Algas registreerumine 2014. aasta laulu- ja tantsupeole

Algas registreerumine 2014. aasta XXVI laulu- ja XIX tantsupeole “Aja puudutus. Puudutuse aeg” . Kõigil Eestis tegutsevatel kollektiividel, kes soovivad osaleda 2014. aastal toimuval laulu- ja tantsupeol on võimalik peole registreeruda 20. septembrist kuni 20. oktoobrini laulu- ja tantsupeo elektroonilises registris.

XXVI laulu- ja XIX tantsupeol “Aja puudutus. Puudutuse aeg” kohtuvad kaks olulist märksõna – aeg ja puudutus. Aeg on meile kingitud suurim rikkus ja ainus võimalus saada osa ja jagada seda, mis päriselt puudutab. Aeg on meieni kandnud palju eelkäijate puudutusi ja nüüd on meie aeg oma puudutuste läbi luua maailm, mida tahame järgmistele jätta.

XXVI laulupeo esimese päeva kontserdi nimi ongi “Aja puudutus” ja see toob meieni väärtusliku varamu esimesest laulupeost peale. Esimese päeva kontserdi kavaga on võimalik tutvuda siin. 
Laulupeo teise päeva kava on hetkel veel koostamisel. Oma raskusastmelt peaks kava olema võrreldav 2009. aastal toimunud laulupeo teise päeva kavaga. Oodata on palju tänastest puudutustest sündinud uudisoomingut ning ka palasid, mida tunneme ja mis meid täna kõnetavad ja puudutavad. Laulupeole on oodatud kõik tavapäraselt osalenud kooriliigid ja puhkpilliorkestrid. Uue liigina on oodatud ka sümfooniaorkestrid.
XIX tantsupeo ideekavand on sündinud igatsusest, et oleksime avatud märkama ja väärtustama seda mis on päris ega raiskaks oma väärtuslikku aega tühisusele ega sulgeks oma südant puudutustele. Vaatamata sellele, et meie elu koosneb paljudest puudutused, ei jõua enamik nendest paraku näpuotsast kaugemale. Ja puudutuste puudumisest tekkinud tühjuse täidab igatsus ja valu.
Tantsupeo repertuaari koostamisel lähtutakse väljakujunenud tavadest ning rühmaliigile sobivusest. Tantsupeol osalevad 2.-3. klassi ja 5.-6. klassi lasterühmad, naisrühmad, noorte- ja täiskasvanute segarühmad ning neidude – ja naiste liikumisrühmad.
XXVI laulu- ja XIX tantsupidu “Aja puudutus. Puudutuse aeg” toimub Tallinnas 4.-6. juulil 2014.

 

Terviserajad üle Eesti said 18 harjutusseina

Selleks sügiseks on SA Eesti Terviserajad püstitanud üle Eesti paiknevatele terviseradadele 18 harjutusseina, mis muudab tervisesportimise senisest veelgi mugavamaks.

„Viimased harjutusseinad said üles möödunud nädala alguses Keilasse ja Pärnusse, oktoobris on plaanis paigaldada veel kaks seina Nõmme terviseradadele,” ütles sihtasutuse Eesti Terviserajad juht Jaak Teppan.

„Seinade väljatöötamisel panime eelkõige rõhku funktsionaalsusele – nende abil saab sooritada erinevaid võimlemisharjutusi, ühtlasi on seintel ka juhised harjutuste tegemiseks. Samuti on oluline, et seinad peaksid võimalikult kaua vastu, seetõttu oleme püüdnud valida materjale, mis püsiksid sõltumata ilmastikuoludest ja vandaalide võimalikust tegutsemisest,“ sõnas Teppan.

2011. aastal paigaldati esimesed 5 seina Nõmmele, Piritale, Narva, Kõrvemaale ja Jõulumäele. Sel aastal lisandusid veel Nõmme Spordikeskus, Järve, Alutaguse, Tartu, Vooremäe, Elva, Mammaste, Haanja, Keila, Pärnu ning Pirgu terviserada. 2013. aastal on plaanis paigaldada veel vähemalt kümme seina.

Möödunud suvi tõi lisaks harjutusseinadele paljudele terviseradadele ka mobiiliorienteerumise (MOBO) võimalused. Uudne ja innovaatiline lahendus tasub kindlasti proovimist. Mobiiliorienteerumisega saad lähemalt tutvuda MOBO kodulehe kaudu mobo.osport.ee.

Sügisel jätkame hoogsalt ka terviseradade märgistamisega, et ühtlustada olemasolevaid ning teha nähtavamaks veel tähistamata radasid. Talvehooajaks valmib ka täielikult uuendatud terviseradade kodulehekülg.

