mai 2020 Archives

MAIKUU TEINE PÜHAPÄEV ON EMADEPÄEV

Emadepäeval heisatakse kõikjal lipud, et ka nõndaviisi austada ja väärtustada emade rolli meie elus. Emadepäev on kõikide emade ja perede ühine tähtpäev.

Lipp Sindi raamatukogu juures. Foto: Urmas Saard

Ajaloost on teada, et Eestis tähistati emadepäeva esimest korda 1922. aasta jaanikuul Elva lähedal asuvas Uderna koolimajas. Emadepäeva algatajad olid Udernast pärit Helmi Mäelo ja Järvamaalt pärit kümne lapse ema Helmi Johanna Põld. 1923. aastal tähistati emadepäeva mitmel pool Eesti naisorganisatsioonides, sealt edasi juba üleriigiliselt. Hommikul seitsmest heisati sinimustvalged lipud kirikukellade helina saatel ja orkestrid mängisid “Ema süda”.

Alates aastast 1928 hakati emadepäeva tähistama maikuu teisel pühapäeval, kuid Nõukogude režiim püüdis emadepäevast vaikida. Uuesti asuti Eestis emadepäeva avalikult tähistama 1988. aastal.

Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt hommikul kaheksaks ja langetatakse päikeseloojangul, siiski mitte hiljem kui kell 22.

KU päevatoimetaja

EESTI LEEVENDAB PIIRANGUID LÄTI, LEEDU JA SOOME PIIRIÜLETUSEL

Vabariigi Valitsus otsustas, et järgmise nädala teisel poolel leevenevad Eesti ja Soome vahelise piiriületuse piirangud ning taastub Eesti, Läti ja Leedu elanike ja neis riikides seaduslikult viibijate vaba liikumine.

Helsingi Läänesadamas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eriolukorra juhi, peaminister Jüri Ratase korraldusega leeveneb alates 14. maist piirang, mille kohaselt pidid Soomest Eestisse saabuvad inimesed jääma piiriületuse järel 14 päevaks isolatsiooni. Kui seni võisid Eestis elavad, kuid Soomes tööl käivad inimesed ilma selle nõudeta Eestisse saabuda kuni üks kord nädalas, siis järgmisest neljapäevast saavad nad Eesti ja Soome vahel liikuda ka tihedamini.

Loe edasi: EESTI LEEVENDAB PIIRANGUID LÄTI, LEEDU JA SOOME PIIRIÜLETUSEL

VOLIKOGU SAATIS AVALIKUSTAMISELE PÄRNU KESKRANNA LAIENDAMISE DETAILPLANEERINGU

Pärnu linnavolikogu võttis vastu Pärnu keskranna laiendamise detailplaneeringu ja kohustas linnavalitsust korraldama selle avaliku väljapaneku.

Planeeringuga on ette nähtud rannapromenaadi pikendamine Estonia mälestusmärgini. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Väljatöötatud lahendus võimaldab senisest enam kasutusele võtta Mere puiestee ja muulide vahelise ranna- ja rannapargi ala, hajutada ranna külastatavust keskrannast rannaala tiibadele ning tutvustada Pärnu rannaala varieeruvat maastikku ja kaitseväärtusi.

Loe edasi: VOLIKOGU SAATIS AVALIKUSTAMISELE PÄRNU KESKRANNA LAIENDAMISE DETAILPLANEERINGU

KUNSTIKOOLI JA KUNSTIDE MAJA ÜHENDAMISEL TEKIB PÄRNU KUNSTIDE KOOL

Pärnu linnavolikogu otsustas liita Pärnu Kunstikooli Pärnu Kunstide Majaga, lõpetada kunstikooli kui iseseisva asutuse tegevuse ja nimetada kunstide maja 1. septembrist ümber Pärnu Kunstide Kooliks.

Kunstide maja ja kunstikooli liitmisel sündiv Pärnu Kunstide Kool. Fotod Urmas Saard Külauudised — Kunstide maja ja kunstikooli liitmisel sündiv Pärnu Kunstide Kool. Fotod: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]Kunstide maja ja kunstikooli õpilased jätkavad 1. septembrist Pärnu Kunstide Kooli õpilastena.[/pullquote]Pärnu linnavalitsuse meedianõuniku Teet Roosaare teatel õpib Pühavaimu 8 asuvas Pärnu Kunstide Majas 534 õpilast tantsu, kunsti, muusika ja teatri suundadel. Õppetöö on korraldatud stuudiotes. Pärnu Kunstikool on 236 õpilase ja 15 täiskasvanud õppijaga huvikool, mis annab kunstiõpet Pärnus Paul Kerese 3 ja käsitööõpet Tõstamaal Varbla mnt 24.

