Autor: Erkki Peetsalu

Roostal kõneldakse homme looduskaitsealadest

Kolmapäeval, 7. märtsil toimub Läänemaal Roosta Puhkekülas rohelise taristu teemaline avaseminar “Looduskaitsealad kui osa rohelisest taristust”.

Ettekannetes käsitletakse Euroopa Komisjoni lähenemist rohelisele taristule, rohelise taristu projekte, rohevöö võrgustikku ning räägitakse näidetest Kagu-Euroopas, Tsehhis ja Lätis, mis annab hea ülevaate looduskaitsealade tegevustest väljaspool Eestit.

Päeva lõpus korraldatakse töötoad, kus looduskaitse töötajad saavad arutleda rohelise taristuga seonduvate võimaluste ja kitsaskohtade üle. Detailsem kava on leitav EUROPARC`i kodulehel: http://europarc-nb.org/calendar/2012/03#calendar.
Loe edasi: Roostal kõneldakse homme looduskaitsealadest

Haanimaa kutsub osalema pärandkultuuri õpitubadesse

Väikekannel.
Haanimaa rahvas kutsub nii omasid kui kaugema kandi inimesi osalema pärandkultuuri õpi- ja töötubadesse, märtsis toimuvad nii käsitöötuba, laulutuba, tantsutuba, lõõtsatuba, väikekandletuba kui kohaliku köögi õpituba.

KÄSITÖÖTUBA – 10. märtsil kl 11 Rogosi mõisas Ruusmäel, puutöö klassis. Seekord saab iga üks endale või kingituseks meisterdada metallist sõle! Materjalitasu 3-5€! Läbiviijaks on ettevõtte Etnoehe eestvedaja Merlin Lõiv.

LAULUTUBA – 17. märtsil kl 17 Haanja Rahvamajas Laulame koos Lauri Õunapuuga ja kuulame tema mõteluisi pärimuslaulust, elust ja inimesest selle keskel.

TANTSUTUBA – 17. märtsil kl 19 Haanja Rahvamajas Kohe pärast laulutuba kui on tõmmatud tiba hinge. Juhtsuss on Kadri Lepasson. Kanneldel Kati Soon, Ann Maria Piho! Võta kaasa tantsukingad ja hea tuju!

LõõTSPILLITUBA – 10. ja 17. märtsil kl 10 Haanja rahvamajas Võta pill kaasa! Juhendab Tarmo Noormaa. Loe edasi: Haanimaa kutsub osalema pärandkultuuri õpitubadesse

Otepääl valiti noortevolikogu

Otepää noortevolikogu. Foto: Monika Otrokova
Otepääl toimusid veebruaris valla noortevolikogu valimised ja 1. märtsil toimunud noortevolikogu liikmete vastuvõtul vallavalitsuses valiti noortevolikogu esimeheks Merit Nigula ning aseesimeheks Birgit Maranik.

Noortevolikogu on 13-liikmeline, selle liikmete valimisel said hääletada kõik Otepää valda sissekirjutatud noored vanuses 13-26 eluaastat. Igal noorel oli võimalik hääletada ühe kandidaadi poolt. Oma kandidatuuri oli üles seadnud 14 valla noort. Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Kadri Orava sõnul käis valimas kokku 83 noort.

Noortevolikogu on vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks on võimaldada noortel aktiivsemalt osaleda ühiskondlikus elus. Noortevolikogu tegeleb Otepää valla noorte seisukohtade väljaselgitamisega valla elu suhtes ning nende seisukohtade esitamisega vallavolikogule ja -valitsusele. Noortevolikogu hakkab koos käima vähemalt korra kuus.
Loe edasi: Otepääl valiti noortevolikogu

Konverents väikerahvaste keelte riskidest ja võimalustest

16.–17. märtsini toimub Eesti Rahvusraamatukogus konverents „Väikerahvaste keelte riskid ja võimalused“, millel käsitletakse väikerahvaste keelte ellujäämisstrateegiaid ning püütakse leida seoseid keele kaotamisega seotud kartuste ja tänapäeva ühiskonna erinevate kultuurinähtuste vahel.

