Lipp koduõuel. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Riigikantselei tuletab meelde, et reedel tähistatava emakeelepäeva puhul heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud, aga oodatud on kõik teisedki. Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul.
Tänavu tähistatakse 14. märtsil emakeele päeva juba 29. aastat. Nimetatud päev valiti emakeelepäevaks kui Eesti esimese kirjaniku Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev. Peterson valdas vähemalt 16 keelt, aga kirjutamiseks eelistas ta valida just eesti keele, mida 19. sajandi algul nimetati lihtsalt maakeeleks.
Emakeelepäeva tähistatakse alates 1996. aastast, kuid riikliku tähtpäeva nimetus omistati sellele 1999. aastal. Tähtpäeva algataja oli kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. Päev meenutab, et eesti keele püsimine ning seeläbi meie identiteet ja kultuur sõltuvad eesti keele kõnelejatest endist.
Emakeelepäev algab lippude lehvides Kadriorus presidendi kantselei ees juba neljandat aastat korraldatava ettelugemisega. Eestikeelseid tekste loetakse päikesetõustust kell 6.41 kuni päikeseloojanguni kell 18.21.
Tavapäraselt toimub algusega kell 10.25 Vikerraadio e-etteütlus. Tänavune tekst on inspireeritud raamatuaastast.
Emakeelepäeva tähistamise juurde kuulub ka aasta keeleteo väljavalimine. Aasta keeleteokonkursil antakse välja peaauhind ja rahvaauhind. Esimese otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, teine selgitatakse välja avaliku hääletuse teel. Laureaadid tehakse teatavaks 14. märtsil Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis.