27. detsember oli Setomaa koolide ajaloos tähelepanu vääriv päev: Petseris kohtusid Mikitamäe, Meremäe, Värska ja Petseri koolide õpetajad.
Petseri Lingvistilise Gümnaasiumi direktor tutvustas oma kooli. Kõik osalejad tutvustasid ennast: kes millises koolis õpetab, millist ainet õpetab, lühidalt räägiti huvidest. Vestlus toimus nii eesti kui ka vene keeles. Koosviibimist juhtis tempokalt Petseri kooli õppealajuhataja.
Koolijuhid olid eelnevalt kokku saanud septembris, et valmistada ette rahvusvaheline koostööleping, mis nüüd allkirjastati. Kohtumine lõppes ekskursiooniga Petseri kloostrisse.
Päeva võttis kokku Meremäe Kooli direktor Igmar Matto: ”Loodan, et see kokkusaamine inspireeris kõiki osalejaid panustama koostöö edasisele toimimisele.”
17. jaanuaril tähistab 90. aastapäeva Eesti suurim ja üks vanemaid erikoole Tondi Põhikool.
Tondi Põhikool asutati 1923. a. vähemate võimetega lastele kui Tallinna Abikool, see on eri nimede all tegutsenud tänaseni. Praegu õpib kooli kolmes osakonnas kokku 215 õpilast, osa neist ööbib õpilaskodus. Lapsed õpivad vastavalt võimetele kolme eri õppekava järgi kas lihtsustatud õppel, toimetulekuõppel või hooldusõppel. Neist loodetakse ühiskonnas toimetulevaid ja võrdlemisi iseseisvaid inimesi. Enamik õpilasi jätkab õpinguid kutsekoolis.
Tondi Põhikool on praktikabaas nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Ülikooli eripedagoogika tudengeile, paljud õppejõud on Tallinna I Eriinternaatkoolis töötanud. Praegused õpetajad on enamjaolt eripedagoogi haridusega.
Pärast sõda on kool on kandnud eri nimesid, viimati oli see Tallinna I Internaatkool ja enne seda ligi 50 aastat Tallinna I Eriinternaatkool. Koolihoone on ehitatud 1963. a., renoveerimisprojekt on valminud. Samuti on lootus saada tagasi 1994. a. kaotatud spordiväljak. Varasemail kümnendeil on Eesti erikoolide spartakiaade peetud just Tondi Põhikooli staadionil.
Aastapäevaaktus ja õpilaste kontsert toimub 17. jaanuaril kell 11 kooli ruumes Tondi 40.
Tšehhikeelsest viinamarjakasvatusalasest ajakirjast ”Vinarskýobzor” (Veiniringvaade) möödunud aasta detsembrikuu numbrist saame lugeda Martin Krístek’i teksti Räpina Aianduskooli teenekast õpetajast Jaan Kivistikust. Artiklis tuuakse ära, et Eesti viinamarjakasvatajate guru Jaan Kivistik usub, et amatöörveinivalmistajad Läänemere ääres ei saa automaatselt üle võtta kõiki Vahemere-äärsete veinivalmistamisspetside kogemusi. Erinev kliima on tinginud erinevad viinamarjakasvatusvõtted. Vahemeremaades on mehed viinamarjadest veini teinud mitu aastatuhandet, kuid ka Baltikumis on viinamarjaistandikel juba paarisaja-aastane ajalugu (Sabile, Läti). Allpooltoodud lingilt leiab kuus korra ilmuva ajakirja kaanepildid ning sisukorrad, rohkem tasuta vaatamiseks ei jagata: http://www.vinarskyobzor.cz/archiv/12-2012
Ulvi Mustmaa
Konkursile võivad töid esitada kõik soovijad. Ootame fotodesse talletatud talvise lumevalguse ja kevadise tärkamise emotsioone kaunist Rõugest. Võisteldakse kahes vanuseastmes: lapsed kuni 16-aastased k.a ning 17-aastased ja vanemad.
Esitada võib töötlemata mustvalgeid või värvifotosid, mis ei ole osalenud teistel konkurssidel. Üks võistleja võib saata kuni 3 pealkirjastatud võistlusfotot. Fotod esitatakse elektrooniliselt e-posti aadressile: rahvamaja@rauge.ee. Fotod esitada kontaktandmetega (nimi, vanus, aadress,
e-posti aadress, telefon).
Kõik fotod laetakse korraldaja poolt üles Rõuge valla facebook’i lehele.
Töid hindab professionaalne zürii ning selgitatakse välja ka publiku lemmik. Väljavalitud tööd saavad tunnustatud ja auhinnatud, lisaks kantakse need suurtele kapaplaatidele ja pärast näitust leiavad pildid koha valla asutustes: koolis, lasteaias, noortekeskuses, rahvamajas jm.
Fotokonkurssi “Ruutmeeter Rõuget” toetavad Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp ja Võru Foto.
Novembris toimunud Jõgevamaa-teemalise artiklivõistluse võitis Raul Veede Tartust, kes kirjutas veebientsüklopeediasse artiklid Jõgeva kollasest, Benito Agirre tänavast ja ikoonimaalijast Gavriil Frolovist. Veede kirjutas või täiendas võistluste jooksul 24 artiklit. Konkursi žürii tõstis Veede puhul esile artiklite eripalgelisust, vormistust ja kasutatud allikate rohkust.
Põltsamaa-eriauhinna sai Robert Reisman Paidest artikli eest, mis tutvustab Põltsamaa mõisa ajalugu. Reisman kirjutas ka artikli EELK Põltsamaa Niguliste kirikust ja täiendas oluliselt artiklit Põltsamaal resideerunud hertsog Magnusest.
GLEN on Euroopa noortele suunatud maailmahariduslik koolitus- ja praktikaprogramm, mis hõlmab ettevalmistuskoolitust, kolmekuulist projektipõhist tööd mõnes Aafrika, Aasia või Ida-Euroopa riigis ning teavitustööd ja maailmahariduse edendamist kodumaal. GLEN Eesti programmi eesmärgiks on kasutada osalejate isiklikku töökogemust inspiratsiooniallikana arengukoostöö ja maailmahariduse edendamiseks Eestis. 2013. aastal lähevad GLEN Eesti vabatahtlikud Keeniasse HIV / AIDS ennetustööd tegema, Etioopiasse Etioopia Naiseksportööride Assotsiatsiooni naisettevõtlust edendama, Kameruni väntama dokumentaalfilmi arengukoostööst, Aserbaidžaani toetama maapiirkondade arengut, Malawisse arendama naisettevõtlust ning Ghanasse tegema keskkonnaalast teavitustööd.
GLEN Eesti projektidesse kandideerimine kestab 4. veebruarini. Intervjuud toimuvad 9. ja10. veebruaril ning tulemused selguvad 11. veebruaril.
Lisainfot kandideerimise ja varasemate GLEN vabatahtlike kohta leiad aadressilt www.terveilm.ee/glen/
Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 17 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis soome disainiklassiku, Põhjamaade modernistliku mööblikunsti ühe tuntuima esindaja Yrjö Kukkapuro mahukas toolinäitus.
Näituse avamisele eelneb kell 16 Yrjö Kukkapuro enda loomingut tutvustav loeng.
1933.aastal sündinud Yrjö Kukkapuro on soome disainiajaloo üks tuntumaid esindajaid, kelle loomingust moodustab suurema osa istemööbel. Esmakordselt nii suures mahus Eestisse toodav mööblinäitus eksponeerib üle 60 erineva tooli: esindatud on nii kontori- kui söögilauatoolid, tugitoolid, diivanid, unikaalsed prototüübid ja aastakümneid tootmises olnud mudelid. Näha saab nii disainiajalukku kirjutatud ikoonolisi Karuselli, Ateljee, Remmi ja Fysio, kuid ka ainulaadseid eksperimentaalmudeleid. Alates 1950. aastate lõpust kuni tänaseni aktiivselt toolide kavandamisega tegelev Kukkapuro on olnud Avarte peadisainer, ta on pälvinud mitmeid disaini- ja kunstipreemiaid ning tema loomingu näiteid leiab muuhulgas ka New Yorgi Moodsa Kunsti muuseumist ning Londoni Victoria ja Alberti muuseumist.
Lisaks erakordsele mööblikollektsioonile saab näitusel näha ka spetsiaalselt Eesti Arhitektuurimuuseumi näituse jaoks 2012. aastal Kukkapuro kavandatud, Tallinnas valmistatud prototüüpi.
Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 15 kaitseb TLÜ Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituudi doktorant Anton Küünal doktoritööd „СПЕЦИФИКА ОПЕРНОГО ЛИБРЕТТО КАК ТЕКСТА: НА ПРИМЕРЕ ОПЕР НА БИБЛЕЙСКИЕ СЮЖЕТЫ (РОССИЯ, ВТОРАЯ ПОЛОВИНА XIX В.) / Ooperilibreto kui teksti eripära: Piibli süžeega ooperite näitel (Venemaa, XIX sajandi teine pool).”
