veebruar 2015 Archives

Külavanem tähistab vabariigi aastapäeva harrastustruppide esindajatega

Avinurme suveteatri esindajad mängisid teatrifestivalil "Tädi Brasiilias" — Avinurme suveteatri esindajad mängisid teatrifestivalil “Tädi Brasiilias”

Homme, 24. veebruaril korraldab Viljandimaal Suure-Jaani vallas paikneva Kuhjavere küla külavanem Romeo Mukk traditsioonilise vabariigi aastapäeva vastuvõtu, kuhu tänavu kutsub Kuhjavere Külateatrite festivalil osalenud truppide esindajad.

Kuueteistkümnendat korda toimuval Kuhjavere külavanema vastuvõtul on alati kindel rõhuasetus. “Nii arvasime, et seekord võiks keskenduda festivaliteemale. Selle sündmuse õnnestumise peamine eeldus on ju näitetruppide entusiastlik kaasalöömine, ” ütles Rome Mukk.

“Kutsed saatsime viis kuni kümme korda Kuhjaveres esinenud truppidele, mida kokku üheksa. Kindla vastuse on seni andnud tulemiseks Avinurme Suveteatri, Sulbi külateatri, Sonda näiteringi ja Tänassilma rahvamaja näiteringi esindused. Lisaks loomulikult oma küla ja seltsi inimesed,” märkis Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk. “Kindlasti räägime teatrifestivali tulevikust. Korraldajad on huvitatud arvamustest, kuidas nähakse festivali sisu ja korraldust väljastpoolt, kas oodatakse muutusi, ehk on mingeid vahvaid ideid, ” lisas ta.

Romeo Muki sõnul on kuhjaverelastel väga hea meel, et teatrifestivali patrooni Kalju Komissarovit tunnustati elutööpreemiaga. “Kutsusime Komissarovit mõistagi külavanema vastuvõtule. Erinevate kohustuste ühele päevale langemise tõttu ta ei saa osaleda, kuid palus kõiki tervitada ja ennast meie teratrialaste plaanidega kursis hoida. Usume, et näeme Kalju Komissarovit jätkuvalt külateatrite festivalil,” lausus külavanem.

Jaan Lukas

Vinni vald kingib uutele vallakodanikele nimelised hõbelusikad

Täna, 21. veebruaril toimub Pajustis Vinni vallamaja saalis lusikapidu, kus Vinni vallavanem Toomas Väinaste kingib 45 beebi vanematele nimelised hõbelusikad. Vallavanem Toomas Väinaste sõnul jääb nimeline hõbelusikas last saatma kogu eluks ja meenutama talle tema koduvalda. Tänavuse lusikapeo saalikujunduse, väikese kontserdi ja peopiruka valmistas ette Vinni Lasteaed “Tõruke”. Üritust jääb meenutama ühispilt.

Vinni vald oma valla beebidele kinkinud nimelisi hõbelusikaid juba aastast 2004.

Hilje Pakkanen

Igas inimeses on natuke pagarit ja saviehitajat

Igas inimeses on natuke pagarit ja saviehitajat – on öelnud Khuda Dad, Afganistaanist pärit, Saksamaal elanud ja töötanud saviehitusmeister.
Tuleb tunnistada, et neis kahes tegevuses- toiduvalmistamises ja saviehituses on palju sarnast (mikserid, segamine, keskendumine, retseptid, tunnetus, õige konsistentsi tabamine jne).
12-15. märtsini saab Moostes süveneda savikrohvi hinge-ellu – õppida tundma savikrohvide teoreetilist ja praktilist poolt.
Koolitajateks on Eesti parimad oma ala asjatundjad: Marko Kikas & Mikk Luht (Saviukumaja OÜ), Sven Aluste (MTÜ Equilibre), Silver Meejärv (Rolite OÜ), Lemmo Randoja (LR-RAK Oy), Anvar Valge (A-Viimistluse OÜ), Knut Klais (Loodusehitus OÜ), Andrus Needo (Roffi OÜ).
Koolitust tutvustades tasub ära mainida, et 14 ettevõtet-partnerit kuuest Euroopa riigist ühendasid oma jõud, et töötada välja kutseõppe programm savikrohvi kasutamiseks sisekujunduses. NCPP (Northern Clay Plaster Project) projekti raames tõlgiti ja kohandati savikrohvi kutseõppe programm ka eesti keelde. Kursus on kujundatud moodulitena ja seetõttu on seda kergem sobitada erinevate Euroopa riikide kutseõppe nõuetega vastavaks.
Esimesel koolitusel antakse põhjalik ülevaade savi ja savipinnase kasutamisest, selle ökoloogilisest potentsiaalist, savikrohvimise spetsiifikast ja võimekusest hinnata ning paigaldada savipinnasest tehtud tooteid asjakohaselt.
Võib vist üsna julgelt väita, et tegemist on Eesti ajaloo seni kõige põhjalikuma avalikkusele suunatud savikrohvi koolitusega – kas Sina soovid olla esimeste seas?
Koolitus toimub Mooste Mõisa Restauraatorite kojas, Savikojas.
Programm on üleval siin: http://saviukumaja.ee/koolitused/savikrohvi-koolitus-m1-2015