Konverentsile lisab aktuaalsust asjaolu, et need probleemid, mille üle tunnevad muret praegu väikerahvad, võivad mõne aastakümne pärast osutuda aktuaalseks ka arvult palju suurematele rahvastele ja nende keeltele. Konverents ei keskendu siiski ainult keelele, vaid püüab teemale läheneda laiemast vaatenurgast. Nii räägib näiteks taanlane Arnaq Grove grööni keele perspektiividest, waleslanna Delyth Prys keele taaselustamise kogemustest oma kodumaal ning arutletakse ka friuuli ja mitmete soome-ugri keelte ees seisvate väljakutsete üle.

Keele ja kultuuri vahelistest varjatud seostest kõnelevad muuseas Martin Ehala, kes räägib õnne arusaamadest, ning Rein Veidemann mõtiskleb eesti kultuuri keelekesksuse üle. Eesti teadlastele lisaks osaleb konverentsil külalisi Gröönimaalt, Walesist, Prantsusmaalt, Itaaliast, Ungarist, Lätist, Soomest ja Venemaalt. Loe edasi: Konverents väikerahvaste keelte riskidest ja võimalustest

Tulekul enesehinnangu laager ülekaalulistele noortele

MTÜ Läbi Tähevärava korraldab juunis Pärnumaal Samlikul ülekaalulistele noortele enesehinnangu treeninglaagri, kus viiakse läbi erinevaid mänge, harjutusi ja tegevusi, mille eesmärk on noorte positiivse minapildi toetamine ning enesehinnangu tõstmine.

12.-16. juunil toimuvasse „Enesehinnangu treeninglaagrisse“ oodatakse eelkõige ülekaalulisi noori vanuses 7-15 aastat. Noored õpivad märkama enda ning teiste häid külgi, oskusi, suurepärasust ning annavad selle kohta üksteisele tagasisidet. Keskendutakse positiivsete emotsioonide loomisele, jagamisele ning hoidmisele.

Loe lähemalt www.labitahevarava.net/laste-ja-noortelaagrid

Allikas: MTÜ Läbi Tähevärava

Noortekeskused pööravad koolivaheajal tähelepanu maailmas valitsevatele ohtudele

19.-23. märtsini toimuval kevadisel koolivaheajal keskenduvad Tallinna noortekeskused maailmas valitsevatele ohtudele, nendest teavitamisele ja hoidumisele. Noortele korraldatakse mitmeid teavitustegevusi nii noortekeskustes kui keskusest väljas ning linnalaagreid.

Koolivaheajal peetavatesse infotundidesse on kaasatud mitmed külalised. Näiteks külastavad noortekeskusi noorsoopolitseinikud ja vangla noorsoospetsialistid. Noortele räägitakse, millised ohud varitsevad meid tänavatel, miks üldse satutakse vanglasse ning millised on noorte võimalused pärast vanglast vabanemist.

Lisaks toimuvad mitmed töötoad, kus õpitakse enesekaitset, tegema animatsiooni, fototöötlust ja helisalvestust. Räägitakse ka interneti ohtudest ja võimalustest ning mängitakse ebatavalist mängu „Maailm tagurpidi“. Muuhulgas korraldatakse noortele tõukeratta jm võistlusi, filmiõhtuid ning külastatakse meediahuviliste noortega raadio- ja telemaja. Koolivaheaja reedel saavad aga kõik huvilised oma julgust ja meeskonnatööoskust proovile panna ühisel laservõistlusmängul.

Kõiki teadushuvilisi noori oodatakse Pääsküla noortekeskuse linnalaagrisse „Mismõttes Teadus?“. Viiel päeval külastatakse Biorobootika Keskust, Energia avastuskeskust, AHHAA teaduskeskust ning kino Artist. Linnalaagris osalemiseks toimub eelregistreerimine 14. märtsini.
Loe edasi: Noortekeskused pööravad koolivaheajal tähelepanu maailmas valitsevatele ohtudele

Kevadkuu regilaulutoas lauldakse naistest

Regilaulutoas lauldakse 8. märtsil naistest. Foto: folklore.ee/regilaulutuba
Kevadkuu on uue alguse ja ärkamise kuu – pööripäevaselt pöörane ja pöördeline. Küll keerab ennast märtsis karu koopast välja, hakkavad rändlinnud taas kodupoole pöörduma, pistavad ussid nina mätta seest välja ja tehakse maagilisi toiminguid ärkavate putukate-mutukate tõrjeks.

