MASKITALGUTEL ON VALMISTATUD ÜLE 6000 MASKI

Täna kulmineerus Teeme Ära üle-eestiline maskitalgute algatus „Teeme Eesti viirusest puhtaks!“, mille eesmärk on innustada kõiki eestimaalasi valmistama ja kandma riidemaske. Tänase seisuga toimus kodune maskitegu 281 paigas üle Eesti ning kokku on praeguseks valmistatud 6012 maski.

Maskitegu Tartu loodusmajas. Foto: Teeme Ära
Maskitegu Tartu loodusmajas. Foto: Teeme Ära

Maskitalgud jätkuvad ka järgmisel nädalal ning kõik inimesed on oodatud maske valmistama ja kandma. Oma maskitegusid saab talguveebi märkida veel kuni 10. maini.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et tänavune maskitalgute üleskutse pälvis hea vastuvõtu ning kodune maskitegu toimus paljudes kohtades üle Eestimaa. „Algatus läks igati korda, sest tõi inimeste tähelepanu maskide tegemise ja kandmise vajalikkusele, ühtlasi võimaldas välja näidata, et paljud eestimaalased on ka eriolukorra tingimustes valmis kodanikena võtma vastutust ning näitama, et me hoolime endast, lähedastest ja kogukonnast,“ lausus Tüür.

Tüüri sõnul on inimesed eriolukorrast väsinud ja muutumas hooletuks ohutusnõuete järgimisel. Just seepärast on oluline teadvustada, et maski kandmine on piirangute leevendamise ajal koos teiste ennetusmeetmetega tõhusaim viis, kuidas saame kaasa aidata viiruse täiendava leviku peatamisele ning tavapärase elukorralduse taastumisele. Maski õige kandmise ja hooldamise soovitused leiab talguveebist.

Loe edasi: MASKITALGUTEL ON VALMISTATUD ÜLE 6000 MASKI

HEADE MÕTETE LINNAS SINDIS SÜNDIS UUS LEHT – SINDI PÄEV

„Siin on väikese seltskonna poolt käima tõmmatud Facebooki Sindi Päev, kuhu võib postitusi teha igaüks, kes tunneb ennast Sindi kogukonna liikmena või sõbrana,” kirjutavad algatajad selgituseks mõttele, mis läks seoses Sindi linna 82. sünnipäevaga üleöö kiiresti idanema.

Piirkondliku veebilehe kaanefoto kuvatõmmis. Kujundaja Kaur Kasemaa
Piirkondliku veebilehe kaanefoto kuvatõmmis. Kujundaja Kaur Kasemaa

Eestvedamise võtsid enda peale Sindi gümnaasiumi õpilased Kristiina Anufrieva ja Kaur Kasemaa. Kaur tegi kujunduse ja kaanefoto ning mõtles välja tunnuskujundi. Logol näeb kahte suurt kirjatähte – S ja P – puna-sinistes Sindi lipu värvides.

Loe edasi: HEADE MÕTETE LINNAS SINDIS SÜNDIS UUS LEHT – SINDI PÄEV

EESTI TOIDUPIIRKONNA TIITLI VÕTAVAD ÜLE HAAPSALU JA LÄÄNEMAA

Alates maikuust võtab Haapsalu ja Läänemaa Vana-Võrumaalt üle Eesti toidupiirkonna tiitli, millega algab Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta.

Maitsete aasta 2020. Fotod: Urmas Saard / Külauudised
Maitsete aasta 2020. Fotod: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]meie juures saab privaatselt ja mugavalt nautida esimesi sooje ilmasid[/pullquote]„Läänemaa püüab üllatada oma külalisi aasta vältel erinevate maitseelamustega. Kiideva külaprouade retsepti järgi tehtud kilurullid on saanud presidendi vastuvõttude lahutamatuteks kaaslasteks. Mis on petiemand või voosihaps, seda peab tulema ise Läänemaale uurima,“ ütles Kodukant Läänemaa tegevjuht Kaja Karlson. „Meie juures saate tutvuda nii traditsiooniliste kui ka trendikate maitsetega populaarsetes kohvikutes, üritustel, talutoodetena või retseptidena kaasa,“ lisas Karlson.

Loe edasi: EESTI TOIDUPIIRKONNA TIITLI VÕTAVAD ÜLE HAAPSALU JA LÄÄNEMAA

TEEME ÄRA MASKITEO FACEBOOKI OTSEÜLEKANNE ALGAB KELL 12.00

Laupäeval, 2. mail kulmineerub Teeme Ära talgupäeva meeskonna üleriigiline maskitalgute algatus „Teeme Eesti viirusest puhtaks!“, mis kutsub üles kõiki eestimaalasi valmistama ja kandma riidemaske.

Maskitalgute kaart seisuga 01.05.2020

Eriolukorra piirangute leevendamise ajal on see koos teiste ennetusmeetmetega tõhusaim viis, kuidas saame igaüks kaasa aidata koroonaviiruse täiendava leviku peatamisele ning tavapärase elukorralduse taastumisele. Teeme Ära kodulehel on praeguseks kirjas juba suur hulk maskitegusid ja maske, kuid iga soovija saab oma maskiteo kirja panna kuni 10. maini. Homset maskiteo otseülekannet ja muud melu saab jälgida talguveebis  ja sotsiaalmeedias alates kl 12.00.

Loe edasi: TEEME ÄRA MASKITEO FACEBOOKI OTSEÜLEKANNE ALGAB KELL 12.00

GRIPPI HAIGESTUMINE ON LANGUSES, AGA HOOAEG POLE VEEL LÕPPENUD

Terviseameti teatel on gripi tõttu hospidaliseeritud inimeste arv kolme viimase gripihooaja madalaim.

Foto: Urmas Saard / Külauudised
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Möödunud kuu eelviimasel nädalal ehk perioodil 20.-26. aprillil pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2073 inimest, haigestunutest 18,7 protsenti olid lapsed.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul on haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse langustrendis, võrreldes eelnenud nädalaga vähenes haigestumus 40 protsendi võrra. Grippi haigestumus püsis stabiilsena.

Sadikova sõnul pole gripitaolistesse nakkustesse haigestumine jõudnud veel foonnäitajani langeda. „Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu ehk sentinel-seire kaudu registreeritud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks,“ ütles Sadikova.

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel hospitaliseeriti eelmisel nädalal gripi tõttu kaks inimest.

Loe edasi: GRIPPI HAIGESTUMINE ON LANGUSES, AGA HOOAEG POLE VEEL LÕPPENUD

POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED VAJAVAD TAASTAMIST JA HOOLDUST

Keskkonnaameti teatel saab liigirikaste poollooduslike koosluste säilimisele kaasa aidata iga maaomanik, kelle kinnistul see asub. Riik toetab kaitsealadel paiknevate poollooduslike koosluste taastamis- ja hooldustöid.

Kabli rannaniit. Foto: Urmas Saard
Kabli rannaniit. Foto: Urmas Saard

[pullquote]et liigirikkust säilitada või tõsta, tuleb alasid pidevalt hooldada – niita ja karjatada[/pullquote]Poollooduslikud kooslused, rahvakeeli ka pärandkooslused, on looduslikud rohumaad, kus mitmekesine elustik on kujunenud pikaajalise karjatamise ja niitmise tulemusena. Eestis peamiselt levinud kooslused on puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud, puiskarjamaad.

Eestile omase elustiku ja maastiku säilitamiseks tuleb poollooduslikke kooslusi taastada ja hooldada. Taastamistegevustena toetab riik võsaraiet, pilliroo eemaldamist, puude liituvuse vähendamist ning karjaaedade rajamist. Taastamistoetust saab maaomanik või rentnik taotleda Keskkonnaametilt 22. maini 2020, esitades selleks taotluse.

Loe edasi: POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED VAJAVAD TAASTAMIST JA HOOLDUST

TÄNA ALGAS 38. TARTU MAASTIKUMARATONI VIRTUAALJOOKS

Reedel startis 17. maini kestev Tartu Maastikumaraton, traditsiooniliselt Baltikumi suurim murdmaajooks, mis tänavu toimub kujunenud olukorrast tingituna virtuaaljooksuna. Samuti said hoo sisse põhidistantsidega paralleelselt käivad lastejooksud.

2019. aasta Tartu Maastikumaraton. Foto: Adam Illingworth
2019. aasta Tartu Maastikumaraton. Foto: Adam Illingworth

[pullquote]Samal perioodil saavad ka Tartu Maastikumaratoni väiksemad osalejad end proovile panna virtuaaljooksul.[/pullquote]Virtuaalsel maastikumaratonil on valikus Tartu Maastikumaratoni neli traditsioonilist distantsi: 42, 24, 10 ja 5 km. Koht, kus valitud pikkusega jooksu- või kõnniring teha, jääb iga osaleja enda otsustada. Selleks sobivad nii Tartu Maastikumaratoni tähistatud rajad Otepää ja Elva vahel, aga ka muud osalejale endale kõige mugavamad metsa- ja linnatrassid tema kodupaigas.

Valitud distants tuleb läbida kahe nädala jooksul vahemikus 1.–17. mai ning saata oma jooksulogi korraldajatele. Detailse info logi saatmise kohta leiab SIIT.

Loe edasi: TÄNA ALGAS 38. TARTU MAASTIKUMARATONI VIRTUAALJOOKS

LOODUS- JA KESKKONNAHARIDUSKESKUSTELE ELLUJÄÄMISE TOETUSED

Valitsus otsustas jagada loodus- ja keskkonnahariduskeskustele 150 000 eurot, sest seoses koroonaviiruse leviku ja eriolukorraga ei ole olnud keskustel võimalik õppeprogramme läbi viia.

Pernova hariduskeskus Pärnus. Foto: Urmas Saard
Pernova hariduskeskus Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 8000 eurot.[/pullquote]Koroonaviirusest tekkinud eriolukorra tõttu on loodus- ja keskkonnahariduskeskused pidanud oma tegevusi ümber korraldama, mis sisuliselt on tähendanud uste sulgemist. Keskkonnaminister Rene Kokk peab oluliseks, Eestis vajalikku mitteformaalset keskkonnaharidust pakkuvad keskused jätkaks oma tegevust vähemalt sama kvaliteediga ka pärast eriolukorra lõppu. „Eriolukord on veenvalt näidanud, et inimeste huvi looduses viibimise vastu on hüppeliselt kasvanud. Kui on võimalus piiranguid leevendada ja lõpuks sootuks kaotada, siis võib eeldada, et suureneb tung ka keskkonnaõppeprogrammides osalemiseks,“ lisas Kokk.

Loe edasi: LOODUS- JA KESKKONNAHARIDUSKESKUSTELE ELLUJÄÄMISE TOETUSED

SINDI VIIEKÜMNENDAST JUUBELIST TÄNASE TÄHTPÄEVANI

President Konstantin Päts otsustas 1938. aastal Eesti haldusjaotust lihtsustades kaotada alevid ja nimetada need linnadeks. Nii sai 1. mail 82 aastat tagasi ka Sindi alevist linn, mida taheti tänavu jällegi suurejooneliselt avaliku üritusega tähistada. Seda on läbi aegade erineval viisil tehtud, kuid käesoleval korral jääb riigis kehtiva eriolukorra tõttu varem kavandatu olemata.

Selles teadmises tekkis mõte valikuliselt meenutada Sindi linna sünnipäeva pidustusi ja asjalikke ettevõtmisi, mis võibolla ongi juba mõnes üksikasjas hakanud mälus tuhmuma.

Loe edasi: SINDI VIIEKÜMNENDAST JUUBELIST TÄNASE TÄHTPÄEVANI