Info ja registreerumine: kerti@saviukumaja.ee

Jõgeva linna aumärgi pälvinud juuksur Maie Valmsenil on pühade eel kiired tööpäevad

Staažikal Jõgeva juuksuril Maie Valmsenil on praegu iseäranis töörohked päevad. Paljud naised ja tütarlapsed tellivad Vabariigi aastapäeva tähistavaks sündmusteks soengu just temalt. Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud vastuvõtul tunnustas Jõgeva linnavalitsus teenekat teenindajat Jõgeva linna aumärgiga.

“Loodan, et jõuan ikka kõik soovijad ära teenindada, kes iseseisvuspäeva eel mu juuksuritoolile aja rerserveerinud. Tööd on aga tõesti palju, ” ütleb Valmsen, kes töötab Jõgeval juuksurina juba 45 aastat. “Pühade ja ka Eesti Vabariigi aastapäeva puhul sobivad eriti hästi pidulikuma ja väärikama väljanägemisega soengud, näiteks lokid. Mõistagi sõltub palju kliendi isikupärast, sest soeng peegeldab ka individaalsust,” arvas Maie.

“Kui juuksuri juurde minna, siis võimaluse korral eelistan ikka Maie Valmsenit. Ta on oma ala professionaal ja sõbralik suhtleja ja nõuandja,” ütles Torma vallasekretär Tiina Leeben, kes oli tulnud soengut tegema Sadala Külade Seltsi rahvamajas toimuvaks Iseseisvuspäeva vastuvõtuks.

“Meeldib, et meie linnas on oma tööd tundev ja armastav inimene, kelle teenuse järele pidevalt nõudlus. Tean, et Maie Valmseni juures käivad juukseid lõikamas kliendid Jõgevamaa paljudest paikadest ja vahel ka kaugemalt. Mõneti kahju, et Maie vaid naistejuuksur on, tean et paljud härrasmehed sooviksid tema kätte oma pea usaldada,” ütles Jõgeva linnapea Aare Olgo.

Jaan Lukas

Lapsed saatsid joonistuskonkursile tuhat võistlustööd

Võidutöö, mille joonistas kuueaastane Lota-Liisa Kivipalu.

ETV2 koos saatega “Lastetuba” korraldas lastele joonistusvõistluse “Minu Eesti sünnipäev”, millest osavõtt oli tähelepanuväärselt suur. Võistlusele saadeti ligi tuhat joonistust, kõige noorem osaleja oli vaid aastane ja kõige suurem 13-aastane.

Laste joonistusi näitab ETV2 oma teleprogrammis. “Joonistusi saadeti üle Eesti Kõpust Iklani. Võistluses osales ka 31 lasteaiarühma, kooliklassi ja kunstiringi. Kõige kaugemalt jõudis töö meieni Hispaaniast,” kirjeldas ETV 2 peatoimetaja Marje Jurtšenko.

Enamasti joonistati koosolemist perega – lipuheiskamisele minekut, paraadi vaatamist kodus või linnas, söömist pere seltsis ja presidendi vastuvõtu vaatamist televiisorist. Joonistati presidenti ja presidendi vastuvõttu. Korraldajatel oli rõõmustav lugeda paljude laste arvamusi, et neile väga meeldib Eesti elada ja et nad on siin õnnelikud. Joonistusvõistluse peaauhind on perepääse teaduskeskusesse AHHAA, lisaks loositi “Lastetoa” otsesaates välja veel palju toredaid auhindu.