Anton Küünla väitekirjas on esitatud ja põhjendatud üks mitmest võimalikest ooperi libreto uurimise käsitustest. Töö keskse empiirilise osa moodustab kolme ooperi libretode analüüs. Nendeks on Aleksandr Serovi «Juudit», Anton Rubinsteini «Paabeli torn» ning Mihhail Ippolitov-Ivanovi «Rutt».
Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Irina Belobrovtseva.
Oponendid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Jaan Ross ja Glasgow Ülikooli dotsent Andrei Rogatсhevski.
Airi Ilisson-Cruz
Subtiitritega saadete hulk ETV programmis suureneb kolmeteistkümne saateni nädalas. Need lähevad eetrisse teisipäevast kuni laupäevani päevases saatevööndis.
ETV varustab subtiitritega oma iganädalased poliitikasaated “Foorum”, “Vabariigi kodanikud” ja “Kahekõne”, samuti majandussaate “Kapital”, keskkonnasaate “Osoon”, kultuurisaate “Jüri Üdi klubi” (ETV2), portreesaate “Tähelaev”, ajaloosaate “Ajavaod” ning eakatele mõeldud “Prillitoosi”. Kõiki nimetatuid saab vaadata subtiitritega päevases programmis teisipäevast kuni laupäevani.
Juba varasemast on subtiitritega “Puutepunkt”, “Pealtnägija”, “Õnne 13” ning “Ajalik ja ajatu”. ETV2-s näeb ka uuel aastal iga päev kell 19.20 viipekeelseid uudiseid.
Valitavate subtiitrite lisandumisel 2013. aasta esimeses pooles saab subtiitritega näha ka ettesalvestatud saadete esmaesitusi.
Vaadates ühiskonnaelu näeme ja kuuleme, kuidas inimesed üksteist küll kuulevad, aga ei kuula.
„Meile meeldib palju rääkida, kindlasti on raskem üksteist kuulata. Mina kutsun seda suhtlemise puudeks”, kõneleb Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) juht Agu Laius, kes elab Jüri alevikus ja juhib kohaliku volikogu tööd, kus üksteise mitte kuulamist tuleb ka aeg ajalt ette. „Ja kui inimesed ei kuula üksteist tähelepanelikult polegi kokkuleppimine milleski võimalik”. Loe edasi: Kuulamine tekitab kodanikuühiskonnas keemiat
Kohila valla kodukandi aabitsa esitlus toimub 10. jaanuril Kohila raamatukogus k. 9-15.
Kultuurinõuniku Anneliis Kõivu sõnul valmis kodukandiaabits “Linnulennul üle kodu” vallavalitsuse ja Hageri muuseumi ühise eriprojektina, et meie lapsed õpiksid lugema kodukandi legende ja pärimusi lugedes.
Aabitsa tekstid kirjutas noor kirjanik Eve Hele Sits, illustreeris noor kunstnik Roman Zuzjonok, kes mõlemad on Kohila kooli kasvandikud.
Hommikust saadik tuleb iga tunni järel raamatukokku mõni 2. klass, kellele räägitakse lugusid, tutvustatakse raamatu küljendamisprotsessi ja antakse aabits pidulikult üle. Esitlusele on oodatud ka need, kes oma kodukandi kultuuripärandi hoidmisest lugu peavad.
Aabitsa näol on tegu armsa, lihtsa ja sooja raamatuga, mida peaks jätkuma vähemalt järgneva viie aasta jooksul Kohilas kooliteed alustavatele lastele.
Aabitsa koostamiseks saadi toetust Raplamaa Partnerluskogu Kohalikust omaalgatusprgrammist ja Kultuurkapitalist.
Uue seaduse järgi peab jahiloomade kaitse ja arvukus olema tagatud selliselt, et säiliks nende soodne seisund, elupaikade ja liikidevaheline looduslik tasakaal.
Uues seaduses loobuti jahipiirkondade täielikust ümberkorraldamisest, kuna see oleks toonud pikaks ajaks kaasa suure segaduse ja sel perioodil tõenäoliselt ka suuremad ulukite tekitatud kahjustused.