Otstarbekas oli liita mõlemad asutused terviklikuks, senisest mitmekülgsemat õpet võimaldavaks kultuurihuvihariduskeskuseks. Muudatuse tulemusena korrastub Pärnu huvikoolide võrk ja tõuseb antava huvihariduse kvaliteet.

Loe edasi: KUNSTIKOOLI JA KUNSTIDE MAJA ÜHENDAMISEL TEKIB PÄRNU KUNSTIDE KOOL

HIIU FOLK JÄTAB AASTA VAHELE

Hiiumaa pärimusmuusika festivali korraldajad on otsustanud oma armsa publiku, vahvate esinejate ja tublide korraldajate heaolu ja tervise huvides festivali aasta võrra edasi lükata.

„Tänavune programm sai väga põnev ja on siiralt kahju, et ei saa publikule seda pakkuda,” ütles Hiiu Folgi korraldaja Astrid Nõlvak. „Õnneks on enamik esinejaid öelnud, et tahaksid järgmise aasta festivalile laulma ja mängima tulla. Loodame, et saame suurt osa neist näha ja kuulda 2021. aasta Hiiu Folgil.”

XVI Hiiu Folgile 16.–19. juulil olid tulemas ja loodetavasti rõõmustavad publikut järgmise aasta juulis: Estonian Voices, Riffarrica, Torupilli-Jussi Trio ja Jaan Pehk, Liisi Koikson, Kõrsikud, Justament, Balkan Horo ja Tõnu Oja, Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda, Svjata Vatra koos Rute Trochynsky ja Ukraina folkansambliga Žurba, MandoTrio, Beati Mandolini, Duo Viik (Ott Kaasik ja Kadri Lepasson), Wana Wõromaa Vunkorkester, Karijärve keelpilliorkester, Kairi Leivo, Karoliina Kreintaal ja Sänni Noormets Ruhnu muusika kavaga, Kaika Kuur, Celia Roose ja Ene Salumäe, Piret Päär, Shabat Quartet, Tuli Taevast ja Credo-Allika kammerkoor, Heinavanker, Robirohi, folkmuusikal „Üle vee – Leigri lugu” koos ansambliga Antsud, Tõnis Kark, Dil Mastana Indiast ja Tikkursby Soomest.

Loe edasi: HIIU FOLK JÄTAB AASTA VAHELE

OTEPÄÄ KESKLINNA HALJASTUSELE ANTAKSE UUS ILME

Seoses Otepää linnasüdame uuenduskuuriga on mõnevõrra muutunud ka haljastus. Keskväljakul on tavapäraste lilletornide asemel koha leidnud istepinkide vahel asetsevad lillekastid.

Võõrasemad Otepää kesklinna haljastuses. Foto; Monika Otrokova — Võõrasemad Otepää kesklinna haljastuses. Foto: Monika Otrokova

Lisaks keskväljakule istutatakse linnas lilli Otepää Kultuurimaja, Turismiinfokeskuse, Lipuväljaku piirkonda, tänavapostide juurde amplitesse ning ristteedele. Vallavalitsuse hoone ette tulevad lillepüramiidid. Ka ehitusjärgus purskkaevu juurde on planeeritud haljastus.

„Õiteilu saab imetleda kogu suve,“ lisas Otepää vallavanem Jaanus Barkala. „Vallamaja esise platsi ehituse käigus hävinud mandžuuria pähklipuude asemele istutatakse roosade õitega jaapani kirsid.“

Otepäälasi rõõmustavad kuni sügiseni ligi 20 erinevat lillesorti, lisaks võõrasemadele ja petuuniatele võib kohata ka selliseid põnevate nimedega taimi, nagu neegrihirss, kalevikepp ja miisusaba. Istutustöid teostab Kanepi Aiand OÜ, taimi istutatakse kevadest kuni sügiseni kolm korda.

