvad üles Kelli Uustani ja Peeter Kaljumäe.
Rokkmuusika austajad saavad pühapäeva õhtul rannabangalos rokkida peaesineja Raisk saatel.
Linnapäevad lõpetab suurejooneline Estonian Dream Big Bandi järvekontsert, solistid Hendrik Sal-Saller, Sofia Rubina, Liisi Koikson ja kitarrist Heini Vaikmaa. Kontsert päädib ilutulestikuga.
Kontserdid on tasuta!
Võru Linnapäevad kestavad 17.–21. augustini.
Ürituste kava ja lisainformatsioon: http://voru.ee/index.php?Menu=407&Lang=est
Marianne Mett

Võru Avatud Ateljee avab kunstikursuste VI hooaja

Keraamikakursus alustab hooaega neljapäeval, 27. septembril kella 17-19.15 keraamik Aivar Rumvolti käe all. Ootame nii vanu kui uusi õpilasi kursusele.Esimesl kuul õpivad algajad tehnilisi võtteid, et edaspidi teha endale kodus vajalikku ja meelepärast.
Kõik saviglasuurid,savi,viimistlus,juhendamine, põletus ja glasuurimine on hinna sees. Kuutasu 55 eurot kuus.
Vabakunstipäev on sel aastal 18. augustil kell 14. Keraamikakursusel osalenud õpilased saavad õppida treipingil treimist ja teeme rakupõletust. See toimub alati Kubijal, õpilased näevad keraamiku igapäevast töökeskkonda.
Õlimaal alustab hooaega teisipäeval, 25.septembril Aivar Rumvolti juhendamisel.
Kursusel õpetatakse õlimaali tehnikat ja värvide kooskõla. Maalitakse nii klassikalist natüürmorti, loodusvaadeid kui ka abstraktset õlimaali.
Kursusele ootame nii algajaid kui eelnevatel aastatel osalenuid. Kursus toimub Avatud Ateljees igal teisipäeval 17 – 19.30. Vajalik on oma õlivärvide ja lõuendi olemasolu.
Kohtade arv on piiratud ja kuutasu on 50 eurot.
Meie eelmiste aastate tegemisi näed www.avatudateljeeklubi.ee. Sel aastal korraldame esimest korda ka lahtiste uste päeva, mis toimub neljapäeval, 6.septembril. Paneme välja näituse erinevatel kursustel tehtud töödest ja sel päeval saab ka ise keraamikas kätt proovida ja küsida infot Avatud Ateljees toimuva kohta.
Joonistamiskursus alustab hooaega Avatud Ateljees esmaspäeval, 1.oktoobril kella 17.00 – 19.15 Ruti Jõgi juhendamisel. Oodatud on nii algajad kui ka kõrgkooli pürgijad.
Kursus toimub igal esmaspäeval. Joonistame natüürmorti, loodusvaadet, inimest, ka vabatöid ja  teeme segatehnikas töid. Kõik materjalid on hinna sees, kuutasu 50 eurot.
Info: Ruti Jõgi tel 508 7131, e-post: rutijogi@gmail.com
Kohtumiseni Avatud Ateljees!
Ruti Jõgi

Randvere mõisapargis tuleb lõbus laadapäev

Laupäeval, 18. augustil kell 12 toimub Saaremaal Kaarma vallas, Randvere mõisapargis lõbus laadapäev. Kohal on line-tantsijad, meie oma naisansambel Ergud ja päeva peaesineja Uku Suviste. Tegevust jätkub ka lastele. Toimuvad töötoad. Lisaks loterii, millele on lahked firmad oma õla alla pannud. Päeva juhib Aare Laine.
Kõik kes soovivad tulla müüma, võimalus täitsa olemas, võtke julgesti meiega ühendust: Piret vastab telefonile 508 9229; Sulve tel 5341 7017 ja Hanna tel 5393 3252.
Hanna Vanem,
Randvere lõbusa laadapäeva korraldustoimkonna liige

