Eesti

Täna toimub II kodanikuajakirjanduse konverents

Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts korraldab täna Võrumaal kodanikuajakirjanduse konverentsi „Kodanikujulguse tööriistad“. Konverents keskendub teemale: kas ja kuidas saab kodanikuajakirjandus julgustada kodanikuks olemist. Mullu palju huvilisi kokku toonud kodanikuajakirjanduse konverentsile on oodatud kõik, kellel huvi kodanikumeedia ja laiemalt kodanikuühiskonna käekäigu vastu.

Konverentsi peaesineja Christine Tatum tuleb spetsiaalselt konverentsi jaoks kohale USAst. Christine Tatum on laia skaalaga ajakirjandusekspert ja mitmeid auhindu võitnud endine tegevajakirjanik, kes nüüd töötab mitmes organisatsioonis, sealhulgas on ta USA ühe suurima ajakirjandusorganisatsiooni Society of Professional Journalism rahvuslik president. Ta on tegutsenud ka kodanikuajakirjanduse vallas ja välja töötanud õppematerjali, mis on kasutusel USA kodanikuajakirjanduse akadeemiates.

Eestimaa tegijatest astuvad konverentsil üles Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, Eesti kodanikuühiskonna nädala üks algatajaid ja korraldaja ning Domus Dorpatensise tegevjuht Martin Noorkõiv, säästva ja tervikliku eluviisi portaali Bioneer.ee toimetaja Katrin Lipp, Rõuge TV eestvedajad Jaanus Mark ja Karel Saarna, Paide kogukonnaühenduse Weissenstein juhatuse esimees Rainer Eidemiller ning Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi ja portaali Kylauudis.ee esindaja Elina Allas. Konverentsi modereerib Sulev Valner. Konverentsil kõneldut refereerib järgnevate päevade jooksul portaalis Kylauudis.ee Arved Breidaks. Loe edasi: Täna toimub II kodanikuajakirjanduse konverents

Reedel toimuvad vabaühenduste kärajad riigipoolsest rahastamisest

Sadakond vabaühenduste esindajat kogunevad 19. oktoobril Tallinnas III kärajatele arutama, millised reeglid peaksid tulevikus kehtima maksumaksja raha jagamisel vabaühendustele.

Möödunud aasta lõpust on Siseministeeriumi juures tegutsenud töörühm avaliku sektori ja vabaühenduste esindajatest loonud juhendi, millest peaksid hakkama rahastamisel hakkama lähtuma nii riik kui omavalitsused. Uudsena defineeritakse kolme levinuma rahastusliigi – tegevustoetuse, projektitoetuse ja avaliku teenuse üleandmise – eesmärgid ja erinevused, samuti nähakse ette üldised tingimused, miks, kellele ja kuidas anda kestlikkust tagamise nimel tegevustoetust. Kärajatel arutavadki vabaühendused juhendmaterjalide mustandeid ning teevad neisse omapoolseid ettepanekuid.

Avaliku sektori toetused on mõeldud avalikes huvides tegutsevatele vabaühendustele, kelle tööst on kasu mitte ainult nende liikmetele, vaid kogukonnale või ühiskonnale laiemalt.

Täpset ülevaadet, kui suurte summade ja milliste tulemustega riik vabaühenduste tegevusi rahastab, ei ole praegu kellelgi. Rahandusministeeriumi andmetel oli 2011. aastal riigieelarves otsetoetustena erinevatele mittetulundusühendustele plaanitud 7 miljonit eurot, kuid selle summa sees on ka riigi mõju all olevatele ühingutele mõeldud raha. Lisaks on vabaühendustel võimalik toetust taotleda mitmesugustel projektikonkurssidel, millest osa on mõeldud ainult neile ja osal tuleb konkureerida avaliku ja ärisektori organisatsioonidega.

Lisaks maksumaksjate rahale kasutavad vabaühendused oma töös annetustest, erafondidelt, liikmemaksudest ja majandustegevusest saadavaid vahendeid.

Kärajad algavad EBS-i aulas (Lauteri 3, Tallinn) kell 11 ülevaate ja aruteluga rahvusvahelise vabaühenduste elujõulisuse indeksi Eesti raportist. Rahastamise teemat arutatakse kella 13-16.30. Täpne ajakava ja materjalid on saadaval www.ngo.ee/kärajad.

Kärajaid korraldab vabaühenduste liit EMSL koostöös poliitikauuringute keskusega Praxis, Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga.

Korteriühistud ootavad riigilt lubadust renoveerimistoetuste jätkumise kohta

Korteriühistute juhtidele teeb muret rekonstrueerimistoetuste lõppemine ning ebakindlus tuleviku osas, nentisid Riigikogule ja valitsusele tehtud ühispöördumises möödunud nädalal Eesti Korteriühistute XV foorumil osalenud rohkem 300 ühistujuhti, kes esindavad tuhandeid kortermajades elavaid Eestimaa inimesi.