KU päevatoimetaja

VALITSUS KIITIS HEAKS TÄIENDAVAD LEEVENDUSED SPORDI JA MEELELAHUTUSE VALDKONNAS

Valitsus kiitis eile, 8. mai e-istungil heaks korralduse, millega laiendas võistkondlike sportmängude meistriliigade meeskondade treenimisvõimalusi ning lubas vabas õhus korraldada avalikke üritusi, mida saab külastada autoga.

Sindis, Kodu Kuubis Arenal. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Korraldusega on nüüdsest võistkondlike sportmängude meistriliigade meeskondadel lubatud treenida õues. Võistkondade suuruse arvestamisel lähtutakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust.

Seni olid 5. maist alates lubatud Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningud õues. Seletuskiri toob välja, et arvestades võistkondlike spordialade spetsiifikat ning rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud võistlusmäärustikku, on mõistlik teha erisus ka võistkondlike sportmängude võistkondade treeningutele välitingimustes.

Näiteks jalgpallis on rahvusvaheliste reeglite järgi väljakul korraga 11 mängijat, neile lisanduvad võistkonna varumängijad, treenerid ja abipersonal. Selleks et meeskonnal oleks võimalik ühtse tervikuna vabas õhus treenida ning areneda, on vaja luua erisus võistkonnaaladele, kuna kehtiva valitsuse korralduse järgi on ühiselt treeniva rühma maksimaalseks liikmete arvuks määratud kümme.

Loe edasi: VALITSUS KIITIS HEAKS TÄIENDAVAD LEEVENDUSED SPORDI JA MEELELAHUTUSE VALDKONNAS

EUROOPA PÄEV ON LIPUPÄEV

Laupäeval tähistatava Euroopa päeva puhul heiskavad riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eestis lipud. Eesti lippu võivad heisata kõik teisedki.

Eesti ja Euroopa Liidu lipud Pärnu südalinnas. Foto: Urmas Saard

Riigikantselei tuletab oma kodulehel meelde, et 9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning õitsengu.

Schuman nägi ette institutsiooni loomist, mis ühendaks ning juhiks söe- ja terasetootmist Euroopas. Vähem kui aasta pärast kirjutatigi alla sellise organisatsiooni asutamise lepingule ning algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimumine. Schumani ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks. Euroopa Liidu edasist poliitikat kavandades on Tunne Kelami hinnangul põhjust alati meeles pidada Euroopa ühinemise isa Robert Schumani lausutud juhtmõtet: „Demokraatia on kristlik või seda ei ole üldse.” (Maailma Vaade 13, 2011: „Imalikustunud Euroopa ja maailma kristlased 2011).

Loe edasi: EUROOPA PÄEV ON LIPUPÄEV

SAARTE JA MANDRIVAHELINE LIIKUMISPIIRANG LÕPEB

Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas allkirjastas korralduse, millega tühistas alates homsest seni saarte ja mandri vahel liikumiseks kehtinud nõude rahvastikuregistrisse tehtud elukoha sissekande järele.

Kihnu Virve Munalaiu sadamas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Alates 4. maist kehtinud korra järgi said Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa, Vormsi, Kihnu, Ruhnu ja Manija saarte ning mandri vahel liikuda inimesed, kellel on saarel rahvastikuregistri järgi alaline elukoht või sinna registreeritud lisa-aadress või püsiv viibimisaadress. Samuti said liikuda nende lähemad pereliikmed.

Homsest alates liikumisvabaduse piirang kaob ning saarte ja mandri, samuti saarte endi vahel saavad kõik inimesed vabalt liikuda elukohast sõltumata. Kuna saarte ja mandri vahelisest liikumisest põhjustatud koroonaviiruse leviku risk on oluliselt vähenenud, on proportsionaalne liikumispiirang tühistada.

Kehtima jääb üldine 2+2 reegel: avalikus ruumis tohib koos liikuda kuni kaks inimest ja teistest tuleb hoida 2 meetrit vahet.

Saarte ja mandri vaheline liikumine avati samm-sammult, et hoida ära uue viirusepuhangu tekkimine. COVID-19 viirusepuhangu halvenedes võib valitsus otsust muuta.

KU päevatoimetaja

SIRJE SOOVIK: PEREGA TEEME ÄRA VÄLJAPOOL KODUGI

Aastaid kepikõndi harrastanud ja paljusid teisigi tervisekõnnile õhutav Sirje Soovik on koos lastelastega sportliku eluviisi ühendanud veel ühe kasuliku tegevusega, mida tehakse töökinnastes.