Rändav Lodjakoda ja Mooste mõis kutsuvad

Traditsioonilise Lõuna-Eesti paadi – ruuba, ehk küna ehitamise õpituba on avatud kolmapäevast laupäevani,15.-18. augustil Mooste mõisa Veskiteatri juures. Laupäeval toimub ka Mooste mõisa tõrvaahju esmakäivitus ja vastvalminud ruup saab tõrvatud värske kohaliku tõrvaga.
Tegusa paadilaagri lõpetuseks on kõigil laupäeval, 18. augustil kell 20 võimalus nautida
Kõrsikute (Bonzo, Pehk ja Päss) kontserti Folgikojas (vt www.moostemois.ee).
Kõik huvilised on oodatud kaema ja ise paadiehitusele kätt külge panema!
Täiendav teave: tel 555 99 100
Liisa-Lota Kaivo
MTÜ Emajõe Lodjaselts

Meie märgid ehk Eesti pärimuspäevad Eesti Rahva Muuseumis 20.-24. augustil

Suitsupääsuke, paekivi, rukkilill, räim, regilaul, sinimustvalge… Eesti taasiseseisvumispäeval, esmaspäeval 20. augustil algavad Eesti Rahva Muuseumis Eestile pühendatud pärimuspäevad. Ootame 7-12aastaseid lapsi tegelema meie oma maa märkide, mustrite ja mõtetega läbi rahvuslikku käsitöö, väikekandlemängu, rahvalaulude ja -mängude õppimise.
Kohtume esmaspäeval, 20. augustil kell 10 ERMi Raadi jääkeldri näitusesaalis (Narva mnt 177, Tartu). Teisipäevast reedeni, 21.-24. augustil kell 10-12 jätkame ERMi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu).
Kõik käsitöömaterjalid ja pillid on kohapeal olemas.
Osavõtutasu on 3 eurot päev või 12 eurot nädal. Eesti pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab Tartu linn.Osavõtust palun teatada Liina Vainumetsale, tel 5811 5252, e-post: laagrisse@gmail.com
Helen Kõmmus

Veel on kolm vaba kohta Varangu talgutele, mis algavad juba ülehomme

Käpaliste talgud toimuvad Varangul 16. – 19. augustini.See on uus ja põnev kant ELFi talgumenüüs. Uurime, mis moodi on seotud käpalised, järvekriit ja Eduard Viiralt.
Varangu talgutele saab Tartu poolt ELFi bussiga ja Tallinna suunalt rongiga. Teistele on kogunemine Väike-Maarjas.
Talgujuhid: ELFi vabatahtlik Kristo Pärn ja vabatahtlik Prantsusmaalt Laurie Khorchi.
Kõik on kirjas siin: http://talgud.ee/talgud/2012/varangu
Ühtlasi anname teada, et ELFi peakontor Tartus on kolinud ja asub nüüd aadressil Lai 29, Tartu.
Tarmo Tüür
SA Eestimaa Looduse Fond

Osale talgutel Piusa harivesiliku elupaigas!

Põlvamaa Ökofestivali raames toimuvad 17. augustil talgud Piusa harivesiliku elupaigas.
Talgut juhendavad spetsialistid Keskkonnaametist ja RMK-st.
Talgute eesmärk on tagada harivesilikule sobiva elupaiga olemasolu. Tööde käigus puhastatakse kudemisveekogu pilliroost ja selle ümbrus võsast. Võsa ja pilliroog põletatakse. Lisaks praktilisele talgutööle jagab Keskkonnaamet teadmisi harivesiliku arvukuse vähenemise põhjustest ning sellest, kuidas me tiigi või veesilma omanikuna saame harivesilikku ja ka teisi kahepaikseid toetada.
Osalemine tasuta! Registreeri ennast siin https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dDV1UWVHaW9oWENOVjhEY1JLSTVDZHc6MA.
Koguneme kell 10 Piusa koobaste külastuskeskuse ees parklas. Talgud toimuvad Piusa harivesiliku püsielupaigas (vana karjäär), Piusa küla, Orava vald, Põlvamaa.
Talgulistele olemas töövahendid, kindad ja talgupuder.
Harivesilik (Triturus cristatus) on üle 14 cm pikk, tume, sisalikku meenutav kahepaikne. Harivesilik on veega väga tihedalt seotud kahepaikne. Ta eelistab väikesi järvi, metsakraave, küla- ja saunatiike, kopra üleujutusalasid ning karjääriveekogusid. Veekogu suhtes on harivesilik üsna nõudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vähemalt osaliselt päikesepaistelised, madalat kasvu veetaimedega (vesimünt, penikeel) ning kaladeta väikeveekogud.
Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mob. 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