Parimad joonistustööd hakkavad ETV2 eetris jooksma videoklippidena, lisaks valitakse osa pilte Kadrioru lastemuuseumisse Miia-Milla-Manda ja Kalamaja lastemuuseumisse Miiamilla, kus näitus avatakse täna, 21. veebruaril. Näitusetööde autorite nimed on kirjas ETV2 Lasteekraani kodulehel ja ETV2 Facebooki lehel.

Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Leelo Tungal

Valitsus otsustas määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna Leelo Tunglale „aastakümneid kestnud oskusliku sõnaseadmise eest rohketes algupärastes ja tõlkelistes luule- ja proosateostes, õpetajatöö ning eesti keele õpperaamatute eest, Hea Lapse toimetamise, laulupeoidentiteedi kujundamise ja „seltsimees lapse“ meenutuste eest“.

Leelo Tungal on rohkete luule- ja proosaraamatute autor, ta on kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikalitekste. Ta on töötanud õpetajana, olnud ajakirja Hea Laps toimetaja 21 aastat, selle algusest peale. Leelo Tungal on koostanud populaarse aabitsa ning emakeelelugemikke, viisistatuna on tema tekstid jõudnud laulupidude armastatuimate palade hulka. Leelo Tungla keelekasutus on nauditav ja toetub eesti keele vormi- ning tähendusvõimaluste ja –nüansside põhjalikule tundmisele.

Wiedemanni keeleauhinna üleandmine toimub 23. veebruaril kell 15 Tartu Ülikooli aulas.
Auhinna suurus on 32 000 eurot.
Aire Koik

Prima Vista filmikonkurss otsib koolinoorte abiga Eesti looduse metsikust

Kirjandusfestival Prima Vista kuulutas välja 8.–12. klassi õpilastele suunatud lühifilmikonkursi „Metsik Eesti loodus“, mille abil uuritakse, kas Eesti loodus peidab endas metsikumat poolt või mitte.
Sõnu „Eesti loodus“ ja „metsik“ ei kasutata üheskoos tihti – seega antakse koolinoortele ülesanne märgata ja vaadelda end ümbritsevat keskkonda ning otsida sealt midagi erilist ja tavapäratut.
Konkursi projektijuht Annika Markson ootab noortelt loomingulist lähenemist. „Võistlustöö ei pea olema tingimata reaalse looduse kajastus. Kui otseselt loodusest midagi metsikut ei leia, siis võib pilgud pöörata ka näiteks ilukirjandusse ning visualiseerida mõne eesti autori looduskirjeldust; samuti võib näidata oma kujutust tuleviku Eesti keskkonnast. Konkursi teemat annab tõlgendada väga erinevalt ning ma julgustan osavõtjaid kasutama oma loovust,“ kommenteeris Markson.
Konkursile oodatakse kuni 10-minutilisi filme vabalt valitud žanris, video suurus peab olema vähemalt 720p. Osaleda saab nii üksi, paaris kui ka kolmeliikmelise võistkonnana. Osalemiseks tuleb registreeruda hiljemalt 6. aprillil aadressil http://goo.gl/forms/iBQRMfAOcS. Videote esitamise viimane kuupäev on 13. aprill 2015.

Võitjad kuulutatakse välja 5. mail Tartu Elektriteatris, auhinnad on välja pannud ajakirjad Eesti Loodus ja Loodusesõber, Tartu Elektriteater ning Prima Vista.
Parimaid filme näidatakse ka selleaastasel roheliste rattaretkel „Kuidas elad, Haanjamaa?“, mis toimub 15.–17. mail.
Henri Kõiv

Eesti ohustatud liikide punast nimestikku hakatakse uuendama

Eesti on tänapäeval koduks hinnanguliselt 35 000–45 000 taime-, seene- ja loomaliigile. Riigi väikest pindala arvestades on Eesti oma laiuskraadil üks liigirikkamaid piirkondi, kus on arvukalt esindatud ka mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike.

Looduskaitse arengukava järgi on liigikaitse tulemuslikuks korraldamiseks vajalik järjepidev ja süsteemne hinnangute ülevaade Eesti liigilisest mitmekesisusest ja liikide ohustatusest. Ohustatuse hindamine peab toimuma pideva protsessina, mille tulemusel on meil ajakohased teaduslikud ülevaated liikide ohustatusest ehk punane nimestik.