Sirje Soovik puhastab lastega Sindi parki. Fotod: Urmas Saard / Külauudised

„Nüüd juba kolmandat nädalat lastega tervisekõnnile minnes haarame kaasa ka kilekotikesed, et suuremast rämpsust möödudes see kokku koguda ja suurde prügikonteinerisse puistata,” selgitab Sirje. Päris kõike üles ei võeta, näiteks suitsukonisid või klaasikilde. Aga kilekotid, taara, tühjaks söödud pakendid, salvokelgu tükid ja muu seesugune praht võeti täna Sindi dendropargi ja Sõpruse pargi piirkonnast üles.

Loe edasi: SIRJE SOOVIK: PEREGA TEEME ÄRA VÄLJAPOOL KODUGI

KELLI TÕNISALU: LOODUS ON IMELINE…

Sindi Gümnaasiumi 11.a klassi õpilane Kelli Tõnisalu ütleb, et pildistamine on talle juba väikesest peale huvi pakkunud. „Mäletan, kuidas ma oma väikese seebikarbiga – nii neid väikseid fotoaparaate kutsutakse – erinevaid asju pildistasin.”

Kellile meeldib ratsutamine ja fotograafia. Foto: Toomas Tõnisalu

Minu perekonnas pildistavad veel õde ja isa. Võimalik, et sealt tekkiski huvi ja tahtmine ka ise proovida.” Kelli arvab, et esimesed pildid kõige paremad välja ei tulnud. Need olid kas fookusest väljas, vale nurga all tehtud või muude puudustega. „Nagu algajatel ikka, ei õnnestunud ka minul kõik koheselt. Aga harjutamine teeb meistriks.”

Loe edasi: KELLI TÕNISALU: LOODUS ON IMELINE…

KOROONAVIIRUST PIIRAVAD MEETMED MÕJUTAVAD TEISTEGI NAKKUSTE LEVIKUT

Terviseameti kinnitusel on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga olnud tänavu enamiku nakkushaiguste levik väiksem, suurenenud on aga haigestumine muuhulgas nii läkaköhasse kui puukborrellioosi.

[pullquote]Läkaköhasse haigestumine on suurenenud[/pullquote]Soolenakkustesse haigestumise kogusumma on praeguste andmete kohaselt vähenenud ligi kolmandiku võrra: kui 2019. aastal oli samal perioodil Eestis registreeritud 771 juhtu, siis selle aasta võrreldaval perioodil oli kokku 534 registreeritut. Soolenakkuste alla liigituvad nii kampülobakterenteriit, shigelloos ehk düsenteeria, rotaviirusnakkus kui norwalk-viirusnakkus. Väikest haigestumise tõusu saab täheldada salmonelloosi, lambliaasi ja amöbiaasi puhul.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul mõjutavad soolenakkuste ja teiste nakkushaiguste levikut nii inimeste vaktsineeritus, hügieeniharjumused kui omavahelise läbikäimise tihedus. „Inimeste arusaam kätepesu vajalikkusest on hüppeliselt tõusnud, loodetavasti jääb see harjumus meie tavapäraseks kombeks ka pärast COVID-19 leviku vaibumist,“ ütles Dontšenko.

Loe edasi: KOROONAVIIRUST PIIRAVAD MEETMED MÕJUTAVAD TEISTEGI NAKKUSTE LEVIKUT

KÄSITÖÖKONKURSS ANDIS HOOGU “AIGU OM” SÕNUMITE LEVIMISELE

Täna kuulutati veebi vahendusel välja käsitöötoodete konkursi „Aigu om“ tulemused.

[pullquote]Vana-Võromaa eripära ja „Aigu om“ sõnumit edasi andvaid omapärased käsitöötooteid on kohalike meenete hulka juurde tulnud.[/pullquote]MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü poolt korraldatud konkursil sai peapreemia sildiseeria „Aig and hüvvä nõvvu“, mille autoriks oli konkursi käigus tekkinud Loominguline Seltskond Kats sõnomituujat (Epp Margna ja Külli Eichenbaum). Teise preemia sai Heli Esko autorlusega kandekott „Aigu om kõkõ tetä“. Eripreemiad said tooted Võromaa aonäütäjä (autor Jaanus Mark), persealonõ „Tassa 100 tulli“ (autor Liilia Tann) ja teekann koos tassiga „Aeg maha“ (autor Jana Valge).