 

“Aktuaalses kaameras” on sügisest uus uudisteankur

Priit Kuusk. Foto: Ülo Josing/ERR

Telehooaja alates asub ETV uudistesaate ankru ametisse Priit Kuusk, kes võttis suvel vastu “Aktuaalse kaamera” toimetuse pakkumise ja on uues rollis vaatajate ees alates septembrist. “Kahekõnet” juhib Kuusk ka uuel hooajal, lisaks on tal ettevalmistamisel “Köögikodanike” järgmised osad. Priit Kuusk tunnistas, et mõtles pakkumise üle enda kohta kaua – kolm päeva. “Mitte hirmust eesootavate suurte kingade ees, vaid tundus, et see pakkumine tehti kümne aasta jagu liiga vara. Aga kui panin paberile plussid ja miinused, sai plusside rida pikk. Ja uudistetoimetuse korrus on telemajas minu jaoks üks vahvamaid,” rääkis Kuusk. Ta lisas, et ankru paikset tööd arvestades on varakult kokku lepitud, et tal on võimalik kaasa teha ka järgmine Uhhuduuri-matk augustist novembrini aastal 2014, mil reisisihiks on Aafrika.

Aarne Rannamäe teatas kevadel oma ankrutöö lõpetamisest. Ta jätkab “AK” välisuudiste juhina, samuti noorte ajakirjanike nõustajana, televaatajad näevad Rannamäed endiselt saates “Vabariigi kodanikud” ning teda kuuleb ka Vikerraadio “Rahva teenrites” ja “Reporteritunnis”.

Anneli Tõevere-Kaur

Kodukaitse ajaloo seltsi liikmetel valmis lähiajaloosündmusi kajastav raamat

Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatuse liikmetel kolonel Henn Karitsal (organisatsiooni „Eesti Kodukaitse” staabiülema asetäitja 1990, Eesti Piirivalveameti peadirektori asetäitja, logistikaülem 1990-2002) ja Aadu Jõgiaasal (Eesti Kodukaitse piirivalve sideteenistuse ülem, valitsuse salajase sidekeskuse ülem 1991) valmis raamat „Leegitseval piiril”, mis käsitleb detailselt Eesti taasiseseisvumisele eelnenud sündmusi ajavahemikul mai 1990 – august 1991. Teoses kirjeldatakse Eesti Kodukaitse loomist ja Eesti piirivalve taasloomist. Tuletatakse meelde 1991. aasta jaanuarikriisi ja Eesti riigi ning Toompea kindlustamist, Eesti Vabariigi valitsuse salajast sidealast tegevust. Eraldi peatükk kirjeldab Eesti elektroonilist sõda Nõukogude armee vastu kui Pihkva dessantdiviis koos eriüksusega asus hõivama Tallinna teletorni. Need olid keerulised ja ohtlikud ajad, mil valmistuti otsusekindlalt Eestit kaitsma.

Paljud endised kodukaitsjad, piirivalvurid, kaitseväelased, politseinikud jt taasiseseisvumise sündmustes osalenud leiavad ennast selle raamatu kaante vahelt. Teoses esineb ligi 5000 isiku nimi ja ca 150 ajaloolist fotot.

Raamatu ”Leegitseval piiril” esitlus toimub 20. augustil kell 14 Tallinna Linnamuuseumis, Vene tn 17.

Aadu Jõgiaas

Kommunismiohvrite memoriaali ideekavandid jõuavad Pärnusse

Neljapäevast, 16. augustist saab vaadata Pärnus, Port Arturi keskuse II korrusel kommunismiohvrite memoriaali asukoha ja ideekavandite rändnäitust, mis jääb seal avatuks 31. augustini. Kohapeal saab avaldada arvamust monumendi ideekavandite kohta, mida saab ka jätkuvalt teha internetis www.arhliit.ee/memoriaal.

Sel aastal jõuab rändnäitus veel Põltsamaale, Põlvasse, Tartusse, Rakverre ja Jõhvi. Järgmisel aastal saab näitust vaadata Kärdlas, Kuressaares, Märjamaal, Valgas, Võrus, Viljandis ja Paides.