Eesti terviseradade arendusprojekt on Merko Ehituse, Eesti Energia ja Swedbanki algatatud ettevõtmine Eesti terviseradade ja looduslike sportimiskeskuste oluliseks uuendamiseks. Ühisettevõtmise eesmärgiks on toetada Eestimaa terviseradade väljaarendamist, kindlustada aastaringne tasuta liikumisharrastuse võimalus ja kättesaadavus kõigile huviliste. Tervisesportlasi ootavad ligi 90 terviserada, mis on hästi hooldatud ja suures osas ka valgustatud.

Tutvu Terviseradadega lähemalt: www.terviserajad.ee.

Lisainfo:
Jaak Teppan
SA Eesti Terviserajad juht
Tel: 515 3557

Algas konkursi „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ internetihääletus

2011. aasta võitja Sigrid Kärner ja Pontu

Alates 13. septembrist on kõik oodatud hääletama konkursi „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ kandidaatide poolt, mille võitja selgub 7. oktoobril BIGBANKi ja Eesti Koeraomanike Seltsi eestvedamisel toimuval BIG Match Show’l. Konkurss „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ toimub heategevusliku koertenäituse BIG Match Show raames juba viiendat korda. Tiitlivõitja selgub internetihääletuse teel, mis toimub 13. septembrist 1. oktoobrini. Oma hääle saab anda aadressil www.bigmatchshow.ee.

Tänavu kandideerivad tiitlile: Võrumaalt pärit Heli Mets ja Merit Jaeski, kes aitasid auto alla jäänud ning raskelt viga saanud kümnekuuse kutsika loomakliinikusse toimetada ning võtsid koera pärast õnnetust oma hoole alla. Heli ja Merit vastutasid looma tervekssaamise eest ning algatasid koos Eesti Loomakaitse Seltsiga koera raviks raha kogumise.

Saaremaal asuva Panga panga sukelduskuurordi töötaja Olev Pihl, kes tõttas kahe kilomeetri kauguselt appi pangalt alla kukkunud ning viga saanud 60-70 kilo kaaluvale koerale ning toimetas looma kummipaadiga panga lähedal asuvale kaldale. Kilingi-Nõmme õpilasesinduse liikmed, kes aktiivse õpilase Kertu Kore ja õpetaja Saima Tõigasti eestvedamisel aitasid Pärnu kodutute loomade varjupaika. Koolilapsed kogusid loomadele vajalikke tarvikud, toitu ja elektronkaalu, mida varjupaik hädasti vajas.

Loe edasi: Algas konkursi „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ internetihääletus

Ekspert: noorte tõrjutuse vähendamine algab probleemide märkamisest

Täna, 19. septembril kogunevad Pärnus noortepoliitika kujundajad, uurijad ja noorsootöö praktikud, et arutada noorte sotsiaalse tõrjutuse ja selle vähendamise võimaluste üle. Äsjavalminud Praxise ja Eesti Noorsootöö Keskuse noorteseire poliitikaülevaade “Noored ja sotsiaalne kaasatus” tõstatab teema olulisuse ning annab ülevaate hetkeolukorrast nii Eestis kui ka Euroopa Liidus.
Sotsiaalse kaasatuse suurendamine on üks EL noortepoliitika võtmevaldkondadest ning ka Eestis pööratakse sellele teemale järjest enam tähelepanu. Praxise noorteseire projektijuhi Katrin Pihori sõnul paistab Eesti silma küll EL keskmisest madalamate noorte tõrjutuse näitajatega, kuid väikese rahvana on meile iga noor äärmiselt oluline. „Noortepoliitika keskseid eesmärke on, et kõigil meie noortel oleks võimalus osaleda ühiskonnaelus oma võimetele kohaselt ja leida endale meelepäraseid arendavaid tegevusi,“ märgib Pihor.

Eriti oluline on noorte tõrjutusega tegelemine majanduse kriisiaastatel, kuna töötus, eriti noorte töötus, on üks olulisemaid tõrjutuse riskitegureid. Nii näitab ka 2011. aasta noorteseire aastaraamat, et 2008.-2010. aastail on kasvanud ennekõike 16-24-aastaste noorte suhtelise vaesuse määr ja 2010. aastal oli see kõrgeim kõigi vanusrühmade seas. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses 19% kuni 15-aastastest lastest ja 22% 16-24-aastastest noortest.

Loe edasi: Ekspert: noorte tõrjutuse vähendamine algab probleemide märkamisest

Eesti ja Iirimaa põllumajandusministrid arutasid otsetoetuste tulevikku

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Tallinnas oma Iirimaa kolleegi Simon Convey’ga, kellega arutati otsetoetuste kiirema võrdsustamise teemadel.