Kõik tõuseb taas elule. Ja nii on ka märts kõige uue alguse kehastuse – naise – kuu. Mahuvad ju paastukuusse lisaks “kõigest” saja-aastase ajalooga rahvusvahelisele naistepäevale (8. märts) veel mitu palju ürgsemat väekatele naistele pühendatud tähtpäeva: jevdokiapäev (1. märts), püha Gertrudi mäletuspäev ehk käädripäev (17. märts), paastumaarjapäev (25. märts), mil Maarjale kuulutati ette Jeesuse sündi…

Nii laulamegi 8. märtsil 19. sajandi linnakodaniku muuseumis Tartus (Jaani 16) kell 18.00 – 20.00 naistele, naistest, naiste õpetuseks kui ka nende eest hoiatuseks, kevadest ja armastusest. Sest mida muud võib naise vastu tunda kui ainult armastust!
Loe edasi: Kevadkuu regilaulutoas lauldakse naistest

Lilleorus saab osaleda taimetoidu koolitusel

Liina Järviste
Harjumaal Lilleoru keskuses tuleb 17. märtsil kell 10:00 — 19:00 koolitus “Hooajaline ja kohalik taimetoit: mida head ja värsket süüa talvel.” Kursust viib läbi hobikokk ja aednik Liina Järviste.

Talv on taimetoidu sõbrale, kes ei taha sõltuda supermarketi eksootilistest viljadest või kasvuhoone toodetest, sageli väljakutse. Selle kursuse eesmärk on õppida kasutama kohalikku ja hooajalist toorainet, märkama selgeid maitseid. Maapirn, pastinaak ja muud juurikad on kindlasti laual, aga õpime ka erinevaid seemneid idandama ja aknalaual võrseid ehk mikro-rohelist kasvatama. Võrseteks sobivad paljud köögiviljad ja maitsetaimed alates tavapärasest sibulast kuni lehtsinepi, basiiliku ja brokkolini.

Valmistame näiteks pähkli-aedvilja riisi jõhvika-tšatniga, hooajalist salatit idandite ja võrsetega, värsket aedvilja-marja kokteili ja püreesuppi. Teeme koos ka mõne taimse leivamäärde – näiteks põldoa ning tomati-päevalilleseemne pasteeti. Tegemist on koolitusega, kus teooria seotakse sujuvalt praktikaga.

Osalejad saavad teada, milline kohalik tooraine on talvel (ja teistel aastaaegadel) hea, kuidas edukalt aknalaual kasvatada erinevaid võrseid. Ja karbikese oma külvatud seemneid ka koju kaasa. Lisaks saab kursuselt nippe kuidas lihtsa vaevaga maitserikast taimetoitu valmistada ning erinevaid põhi-retsepte, mida vastavalt aastaja köögiviljadele varieerida. Kõikide valmistatavate toitude retseptid saavad osalejad koju kaasa. Loe edasi: Lilleorus saab osaleda taimetoidu koolitusel

Käinas räägitakse niidurüdi kaitsest

Esmaspäeval, 5. märtsil kell 16.30 toimub Käina Huvi- ja Kultuurikeskuse (Mäe 2, Käina) suures saalis niidurüdi elupaiganõudlust ja ohutegureid tutvustav seminar liigi tähtsaimate pesitsusalade hooldajatele.

Seminari eesmärk on anda ülevaade niidurüdi käekäigust meie rannaniitudel, liigi bioloogiast ja kaasaegsematest uuringutest. Pikemalt räägitakse niidurüdi elupaiganõudlusest ja hooldusmeetmetest, mida pesitsusalade majandamise juures tuleb kõige enam silmas pidada. Seminaril analüüsitakse hooldustegevusega seotud probleeme ning arutletakse, mida saaksid hooldajad edaspidi liigi käekäigu parandamiseks ette võtta. Seminari korraldavad MTÜ Läänemaa Linnuklubi, Naturewalk OÜ ja Keskkonnaamet.