Praegused jahipiirkonnad ja nende senised kasutajad säilivad. Suurulukitele võib jahti korraldada jahipiirkonnas, mille pindala peab olema vähemalt 5000 hektarit. Loe edasi: Uus jahiseadus
Tänasest saab maksu- ja tolliameti (MTA) üldinfo telefonile 1811 helistadSkype’i kaudu. Ameti Skype’i konto on mta.eesti. ning sellel teenindatakse kliente esmaspäevast neljapäevani kella 8.30—16.30 ja reedeti kella 8.30—15.30.
Teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmanni sõnul aitab Skype parandada maksu- ja tollinõustamise kättesaadavust klientidele. «Võtsime Skype’i kasutusele, sest füüsilise isiku tulude deklareerimise ajal suureneb kliendikõnede arv ja välisriigis viibides on eriti kulukas telefoni teel meiega ühendust saada,» ütles Reitmann.
Maksu- ja tolliamet juhib tähelepanu, et Skype’i kontole on võimalik ainult helistada, tekstisõnumitele ei vastata.
Tänavune aasta lind nurmkana on üks kiiremini langeva arvukusega kultuurmaastiku linnuliike – näiteks Suurbritannias on nurmkana arvukus 30 aastaga langenud 70%, linnu arvukus langeb kiiresti ka Eestis.
Nurmkana (rahva seas tuntud ka põldpüü nime all) arvukuse languse põhjusteks on Valkeri sõnul esiteks põllumajandusmürkide kasutamine (kahjurputukate tõrjeks), teiseks looduslike rohumaade kadumine – üha rohkem on rapsi- ja viljapõlde, mis talle pesitsemiseks ei sobi – ja kolmandaks metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine, mis on oluliselt tõstnud rebaste ja kährikute arvukust, viimased on just nurmkanale kui maas pesitsevale linnule ohtlikud.
Ornitoloogiaühing ootab teateid nurmkana leidude kohta kõigilt inimestelt. “Et ta on peidulise eluviisiga lind, ei leia vaatlejad kõiki kanu üles,” ütles Valker.
Nurmkana võibki kõige sagedamini kohata just talvel, mil ta võib tulla lausa taluhoovi; linde võib näha ka teeäärtes lumevabadel aladel, kuhu nad kogunevad salkadena toitu otsima.
Nurmkana leidudest saab teatada aasta linnu kodulehel, nutitelefoni rakenduse abil, meiliga eoy@eoy.ee või ka saata kirjaga ornitoloogiaühingule: Veski 4, 51005 Tartu.
Kogu Eestis võib hinnanguliselt olla 4000–8000 nurmkanapaari.
Lõppenud aasta viimastel päevadel ilmus kirjastusel Varrak sarjas «101 Eesti ….» üheteistkümnes raamat, mis seekord koondab Eesti arhitektuuri kuldvara.
Valiku koostajaks on Eesti Arhitektuurimuuseumi rajaja, sadu arhitektuuri ja linnaplaneerimist käsitlenud artikleid ning üle kümne arhitektuuriraamatu avaldanud kunstiteadlane, filosoofiadoktor Karin Hallas–Murula. Loe edasi: Kaks mõisat valiti Eesti arhitektuuri kuldvarasse
Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri Keskus plaanib “Vana maamaja käsiraamatu” järjena välja anda “Reheahju käsiraamatut”. Sellega seoses otsime kontakte majaomanikega, kel on töökorras reheahjud – võib ka halvasti töötada, pea-asi, et saab kütta!
Nimelt sooviksime mõõta nende soojusefektiivsust ühe küttetsükli jooksul. Ahju üles joonestamine ning mõõteseadmete paigaldus ja maha võtmine võtavad kokku kusagil 2-4 tundi aega, mõõdikud ise jäävad küttekehale u 24h. Sobivad igat tüüpi ja igast materjalist reheahjud – umbahjud, kerisahjud, vanad ja ka uuemad reheahjud.
Omalt poolt pakuksime uuringus osalejatele konsultatsioone – mida ahjuga ette võtta, et seda korda teha ja/või kaasajastada. Samas oleksime huvitatud ka juba korda tehtud ja uundatud reheahjude mõõdistamisest. Huvi korral saata mail rasmus@evm.ee koos ühe pildiga reheahjust ning vastustega mõnedele küsimustele:
1) Millal ahi on ehitatud? (kui teate)
2) Mis materjali(de)st on ahi?