„Eesti jätkab pingutusi otsetoetuste kiirema võrdsustamise suunal – väga oluline on, et EL liikmesriigid mõistaksid võrdsete konkurentsitingimuste  vajadust,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Kohtumise tulemusel võib öelda, et Iirimaa kindlasti mõistab Balti riikide olukorda ning otsetoetuste kiirema võrdsustamise vajadust.“

Iirimaa põllumajandusministri Simon Convey sõnul oli kohtumine väga sisukas ning Eesti positsioon mõistetav. „Kuulasime ära Eesti seisukohad nii otsetoetuste kui maaelu arengu osas. Pärinedes ka ise väikesest riigist, ma mõistan Eesti positsioone,“ sõnas minister Convey. „Te otsite kvaliteeti ja see on õige tee. Ma usun, et Eesti teeb kindlasti edusamme võrreldes Euroopa Komisjoni esialgse pakkumisega.“

Iirimaast saab jaanuaris 2013 Euroopa Liidu eesistuja ning Eesti visiit on osa riigi ettevalmistustest. „Ühise põllumajanduspoliitika reformi kokkulepped jäävad Iirimaa kanda, mistõttu ei saa minister Convey Eesti visiiti kindlasti alahinnata,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder.

Eesti peamine huvi on saavutada otsetoetuste võrdsustamine liikmesriikide vahel võimalikult kiiresti. Samuti on oluline jälgida, et otsetoetuste  võrdsustamine ei toimuks maaelu vahendite arvelt.

Lisainfo:

Ruve Šank
Põllumajandusministeerium
välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja
ruve.schank@agri.ee
tel 6256501 / 5270 002

Löö kaasa selle aasta Just Filmil

1. Kui Sa oled 7-14 aastane filmisõber, siis kandideeri meie Lastežüriisse ja Just Sina otsustad, milline lastefilm on selle aasta festivalil parim!
Lastežürii liikmed vaatavad festivalil ära kõik lasteprogrammi filmid ja valivad siis võidufilmi! 🙂 

Kandideerimiseks kirjuta meile lühidalt oma arvamus mõnest Sulle huvipakkuvast filmist hiljemalt 10.10.12. Kirjuta pealkirjaks “Lastežürii” ja saada see aadressile justfilm@poff.ee. Väljavalitud tehakse teatavaks 15.10.12
2. Kui sa oled 14-19 aastane filmihuviline noor, siis kandideeri meie Noortežüriisse ja otsusta, milline noortefilm väärib sellel aastal võitu.
Noortežürii liikmed vaatavad ära kõik noorteprogrammi filmid ning valivad siis võidufilmi!

 Kandideerimiseks kirjuta arvustus ühe filmi kohta ja saada see pealkirjaga “Noortežürii” meile justfilm@poff.ee hiljemalt 10.10.12. Väljavalitud tehakse teatavaks 15.10.12  Loe edasi: Löö kaasa selle aasta Just Filmil

Täna käivitub üle-eestiline kampaania “Sööme ära!”

Tervise Arengu Instituudi korraldab 17. septemberist -7. oktoobrini kampaania „Sööme ära!“, mis on mõeldud üldrahvaliku aktsioonina ning selle eesmärgiks on kaasata kõik elanikkonna kihid, sõltumata nende elukohast ja sotsiaalsest staatusest. Aktsiooniga saab liituda alates 17. septembrist www.toitumine.ee kampaanialehel.

Räpina Aianduskool kutsub sügisnäitusele

Räpina Aianduskoolis on pikaajaliseks traditsiooniks sügisnäituste korraldamine. Tänavu on sügisnäitus avatud 19.-21. septembrini, K ja N kella 10-17, R kella 10-16. Näitus on külastajatele tasuta.
“Ettevõtmine on aastatega piisava “fännklubi” kogunud – koolile kohaselt on tegemist väljapanekuga, kust midagi kasulikku kõrva taha panekuks leiab igaüks,” nentis Räpina Aianduskooli (RAK) täienduskoolituse ja arenguosakonna juhataja Ulvi Mustmaa. Näitus toimub kasvuhoones – kaks aastat noor klaasmaja on Baltimaade moodsaim õppekasvuhoone. Virge ja värskena mõjub ka 30. augustil avatud renoveeritud õppehoone, kus uudishimulikud näitusekülastajad on samuti teretulnud.
Foto: Räpina Aianduskool
www.aianduskool.ee