Lisainfo: Tarvo Valker, tarvo.valker@gmail.com 5393 2684

Eesti valdade talimängudel võidutses Tartu vald

3.-4. märtsil toimunud Eesti valdade talimängudel võõrustas Jõgevamaa oma spordibaasides 850 sportlast. 20. Eesti valdade talimängudel võidutses Tartu valla võistkond.

Talimängudel olid kavas järgmised spordialad: suusatamine, uisutamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe.

Parimad vallad (üle 2000 elaniku)
1. Tartu 188 punkti
2. Tähtvere 175 punkti
3. Jõhvi 168 punkti

Parimad väikeste valdade arvestuses (kuni 2000 elanikku)
1. Mäetaguse 151 punkti
2. Kernu 132 punkti
3. Iisaku 30 punkti

20. Eesti valdade talimängude tulemused leiab aadressilt http://www.joud.ee/est/g79s2176

Allikas: EMSL Jõud

Huvikoolid saavad toetust õppevahendite uuendamiseks

Haridus- ja Teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2012. aastaks projekti „Varaait“ raames huvikoolidele tegevuse mitmekesistamiseks ja kättesaadavuse suurendamiseks õppevahendite soetamise kaudu 115 041 eurot. Õppevahendite ostmiseks eraldatud toetus aitab mitmekesistada huvikoolide õppekavade täitmist ning toetab vähemate võimalustega noorte osalemisvõimalusi noorsootöös.

„Riigi toetus noorsootöö valdkonna arengule ja selle olulisele osale nagu huviharidus, võimaldab huvikoolides muuhulgas sisse viia samuti uuendusi ja noortega tehtavat väärtusliku tööd kaasajastada,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert Ene Raid.

Eestis tegutseb hetkel ligi 400 huvikooli, kes pakuvad huviharidust enam kui 68 tuhandele noorele.

Eraldatud toetuse taotlemiseks saavad huvikoolid „Varaaida“ projektikonkursile taotlusi esitada kuni 3. aprillini. Ühele projektile eraldatakse maksimaalselt 2000 eurot. Infopäev taotlejatele toimub 15. märtsil kell 12.00 Eesti Noorsootöö Keskuses (Uuslinna 10, Tallinn). Loe edasi: Huvikoolid saavad toetust õppevahendite uuendamiseks

Viljandimaal sünnib uus tervisetoetajate võrgustik

Viljandi maavalitsuse Tervisetoa eestvedamisel luuakse maakonnas küla tervisetoetajate võrgustik, sellealasele 80-tunnisele tasuta koolitusele saab ennast kirja panna kuni 9. märtsini.

Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap rääkis, et projekti „Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal“ käigus on kavas maakonnas n-ö rohujuure tasandil välja koolitada sadakond terviseteadlikku tavakodanikku ehk tervisetoetajat, kes esindavad erinevaid sihtgruppe. „Koolitusel osalemiseks eelnevat tervisedenduse alal tegutsemise kogemust vaja ei ole, küll aga eeldame inimestelt huvi selle valdkonna vastu. Projekti nimi on küll seotud külaga, kuid tulla võivad ka linnainimesed,“ lisas Elo Paap.

Spetsialisti sõnul on tervisetoetajad inimesed, kes tulevikus oskavad oma kodukohas anda informatsiooni tervist toetavate eluviiside kohta ja teavad, kuidas suurendada paikkonna heaolu. Samuti on nad edaspidi vabatahtlikena abiks tervisedenduse alase teavitustöö tegemisel ja erinevate ettevõtmiste korraldamisel oma kodukohas.

„Kui sa oled inimene, kes hoolib oma kodukoha eluolust, ning sa toetad ja osaled kodukandi tegemistes ja toimetamistes, siis nüüd avaneb sul võimalus teada saada, kuidas seda kõike veelgi paremini teha,“ kutsus Elo Paap kõiki asjast huvitatuid koolitusel osalema.
Loe edasi: Viljandimaal sünnib uus tervisetoetajate võrgustik

Sõavägi oppas koton kah kõrda nõudma

Poissõ meelest es pidänü aoteenistüst är häötämä. Foto: Uma Leht

«Ku inne sai pito peetüs, tuu es sekä, a no kaet üüklubin – inemise siblise läbisegi, kõrda ei olõ. Pur’on inemise tunnusõ ands’agu…» kõnõlõs Rõugõst peri Ossipovi Oliver (21) tuust, kuis mõnõ kuu aotiinmist Kupõrjanovi jalaväepataljonin tedä muutnu omma. Kimmämbäs omma saanu ka Võro liina poisi Kaarna Karel (22), Jõelaiu Joosep (22) ja Niidü Sven (23) – miinipilja patarei juhtmisrühmä riamehe.