Konkurss kestis 6. veebruarist kuni 30. aprillini, kokku laekus 26 erinevat tööd, osales 15 autorit ja töid esitati viieteistkümne märksõna all.

Loe edasi: KÄSITÖÖKONKURSS ANDIS HOOGU “AIGU OM” SÕNUMITE LEVIMISELE

BALTI PEAMINISTRID SEADSID EESMÄRGIKS AVADA PIIRID KOLME RIIGI VAHEL 15. MAIL

Balti peaministrid Jüri Ratas, Krišjānis Kariņš ja Saulius Skvernelis leppisid täna toimunud videokohtumisel kokku töötada selle nimel, et avada Eesti-Läti ja Läti-Leedu piiri 15. mail.

Valga ja Valka vahel asuv piiritulp. Foto: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]Videokohtumisel arutati ka Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimist mandri-Euroopaga ja Rail Balticu projekti edenemist.[/pullquote]“Tähtis on, et omavahelise piirikontrolli kaotamine toimuks Balti riikide elanike jaoks turvaliselt ja sujuvalt. Selleks peame oma tegevusi hästi koordineerima,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Kava detailides peavad kokku leppima valdkonna eest vastutavad ministeeriumid. Nüüdseks on kõiges kolmes Balti riigis koroonaviirusega seotud olukord oluliselt paranenud ja valitsused arutavad piirangute leevendamist.

Loe edasi: BALTI PEAMINISTRID SEADSID EESMÄRGIKS AVADA PIIRID KOLME RIIGI VAHEL 15. MAIL

KAUBANDUSKESKUSTES LEEVENEVAD ERIOLUKORRA PIIRANGUD

Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas allkirjastas täna korralduse, mille kohaselt võib alates järgmisest nädalast hügieenireeglite järgimisel taas avada kaubanduskeskused.

Port Arturi kaubanduskeskus Pärnus. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kaubanduskeskustes võib alates 11. maist avada müügi- ja teenindussaalid ning toitlustusasutused juhul, kui seal tagatakse desinfitseerimisvahendite olemasolu ning peetakse kinni 2+2 reeglist, mille järgi tohib üheskoos liikuda kuni kaks inimest ja teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Reeglid kehtivad ka kaubanduskeskuste üldruumidele ning kõigile teistele teenindussaalidele ja toitlustusasutustele väljaspool kaubanduskeskusi.

Kui seni võisid kaubanduskeskustes lahti olla vaid teatud kaupu ja teenuseid pakkuvad ettevõtted, näiteks toidupoed ja apteegid, siis järgmisest nädalast võib kaubanduskeskustes hügieenireeglite järgimisel avada ka teised kauplused ja teenindusasutused, näiteks lemmikloomapoed, jalatsi- ja kellaparandused ning juuksuri- ja ilusalongid.

Kaubanduskeskustes asuvates toitlustusasutustes, kus seni toimus üksnes toidu kaasamüük, võib alates 11. maist toitu pakkuda ka kohapeal tarbimiseks. Toitlustusasutustes tuleb järgida 2+2 reeglit ja paigutada söögilauad nii, et oleks tagatud laudade vahemaa 2 meetrit ning lauas saab istuda maksimaalselt kaks inimest (v.a pered). Soovitatav on, et toitlustusasutustes oleks korraldatud teenindamine vaid lauas, et vähendada klientide kokkupuuteid erinevate teenindajate ja külastajatega.

Loe edasi: KAUBANDUSKESKUSTES LEEVENEVAD ERIOLUKORRA PIIRANGUD

VALITSUS LEEVENDAB PIIRANGUID HARIDUSE, KULTUURI JA SPORDI VALDKONNAS

Valitsus kiitis tänasel e-istungil heaks otsuse, millega lubatakse eritingimustel kontaktõpe, muuseumite ja näitusasutuste avamine ning tippsportlastel laienevad treenimisvõimalused. Samuti lubatakse taas pidama hakata jumalateenistusi.

Vabariigi Valitsuse hoone, Stenbocki maja. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Valitsus tugines leevenduste üle otsustamisel teadusnõukoja hinnangule COVID-19 nakkuse leviku languse kohta Eestis. Kõiki leevendusi saab rakendada üksnes juhul kui eritingimustega on maandatud haiguse leviku riskid.