Eesti parim mahetootja on Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt

Täna, 16. septembril kuulutati Eesti Vabaõhumuuseumis leivapäeval välja Eesti parim mahetootja 2012 ja Eesti parim mahetoode 2012: parim mahetootja on Tiia ja Arvo Kleini Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt, parim mahetoode on OÜ Kaks Meistrit kitsepiimast toorjuust soolvees.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul näitab parima mahetootja ja –toote konkurss, et puhast ja tervislikku toitu väärtustatakse aina rohkem.
Parima mahetootja konkursi võitja sõnul on oluline elada loodusega kooskõlas. „Minu põhimõte on, et mahetootmine ja loodusega kooskõlas elamine ongi loomulik eluviis. Soovin, et ka minu lastele ja lastelastele säiliks puhas ja mitmekesine loodus. Tahan, et ka nemad teaks, milline on rukkirääk või suitsupääsuke,” rääkis Eesti parim mahetootja 2012 võitja Tarvastu Saariku talu perenaine Tiia Klein.
Konkursi võitja on klassikaline mitmekesine tootmistalu, kus võrdselt hästi tullakse toime kõigi tootmissuundadega. Nii teise kui ka kolmanda koha pälvinud tootjad on aga juba teise põlve mahetalunikud, kes esmast tutvust mahetootmisega tegid oma vanemate kõrvalt.
Loe edasi: Eesti parim mahetootja on Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt

Tartu Rattamaratoni võitis võimsalt Erki Pütsep

Erki Pütsep.

Täna, 16. septembril sõideti järjekorras juba 15. Tartu Rattamaraton, mille käiku dikteeris sõidu algusest saati Erki Pütsep, kes võttis liidrirolli juba esimestel kilomeetritel.
Ühtlasi krooniti Pütsep ajaga 2:38:54 Eesti meistriks maastikurattamaratonis. Teisele kohale tuli Allan Oras ajaga 2:40:09 ning kolmanda koha sõitis ajaga 2:40:11 välja itaallane Marzio Deho. Naiste kaksikvõit läks Lätti. Ajaga 3:04:16 oli parim naine Lelde Ardava (üldarvestuses 120), teine Dana Rozlapa 3:10:13 (üldarvestuses 171) ning parima eestlannana oli finišis Janelle Uibokand ajaga 3:13:05 (üldarvestuses 199).

SEB 15. Tartu Rattamaratonile registreerus kokku 5365 ratturit.
Fotod: Tarmo Haud
MTÜ Klubi Tartu Maraton

 

Filmisari ”Eesti lood” ootab ideid konkursile

Algab ideede konkurss dokumentaalfilmide sarja „Eesti lood” tootmiseks aastal 2013. Saabunud kavandite hulgast valivad Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital esimeses voorus välja 20 huvipakkuvamat ideed, teises voorus jääb lõppvalikusse 12 filmiprojekti.

„Eesti lugude“ ideekavandite esitamise tähtaeg on 8. oktoober. Ühel A4-suurusel lehel esitatud kavandisse peaks mahtuma idee kirjeldus ja karakterite tutvustus, samuti filmilooks komponeerimise viis koos põhjendusega. Eelkõige on oodatud filmilikud ja julged lähenemised. Ideed palume saata e-posti aadressil eestilood@err.ee.
„Eesti lood” on sari väikese eelarvega pooletunnistest tõsielufilmidest, mis keskenduvad inimestele ja olulistele teemadele tänapäeva Eesti ühiskonnas. Teleformaadis dokumentaalfilmide tootmist rahastavad ühiselt Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital.

Anneli Tõevere-Kaur

Klassikaraadio “Räägivad” jõudis 300. saateni

Saatejuht Ignar Fjuk.

Klassikaraadio diskussioonisaadete sari ”Räägivad” on

David Vseviov.

Klassikaraadio eetris igal reedel ja kordusena laupäeva hommikul. See on sari, kus kultuuriinimesed lahkavad ühiskondlikke valukohti ja poliitikateemasid. Juubelisaate külaline oli David Vseviov, räägiti suurest ja väikesest Eestist.

Saate juht arhitekt Ignar Fjuk ütleb, et kultuur ja poliitika on ühe puu kaks samaväärset juurikat: neid eristades jääksid mõlemad ilma millestki väga olulisest. Fjuk loodab, et kultuuriinimesed mõistavad, ja seda pigem varem kui hiljem, et niisama apoliitiline askeldamine ja toimetamine võib neid ükskord ilma jätta nende heast Eestist.

Ignar Fjuk püüab saadetes koos külalistega kuulajale meelde tuletada ja sisendada, et lisaks endale peab nõudlik olema ka nende suhtes, kelle oleme volitanud end esindama – volikogudes, Toompeal, Kadriorus. Loe edasi: Klassikaraadio “Räägivad” jõudis 300. saateni

Lauka põhikooli koolitoit pälvis presidendiproua tunnustuse

Evelin Ilves kohtus Hiiumaal Lauka kooliperega ning arutas Lääne-Eesti LEADER koostööprojekti eestvedajatega kohaliku toidu jõudmise võimalusi lasteasutustesse.