3) Mis tüüpi ahjuga on tegemist (kerisahi [lõõridega; ilma lõõrideta]; umbahi; kaminahjuks (või muud moodi) ümber ehitatud)
4) Milleks reheahju kasutate? (ruumide kütmiseks; toidu valmistamiseks vms)
5) Kui sageli ahju kütate?
Lisainfo: Rasmus Kask, Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskuse teadur, e-post rasmus@evm.ee, tel 5024265
Vanemuise teater annab 10.-19. jaanuarini Tartus, Viljandis, Jõhvis ja Tallinnas kokku kuus traditsioonilist muusikalikontserti.
Muusikalikontsertidel astuvad lavale Uku Suviste, Getter Jaani, Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Vanemuise Sümfooniaorkester ning bänd koosseisus Riho Lilje (kitarr), Jürmo Eespere (klahvpillid), Alari Piispea (basskitarr) ja Tiit Kevad (trummid). Taustalauljatena osalevad Katrin Kapinus, Siiri Koodres, Germąn Javier Gholami ja Simo Breede. Dirigendi ja konferansjee kohustustes astub üles Tarmo Leinatamm.
Seekordsel „Memory’l“ on paremate paladega esindatud muusikalid „West Side Story“, „Cats“, „Minu veetlev leedi“, „Evita“, „Grease“, „Cabaret“ jt. Samuti kuuleb laule Vanemuise lavastusest „Moonlight Express“.
„Memory 2013“ toimub 10. ja 11. jaanuaril kell 19 Vanemuise suures majas, 12. jaanuaril kell 14 ja kell 19 Viljandi Ugalas, 18. jaanuaril kell 19 Jõhvi Kontserdimajas ja 19. jaanuaril kell 19 Estonia Kontserdisaalis. Tartu kontserdid on välja müüdud, samuti Viljandi päevane etendus. Pääsmeid on saada veel Viljandi õhtusele, Jõhvi ja Tallinna kontsertidele.
Regionaalminister Siim Kiisler otsib vabaühenduste seast strateegilisi partnereid. Foto: KodukantRegionaalministri valitsemisala kuulutab välja avaliku konkursi vabaühenduse leidmiseks, kes osaleks strateegilise partnerina kodanikuühiskonna arengukava vabatahtliku tegevuse suuna elluviimises ja valdkonna poliitika kujundamises.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on strateegilise partneri otsimise eesmärgiks leida aktiivne kodanikuühendus, kellel on ekspertteadmised ning kokkupuude vabatahtlike ja neid kaasavate ühendustega. Tema sõnul on strateegiline partnerlus poliitika kujundamises üks kaasamise vorme ning selle kvaliteetseks läbiviimiseks on konkursi võitjale ette nähtud tegevustoetus kuni 32 000 euro ulatuses.
Strateegilisele partnerile pakutakse võimalust osaleda muuhulgas nii praeguse kodanikuühiskonna arengukava elluviimises kui valdkonna poliitika kujundamises osalemisest.
„Kõigile huvitatutele ligipääsetavuse tagamine on selliste konkursside juures väga oluline,“ rõhutas regionaalminister Siim Kiisler, „sellepärast korraldamegi avaliku konkursi.“ Avaliku konkursi soovitus tuleneb ka äsja regionaalministri valitsemisala tellitud ja Praxise välja töötatud kodanikuühenduste riikliku rahastamise juhendmaterjalist, kus rõhutatakse võrdse ligipääsu ning läbipaistvuse tagamise vajalikkust. Loe edasi: Hakka vabatahtliku tegevuse valdkonna partneriks
Eestimaa Looduse Fondi selle elle aasta talguhooaeg algab erakorraliselt vara ja erakorraliselt põnevalt.
15. ja 16. jaanuaril toimub suurimetajate ajuloendus Tori kandis, kuhu on oodatud koos Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli tudengitega ka talgulised. Tegemist on ühe osaga Keskkonnateabe Keskuse läbiviidavast ilvese territoriaalsust ja toitumist käsitlevast uuringust.
Ajuloendusele tulijatel on väga suur tõenäosus näha põtra, metskitse ja teisi põnevaid metaelanike. Uuri lähemalt ja pane ennast kirja siin: http://talgud.ee/talgud/2013/ajuloendus
Eesti võib julgesti paljude maailma paikade ees uhkeldada oma elujõuliste suurkiskjate populatsioonidega. Näiteks toimetab meie metsades pea tuhatkond ilvest. Tipp-kiskjad on ökosüsteemides tiht üks haavatavamaid osi ja seepärast on nende kaitse seisukohalt tähtis, et me nende elu-olu hästi tunneksime. Eesti ilveseuurijad uurivad muuhulgas, milline on selle looma mõju tema saakloomade arvukusele ja selles on neil vaja ka talguliste abi.