Aoteenistüse algus om hirmsa kõigilõ poissõlõ. «Es saa arvu, kon midägi om ja kon esi olõma piät. Edimäne üü es maka: kõik aig mõtli, et ku tulõ häire, kuis saa 40 sekundiga vällä ja viil rõivilõ kah,» tulõt’ Oliver miilde. A tä uutsõ sõaväest esiki hullõmbat, ku tegelikult oll’.

Päält Kareli es olõ poisi inne aoteenistüst püssä esiki käen hoitnu. «Algusõn pelksi esiki trikli vaotamist,» ütel’ Oliver. «A midä rohkõmb laskman kävet, tuud kimmämbas lätsit,» ütel’ Joosep. «Laskmisõl om sääne adrõnaliin seen, tuud ei anna määnegi muu tegemine.»

Uni om kulla hinnan
Kimmä kõrra seen omma poisi opnu aost kinni ja magamisest luku pidämä. «Tan om esiki kats minutit und kulla hinnaga,» ütel’ Oliver. «Inne sõaväke oll’ kümme minotit ildasjäämist tävveste harilik. A nüüt nõvva koton kah kõigi käest, et kokkolepütüst aost kinni peetäsi,» kõnõl’ Sven.

Joosep opsõ hindä sisse uskma: «SBK (sõduribaaskursus) lõpun tull’ 60kilomiitret jalaga är kävvü. Es usu, et suta tuud täüsvarustusõn lõpuni tetä. A ku Kupõrjanovi värtist sisse saimi, oll’ uhkõ tunnõ külh.»
Loe edasi: Sõavägi oppas koton kah kõrda nõudma

Tartumaal saab osaleda loodusfoto matkapäeval

Vapramäe hundikuristik. Foto: VVV SA
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus kutsub 10. märtsil kell 11.00 loodusmatkale fotoaparaadiga „Mida ma näen, kui ma vaatan“. Tegemist kevad-talvise matkaga looduses fotoaparaadiga, kus näeme, vaatame, jäädvustame. Õpime ka metsast lõkkematerjali leidma ja tulepulga abil lõket süütama.

Pange selga soojad riided, võtke kaasa töökorras fotoaparaat ja termosega soe jook ning võimalusel ka istumisalus (või kilekotti pandud ajaleht). Matk algab Vapramäe alumisest (Peedu poolsest) parklast ja kestab ~ 3 tundi. Retkejuhid Külli Kalamees-Pani ja Piret Valge.

Vapramäe maastikukaitseala asub Nõo vallas Tartumaal. Matkapäeva matk on tasuta. Registreerimine alates 3. märtsist piretvalge@hot.ee või telefonil 56614885, 53425101 (Külli). Info: www.vvvs.ee

Allikas: Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA

Haabsaarõ Ivar: katsast tüütunnist päävän jääs iks veitüs

Haabsaarõ Ivar. Foto: Uma Leht

Ku maal midägi ette võtta, sis om hääs põh’as tuu, ku sul om kotus hindäst, arvas Haabsaarõ Ivar (37), kiä ehitäs Vahtsõliina lähkül Ronkusõl vanavanõmbidõ talon palkmajjo ja om eloga rahul.

Olõt esi taa palkmajatüükua üles ehitänü?
Jah, joba 11. aasta lätt. Mõtli, et midägi piät tegemä, mis hindäle huvvi pakk ja sisse kah tuu. Sai tassakõistõ tettüs, inämbüs massinist om hindä tettü. Palgitreipinke pall’o tehassõ ummi ei olõki. Nakkat kaema, kuis kõgõ ratsionaalsõmb om tetä, ja mõni asi tulõ odavamb esi tetä.