Evelin Ilves rõhutas, et Lauka põhikool, kes valmistab õpilastele koolitoitu Hiiumaa kohalikelt talupidajatelt ostetud värskest ja tervislikust toorainest, on eeskujuks kõikidele teistele lasteasutustele Eestis. Tänu selle eest kuulub kahtlemata kooli kokale, Aimi Aromatovale, kes on võtnud oma südameasjaks pakkuda lastele head ja kodukohast pärit toitu.

Eelmise aasta detsembris külastas Evelin Ilves Vääna Mõisakooli, kus rääkis õpilastele tervislikust toitumisest ning tutvus sealse koolisöökla ja raamatukoguga. Jaanuaris külastas presidendi abikaasa Põlva vallas Rosma külas waldorfkooli õppeplaani järgi tegutsevat Johannese kooli ja lasteaeda, veebruaris tutvus ta Rae vallas asuva Jüri Gümnaasiumi õppuritega ning märtsis külastas presidendi abikaasa Muhu põhikooli ja Valjala põhikooli.

Foto: Siret Lahemaa (Lauka põhikool)

Hapusilgupidu ehk Surströmmingsfest

Haapsalus toimub 16. septembril 2012, kl. 14–16 Surströmmingsfest ehk hapusilgupidu. Oodatud on kõik, kes soovivad teha lähemat tutvust põneva maitseelamusega Rootsist, millel on eriline mekk ja tugev, omalaadne lõhn.

Surströmming on tuntud kui üks Rootsi eksklusiivsemaid delikatesse. Tegemist on silguga, mida püütakse hiliskevadel, pannakse puutünni paariks kuuks hapnema, seejärel pakitakse kalad ümber plekkpurkidesse ning lastakse enne tarbimist 6-12 kuud seista. Silku süüakse aadressil Lihula mnt 12, Haapsalu, I korrusel.

Registreerimine: info@hru.ee, 4737056

Eesti Roheline Liikumine kutsub vabatahtlikuna osalema „Rohelise toote“ kampaanias

Tänavu oktoobris toimuv mahe- ja ökotoodetele tähelepanu juhtiv „Roheline toode“ ootab tegutsema vabatahtlikke üle Eesti. Eesmärk on muuta jaekettides müüdavad loodussäästlikud tooted tarbijale nähtavaks poeriiulitele kinnitatava „Rohelise toote“ märgise abil. Nii lihtsustatakse tarbijatel tervislike ja loodussäästlike valikute tegemist.

Abi vajatakse ennekõike vabatahtlikele sobivates kauplustes mahe- ja ökotoodete märgistamisel. Märgistamine toimub septembrikuus. Kampaania jooksul tuleb eelnevalt valitud kauplusi külastades teha kord nädalas ringkäik, märgistused üle vaadata ning vajadusel tooted korrektselt märgistada.

Vabatahtlikele pakutakse temaatilisi koolitusi ja juhendamist, korraldatakse ühisüritusi. Soovi korral „Rohelise toote“ kampaanias kaasa lüüa, tuleb registreeruda aadressil www.roheline24.ee/et/vabatahtlike-registreerimine oleva vormi kaudu.Samuti tuleb valida, millises poes soovitakse kaupu märgistada ja millistes tegevustes kaasa lüüa.

Lisainfo: www.roheline24.ee ja Facebook’i leht “roheline.”

Fotokonkurss “Linnas on ilu ja linnas on elu”

Saue Linnavalitsus kuulutab välja fotokonkursside sarja „Linnas on ilu ja linnas on elu“, et püüda pildile see saladuslik ja imeline, lõbus ja lustlik või väärikas ja väljapeetud miski, mis on täis elu ja mis annab põhjuse Saue linna kohta rõõmsalt hüüda või hardunult õhata „Kui ilus!“.

Ilu ja elu pildile püüdmine on omaette kunst. Näita, et oled meister, haara fotoaparaat ja jäädvusta Saue linnast just neid erilisi sündmusi, nähtusi, juhtumeid, hetki, esemeid, objekte, inimesi või emotsioone, mis tähendavad sinu jaoks ilu või näivad imeliselt elavad. Fotokonkursile esitatud fotode puhul hinnatakse nende väljendusrikkust ja emotsionaalsust, leidlikku ideed, iseloomulikkust Saue linnale, kunstilist ja tehnilist taset ning headest pildistamise tavadest kinnipidamist.

Parimad fotod selgitab välja žürii ja need leiavad auväärse koha Saue linna 20. juubeli raamatus, mis ilmub suvel 2013. Fotokonkursile järgneb kevadel ja suvel 2013 näitus konkursile esitatud fotodest linna erinevates asutustes.