“Riiklikud toetused kortermajade renoveerimiseks on otsas ja keegi ei tea päris täpselt, mis edasi saab,” nentis Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige. “Ühistujuhid kinnitasid pöördumises, et ootavad vastutavatelt poliitikutelt selget kinnitust renoveerimistoetuste jätkumise ja nende suuruse kohta.” Oktoobri alguses lõpetas riigile kuuluv finantsasutus KredEx vahendite lõppemise tõttu energiaauditi, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi toetuse taotluste vastuvõtu. Juba varem olid KredExil lõppenud kortermajade rekonstrueerimistoetuse vahendid. ” Toetus on korterelamutele hädavajalik, seda tõestab ka taotlejate hulk: KredExile esitatud 531 toetuse taotlusest soovis 93 korterelamut saada
35%, 166 korterelamut 25% ja 272 korterelamut 15% toetust,” tõi Mardi näite.

“Korteriühistutele suunatud teenustest jätkab KredEx küll korterelamu laenu käenduse pakkumist korteriühistutele ja korteriomanike ühisustele ning tagastatud korterelamu renoveerimistoetuse taotluste vastuvõttu, kuid suur osa kortermaju jääb riikliku toetuseta hätta vahendeid ei piisa, et elamu inimväärseks, soojapidavaks ja mugavaks koduks muuta. ” nentis ta.

Teadaolevate kavade kohaselt jätkatakse korterelamute rekonstrueerimise finantseerimisega järgmisel aastal, kuid täpsemad summad selguvad riigieelarve läbirääkimiste käigus sügisel.”Korteriühistute juhid saatsid foorumil ka valitsusele Riigikogule avaliku pöördumise, milles kurtsid oma muret – mis siis, kui umbmäärased lubadused vaid lubadusteks jäävadki ning aasta või rohkem kestvaks rekonstrueerimiseks vajalike eeltöödega alustanud ühistud renoveerimist rahapuudusel lõpule viia ei saa? ” rääkis Mardi.

“Kortermajade elanikke on väga tugevasti mõjutanud kaugkütte hiljutine hinnatõus. Tuleval aastal avanev elektriturg toob kaasa järjekordse hinnatõusu, mis paneb raskesse olukorda nii ühistud kui elektri hulgitarbijad kui ta tavatarbijatest korteriomanikud. Ainsaks võimaluseks kodukulusid kontrolli all hoida on energiasääst, mis tervikrenoveeritud majades on 40-50%.,” tõi ta näite. Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit kempleb Päästeametiga

Lääne Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Sven Hõbemägi saatis Päästeameti peadirektorile Kalev Timbergile avaliku pöördumise seoses plaaniga vähendada Rakvere päästekomando isikkoosseisu. Külauudised avaldavad pöördumise muutmata kujul.

Lugupeetud härra Timberg

Pöördume Teie poole seoses Päästeameti Ida päästekeskuse Rakvere päästekomando isikkoosseisu vähendamisega 2012 ja 2013 aastal. Meile teadaolevalt plaanite ning olete juba alustanud Rakvere päästekomando isikkoosseisu vähendamist 40 liikmeliselt koosseisult 32 liikmelisele koosseisule, mis tähendab, et Rakvere päästekomandosse jääb kahe mehitatud päästeauto asemel üks mehitatud päästeauto. Olles teadlik, et päästekeskuse juhtkonna poolt oli Lääne-Virumaal päästetöö korraldatud nii, et Rakvere teine või vastavalt vajadusele esimene päästeauto reageeris väljapoole Rakvere linna ja selle lähiümbrusesse. Rakvere päästekomando päästetööde koormus on suur, 1088 väljasõitu 2011. aastal. Kui nüüd jääb sellist koormust kandma ainult üks päästemeeskond, ei ole võimalik tagada Lääne-Virumaa elanikele õigeaegset päästeteenust, mis on meie seisukohalt lubamatu. Selline olukord võib kaasa tuua elanikele õigeaegse abi andmise kaugenemise, et päästa nende elusid ja vara.

Lääne-Virumaal on kahe viimase aasta jooksul suletud kaks päästekomandot, 2010. aastal Simuna ja 2012. aasta mais Võsu päästekomando. Nüüd on Teil plaanis vähendada Rakvere päästekomando isikkoosseisu kaheksa päästetöötaja võrra, mis tähendab Lääne-Virumaa inimese ja ettevõtja jaoks veel turvalisuse vähenemist ning kaugenemist.

Väga loodame, et enne vastava otsuse langetamist olete koostanud ka korraliku analüüsi, mis on andnud Teile otsuse langetamiseks vajamineva informatsiooni. Enne Võsu päästekomando sulgemist esitasite vastavasisulise Võsu päästekomando analüüsi. Palume Teil koos meie pöördumise vastusega saata ka vastav Rakvere päästekomando analüüs, mis andis Teile otsustamiseks just sellise tulemuse. Oleme väga huvitatud Teie poolt koostatud analüüsiga tutvumisest, et siis koos Teiega edasi arutada päästeameti poolt pakutavast turvalisusest Lääne-Virumaal ja seda just päästesündmustele reageerimise mõistes.

Digitaalselt allkirjastanud Sven Hõbemägi (Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor)

Ants Uustalu õpetab Rosma koolis mahetoitu valmistama

Rosma kooli mahetoidu päev — Kokk Ants Uustalu ja kondiiter Kertu Lukas alustamas mahetoidu valmistamist Rosma koolis. Foto: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus

Põlva külje all Rosma koolis korraldatakse täna, 17. oktoobril mahetoidu päev, kus Ööbiku gastronoomiatalu kokk Ants Uustalu ja kondiiter Kertu Lukas õpetavad koolilapsi ning huvilisi vanemaid mahetoitu valmistama. Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal viib mahetoidu päeva läbi koostöös Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusega, et tõsta õpilaste, õpetajate ja vanemate teadlikkust mahetoidu eelistest.

Päeva teemaks on „Mahetoidu pidulaud“, mis läheb hästi kokku Ants Uustalu toiduvalmistamise põhimõtetega. Eesti Kulinaaria Instituudi liige ja Raplamaal tegutseva Ööbiku gastronoomiatalu peremees Ants Uustalu on veendunud, et süüa tuleb teha naudingu ning armastusega, mitte võtta seda kui kohustust. Ta hindab kõrge kvaliteediga head Eestimaist toorainet, puhtaid ja maalähedasi maitseid ning klassikalisi kulinaarseid võtteid. „Maitseainete ega ka kulinaarsete võtetega ei tohiks maskeerida tooraine enda maitset!“ lisab Uustalu.

Mahetoidu päeval Rosma koolis jagunevad õpilased koos õpetajatega mitmesse gruppi: ühed valmistavad salateid, teised põhirooga, kolmandad magustoitu (vt täpset menüüd allpool). Kaasa löövad ka huvilised vanemad ning pärast ühist pidusööki toimub mahetoidu teemaline juturing, kuhu on kutsutud ka kohalikke mahetootjaid. Kõik huvilised on oodatud. Loe edasi: Ants Uustalu õpetab Rosma koolis mahetoitu valmistama

Heategevuslik motokross Tanel Leok ja sõbrad pakkus uuel Lange krossirajal positiivseid emotsioone

Neljandat korda peetud heategevuslik motokross Tanel Leok ja sõbrad toimus tänavu uuel Lange motokrossirajal. Kokkuvõtvalt võib öelda, et üritus läks korda, positiivseid emotsioone said nii publik kui sõitjad.

Tartumaal, Haaslava vallas asuva uue Lange krossiraja ääres oli head tegemas ja motokrossi vaatamas ligi 2000 inimest, kes said osa ühest mõnusast ja sportlikust sündmusest, millega koguti raha läbi õnnetuse liikumispuude saanud lastele. Paar päeva enne võistlust selgus, et krossil saab osaleda ka kahekordne motokrossi maailmameister ja kahekordne USA Superkrossi tðempion, prantslane Mickael Pichon.

Heategevuslik motokross oli Tridens Eesti meistrivõistluste viimaseks etapiks klassidele 50cc, 65cc ja 85cc, rajal käisid nii naised kui retrosõitjad, peeti maha Hobi Grand Final ja loomulikult olid rajal ässad eesotsas Tanel Leoki ja Mickael Pichoniga. Sarnaselt varasemate aastatega koguti raha ka oksjonilt, kus oli müügil maailma tippkrossimeeste sõiduvarustust.

Tanel Leok: „Kokkuvõtvalt saab tänavuse sündmusega rahule jääda, rahvast oli kohal palju, Lauri Roosiorg oma meeskonnaga oli ette valmistanud suurepärase raja ja kogu kompleksi osas tuli sõitjatelt positiivset tagasisidet. See, et Mickael Pichon sõitma tuli, oli samuti suur asi, sest nüüd on taas üks mees juures, kes siin sõitmas on käinud ja saab ka teistele sellest rääkida. Tema muljed olid positiivsed ja ta lubas sellest võistlusest rääkida ka Prantsuse meedias. Tänud kõigile, kes kohale tulid ja aitasid head teha.”

Heategevusliku motokrossi Tanel Leok ja sõbrad detailsed tulemused:

http://www.mylaps.com/results/showevent.jsp?id=848511

Margus Kiiver

Foto: Martin Mand

Võru linn astub Võrumaa Omavalitsuste Liidust välja

Täna, 16. oktoobril toimunud istungil otsustas Võru linnavolikogu, et Võru linn astub Võrumaa Omavalitsuste Liidust välja. Linnavolikogu esimehe Erki Saarmani sõnul on liikmelisuse lõpetamise põhjuseks soov liikmemaksuks kuluv raha kasutada Võru Folkloorifestivali ja kolmanda sektori toetuseks.
„Võru linna aastamaks omavalitsuste liidus on 21 160 eurot ning meie soov on liikmemaksuks makstavaid vahendeid kasutada Võru linnas tegutsevate kultuuri- ja spordiühingute tegevuste ning ürituste toetamiseks. See on ratsionaalsem ja Võru maksumaksjate suhtes ausam rahakasutus,” kommenteeris Saarman.
Marianne Mett
Võru Linnavalitsus

Perepidu algas Koogi küla laulurahva võiduga

Liia, Triinu ja Rauno Koorts ning Kalev Kurs koos laulmisele kaasa elanud lapselapse Joonas Kursiga. Foto: Tiia Pärtelpoeg

Maire Aunaste juhitava telesaate ”Perepidu” esimesel lauluvõistlusel tuli võitjaks perekond Koorts Tabivere vallast Koogilt.