Kas oll’ rassõ tühä kotussõ päält pääle naada?
Iks oll’ rassõ edimält ostjit otsi. Sai muu tüü mant alostõdus, oll’ lihtsämb. Hindäle sai edimält tettüs väikeisi asjo: pinikuut hoovi pääle, kaosalvõ.
Hää, et kotus om uma. Siin olõ kõikaig elänü, 1939 ehitet vanavanõmbidõ maja om hindäl kõrdapiteh remondit. Alostusõs om tuu üts pluss, ku olõ-i vaia huunit osta. Tüüle kah lähkühe kävvü!
Loe edasi: Haabsaarõ Ivar: katsast tüütunnist päävän jääs iks veitüs

Erakool Läte korraldab avatud uste päev

Ootame huvilisi Keilasse Erakool Läte Avatud uste päevale. Tutvustame waldorfpedagoogika põhimõtteid, näitame mida õpilased Lättes teevad ja räägime, kuidas meie argipäev välja näeb. Lätte uksed on avatud 16. märts kell 16.00- 20.00

Avatud uste päevale on oodatud lapsevanemad, kes kaaluvad võimalust, et nende laste koolitee võiks alata Lättest. Samuti ootame inimesi, keda huvitab hariduse teema laiemalt ning kasvatus ja waldorfpedagoogika kitsamalt.

Lätte külaliseks on mitukümmend aastat Norra waldorfkoolis õpetajana töötanud Godi Keller. Pea kõik, kes temaga kohtunud (nii täiskasvanud kui õpilased), iseloomustavad teda vitaalse, vaimuka ja sooja inimesena, keda ikka ja jälle kuulata sooviks.

Avatud kohvik, mida peavad seekord Erakool Lätte õpilased ning lastehoid, kus lastega tegelevad Lätte lastehoiu loomise initsiatiivgrupp. Täna õpib meie kooli neljas klassis kokku 60 õpilast ning neid õpetab 6 õpetajat. Loe edasi: Erakool Läte korraldab avatud uste päev

Võrus avatakse Eesti-Läti õpilaste ühisnäitus

Laupäeval, 3. märtsil kell 10.00 avatakse Võrumaa Muuseumis Aluksne-Ape piirkonna ning Võrumaa õpilaste ühine käsitöönäitus. Väljapanekul eksponeeritakse koolitundides valmistatud käsitööesemeid. Näituse kandva osa moodustavad Läti koolide õpilaste kunsti-, käsi-, puu-, klaasi- ja metallitööd.

Võrumaad esindavad näitusel 12 üldhariduskooli 4.–9. klasside õpilased ja Võru Kunstikooli käsitööring. Nelja aasta jooksul on traditsiooniks kujunenud Võrumaa ja Aluksne piirkonna õpetajate ja õpilaste vastastikused õppepäevad toimunud nii Eestis kui Lätis. Näitus on jätkuks eelmise aasta novembris Aluksnes eksponeeritud Võrumaa õpilastööde näitusele ja jääb avatuks märtsi lõpuni.

Pille Liblik

Vinni punnvõrrid valmistuvad lahinguks

Vinni-Pajusti Gümnaasiumis Lääne-Virumaal valmistuvad õpilased punnvõrrisuveks, esimene võistlussõit “VinniPunn” toimub mais. Läbi suve kestvad “punnvõrrilahingud” lõpevad septembris Aartika puhkekeskuses (Vinni vald, Lääne-Virumaa).

Kümmekond huvilist putitavad koos isadega oma võrre, et nendega siis lahingusse astuda. Endised Nõukogude Liidu kuulsusrikkad sõiduriistad aitavad noortes kasvatada tehnikahuvi ja sportlikku võistlusindu. Ühised tunnid koos isaga punnvõrri juures tugevadavad ka põlkondade vahelist sidet. Mõnel poisil on punnvõrri huvi aidatnud parandada lausa õppeedukust.

Vaata videot:

Allikas: Anti Ronk

Võrumaal korraldatakse energiamajanduse visiooniseminar

9. märtsil algusega 10.00 toimub Võru Kultuurimajas Kannel Võrumaa energiamajanduse strateegia 2012-2022 visiooniseminar, kus antakse ülevaade Võrumaa energimajanduse hetkeseisust – kui palju ja millist energiat toodame ning tarbime piirkonnas ja milliste kohalike ressurssidega võime energia tootmisel tulevikus arvestada.