Konkursi tähtajad:
„Linnas on ilu ja linnas on elu – suvi“, 22. september 2012
„Linnas on ilu ja linnas on elu – sügis“, 21. detsember 2012
„Linnas on ilu ja linnas on elu – talv“, 20. märts 2013
„Linnas on ilu ja linnas on elu – kevad“, 1. mai 2013

Täpsemalt saab konkursi tingimustega tutvuda Saue linna kodulehel

Rakvere Teater sõidab lavastusega „Tuulte pöörises“ Ameerikasse

Sel pühapäeval mängib Rakvere Teatri trupp Chicago Eesti Majas Andres Noormetsa poolt lavastatud Kitzbergi „Tuulte pöörises”. Edasi siirdutakse Ohio Northern University lavale, siis Torontosse ja Washingtoni ning lõpuks sõidetakse esinema New Yorki.

„Tuulte pöörises“ on pälvinud hooaja 2010/2011 parima lavastuse publikupreemia, lisaks mängiti seda septembris 2011 Tartus, Eesti Teatri Festivali Draama 2011 põhiprogrammis „allkirjaga teater“. Just Draama festivalil sattuski etendust nägema ka eesti juurtega ameeriklane Nils Riess, kes juhatab Ohio Northern University etenduskunsti osakonda. Tema kutsele tulla Ohiosse mängima, lisandus veel mängukohti ning praeguste plaanide kohaselt kestab „Tuulte pöörises“ trupi ringreis Ameerika Ühendriikides ja Kanadas 16.-29. septembrini.

Ringreisi korralduse taga seisab näitleja ametile lisaks rahvusvahelisi suhteid korraldav Erni Kask, kelle sõnul on väljapoole oma igapäevast tegevuspiirkonda pääsemine loomeinimesele väga oluline, mille tõttu ta ka välissuhete arendamise ettepaneku teatri juhtkonnani viis. Järgmine kord mängitakse „Tuulte pöörises“ etendust kodulaval 25.oktoobril. Andres Noormetsa (Endla Teater) ümberkirjutuses, lavastuses ja lavakujunduses ning Kristi Leppiku kostüümides tegutsevad Anneli Rahkema, Tiina Mälberg, Peeter Rästas, Erni Kask ja Toomas Suuman.

Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Marutaudivaktsiini pala

Esmaspäeval, 17. septembril alustab Veterinaar- ja Toiduamet sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel. Eelmisest aastast alates ei külvata vaktsiini kogu riigis, vaid vaktsineeritakse 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaast, jätkatakse Eesti-Vene maismaapiiril Kagu- ja Lõuna-Eestis ning seejärel liigutakse edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.

Loe edasi: Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Valmis uudiskirja “Käpa all” sügisnumber

Varjupaikade MTÜ annab teada, et uudiskirja “Käpa all” sügisnumber sai valmis. Teemadeks nagu ikka loomad ja toredad inimesed. Pika intervjuu tegi peatoimetaja Anu Pärnu varjupaiga usina vabatahtliku Hanna-Maiga, kes ütleb, et ta on tänu varjupaigas vabatahtlikuks olemisele parem ja õnnelikum inimene.

Varjupaigas vabatahtlikuks hakkamise kohta saad lisaks uudiskirjale rohkem lugeda meie uue kujundusega kodulehelt:
http://www.varjupaik.ee/#!tule-vabatahtlikuks/cpeq. Uudiskirja leiad siit: http://issuu.com/triinupriks/docs/kapa_all_2012_3_issuu

Meie varjupaikades ootab pidevalt uut kodu ligi 200 koera ja üle 400 kassi. Nad kõik vajavad toitu, arstiabi ja peavarju. Aita meil aidata! Anneta endale sobiv summa Varjupaikade MTÜ kontole SEB pangas 10220068203017. Kui soovid aidata konkreetset varjupaika, lisa selgitusse märksõna: Pärnu, Viljandi, Virumaa, Valga või Võru.

Aita meil aidata loomi, anneta Varjupaikade MTÜ kontole SEB pangas 10220068203017 või Swedbanki annetuskeskkonna kaudu.
Hakka veebiperemeheks! http://veebiperemees.varjupaik.ee

Allikas: Triinu Priks, Varjupaikade MTÜ

Jänedal toimub erametsanduse aastakonverents

Reedel, 14. septembril toimub Jänedal Maamajanduse Infokeskuses erametsanduse aastakonverents „Puit energiaks!“, kus analüüsitakse puiduenergia kasutamise tulevikku.

Konverents analüüsib, kuivõrd tasuv on puitu energia tootmiseks kasutada, millist kasu saab energiapuidust kohalik kogukond ning millised on erametsaomaniku võimalused puidust energia tootmisel. Saame teada, kas meie metsaressursid on selleks piisavad ja millised toetused aitaksid kaasa puidu paremale kasutamisele. Lisaks ettekannetele Eesti arengutest toovad külalisesinejad värsket infot Euroopa uusimatest praktikatest.