Muusikaõpetaja ja Luua metsanduskooli huvijuht Liia Koorts, tema tütar – lilleseadja Triinu Koorts ja poeg – Lähte Ühisgümnaasiumis ja Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis õppiv Rauno Koorts ning vend Kalev Kurs, kes on mitmekülgne ühiskonnategelne ja Kalevipoja kehastaja rahvaüritustel. Perekond esitas konkursil kolm laulu: ”Sulle kõik nüüd ütlen, ”Traktoristi laul” ja ”Suhkrutükk”. Viimast laulu tuli teises versioonis esitada ka konkurentidel, muusikalembelisel Intide perel Tartust.

Selgus, et Indid on ka Tabiveres esinemas käinud. Ühe esinemise ajal olid nad Raunole andnud proovida ka Teppo lõõtspilli.

Laululembelisele perele Koogilt olid telesaates kaasa elamas sõbrad ja tuttavad, teiste hulgas Maarja-Magdaleena segakoori liikmed. Koori juhatab pereema Liia, seal laulavad ka tema poeg Rauno (bass) ja vend Kalev (tenor) ning pouplarsesse laulukollektiivi on kuulunud ka Triinu (sporan), kes südamega koori tegemistele praegugi kaasa elab.

Jaan Lukas

Meroosi töötoas leiad nädal aega meeldivat tegevust

Alates 15. oktoobrist on Meremäele tulles vasakut kätt esimeses majas, seltsi Meroosi töötoas, võimalik nädala jooksul toimetada endale sobiliku ja meeldiva tegevusega. Tulemused saavad
nähtavaks külaruumis ja näitusel, mida eksponeeritakse reedel vallamaja saalis.
Kohtumiseni sügiseses värvikülluses!
Pille Malkov
Meremäelt

Missioonipreemiale saab kandidaate esitada veel kaks nädalat

Aadu Luukase missioonipreemiale saab kandidaate esitada veel kaks nädalat – ideed inimestest ja organisatsioonidest, kes missioonipreemiat väärivad, on väga oodatud. Preemiarahast saavad tänavu osa kõik nominendid – laureaati tunnustatakse 32 000 euroga ning ülejäänud 32 000 eurot jaguneb võrdselt viie nominendi vahel.
„Missioonipreemiale on juba mõningaid väärikaid ideid laekunud, kuid kutsume inimesi üles järgmise kahe nädala jooksul veel aktiivselt tunnustust väärivatest tegijatest teada andma,” rääkis Aadu Luukase SA nõukogu esimees Indrek Luukas. „Missioonipreemia kuueaastase ajaloo vältel on laureaaditiitli pälvinud väga eriilmelised isikud ja organisatsioonid, mistõttu tahan kõiki julgustada – nominentide hulka võib vabalt jõuda ka mõni nii-öelda lihvimata teemant, kes ei ole avalikkuses nii tuntud, kuid kelle tegevus väärib sellegi poolest esile tõstmist.”
Kandidaate saab välja pakkuda kuni 31. oktoobrini, saates e-maili (aadressil info@luukasfond.ee), milles palutakse põhjendada, miks antud isik või organisatsioon tunnustust väärib ning võimalusel lisada kirjale ka illustreerivaid materjale – viiteid, artikleid, pilte jm. Loe edasi: Missioonipreemiale saab kandidaate esitada veel kaks nädalat

Eesti Naabrivalve häirenupu teenus aitab vabatahtlike kaasabil eakaid

MTÜ Eesti Naabrivalve alustab uudse, vabatahtlike kaasabil toimiva häirenupu teenuse pakkumist, mis aitab suurendada üksi elavate eakate turvalisust ja tõsta õnnetuste avastamise kiirust. Koostööle oodatakse kõiki Eesti omavalitsusi.

MTÜ Eesti Naabrivalve häirenupp on lahendus üksi elavatele või suure osa päevast omaette kodus veetvatele inimestele, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega.

Eesti inimene on loomult tagasihoidlik, eriti on seda eakad inimesed, kes sageli ei taha oma probleemidega teisi tülitada. Samal ajal on üsna tõsiseks kujunenud olukord, kus üksi elavad eakad ei saa õnnetuste korral õigel ajal abi, eriti suur risk on see hajaasustusega aladel. Õnnetus ei hüüa tulles – ootamatu kukkumine või kõrbev toit pliidil võivad eakate puhul tähendada seda, et abi saamata võib ka esialgu kergena näiv õnnetus lõppeda traagiliselt. Häirenupu süsteemi abil avastatakse õnnetus võimalikult vara ja ka sellele reageerimine toimub kiiresti.

Teenuse saaja koju paigaldatakse GSM-sidel töötav süsteem, mis koosneb suitsuandurist, kaasaskantavast häirenupust ja lokaalsest GSM-keskusest, mille kaudu teade õnnetusest naabruskonna vabatahtlikeni jõuab. Lisaks õnnetusteadetele annab süsteem teada pikematest elektrikatkestustest ning suitsuanduri häire jõuab reageerijateni ka juhul, kui inimene ise ei ole võimeline nupule vajutama. Abivajaja koju paigaldatakse ka tulekustuti ning koostöös päästeameti spetsialistiga kontrollitakse kodu tuleohutust. Loe edasi: Eesti Naabrivalve häirenupu teenus aitab vabatahtlike kaasabil eakaid

Tee oma hääl kuuldavaks – osale Lastekaitse Liidu konkursil „Kuula last!”

