22. märtsil tähistatav rahvusvaheline maailma veepäev toob tänavu fookusesse olulise loodusressursina põhjavee. Eestis hakkas veevõrgustik arenema 13. sajandil, kui joogiveena võeti kasutusele Ülemiste järve pinnavesi. Nii põhjavett kui pinnavett kasutatakse puhta joogivee tagamiseks tänaseni.
Loe edasi: EESTI ÜHISVEEVÄRK
Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mida ÜRO eestvedamisel tähistatakse alates 1993. aastast. Sel aastal keskendub veepäev põhjaveele.
Loe edasi: TÄNANE VEEPÄEV KESKENDUB PÕHJAVEELE
Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mis kutsub inimesi üles varasemast veelgi enam vett väärtustama. Paljudes riikides on veepuudus igapäevane probleem, mis kliimamuutustega veelgi süveneb.
Loe edasi: SADEME- JA HEITVETT VÕIKS ROHKEM TAASKASUTADA
Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuring hajaasustusega piirkondade kaevude kohta näitas, et vaid kolmandikus uuritud kaevudest vastas joogivesi kõigile kvaliteedikriteeriumitele.
Loe edasi: KAEVUVEE KVALITEET OLENEB SAGELI OMANIKU TEGEVUSEST
Looja peitis kogu maailmas tarkused loodusesse: meie arukus on need üles leida. Seda Tõnu Otsa mõtet võis lugeda Puhta vee teemapargi ühelt pingilt.
Tamsalu maile jõudsime sajuse, tuulise, äikselise tormipäeva järgselt. Teel Lääne-Virumaale nägime teeäärtes üksikuid tuules murdunud puid, Järvamaal hakkas silma saju raskuse all lamandunud odrapõlde. Vana-Vigalast sai alguse teine koolituspäev keskkonnateadlikkuse projekti raames. Teel tegi Maie Üürike osavõtjaile viktoriini kaudu eeltutvust Lääne-Virumaaga.
Puhta vee teemapark asub Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Järsi külas Metsamõisa talu maadel, kus mõned aastad tagasi polnud ühtegi püsiasukat. Puhta vee teemapargis toimub õpe interaktiivsete õppeprogrammide kohaselt. Puhta vee teemapark paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, kus tekib puhas joogivesi. Siinsest veetekkest ja kohalike elanike käitumisest sõltub elu kogu Eestis. Öeldakse, et siin on puhta vee kodu.
Meie vastuvõtjaks oli Priit Adler, kelle vanaisa Arnold Adler 1938. aastal ostis Metsamõisa koha. Vahepealsetel aastatel küll omanik vahetus, kuid 1996. aastast kuulub see eraomandisse ning veepargi rajamisega tegeldakse 2009. aastast. Loodusemees Fred Jüssi on olulise osa elust olnud Metsamõisas, kus tema huvi looduse vastu kinnistus lõplikult. Järsi külaga on seotud ka dirigent Kuno Areng. Loe edasi: Eesti suurim rikkus on puhas vesi – pühendugem ise ja kutsugem naabreid sellest osa saama
Täna, 19. märtsil toimub Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis veepäev. Ökokratt MTÜ korraldatava veepäeva eesmärgiks on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tudengitele ning avalikkusele tutvustada, milline peab olema joogivee kvaliteet ja kuidas see tervist mõjutab.
Veepäeval õpetab kogenud mikrobioloog ning toidutehnoloog Galina Borissova erinevatest mineraalvetest ja mehudest tervislikke veekokteile valmistama.
Lisaks antakse ülevaade Eestimaa kaevude veekvaliteedist, ohtlike ainete sisaldusest pinnaveekogudes ning tutvustatakse bioloogiliselt omastatava vee omadusi. Veepäeval räägitakse ka joogivee ja mineraalvee tootmisest ning iga inimese rollist puhta joogivee kvaliteedi tagamisel.
Ülemaailmset veepäeva tähistatakse 22. märtsil, et pöörata tähelepanu olulistele veeprobleemidele maailmas.
Ökokratt MTÜ arendatav Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust külastaja saab vastused küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda. Puhta vee teemapargi rajamisse ja arendamisse on alates 2010. aastast olnud kaasatud vabatahtlikud, äriühingud ning MTÜ Ökokratt.
Priit Adler
Tõrva veemajandusprojekti raames on valminud Kaarlimäe linnaosas asuv veetöötlusjaam koos II astme pumplaga.
Veetöötlusjaama projekteerimine ja ehitamine läks kokku maksma 271 406.66 €, millest Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus moodustas 221 006.44 € ja Tõrva linna rahalise panuse suuruseks oli 50 400.22 €. Projekteerimis- ja ehitustöid viidi ellu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest rahastatud projekti „Valga maakonna veemajandusprojekt –Tõrva linn“ raames, mille kogumahuks on 7.6 mln €. Lisaks veetöötlusjaamale valmib veemajandusprojekti käigus Tõrvas veel reoveepuhastusjaam koos purglaga ning ehitakse ja rekonstrueeritakse kanalisatsiooni- ja veetorustikke kokku 53 km ulatuses.
Veetöötlusjaama projekteerimine-ehitamine valmis kokku kahe hankelepingu raames. Esimene hankeleping lõppes AS K&H lepingurikkumise tõttu, kuna lepinguperioodi jooksul valmis ainult jaama projekt. Teise hanke käigus valiti ehitustööde teostajaks AS Schöttli Keskkonnatehnika, mis veetöötlusjaama tähtaegselt ka valmis ehitas. Loe edasi: Kolmapäeval avatakse Tõrva linna veetöötlusjaam