Konverentsi korraldavad Erametsakeskus ja Eesti Erametsaliit koostöös Maamajanduse Infokeskusega ning läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

12. ja 13. septembril toimusid Jänedal ka kahe rahvusvahelise metsanduse töögrupi seminarid.

INTERREG IVA projekt „Wood Energy & Cleantech“ (täpsem info: www.eramets.ee/woodenergy) on Läänemere regiooni koostööd edendav (INTERREG IVA) projekt, mille eesmärk on edendada puidu ja puiduenergia kasutamist ning anda sisendeid ja planeerida reaalseid investeeringuid energiasektori valdkonnas.

WETNet töögrupp (Wood Energy Training Network) (www.eramets.ee/wetnet-woodenergy-training-network) on Leonardo uuendussiirdeprojekt. Rahvusvahelise töögrupi ülesanne on tuleva aasta septembriks töötada välja ühtne üleeuroopaline puiduenergia koolitusprogramm.

Lisainfo: Indrek Jakobson, Erametsakeskuse projektijuht, mob 52 44 844, e-post indrek.jakobson@eramets.ee

Pühapäeval selgub aasta parim mahetootja ja -toode

Mahetoid kogub populaarsust. Foto: EMSA
Tänavu valiti kolmandat korda Eesti parim mahetootja ja parim mahetoode. Võitjad kuulutatakse välja pühapäeval, 16. septembril kell 15.00 Eesti Vabaõhumuuseumis Rocca al Mares Eesti leiva päeval, mille alateema on „Leiba ja tsirkust“.

Parima mahetoote konkursil kandideerisid töödeldud mahetooted, iga töötleja sai esitada kuni kolm toodet. 14 talu ja töötlemisettevõtet esitasid konkursile kokku 30 toodet.

Parima toote väljaselgitamist juhtis Dimitri Demjanov Eesti Kulinaaria Instituudist, kes kinnitas: „Hindajad oli ühel meelel, et 2012 konkursil esitletud tooted olid võrreldes eelmiste aastatega enim läbimõeldud nii terviklahenduste – sisu ja pakend – osas kui ka peamise omaduse – maitse – esiletõstmise poolest. Arenguruumi on aga tarbimisväärtuse tõstmisel ja sihtgrupi leidmisel. Eesti mahetooted on positiivse trendiga ja turule tuleb aina rohkem nii uusi tegijaid kui ka tooteid.”

Parima mahetootja konkursile esitasid maheorganisatsioonid üheksa kandidaati. „Nagu varasematel aastatelgi, polnud parimate väljavalimine kerge ülesanne. Ettevõtted olid küllaltki erinevad nii suuruse kui ka tegevusvaldkonna poolest,“ sõnas Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. „Eriti rõõmustab see, et enamik kandidaatidest olid noored ettevõtjad, kellel on olemas visioon ja tahe oma ettevõtteid arendada. See annab lootust, et maaelul ja mahetootmisel on tulevikku,“ tõdes Airi Vetemaa.

Vabaõhumuuseumisse tulekuks tasub mahetoidu huvilistel varuda terve päev. Leivapäeva ürituste seas on mahetoidul tähtis roll. Näiteks peetakse Sassi-Jaani talu õuel mahetoodete laata, kus saab maitsta Eestimaist mahetoitu ja seda otse tootjatelt osta. Lastele mõeldud mahetoidu töötubades valmistatakse maitsvaid mahesnäkke. Ka külastajad saavad konkursil osalenud mahetoodetest valida oma lemmiku, hindamine toimub Sassi-Jaani talu õuel kell 12.00-13.00. Loe edasi: Pühapäeval selgub aasta parim mahetootja ja -toode

Tulekul säästva arengu foorum

Kolmapäeval, 3. oktoobril 2012 algusega kell 9.30 toimub Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses säästva arengu foorum, mis kannab nime „Rohelise majanduse eeldused ja võimalused Eestis“.

Järjest enam räägitakse kogu maailmas rohelisest majandusest kui valitsevast tuleviku majandusest – see on vähese CO2-heitega ja loodusvarade kokkuhoid liku kasutusega sotsiaalselt vastutustundlik majandus. Globaalsed kriisid ja muutused tingivad selle, et majanduse areng saab toimuda ainult siis, kui loodusvarad ja keskkonnateenused, millel põhineb ühiskonna heaolu, on jätkuvalt tagatud nii praegustele kui tulevastele põlvkondadele.