TIPPSPORT

Alates tänasest laienevad täiskasvanute koondistele treenimisvõimalused nii sise- kui välitingimustes. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu. Täpsustatud nõuded treeningute COVID-19 nakkuse ohutuks läbiviimiseks kehtestab kultuuriministeerium.

Loe edasi: VALITSUS LEEVENDAB PIIRANGUID HARIDUSE, KULTUURI JA SPORDI VALDKONNAS

EESTI PANK KUTSUB PÄRNULE PÜHENDATUD MÜNTI KUJUNDAMA

Eesti Pank kuulutab välja hansalinn Pärnule pühendatud hõbedast meenemündi kujunduskonkursi, millest oodatakse osa võtma nii üksikisikuid kui ka autorite kollektiive. Kujunduskonkursi võitja autoritasu on 2000 eurot.

Hansalinn Pärnu. Foto Urmas Saard Külauudised — Hansalinn Pärnu. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tegemist on Eesti hansalinnade seeria kolmanda meenemündiga, seeria eelmised mündid olid pühendatud Tallinnale ja Viljandile.

Eesti Panga juures tegutseva nõuandva kogu ettepanekul emiteerib keskpank 2021. aastal kaheksaeurose nimiväärtusega hõbemündi, mis on pühendatud hansalinn Pärnule.

Loe edasi: EESTI PANK KUTSUB PÄRNULE PÜHENDATUD MÜNTI KUJUNDAMA

RAHVUSVAHELINE KÄTEPESUPÄEV: KÄTEHÜGIEEN HOIAB ENNAST JA TEISI

Terviseamet tuletab täna tähistataval rahvusvahelise kätehügieeni päeval meelde, et korralikku kätehügieeni järgides hoiame nii enda kui meid ümbritsevate inimeste tervist.

Kätepesu. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul on koroonaviiruse leviku tõttu kätepesu olulisusele hakatud varasemast oluliselt enam rõhku panema. „Puudutame kätega ju nii enda nägu, silmi kui ka pindu, kust nakkushaigus võib edasi levida teistele,“ ütles Irina Dontšenko, kelle sõnade kohaselt on kätepesu oluline nii sügis-talvisel hingamisteede nakkuste leviku perioodil kui kevad-suvisel grilliperioodil. „Pesemata käte kaudu levivad ka erinevad soolenakkused: näiteks pesemata puu- ja juurviljade söömise või avaliku käimla külastamise tagajärjel võib inimene nakatuda düsenteeriasse ehk shigelloosi.“ Düsenteeria haigustunnused ilmnevad poole päeva või mõne päeva pärast ja mis ulatuvad mõõdukast kõhuvalust kuni kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni. Lisaks levib mustade kätega ka maailmas laialt levinud bakteriaalne toidumürgitus salmonelloos, mille nakkusallikaks võib olla nii nakatunud inimene kui kana, kalkun, veelind, siga, veis, näriline, koer, kass või mõni muu lemmikloom.

Loe edasi: RAHVUSVAHELINE KÄTEPESUPÄEV: KÄTEHÜGIEEN HOIAB ENNAST JA TEISI

MATKASELLID UHLA-ROTIKÜLA RAJAL

„Lehekuu kolmandal päeval oleks võinud Uulu staadionilt startida matkajate ja jalutajate esimene Uhla-Rotiküla elamusretk ja pärast 10,4 km läbimist saanuks pühapäevane rännak lõppeda Raeküla staadionil,” lausub Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg.

Pärnu Y-klubi Uhla-Rotiküla matkal. Fotod: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]siinkandis nimetati kõiki õisi roosideks[/pullquote]Kuigi viirusnakkuse ohus suurt rahvamatka ei toimu, jalutab siiski Pärnu Y-klubi tilluke seltskond taasiseseisvumispäevadel tuttavaks jookstud raja läbi. Väikese hulgaga liikudes pole raskusi valitsuse poolt kehtestatud 2+2 reeglist kinnipidamisega. Seltskonnaga liitub ka Uulust pärit Terje Pill, kes käib maha poole teekonnast ja jutustab kõndimise kõrvalt palju huvitavat.

Loe edasi: MATKASELLID UHLA-ROTIKÜLA RAJAL

RÄÄGI KAASA, MILLE PÕHJAL HINNATA EESTI MEREALA SEISUNDIT

Keskkonnaministeerium ootab kuni 4. juunini kommentaare ja ettepanekuid merestrateegia ajakohastatud seireprogrammile perioodiks 2021-2026.

