Uue seaduse järgi peab jahiloomade kaitse ja arvukus olema tagatud selliselt, et säiliks nende soodne seisund, elupaikade ja liikidevaheline looduslik tasakaal.
Uues seaduses loobuti jahipiirkondade täielikust ümberkorraldamisest, kuna see oleks toonud pikaks ajaks kaasa suure segaduse ja sel perioodil tõenäoliselt ka suuremad ulukite tekitatud kahjustused.
Praegused jahipiirkonnad ja nende senised kasutajad säilivad. Suurulukitele võib jahti korraldada jahipiirkonnas, mille pindala peab olema vähemalt 5000 hektarit.
Väikeulukite tekitatava kahju ennetamiseks on uue seaduse järgi maaomanikul õigus korraldada oma maal väikeulukijahti kinnistu suurusest sõltumata.
Maaomanikel tekib edaspidi võimalus kaasa rääkida jahipiirkonna kasutaja valimisel või võimalus algatada senise jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine.
Kui maaomanikul ja jahipiirkonna kasutajal ei õnnestu sõlmida kokkulepet uluksõraliste tekitatud kahju hüvitamiseks, näeb seadus ette mehhanismi kahjude osaliseks hüvitamiseks maaomanikele.
Sellisel juhul tekib maaomanikul nõudeõigus vaid juhul, kui ta on jahipiirkonna kasutajat eelnevalt teavitanud võimalikest kahjustuskohtadest ning lubanud oma maal jahti korraldada.
Selline kahju osaline kompenseerimine peaks tulevikus olema siiski pigem erandlik, kuivõrd uus jahiseadus suunab maaomanikku ning jahipiirkonna kasutajat omavahel lepingut sõlmima.
Üldjuhul lepitakse lepingutes kokku jahilooma tekitatud kahju hüvitamise detailid.
Muudetakse ka keskkonnatasude seadust, kuna jahipiirkonna kasutusõiguse tasu asendatakse jahimehe aastamaksuga.
Selle suurus on vahemikus 10-20 eurot aastas.