2012. aasta juunis toimus ülemaailmne ÜRO säästva arengu konverents Rio+20, mille üks põhiteema oli roheline majandus. Vastu võeti ühisdeklaratsioon tulevikust, mida me tahame saavutada (The Future We Want). Eesti delegatsiooni juhina rõhutas välisminister Urmas Paet, et jätkusuutlikule arengule ei ole alternatiivi. Tarbijate ja tootjate teadlikkust on vaja suurendada ning energiamajanduses, tööstuses, põllumajanduses ja transpordis peame enam kasutama keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid. Samuti viitas ta, et Eestis rakendatud uuenduslikud e-lahendused aitavad arengut tõhustada nii kodus kui mujal maailmas.

Mida arvavad Eesti ettevõtjad, mis on roheline majandus ja kuidas seda saavutada oma ettevõttes, organisatsioonis ning riigis tervikuna? Kas me jagame ühist eesmärki? Kas meie vahendid selle saavutamiseks on piisavad, mida on vaja teha senisest erinevalt?

Säästva Eesti Instituut koos Riigikantselei juures tegutseva säästva arengu komisjoniga korraldab nende küsimuste üle arutamiseks säästva arengu foorumi, mis toimub juba kuuendat korda. Seekordse foorumi peamiseks sihtrühmaks on ettevõtjad ja majanduspoliitika kujundajad Eestis. Loe edasi: Tulekul säästva arengu foorum

Läänemaal tunnustati Lea ja Urmas Lai perekonda

Läänemaa kogukonna pärl – Lea ja Urmas Lai pere. Foto: Kodukant
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Läänemaal esile tõstetud Lea ja Urmas Lai perekonda Risti vallast.

Lea ja Urmas Lai perekond pälvis tunnustuse tänu aktiivsele külaelu edendamisele ja oskuslikule kogukonna kaasamisele. Lea ja Urmas koos kahe tütrega on andnud külale ühise hingamise. Pereema Lea on olnud Piirsalu külavanem juba aastaid ning tänu tema initsiatiivile ja tohutule tööpanusele on Piirsalu küla arenenud. Ühiselt on kirjutatud mitmeid projekte, mis on aidanud remontida rahvamaja, korrastada parki ning sisustada laste vaba aega.

Perekond Lai on alati löönud kõikides üritustes kaasa ja näidanud eeskuju ning osanud kaasata ühistegevustesse teisi külaelanikke. Abikaasa Urmas on alatise külatalgutel osalejana hea transpordi küsimuste lahendaja ning asendamatu “saemees” pargi korrastamisel. Lapsed Liina ja Maarja on küla tegemistes ja talgutel samuti aktiivselt kaasa löönud ning innustanud oma eeskujuga teisi külanoori. Pereema Lea on nimetatud 2010. aastal Läänemaa Sädeinimeseks ning pälvis külaelu edendajana tänavu Risti valla vapimärgi.

Allikas: Külaliikumine Kodukant

Iff, Ott ja Noorkuu plaanivad ühiseid jõulukontserte

Iff, Ott ja Noorkuu. Foto: Eesti Muusikaagentuur
Ivo Linna, Ott Lepland ja Noorkuu astuvad kuulajate ette 13.-16. detsembrini üle Eesti. Ainulaadsed kontserdid toimuvad Jõhvis, Pärnus, Tallinnas ja Tartus. Laval esmakordselt kõik koos kohtuvad artistid pakuvad kindlasti suurepärast ja meeleolukat jõulumuusikat ning toovad kuulajateni ka isiklikud lemmikud.

“Minu arvates on Noorkuu mehed ühed vahvamad tegijad meie maastikul ning ma olen täitsa kindel, et meil koostöö nii Noorkuuga kui Otiga väga hästi õnnestub, seda enam, et me polegi nö. ühiselt koos laval olnud”, ütleb Ivo Linna.

“Ivo Linna on üks minu eeskujudest ning mul on suur au ja rõõm kohtuda temaga jõuluturneel”, ütleb Ott Lepland.

“Teeme maksimumi nii solistide saatmisel kui iseseisvalt ning meile on suur väljakutse esineda koos Ivo ja Otiga korraga ühisel laval”, räägib Martti Meumers Noorkuust.

Suurema osa kontserdi repertuaarist moodustab jõulumuusika, kuid kindlasti leiavad koha kavas ka solistide erisoovid.

Ivo Linna seostub paljudele inimestele eelkõige ansambli “Rock Hotel” solistina ja laulva revolutsiooni aegadest selliste lugudega nagu “Eestlane olen ja eestlaseks jään” või “Sind surmani” kui alati ja läbinisti Eesti Mehena. Kindlasti on Ivo üks meie muusikamaastiku lemmikuid, kes on lisaks kõigele muule kaasa löönud ka telesaates “Tarkade klubis” või tegelenud lastele viktoriinivõistluste korraldamisega. Loe edasi: Iff, Ott ja Noorkuu plaanivad ühiseid jõulukontserte