Pärnu laht. Foto: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]kuidas läheb planktonil, kaladel, hüljestel, lindudel ja merepõhjakooslustel[/pullquote]Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Eda Andresmaa sõnul on kommenteerimisel olev programm varasema seire- ja andmekogumisprogrammi ajakohastatud versioon. Esimest korda koostati mereala seire ja andmekogumise programm 2014. aastal perioodiks 2015-2020, programmi tuleb uuendada iga kuue aasta tagant.

Mereala seire annab selge pildi, kuivõrd tõhusalt täidavad keskkonnakaitsemeetmed oma eesmärki ning kas mere seisund muutub paremaks. Samuti jälgivad seirajad mere seisundit mõjutavaid survetegureid.

Loe edasi: RÄÄGI KAASA, MILLE PÕHJAL HINNATA EESTI MEREALA SEISUNDIT

VÕRU PÄRIMUSTANTSU FESTIVAL LÜKKUB JÄRGMISSE AASTASSE

XXVI Võru pärimustantsu festival lükkub aasta võrra edasi ja toimub 8.-11. juulil 2021.

Rahvatants. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Seoses eriolukorraga riigis ja teadmatusega, kuna taas meie riigipiirid väliskülalistele avanevad, oleme teinud otsuse Võru pärimustantsu festival edasi lükata järgmisesse aastasse.

“Igale Võru pärimustantsu festivalile annavad oma näo sinna kutsutud välisrühmad. Kaasatoodud pärimuse tutvustamine võimaldab näha teisest kultuuriruumist tulevate gruppide pakutavat, õppida teiste rahvaste pärimustantse, elada koos neli päeva festivalimelus. Sellel aastal ei saa juba kutsutud külalisrühmi meie külalislahkes Võrus vastu võtta ja oleme sunnitud neid külla paluma järgmisel aastal. Ilma väliskülalisteta ei ole meie festival enam see festival, mida oleme harjunud nägema ja seetõttu ei ole võimalik sellel suvel festivalipidu pidada”, ütleb MTÜ Võru Folkloorifestival juhatuse liige Priidu Teppo.

Hea festivalipublik, ootame teid taas festivalimelust osa saama aasta pärast juulikuus.

Tiia Must
festivali koordinaator

PEAMINISTER KÜLASTAS ÕPPUST KEVADTORM

Peaminister Jüri Ratas ütles õppust Kevadtorm 2020 külastades, et meie Kaitsevägi on oodatult kõikideks olukordadeks valmis. „Kaitsevägi võttis viiruse puhkedes kasutusele läbimõeldud ja tõhusad meetmed selle leviku tõkestamiseks. Need võimaldasid nii erandlikus olukorras jätkata siiski tõhusat väljaõpet ja iseseisva kaitsevõime arendamist,“ lausus ta.

Peaminister Jüri Ratas külastab Kevadtormi 2020. Foto: Stenbocki maja

Ratas külastas õppuse juhtimispunkti Kaitseväe keskpolügoonil, kus sai 1. Jalaväebrigaadi ülema kolonel Vahur Karuse juhtimisel ülevaate Kevadtormi hetkeseisust ning seal osalevate ajateenijate, tegevväelaste ja liitlaste tegevusest. Lisaks kohtus ta reserviks ettevalmistatava 13. jalaväepataljoni sõduritega ning jälgis lahinglaskmisi.

Loe edasi: PEAMINISTER KÜLASTAS ÕPPUST KEVADTORM

KÄESOLEVAL ÕPPEAASTAL JÄÄVAD PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMI LÕPETAMISEL EKSAMID VABATAHTLIKUKS

Valitsus kinnitas tänasel e-istungil määruse, millega kiitis heaks tänavuse ja järgmise aasta koolide lõpetamise korralduse.

Määrus näeb ette, et üldjuhul 2019/2020. õppeaastal põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel seniseid kohustuslikke eksameid ei toimu.

Gümnaasiumi lõpetajatele, kes soovivad jätkata õpinguid kõrgkoolis, luuakse võimalus sooritada riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena ja matemaatikas. Samuti saab sooritada ühe rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest.