Eesti ratifitseeris 1991.aastal ÜRO Lapse õiguste konventsiooni, mille artikkel 12 on üks võtmetähtsusega artiklitest. See tunnustab lapse õigust avaldada oma arvamust, olla ära kuulatud, ning teistel isikutel on kohustus lapse seisukohti arvesse võtta.

Juhul, kui lapsi kaasatakse, siis on nad aktiivsemad ja teadlikumad ühiskonna liikmed, lapsed on teadlikumad oma õigusest osaleda, lastel on suurenenud võimalused oma õiguste ja ideede realiseerimiseks.

Seoses eelnevaga korraldab MTÜ Lastekaitse Liit taas oma igaaastase essee-, joonistus- ja fotokonkursi. Sel aastal on teemaks ”Kuula last!“. Samuti viib Lastekaitse Liit läbi küsitluse laste, noorte ja kohalike omavalitsuste seas, teemaks laste kaasamine.

Konkursi üldeesmärk on laste ja noorte seas lapse õiguste alase teadlikkuse suurendamine nende kaasamise ning osalemise kaudu. Osaleda saavad nii lasteaialapsed- kui kooliõpilased, noored ja täiskasvanud. Loe edasi: Tee oma hääl kuuldavaks – osale Lastekaitse Liidu konkursil „Kuula last!”

Toidupank pöörab tähelepanu toiduga ümberkäimisele

Toidupank käivitab homsel rahvusvahelisel toidupäeval, 16. oktoobril kolme nädala pikkuse teavituskampaania, mille eesmärgiks on pöörata tähelepanu puudustkannatavatele lastele ning eestlaste vähesele vastutustundlikkusele toiduga ümberkäimisel. Kampaaniaga kutsub Toidupank üles kõiki inimesi tarbima toitu mõistlikult ning paneb toidutööstustele südamele, et tootmisülejääkidega tuleks toimida eetiliselt.

„Meile valmistab kõige suuremat muret see, et iga viies Eestis kasvav laps teab liigagi hästi, mis tunne on õhtul tühja kõhuga magama minna,“ nendib Eesti Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn. „Samas läheb iga päev raisku sadu tonne söömiskõlbulikku toitu. Ma olen näinud nii palju peresid, kes ei oska enam kuskilt abi küsida – toimetulekutoetus on 76,70 eurot kuus, aga sellega ei tule ju keegi toime.
Ja kui peres on lapsed, siis 19-eurone lastetoetus arvatakse sellest veel maha. See pole õiglane ning neid numbreid ei usu Lääne Euroopas eriti keegi,“ ütleb Boerefjin, kes juhib tänaseni juba 20 aastat tegutsenud Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill. Fond on jaganud selle aja jooksul toetusi kokku enam kui 950 sotsiaalprojektile kõikides maakondades.

Loe edasi: Toidupank pöörab tähelepanu toiduga ümberkäimisele

Inimesi kutsutakse üles linde aknaklaasidesse lendamisest säästma

surnud_siidisabad_foto_Aarne_Tuule — Siidisabad. Foto: Aarne Tuule

Möödunud nädalavahetusel teatati paljudest kohtadest üle Eesti akendesse lennanud ja hukkunud siidisabadest. Põhjus seisneb selles, et siidisabad ja mitmed teised linnuliigid ei taju klaasi takistusena. Linnud petab ära klaasilt peegelduv taevas ja puud ning ka läbi ruumi paistvad aknad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub üles nende hoonete juures, kus sellised õnnetused praegu või iga-aastaselt juhtuvad, muutma klaaspinnad lindudele paremini märgatavaks.

Suureks abiks on see, kui potentsiaalselt ohtlikele klaaspindadele kinnitada vähemalt lindude rände ajaks mõned nähtavad elemendid, näiteks paberist lõigatud lumehelbed, päkapikud, aknale kleebitud vahtralehed vm, piisab ka maalriteibi ribadest või värvilisest märkmepaberist. Nurgaakende või läbi ruumi paistvate akende puhul võib aidata ühele poole kardina ettetõmbamine. Lindude kokkupõrkeriski on võimalik vähendada ka juba hoonete asukoha ja ümbruse planeerimisel ning arhitektuursete lahendustega. Näiteks on leiutatud spetsiaalne ultraviolettvalgust peegeldav aknaklaas, mis on lindudele nähtav.

Loe edasi: Inimesi kutsutakse üles linde aknaklaasidesse lendamisest säästma

Ettevõtlikud maanaised kohtuvad Riigikogu liikmetega

Maal tegutsevaid naisettevõtjaid ühendav MTÜ ETNA Eestimaal kohtub esmaspäeval 15. oktoobril Riigikogu naisteühendusega, et arutleda mitmete põletavate probleemide üle.

MTÜ ETNA Eestimaal juhatuse esinaine Sirje Vällmann ütles, et 15. oktoober pole valitud Riigikogu külastamiseks sugugi juhuslikult, kuna just sellel päeval tähistatakse rahvusvahelist maanaistepäeva.

“Tahamegi Riigikogu naisteühendusega arutleda selle üle, mida teha, et pered jääksid maale, kuidas arendada maal täiskasvanuharidust ning kuidas parandada maal naiste tööhõivet ning toetada ettevõtlikkust” rääkis Vällmann.

Vällmanni sõnul on naiste tööhõive maaelu arengu seisukohalt võtmetähtsusega küsimus, sest kui naised lahkuvad tööotsingutel linnadesse, siis lahkuvad nendega koos ka pered.

MTÜ ETNA Eestimaal on viinud naisettevõtluse toetamiseks läbi ka mitmeid projekte. Aastatel 2004-2007 kureeris MTÜ ETNA Eestimaal rahvusvahelist naisettevõtlust arendavat FEM projekti.

2012. aastast viib MTÜ ETNA Eestimaal koostöös Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistuga läbi AEF-i rahastatud projekti ETNA Mikrokrediit, mille eesmärk on pakkuda ettevõtlusalast koolitust ja mikrolaenu maapiirkondades elavatele naistele oma ettevõtte loomiseks.

Lasnamäe noortekeskus kutsub noori osalema linnalaagris

Tuleval koolivaheajal 22.–26. oktoobrini korraldab Lasnamäe noortekeskus linnalaagrit „Sügisene retropositiiv“. Laagrisse on oodatud 7–13aastased
noored.

Linnalaagri raames saavad noored osa paljudest lõbusatest ja harivatest tegevustest nii noortekeskuses kui ka keskusest väljas. Toimuvad mitmed töötoad ning võistlused, külastatakse Sky Parki, Vene teatrit ning Kopli noortekeskust.

Osavõtutasu Tallinna noortekeskuse kaardiga on 39 eurot, kaardita 45 eurot. Hind sisaldab korralikku lõunat ja kõiki tegevusi. Laagris osalemiseks on noorel vajalik ühistranspordi kuukaardi või talongide olemasolu.

Lisainfot laagrikavast ja registreerimisest leiab Lasnamäe noortekeskuse kodulehelt www.taninfo.ee/lasnamae.

Jäänud on veel üks nädal 2014. aasta laulu- ja tantsupeole “Aja puudutus. Puudutuse aeg” registreerumiseks

Eestis tegutsevad kollektiivid saavad registreeruda 2014. aastal toimuvale laulu- ja tantsupeole järgmise laupäeva, 20. oktoobrini. Registreerumiseks on vajalik kollektiivi ühel esindajal täita internetis aadressil register.laulupidu.ee oma kollektiivi nimel taotlus. Hilisem andmete täiendamine on võimalik, kuid seda vaid registreerunud osalejatele. XXVI laulu- ja XIX tantsupidu “Aja puudutus. Puudutuse aeg” toimub Tallinnas 4.-6. juulil 2014.

Järgmise nädalaga lõpeb Eestis tegutsevate kollektiivide registreerumine 2014. aastal toimuvale laulu- ja tantsupeole. Väliskollektiivide ja Välis-Eesti kollektiivide registreerumine algab novembris.

“Registreerumine on siiani kulgenud ladusalt, kuna enamasti on elektrooniline register kollektiividele juba tuttav,” ütles laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee. “Samas palun kõigil oma kollektiivi juhtidele meelde tuletada, et registreerumist ei jäetaks viimasele minutile – see võib tekitada tehnilisi probleeme ning samuti läheb siis kindlasti rohkem aega, kui peaksite vajama abi või soovite midagi küsida”, lisas Maatee.

XXVI laulu- ja XIX tantsupeol “Aja puudutus. Puudutuse aeg” kohtuvad kaks olulist märksõna – aeg ja puudutus. Laulupeo esimese kontserdi kava “Aja puudutus” toob meieni väärtusliku varamu alates esimesest laulupeost. Teise päeva kavas on palju puudutusi tänaste autorite sulest.

XIX tantsupeo ideekavand “Puudutus” on sündinud igatsusest, et oleksime avatud märkama ja väärtustama seda, mis on päris, ning ei raiskaks oma väärtuslikku aega tühisusele ega sulgeks oma südant puudutustele. Vaatamata sellele, et meie elu koosneb paljudest puudutustest, ei jõua enamik nendest paraku näpuotsast kaugemale. Ja puudutuste puudumisest tekkinud tühjuse täidab igatsus ja valu.

Laulupeo kunstiline juht on Hirvo Surva.

Tantsupeo pealavastaja on Maido Saar, muusikajuht on Toomas Lunge ning tantsupeo ideekavandi ja loo autor on Sten Weidebaum.

Uute tantsude konkurss “Pitsiline Haapsalu”

Ajalooliselt tuntud pitsilinnas on pitsilised sallid ja rätid olnud Haapsalu lahutamatuteks osadeks juba üle aastasaja. Lisaks kootud pitside kuulsusele ilmestavad Haapsalu kuulsust vanalinna uhked puitpitsid, mille lipulaev on Haapsalu kuursaal.

Järgmine aasta on kultuuriministeeriumi ettepanekul kultuuripärandi aasta ning Haapsalu linn soovib pärandiaastat tähistada Haapsalu kultuurikeskuses 9.märtsil 2013.a tantsupäevaga „ Pitsiline Haapsalu“. See on hea võimalus läbi tantsude tutvustada eelkõige noortele Haapsalu pitsilist pärandit. Osalema oodatakse kõiki Eestis tegutsevaid tantsuloojaid.

Loe edasi: Uute tantsude konkurss “Pitsiline Haapsalu”

Üle-eestiline seiklusmäng “Vana Toomase mõistatus” põhikooli õpilastele

Tallinn kutsub kooliõpilasi osalema üle-eestilises Tallinna tutvustavas mängus “Vana Toomase mõistatus”.