Kultuuriministeerium edastab näituse lõppedes võistlustööd koos kommentaaridega Vabariigi Valitsusele arutamiseks, kes teeb ka lõpliku otsuse memoriaali rajamise osas.

Kultuuriministeerium ja Eesti Arhitektide Liit korraldasid eelmisel aastal kommunismiohvrite memoriaali ideekavandi konkursi. Esimene ja teine koht läksid jagamisele, kolmandat kohta välja ei antud. Esimese ning teise koha vääriliseks tunnistas žürii ideekavandi märgusõnaga VEST, mille autorid on Armin Valter ja Joel Kopli ning ideekavandi märgusõnaga MÄLUTULBAD, autoriks Koit Ojaliiv.

Kommunismiohvrite memoriaali ideekonkursile laekus kokku 66 võistlustööd. 2011. aastal eksponeeriti võistlustöid Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis.

Ave Toots-Erelt

Narva suvelaat toimub laupäeval, 18. augustil

Narva Kutseõppekeskus koostöös Narva linna ja Narva muuseumiga korraldab üheteistkümnendat korda traditsioonilist Narva suvelaata. Suvelaat toimub laupäeval, 18. augustil kella 9-17 Narva linnuse sisehoovis.

„Kui varem otsisime müüjaid laadale tikutulega, siis praeguseks on laat müüjate seas teada-tuntud üritus,” ütles Narva Kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist Ander Sile. Erilist huvi pakuvad suvelõpul mesi ja aiasaadused. Suurt huvi on laat sellel aastal äratanud ka Läti ja Leedu käsitöö ja toiduainetega kauplejate seas. Narva laada tuntus laieneb väljaspoole Eesti piire.

Suvelaadal on väljas ka Narva Kutseõppekeskuse infotelk, kust jagatakse informatsiooni õppimisvõimaluste kohta koolis.

Seitsmendat aastat toimub Eesti Barbecue Assotsiatsiooni eestvedamisel võistlus kokanduserialade õpilastele erinevatest Eesti ametikoolidest – „Barbecue Junior 2012”. Eelmisel aastal võitis ülekaalukalt Pärnu Kutsehariduskeskuse võistkond, kes peale üldvõidu saavutas esikoha ka lambakarree ja ribi voorus.

Meelt lahutavad kogu päeva jooksul erinevad kollektiivid Narvast, Ida-Virumaalt, Tallinnast. Tegevust jagub nii täiskasvanutele kui ka lastele.

Päeva juhib Samuel Golomb. Sissepääs laadale on tasuta.

Toomas Kään

Mõnusate mõtete memorandum ootab lugemist

Mõnusate Mõtete mess läks kenasti korda, osales 26 ühendust ja ilm püsis ilus. Messi ajal toimusid teematoad, milles kirjapandust koostati Mõnusate Mõtete memorandum, mis saadeti osalenud seltsidele, kohalikku ajakirjandusse ning riputati kodulehele. Kokku sai soovitusi, mõtteid ja väärtusi noortest vallajuhtideni lugemiseks. Memorandumisse pandud mõtteid võivad kõik lugeda, edasi mõtelda ja hea eesmärgi nimel jagada.

Mõnusate Mõtete memorandumit loe siit: www.juula.ee

Mõnusate Mõtete Mess on vabaühenduste kokkutulek, mis toimus Tabivere valla 8. Küladepäeva ajal 4. Augustil 2012 Juula külaplatsil. Eesmärgiks oli tuua häid mõtteid ja positiivseid näiteid juurde Jõgevamaa küladesse, tutvustada üksteisele oma tegemisi ning näidata oma tooteid ja teenuseid.

 

SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni kaksikvõit läks Poola

Foto: Karli Saul

Täna, 12. augustil toimus SEB 6. Tartu Rulluisumaraton, mille 48 kilomeetri pikkune distants sõideti Jõgevalt Tartusse. Finišiheitluses jäid peale Poola rulluisutajad – esikoha võitis Chojnacki Bartosz, teine koht läks Baran Wojciech’ile ning kolmanda koha saavutas Tartu Inline Team liige Vahur Valvas. Parima naisena jõudis esimesena finišisse ka eelmisel aastal esikoha saavutanud ukrainlanna Anna Pletenetska.