Riigieksamid tuleb sooritada juhul kui on plaanis edasi õppida erialal, millele pääsemiseks seda nõutakse. Näiteks nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis on riigieksamite tulemused vastuvõtutingimuseks enamikul bakalaureuseõppe ja integreeritud õppe õppekavadel.

Tänavu on gümnaasium võimalik lõpetada ka kooliastmehinnetega, mis on vähemalt „rahuldavad“ või „arvestatud“.

Loe edasi: KÄESOLEVAL ÕPPEAASTAL JÄÄVAD PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMI LÕPETAMISEL EKSAMID VABATAHTLIKUKS

KRIIS AITAB SUURPEREDEL ROHKEM VÄÄRTUSLIKKU AEGA KOOS VEETA

Tublisid suurperesid iseloomustabki eelkõige ettevõtlikkus ja laste arengusse panustamine, sõnas Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap, kes korraldab 16. aastat järjest Aasta Suurpere konkurssi.

[pullquote]Laste kasvatamise ja lasterikkuse väärtustamise juures on oluline see, et nii lapsed kui nende vanemad tunneksid, et nende lapsed on Eesti ühiskonda oodatud.[/pullquote]„Meile on see kriis väga positiivselt mõjunud – oleme koguaeg ninapidi koos, teeme koos rohkem asju ja ka vanematena on meis kasvanud motivatsioon panustada rohkem oma lastesse ja kodusse,“ sõnas Aasta Suurpere 2018 tiitli võitnud pereisa Taavi-Aadu Ait, kelle pere on tänaseks kasvanud viielapseliseks. „Tore on näha oma lapsi koos kasvamas ja tegutsemas. Näha, seda kuidas nad oskavad hinnata üksteise tuge ja arvestavad teineteisega. Suurimad raskused on alati seotud ajaga. Kahjuks aega juurde osta ei saa. Mida rohkem teed ning mida rohkem sinu ja su pere ümber toimub, seda kiiremalt aeg läheb. Kahju on, et lapsed kasvavad nii kiiresti ning alati ei jõua piisavalt kõigile tähelepanu pöörata. Teistpidi vaadates on tore avastada, kui suur ja iseseisev mõni neist juba on.“

Aage Õunapi sõnul on sellel aastal konkursile üles seatud juba 36 perekonda, mis on lühikese aja kohta muljetavaldav number. „2018. aastal, kui võitjaks oli perekond Ait Saaremaalt, osales konkursil rekordarv perekondi – 53. Kuid eesmärk ei ole kandidaatide rohkus, vaid et osaleksid väärikad ja erilised perekonnad ning neid saab veel esitada kuni 13. maini.“

Loe edasi: KRIIS AITAB SUURPEREDEL ROHKEM VÄÄRTUSLIKKU AEGA KOOS VEETA

PIIBLIAASTA PIIBLIPÜHA LÄKITUS

Maikuu esimesel pühapäeval tähistatakse koos Ühinenud Piibliseltside, Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute ja kõigi kristlastega piiblipüha, mille puhul Eesti Piibliselts saatis Eestimaa kogudustele läkituse. Täna ja alanud nädalal palvetatakse piiblitöö pärast üle kogu maailma.

Piibli leheküljed. Foto: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]Tänaseks on Piibel tõlgitud 694 keelde, mida räägib 5,7 miljardit inimest.[/pullquote]9. mail tähistame Ühinenud Piibliseltside palvepäeva. Aastal 1946 asutati sel kuupäeval Ühinenud Piibliseltsid. Maailm oli peale Teist maailmasõda varemetes: mitmed riigid olid maailma kaardilt kadunud, paljud inimesed olid sunnitud lahkuma oma kodumaalt, majandus vajas ülesehitamist. Sellises olukorras ühineti, et jagada lootuse sõna maailmale. Oleme täna sarnases olukorras, kus maailm vajab lootust, usku ja armastust.

Piibliseltsid üle kogu maailma teevad täna koostööd, et Jumala Sõna jõuaks iga inimeseni. Tänaseks on Piibel tõlgitud 694 keelde, mida räägib 5,7 miljardit inimest. Piibliseltsid levitasid möödunud aastal üle 400 miljoni Piibli või piibliosa. Viimase viie aasta jooksul on valminud pühakirjatõlked 270 keelde, mida räägib 1,7 miljardit inimest.

Loe edasi: PIIBLIAASTA PIIBLIPÜHA LÄKITUS