Samuti räägitakse seminaril energiamajanduse tulevikusuundadest ja meie võimalustest neid Võrumaa hüvanguks rakendada. Visiooniseminari olulisemas osas vastame üheskoos küsimusele: „Milline võiks olla Võrumaa energiamajandus aastal 2022?“

Täpsem info: Anti Allas, Võru maavalitsus, e-post allas.anti@gmail.com, tel 53 400 409.

Kolmapäeval avatakse Tõrva linna veetöötlusjaam

Tõrva veemajandusprojekti raames on valminud Kaarlimäe linnaosas asuv veetöötlusjaam koos II astme pumplaga.

Veetöötlusjaama projekteerimine ja ehitamine läks kokku maksma 271 406.66 €, millest Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus moodustas 221 006.44 € ja Tõrva linna rahalise panuse suuruseks oli 50 400.22 €. Projekteerimis- ja ehitustöid viidi ellu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest rahastatud projekti „Valga maakonna veemajandusprojekt –Tõrva linn“ raames, mille kogumahuks on 7.6 mln €. Lisaks veetöötlusjaamale valmib veemajandusprojekti käigus Tõrvas veel reoveepuhastusjaam koos purglaga ning ehitakse ja rekonstrueeritakse kanalisatsiooni- ja veetorustikke kokku 53 km ulatuses.

Veetöötlusjaama projekteerimine-ehitamine valmis kokku kahe hankelepingu raames. Esimene hankeleping lõppes AS K&H lepingurikkumise tõttu, kuna lepinguperioodi jooksul valmis ainult jaama projekt. Teise hanke käigus valiti ehitustööde teostajaks AS Schöttli Keskkonnatehnika, mis veetöötlusjaama tähtaegselt ka valmis ehitas. Loe edasi: Kolmapäeval avatakse Tõrva linna veetöötlusjaam

Tartus tuleb luule- ja muusika pärastlõuna “Poogen Vildes”

Tartus toimub sel laupäeval, 3. märtsil kell 15 – 17:30 Vilde Tervisekohvikus (Vallikraavi 4) esmakordselt luule- ja muusika pärastlõuna “Poogen Vildes”. Üritusel astuvad üles portaali poogen.ee autorid Priitk, Kristel Mägedi, Mouthblock, Aleida, Tajo Kadajas ja Co, MarcEst, Hille Kõrgesaar, Sessyly, Kaidi Zoom ja ka üllatusesinejad. Üritus on tasuta. Lisainfo: Jaanus Karlson, tel 564 90637

Kultuur + ettevõtlus = elo

Kuuba Rainer,
Võro instituudi direktri

Põra ütlese väega pall’u noorõ, et nä ei taha ja ei saa Võrumaal ellä, selle et tan ei olõ tüüd. A ega tüü olõ-i ilmast otsa saanu, tüü tulõ lihtsäle üles kor’ada. Mi kandi rahvas, umavalitsusõ ja ettevõtja saava ütitselt avita tüükotussit luvva, ku viil riik kah tugõ – luu aoluulidsõ Võrumaa jaos uma regionaalarõnguprogrammi.

Om ju hää ellä uma perrega kodukandin, parõmb ku kongi muial. Ku olnu tüüd, tahtnu noorõ siiä jäiä vai tagasi tulla, ku omma är käünü. Meil om ruumi, õhku ja vabahust, meil om uma hindätiidmine.

Tuu hää kotus elämises ei olõ muiduki vana kolhoosikeskusõ katõkõrdnõ paneelmaja. Mi kandi põlinõ ja hää elämise muud om elu talun, uman majapidämisen. Eläjit om ku pall’u kellel om, a mõni uibu iks maja ümbre om ja sannakõnõ maja man. Kuis ellä vanal Võrumaal uman talun ja tetä tüüd, miä perre är süüt? Üts võimalus om sääne tüü, mille ütine nimi om kultuuri-ettevõtlus.

Ettevõtlus sais katõ «vaala» pääl: üts om tetä võimaligult odavalõ, tõnõ – tetä midägi säänest, midä muial ei olõ. A Hiinan tetäs nigunii meist odavampa. Mi trump om tuu, et tan mi saa tetä midägi säänest, midä muial ei tetä vai tetäs tõistmuudu. Seo om seo, minkpääle mi piät luutma – sitta tulõ panda seo kapsta pääle, miä kasus!