Zooloog Raido Kont räägib talgute kodulehel ees ootavast nii: “Suure-tähtsa teadustöö tegemise eesmärgil oleks tarvis inimesi metsa appi loomi loendama. Teadus ise seisneb ilvese kiskluse mõju hindamises saakloomade populatsioonile – sellisel juhul on väga oluline teada saakloomade, eriti metskitsede, arvukust. Seda see loendus peakski selgitama.
Loendus ise käib ajuloenduse meetodil, ehk nii, et ühed (ajajad) kõnnivad rivis läbi metsa, ajavad loomad liikuma ja panevad nähtud loomad kirja. Teised (loendajad) seisavad vaatluspostidel ajuliini ees ja külgedel ja märgivad samuti nähtud loomad üles.
Loendus toimub kahel päeval, 15.-16. jaanuaril (teisipäev-kolmapäev) Tori kandis Soomaa rahvuspargi läheduses. Tartust viib teisipäeva varahommikul kohale ja kolmapäeva õhtul toob tagasi buss. Mujalt tulijad peavad küll oma transpordiga saabuma, kuid kohapeal saab asja vajadusel vast nii korraldada, et kõik mahuvad bussiga liikuma.”
Ööbimine on Jõesuu hostelis, kus on ka õhtu- ja hommikusöök. Teise päeva lõunasöögi teeme varutud kraamist kaasa. Endal tuleb võtta esimese päeva lõunaks midagi. Õhtul on ettekanded üldharivatel ulukiteemadel ja pärast saun.
13. jaanuaril kell 12-15 toimub Sänna Kultuurimõisas väetantsude ehk pühade ringtantsude õpituba. Juhendab Eduardo Agni Brasiiliast.
Väetants on ringtants, mis on algupärane ülemaaline tantsuviis, kus tullakse kokku ja tähistatakse elu olemust maal – voolamist!
Väetantsud ehk Pühad Ringtantsud on kogu vanadest ringtantsudest, mis sisaldavad müstilist sümbolismi – tantsud eri maadest, nagu Kreeka, Iirimaa, Rumeenia, Iisrael, Boliivia, Inglismaa, Šotimaa, Brasiilia ja teised. Need tantsud kogus 60ndatel aastatel Findhorni ökokülas Šotimaal saksa koreograaf Bernhard Wosien.
Eduardo Agni on Euroopas elav Brasiilia päritolu rahvatantsu õpetaja, muusik ja produtsent. Ta on loonud filmide ja moodsate tantsuetenduste helikujundusi. Ta on pühendunud pühade tantsutraditsioonide uurimisele. Näiteks viimasel ajal on ta uurinud India ja Nepaali huvitavaid traditsioone.
Osalustasu:
10 eurot – registreerudes ja tasudes ülekandega kuni 6. jaanuarini
15 eurot – 6.–13. jaanuar ja kohapeal
Novembri lõpust ette valmistatud ühisloomekeskkond Rahvakogu avatakse esmaspäeval, 7. jaanuaril. Esmaspäeva hommikust saavad kõik soovijad kuni jaanuari lõpuni aadressil www.rahvakogu.ee esitada oma mõtteid, mida ja kuidas oleks Eestis vaja muuta erakondade toimimises ja rahastamises, valimiste ja teiste demokraatiaküsimustega seoses.
Samuti saab Rahvakogu veebikeskkonnas lugeda ja kommenteerida teiste tehtud ettepanekuid, neid toetada, kritiseerida või täiendada. Veebruaris-märtsis töötavad kõik esitatud ettepanekud läbi asjatundjad, kes vaatavad, millised ettepanekud nõuaksid seaduste muutmist ja millised teistsuguseid lahendusi, samuti seda, millised sarnastel teemadel tehtud ettepanekud üksteist välistavad jne. Asjatundjad koostavad ettepanekutele ka esialgse mõjuanalüüsi ehk selle, mida üks või teine ettepanek endaga kaasa tuua võiks. Märtsis – aprillis arutatakse ekspertide tehtud töö veel läbi erinevatel arutelukoosolekutel ning esitatakse rahva seas enim toetust leidnud ettepanekud seejärel Riigikogule.
Portaali looja ja autor Monika Kuzmina nimetas veebileht GoodNews.ee on kingituseks Eestimaa inimestele.
“Portaal alustas tegevust 19. detsembrist 2012, kui paljud meediakanaleid oli keskendunud 21.12.2012 Maad tabava maailmalõpu ja selle saabumise vormi analüüsimisele, ” ütles ta. “Kõik, kes on väsinud negatiivsete uudiste lugemisest, saavad nüüdsest lugeda vaid positiivseid uudiseid. Portaalis on koht heategevusürituste kajastamiseks ning huvitavaid persoone ja nende igapäevatoiminguid tutvustavatel lugudel. Lisaks kirjutab portaal vapratest Eesti inimestest ja sellest, kuidas nad nii vapraks on saanud.”
Teemade valdkond on lai: elu, äri, ilu, tervis, reis, kultuur ja keskkond. Just see portaal on ka koht, kus saab tänada kõiki neid inimesi, kes teevad midagi, mis inimkonnale head teeb.”
“2010. aasta alguses käisin Arubas laeval Freewinds juhtimis-, kompetentsus- ja ellujäämiskursusel,” lisas Kuzmina. “Pärast pikka ja rasket igapäevatööd iseendaga, keerulisi ülesandeid oma keha ja vaimuga ning vaimse ja füüsilise tasakaalu leidmise, sain ma Arubalt kaasa ühe unistuse – levitada häid uudiseid. Mul tekkis veendumus, et inimestel on kõrini virisevast suhtumisest, negatiivsusest ning halbadest uudistest. Otsustasin, et teen Eestisse heade uudiste kanali. Esialgu polnud plaan päris selge, kas teha ajakiri, ajaleht, telesaade või hoopis raadiosaade, aga selge oli see, et ma teen selle ära. Kui oma mõttest erinevatele inimestele rääkisin, siis mõni pidas mind rumalaks, naiivitariks ja saamatuks midagi sellist teha. Mis seal ikka. See pani mind mõtlema ja headuse ideesse veel rohkem süvenema. Hakkasin tegema katseid. Loobusin iga suvi mingi perioodi jooksul negatiivsete uudiste vaatamisest ja lugemisest. Teate, mis juhtus? Olin nädala möödudes rõõmsam, avatum ja loomingulisem, olin vabam!”
Naise loomusest tuleb siiras soov, et inimesed oleksid rõõmsamad, õnnelikumad ja oleksid vabamad tegelemaks sellega, milleks nad siia ilma on loodud: “Soovitan kõigile mitte kulutada aega inimeste peale, kes teid kritiseerivad ja kes teid kuidagi väiksemaks teevad, kui te päriselt olete. Soovitan ka mitte kuulata neid inimesi, kes maailmale ise kingitusi ei tee, aga teid süüdistavad või halvustavad, kui te kingite siiralt oma südant, aega ja vahendeid kaasinimestele. Ärge kuulake neid, kes teistest halvasti räägivad, uskuge ikka headusesse ja veenduge inimeste headuses ise, mitte teiste juttude põhjal. Minu unistus on suuresti täitunud tänu kahele suurepärasele inimesele – Kristi Zirkile ja Aare Rüütlile. Suur kummardus neile mõlemale ja aitäh kogu südamest idee igakülgse toetamise eest!”
“Armas Eestimaa inimene – siin on kingitus kogu Eesti rahvale! Heade uudiste portaal GoodNews.ee – ainult head uudised. Head lugemist!” kuulutas ta seoses uue veebilehe tulekuga.
GoodNews.ee on avanud ka vihjelehe, kuhu aasta ring saab saata vihjeid heade inimeste ja nende heade tegude kohta: http://www.goodnews.ee/saada-vihje
Juba sellel nädalavahetusel, 5.-6. jaanuaril 2013, võõrustab Otepää nii piirkonna, kui ka Eesti üht suurimat rahvusvahelist spordiüritust – laskesuusatamise võistlust IBU CUP 4 Biathlon Otepää 2013. Lisaks võistluse jälgimisele saab spordihuviline Otepääl nautida ka talverõõmusid ning klubides ja toitlustuskohtades kultuuriprogrammi. Võistlused on pealtvaatajatele tasuta.