Tegu on oktoobri keskel algava 7.-9. klassi lastele mõeldud nutikusele ja loovusele tugineva mänguga, mis ei eelda sügavaid eelteadmisi, küll aga oskust teha koostööd ja otsida ning mõtestada infot.

Kolmeosalise mängu kaks esimest etappi toimuvad kodukohas. Igas maakonnas enim punkte kogunud võistkond koos juhendajaga kutsutakse novembri lõpul päevaks Tallinnas toimuvale finaaletapile. Esimese koha auhinnaks on põnev päev pealinnas võitnud meeskonna klassile ja tunnustus kogu koolile.

NB! Mängule registreerimine avatud kuni 15. oktoobrini kl 10:00

Mängu detailse kirjeldusega on võimalik tutvuda aadressil www.tourism.tallinn.ee/vanatoomas. Koolidel on võimalik allalaadida plakat siit. Täpsustavad küsimused on oodatud e-postiaadressile vanatoomas@tallinnlv.ee.

Tallinna Botaanikaaias on kaktusenäitus

Kaktusenäitustel 13. – 21. oktoobrini saab teada, millised näevad välja erinevatesse perekondadesse kuuluvad kaktused ja kuidas neid meie kodustes tingimustes kasvatada. Näitus valmib koostöös Eesti Kaktusekasvatajate Klubiga. Eksponaadid pärinevad kogenud kaktusekasvataja Harri Poomi erakollektsioonist.

13. ja 14. oktoobril ning 20. ja 21. oktoobril on Harri Poom valmis huvilistele jagama oma kogemusi ja asjatundlikku nõu kaktuste kasvatamise osas. Pühapäeval, 14.oktoobril, kell 13.00 räägib Harri Poom kaktuste pookimisest ja pookimisalustest.

Nädalavahetustel toimub taimede ja pookealuste müük ning osta saab ka kodumaised õunu. Näha saab mõningaid hiliseid Eestimaal kasvatatud viinamarja- ja arbuusisorte.

Kaktuste kodumaa on Ameerikas. Neid kasvab Kanadast Patagooniani väga erinevates looduslikes tingimustes nii savannides, kõrbetes, mägedes kui ka vihmametsades. Kaktuseid kasvatatakse mitmel pool maailmas dekoratiivsete taimedena aedades ja parkides. Kaktused on populaarsed ka siseruumide kujunduses. Paljude kaktuste mahlaseid varsi ja maitsvaid marju on tarvitatud söögiks. Kaktuseid on kasutatud ehitusmaterjalina, muusikariistade, värvainete ja ravimite toorainena.

Õige aeg on õppida!

Õige aeg on just nüüd ja praegu, paremat või eraldi aega õppimise jaoks ei pruugi tullagi!

Õppimine toimub väga mitmesugustes elusituatsioonides. Iga eluetapi jooksul kasutame erinevaid võimalusi ja lähenemisviise:

* õpime kogudes koolitarkust
* õpime kogedes ja kogemata
* õpime suheldes teiste inimestega
* õpime tööd tehes

Tööl peame pidevalt oma teadmisi ja oskusi täiendama ning vajadusel ümber õppima. Ja kui töötus hakkab kimbutama, siis on ainus väljapääs õppida. Õppida end tööle!

Elukestev õppimine on omane igale inimesele. Enesetäiendamine annab kindlustunde oma eluga edasi minna ja uusi väljakutseid vastu võtta.

Täiskasvanud õppija nädal on aeg, mil võiksime üle vaadata oma senise teekonna – küsida endalt, kas ma õpin, mida ja kuidas ma õpin ning mismoodi saan oma tarkust igapäevaelus kasutada.

Rohkem infot täiskasvanud õppija nädala kohta leiab siit.

Seiklusmängu jäänud kolme paari ülesvõtted ootavad hääli

Kuni neljapäeva südaööni ootavad hääli Puhka Eestis Facebooki lehel videoblogi „Eile nägin ma Eestimaad” osalejate videod, mis kajastavad blogijate eelmise nädalavahetuse puhkust Eestimaa mõisates ja lossides.

Puhkamas käisid Mariliis ja Sigrid Põlvamaalt, Kairi ja Rauno Tallinnast ning Maren ja Mihkel Viimsist. Videoid saab näha ja hääli anda siin.

Veidi enam kui kahe nädala eest alanud seiklusmängu videoid on youtube.com „Eile nägin ma Eestimaad“ kanalis tänaseks vaadatud ligi 11 000 korda.

„Senised iganädalased võitjad on alati kogunud umbes nelisada häält ja loodame, et finaali lähenedes kasvab hääletajate hulk veelgi,” kommenteeris mängu korraldaja Regina Soop Alfa-Omega Communicationsist. „Tegemist on vahvate seiklejatega, kellel on lisaks reisitahtele üllatavalt head videomonteerimisoskused, mistõttu on loodud ülesvõtted väga kaasahaaravad. Loodetavasti innustavad blogid nii mõndagi inimest oma sügisest puhkust just Eestis veetma,” lisas Soop.

Möödunud nädalavahetuse teemaks olid mõisa- ja lossipuhkus. Lahemaa rahvuspargi mõisaid – Palmset, Sagadit ja Vihulat – avastamas käinud Kairile ja Raunole jäi lisaks uhketele hoonetele sellest nädalavahetusest eriliselt meelde ka Käsmu rand. Kairi sõnul võiks ta hea meelega sinna ka mõne aja pärast elama kolida. „Hea ja rahulik koht, kus mõnusalt sõprade ja pere seltsis aega veeta,” lisas ta. Loe edasi: Seiklusmängu jäänud kolme paari ülesvõtted ootavad hääli

Viru malev ja Põhjakeskus jahivad fotosid

Kaitseliidu Viru malev ja Rakvere Põhjakeskus jahivad tänasest kuni oktoobri lõpuni fotosid teemal “Paps ja laps”, et väärtustada isadepäeva eel isa rolli ning koguda ja säilitada väärtuslikku pildimaterjali.

“Fotojaht tulenes meie soovist isadepäeva eel väärtustada isasid, kes on lapse elus väga erilised ja kelle kanda on peres tähtis roll. Kiires elurütmis on oluline väärtustada aega, mida pühendatakse oma lapsele ja perekonnale,” sõnas Kaitseliidu Viru maleva teavituspealik Kristel Kitsing. “Kindlasti on inimestel kodus fotosid, mis jutustavad meile loo. Kutsun üles inimesi saatma pilte, mis esindavad puhast ja siirast emotsiooni, mida isad oma laste vastu tunnevad.”

Fotojahil võivad osaleda kõik, kes tunnevad, et isa ja laps väärivad jäädvustamist. Iga autor tohib konkursile esitada kokku kuni kolm fotot. Pilte võib fotojahile esitada ainult autor ise. Konkursile ei või esitada töid, mis on osalenud teistel fotokonkurssidel.

Võistlusfoto peab olema hea kvaliteediga, et seda oleks võimalik vähemalt A4 formaadis välja trükkida (resolutsioon soovitavalt min 180 dpi, suurus 2048×1536 pikslit). Pilt ei tohi olla digitaalselt töödeldud, va minimaalne kontrastsuse, heleduse ja värvikorrektsioon ning teravustamine. Lubatud on pildi vähene lõikamine. Piltidel ei ole lubatud elementide kustutamine või asendamine. Pilt ei tohi olla mitmest pildist kokku pandud. Ei tohi esitada ka digitaalselt kokku kleebitud panoraame. Filmile pildistatud või lõigatud panoraamid on lubatud.

Pilte saab konkursile esitada alates 10. oktoobrist kuni 31. oktoobrini 2012, saates need meiliaadressile press(ät)virumalev.ee. Fotod tuleb varustada autori nime ja kontaktandmetega ning pealkirjaga. Loe edasi: Viru malev ja Põhjakeskus jahivad fotosid

Tartu koduta loomade heaks koguti rekordiline toetussumma

Pühapäeval toimunud Baltikumi suurimal iga-aastasel heategevuslikul koertenäitusel BIG Match Show koguti koduta koerte toetuseks 2682 eurot, mis on näituse kaheksa-aastase ajaloo jooksul suurim kogutud summa.

Eesti Koeraomanike Seltsi ja BIGBANKi korraldatud koertenäituse tulud lähevad tänavu Tartu Koduta loomade varjupaiga heaks. “Rekordilise annetussumma kogusime heatahtlike loomasõprade abiga, kes tulid koertenäitusele oma lemmikutele kaasa elama, oma koeraga võistlema või tegid heateo Facebooki kaudu. Eriti sügavale südamesse puges aga annetus ühelt väikeselt poisilt, kes tõi kõik suure hoolega kogutud sendid koerte abistamiseks. Just nii kasvavadki tulevased vastutustundlikud koeraomanikud, kes aitavad hädasolijaid ja ei jäta oma lemmikut kunagi hätta,” rääkis BIG Match Show üks korraldajatest, Eesti Koeraomanike Seltsi juhataja Aire-Piret Pärn.

Kui rekordilisest toetussummast 2247 eurot koguti BIG Match Show koertenäitusel kohapeal, siis ülejäänud 435 eurot kogunes Facebookis toimunud kampaania abil. “Korraldasime sel aastal koduta loomade toetuseks esmakordselt ka heategevusliku kampaania Facebookis, kus iga BIG Match Show toetajaskonnaga liitunu pealt annetas BIGBANK 1 euro Tartu koduta loomade varjupaiga heaks,” selgitas Pärn. Loe edasi: Tartu koduta loomade heaks koguti rekordiline toetussumma

Köögiviljakrõpsude valmistajad kujundavad tulevikutrendi

Säga-Aaviku talu koduköök sai aasta algul mahetunnistuse. Nüüd võib perenaine Sirje Allik seal porgandikrõpse valmistada nii palju, kui hing ihkab. Porgandikrõps on muide isevärki asi, mida poes müüdavate kartulikrõpsudega ühte punti panna ei anna.

«Kõigepealt pesen porgandid, siis koorin ja viilutan need. Viilusid kuumutan suhkruvees ning seejärel kuivatan,» rääkis Säga-Aaviku perenaine Sirje Allik. Suureks tootjaks ta end ei pea, krõpsude tegemine käib väikeste koguste kaupa, aga mahepoodidesse neid jagub. Loe edasi: Köögiviljakrõpsude valmistajad kujundavad tulevikutrendi