Ku «Vana Võrumaa kultuuriprogramm» om olõman, luudu tuus, et kiilt ja kultuuri alalõ hoita, sis vana Võrumaa regionaalarõnguprogramm, Uma regionaalprogramm, olnu abis ettevõtlusõ tugõmisõ ja käümäpandmisõ man. Tuu om hää köüdüs kultuuri ja majandusõ vaihõl. Saanu vällä tüütä mi kandi kaubamärke, mis pututasõ mi põlitsit tuutit ja kombit. Loe edasi: Kultuur + ettevõtlus = elo

Rakvere Teater jagas omadele raudnaelu

Kolleegidelt sai lavastajapreemia Eili Neuhaus. Foto: Rakvere Teater
Rakvere Teatri kollektiiv tähistas teatri 72. sünnipäeva Jäneda mõisas, kus tunnustati töökaaslasi möödunud aasta silmapaistvamate tegude, rollide ja saavutuste eest. Toomaks esile 2011. aasta tublimaid töötajaid toimus teatrisisene küsitlus, mille tulemusena sai traditsioonilise raudnaela omanikuks 9 kolleegide tähelepanu väärinud inimest/tegu.

Kolleegide hinnangul on 2011. aasta tööde põhjal ülekaalukalt parim naisnäitleja Silja Miks, rollide “Nullpunkti” ema ja õpetajad ning “Tuhkatriinu” võõrasema eest.

Parim meesnäitleja on Velvo Väli keda hinnati “Leenane’i kaunitari” Pato Dooley, “Noor Eesti” Gailiti ja “Kaasavaratu” Karandõ­še­vina rollide meisterlikkuse eest. Parim lavastaja on menuka “Kaa­sa­varatu” la­vastanud Eili Neu­haus.

Parima kunstniku preemia võitis lavastusele “Noor Eesti” kujunduse loonud kolmik Uku Kristjan Küttis, Ott Kadarik ja Mihkel Tüür. Loe edasi: Rakvere Teater jagas omadele raudnaelu

Rõuges mängitakse tükki “Lonni otsib meest”

Laupäeval, 3. märtsil kell 19 toimub Rõuge rahvamajas teatrikuu avapidu. Kambja näiteringilt naljamäng “Lonni otsib meest” ja tantsule kutsub Mait Maltis. Vaheaegadel esitavad lõbusaid sketse külalisnäitlejad Lätist (eesti keeles). Avatud puhvetinurk. Rahvamajas eelmüügipiletid ainult 5 eurot, alates 1. märtsist 7 eurot. Rõõmsa kohtumiseni kevadkuu esimesel laupäeval! Info tel 5061267, 53026770.

Tartus avatakse teatrikunstnik Madis Nurmsi tööde näitus

Neljapäeval, 1. märtsil kell 18 avatakse Tartu Kunstikoolis teatrikunstnik Madis Nurmsi isikunäitus. Näitus keskendub kunstniku rollile teatris, tutvustades külalistele protsessi, kus algsetest kavanditest sünnivad tööjoonised, joonistest makett ja neist omakorda kogu lavastuse visuaal.

Näha saab kavandeid erinevatest muusikateatri lavastustest, materjalinäidiseid ja produktsioonifotosid. Muidugi ei puudu ka ehtsad lavakostüümid ning maketid, kus kogu lavamaailm on vähendatud neljandikuni oma tegelikust suurusest ja rolle täidavad miniatuursed inimesed.

Külastaja saab ka aimu kuidas ja millest valmistatakse erinevaid objekte, mis lavale jõuavad. Lähedalt saab näha nii ulmelisi relvi ooperi “Attila” lavastusest kui vaskkiivrit selle reklaamplakatilt. Keskkonnateadlikust disainist annavad aimu taaskasutatud materjalidest kostüümid ooperist “Thais”, näha saab ka sünteetiliste materjalide (kile, kumm, LED-valgustus) kasutusvõimalusi kaasaegsete kostüümide loomisel. Loe edasi: Tartus avatakse teatrikunstnik Madis Nurmsi tööde näitus