Talve suurimal spordivõistlusel löövad kaasa 101 naissportlast ja 138 meessportlast kokku 34 riigist. Maailmanimedest on kohal Ivan Tcherezov, Timofei Lapshin, Alexander Os, Lars Helge Birkeland, Tobias Eberhard. Eestlasi on rajal kokku 5 meest ja 6 naist. Meestest võistlevad Peeter Kirss, Roland Lessing, Danil Steptsenko, Indrek Tobreluts ja Jan Treier. Naistest sõidavad Meril Beilmann, Ulla-Maarit Helinurm, Kadri Lehtla, Marju Meema, Johanna Talihärm ja Kristel Viigipuu.
Tulla tasub aga Otepääle juba reedel, mil spordisõbrad saavad tantsida rockmuusika kullafondi saatel Otepää Kultuurikeskuses, kuulata elavat muusikat toitlustuskohtades ning osa saada ööklubis pakutavast.
Pärast võistlusi ootab Talvepealinn kõiki aga nautima talvemõnusid – Tehvandi suusaradade kasutamine on seoses suurvõistlusega piiratud, kuid avatud on Tartu Maratoni rada, Pühajärve-Kääriku rada ja Kääriku suusarajad. Mäesuusatajaid ja lumelaudureid ootavad Kuutsemäe, Munamäe ja Ansomäe suusakeskused. Otepää Snowtubing ootab kõiki lapsi ja vanemaid tuubiradadele, mootorsaanihuvilised saavad saanidega sõita Paap Kõlari Safarikeskuses ja Kuutsemäe Kelgukeskuses. Tehvandi talvine 9 rajaga Disc Golf´i park ootab samuti huvilisi. Loe edasi: Otepää võõrustab rahvusvahelist suurüritust
Neljapäeva (03.01.2013) hilisõhtul lõppenud ülikoolide maailmameistrivõistlused väitlemises võitis individuaalarvestuses eestlane Martin Kiik.
Väitlemine on õpilaste ja tudengite intellektuaalne võistlus, kus osalejad peavad piiratud aja jooksul kohtunike ees veenvalt põhjendama oma argumenteeritud seisukohti etteantud teemal. Väitlemises hinnatakse võrdselt nii mõtlemise- kui eneseväljenduse oskuseid. Väitlejad õpivad kiiresti ja analüütiliselt mõtlema, oma mõtteid täpselt sõnastama ja veenvalt publikule esitama. Väitlusega tegeletakse Eestis 1994. aastast Eesti Väitlusseltsi eestvedamisel, 2011. aastast on väitlusõpetus ka riiklikus põhikooli- ja gümnaasiumi õppekavas.
WUDC (World Universities Debating Championship) on maailma suurim akadeemilise väitluse turniir. Käesoleval aastal Berliinis toimunud 33. maailmameistrivõistlustest võttis osa 392 kaheliikmelist võistkonda ehk 784 väitlejat 82 riigist, lisaks kohtunikud ja korraldajad.
MM-l teatakse teemad 15 minutit enne väitluse algust, käesoleval aastal väideldi näiteks allolevatel teemadel:
– Rahvusvahelised arenguorganisatsioonid (nt Maailmapank) ei tohiks rahastada loodusressursside kaevandamist korrumpeerunud riikides.
– Kiiresti kasvava elanikkonnaga riigid peaksid andma igale täiskasvanule kaubeldava loa ühe lapse saamiseks.
– Euroopa Liit peaks anulleerima Kreeka riigivõla.
– Sõduritel peaks olema lubatud keelduda sõjalistel missioonidel osalemisest moraalsetel kaalutlustel.
Väitlemine toimub inglise keeles ning kuna keele valdamisel on suur roll väitluse tulemuses, siis peetakse eraldi arvestust inglise keelt emakeelena kõnelevate, teise keelena kõnelevate ja võõrkeelena kõnelevate võistkondade ja väitlejate osas. Igas kategoorias selgub maailmameister nii võistkondlikult kui individuaalarvestuses. Loe edasi: Maailma sõnaosavaim tudeng on eestlane Martin Kiik
Täna, 4. jaanuaril – rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille’ (1809-1852) sünniaastapäeval – märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.
Punktkiri ehk Braille’ kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri, mida pime prantslane Louis Braille esitles 1829. aastal. Seda kirja kirjutatakse paksemale paberile erilise tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille’ kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.
Punktkiri jõudis pimedate eestlasteni ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid vaid üsna vähe muutunud Braille’ kirja arendamisele aitas oluliselt kaasa arvutitehnoloogia kasutuselevõtmine.
Eesti suurim punktkirjas raamatute valmistaja on Eesti pimedate raamatukogu. Laenutuses on 780 nimetust selles kirjas raamatuid.