Finišiheitluses peale jäänud Chojnacki Bartoszile oli see esimene SEB Tartu Rulluisumaratoni võit ning ta on tulemusega väga rahul: „Eelmisel aastal olin seitsmes ja seekord parim! Võistlus oli tegelikult raskem, kui ma arvasin – viimased 5 km olid eriti rasked, kuid ma tahtsin seda võitu,“ sõnas Bartosz. „Kutsun kõiki teisi samuti üles tulema Tartusse rulluisutama, sest võistlus ning võistlusrada on väga põnevad.“

Loe edasi: SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni kaksikvõit läks Poola

Kõuejumala näpuviibutus

Kristel Vilbaste

Suvi on tänavu olnud nii vihmane, et isegi vanemad inimeste jaoks on see tavatu. Mäletan oma lapsepõlvest vaid üht sellist suve – see oli suvi, kui kõik mu suvekleidid uhiuutena lastele pärandusid, muidu olid nad ikka puude otsas ronimisest kolmnurkseid paranduskohti täis.

Vihma on tõesti tulnud otsatult. Kuid on olnud ka põualeitsakut, alalõpmata põrkavad kokku hiigelsuured sooja ja külma õhu massid ja käristavad taevast kõue.

See on olnud ka suvi, mis pakub kõige imelisemaid vaatepilte säravast päikesest, punasest äikesest, vikerkaaresildest ja vesipükstest.

Põnev on vaadata, kuidas tormituuled keerutavad taevavõlvil kokku kõuealasi. See on hiigelkõrge pilv, mis äkki suvetaevasse valgete pilvenupsukeste vahele tekib, enamasti vahtvalge ja hirmuäratav, siis äkki tõuseb kohutav tuul, mis vajutab maani sünksinised pilved, neist ripub keerlevaid pilvelonte, mis aegajalt vesipüksina maale ulatuvad ja kõike endasse imedes oksad ja heinapebred tantsima paneb. Mõnikord keerutatakse kaasa terve puu, lapsevanker või majakatuski. Tõsi, sel aastal on purustavaid keeristorme olnud siiski vähe.

Aga sest sünksinisest kõrgest kõuepilvest vaatab vahel välja Kõuetaat ise. Nii oli ka paar nädalat tagasi Tartus, õhtu eel, kui lillepeenraid kastsin. Äkki oli õhtutaevas kõrge sinine pilv, mille alasist kasvasid päikesekumas välja punased sarved. Sel sarvikul olid isegi silmad ja suu. Pikk pahem käsi sirutas end Rakvere suunas, kuhu Euroopa äikesekaart oli lubanud ööks suurt äikesetormi. Ilus oli kõuejumal ja õige ka tema sõnum, Pandiveres läks öösel kõvaks mölluks. Loe edasi: Kõuejumala näpuviibutus

Erki Pütsep alistas Kalevipoja Rattamaratonil ülinapilt Caspar Austa

Erki Pütsep ja Caspar Austa Kalevipoja finišis. Foto: Tanel Meos

Eile Kuremaal toimunud Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja kuuenda etapi – Kalevipoja Rattamaratoni võitja otsustas kohtunikekogu foto- ja filmimaterjali alusel. Ülinapi eduga läks esikoht Kuremaalt pärit Erki Pütsepale, sarja liidri Caspar Austa ees.

Vooremaa maastikul kulgenud 66-kilomeetrine vaheldusrikas rada, pakkus sõitjatele rohkelt metsasingleid, korduvaid jõeületusi ning ronimist Jõgeva maakonna kõrgeima tipu – Laiuse mäe otsa. Otsustavad sündmused rajal hakkasidki toimuma pärast Laiuse mäe tõusu, kui Premium7 vahefiniši võidu võtnud Erki Pütsep ja Caspar Austa pääsesid peagrupist minema.

Kahe liidri finišiheitlus oli äärmiselt tasavägine. Finišisirgele tulid liidrid Austa vedamisel koos. Lõpumeetritel tõusis koduradadel pedaalinud Pütsep Austa kõrvale ning oli kohtunikekogu otsusega finišijoonel siiski esimene.
Loe edasi: Erki Pütsep alistas Kalevipoja Rattamaratonil ülinapilt Caspar Austa