Ohustatuse hindamise aluseks on ühtne rahvusvaheline teaduslikel alustel põhinev metoodika, mille on välja töötanud Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN). Punaste nimestike puhul on oluline nende usaldusväärsus ja hindamise läbipaistvus, sest ainult sel moel saab neid kasutada liikide kaitse korraldamisel. Punase nimestiku koostamiseks moodustas keskkonnaminister koordineeriva juhtrühma, kuhu kuuluvad nii teadlased kui riigiasutuste esindajad.

Punase nimestiku ajakohastamise protsess käivitati sel neljapäeval, kui toimus seminar, kus tutvustati lähemalt punase nimestiku uuendamise projekti tegevust. Ühtlasi tähistati seminariga ka Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) Punase Raamatu 50. aastapäeva.

Annika Remmel

Eesti noor sõidab esseekonkursi võidureisile Keeniasse

Täna, ülemaailmse sotsiaalse õigluse päeval, kuulutati välja arengukoostööteemalise esseekonkursi võitja, kelle preemiaks on reis Keeniasse. Teist korda toimunud konkursi võitjaks nimetati Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilane Kirsti Viljamaa, kelle töö lahkab üksikisiku võimalusi maailma mõjutamiseks. Kirsti sõidab Keeniasse juba mõne nädala pärast, kevadisel koolivaheajal.

Esseekonkursist võttis osa 21 õpilast üle Eesti, kes kirjutasid teemadel “Elu maakeral aastal 2050 – pärast saavutatud (või saavutamata) kestliku arengu eesmärke“ ja “Mida mina saan teha, et maailm oleks jätkusuutlikum ja õiglasem?”. Žürii liikmete sõnul olid tööd läbivalt kõrge tasemega, kuid Kirsti Viljamaa võidutöö tõusis esile tänu oma heale aruteluoskusele ning väga laiadele teadmistele maailmast toimuvast. Parima essee kirjutajana on Kirstil võimalus märtsis sõita Keeniasse tutvuma MTÜ Mondo projektidega Nairobis Kibera slummis ning Lääne-Keenias Shianda külas.

“Kõige tähtsam on suhtumine. Kui keegi küsib, kuidas oleks võimalik maailma muuta, vastaksin talle, et kõigepealt on vaja uskuda sellesse, et maailma on võimalik muuta. Ümbritseva suhtes tuleb olla uudishimulik ja avatud. Probleemidesse ei tohi suhtuda ükskõikselt ning aitama peab sisemisest vajadusest,” kirjutab Kirsti oma võiduessees, “kui eksisteerib tõeline tahe aidata, siis on alati olemas võimalusi aitamiseks.” Loe edasi: Eesti noor sõidab esseekonkursi võidureisile Keeniasse

Elron sõidutab kõik soovijad Presidendimatkale

Seoses järgmisel laupäeval toimuva XII Presidendimatkaga saadab Elron hommikust Tallinn-Aegviidu ja õhtust Aegviidu-Tallinn reisi teenindama pikema koosseisu, lisaks on presidendimatkalistele sõit tavapärasest oluliselt soodsam.

„Selleks, et ära teenindada kõik matkata soovijad, teenindame 28. veebruaril reisi nr 406, mis väljub Tallinnast kell 10:24, ning reisi nr 421, mis väljub Aegviidust kell 16:20, tavapärasest pikemate koosseisudega,“ ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. „Lisaks pakume nimetatud väljumistele eripiletit – edasi-tagasi reis maksab märksõna „Presidendimatka pilet“ ütlemisel kokku vaid 3 eurot tavapärase 5.60 asemel.“ Eripiletit saab Ronnie Kongo sõnul osta vaid ülalmainitud väljumistele ning ainult rongist, muud soodustused selle pileti ostmisel ei kehti.

„Koostöö Elroni ja tema eelkäija Elektriraudteega ulatub aastate taha ning loodetavasti jätkub ka tulevikus, täna igatahes tundub, et see huvi on mõlemapoolne,“ sõnas üks XII Presidendimatka korraldajatest Alari Kirt. „Tuleval laupäeval toimuv Presidendimatk on järjekorras juba kaheteistkümnes, seega võib öelda, et oleme koos Elroniga osalenud ühe tervise- ja keskkonnasõbraliku traditsiooni loomises.“ Loe edasi: Elron sõidutab kõik soovijad Presidendimatkale

Laupäeval toimub Nõmmel kalafestival

Sel laupäeval, 21. veebruaril on Nõmme spordikeskuses (Külmallika 15a) suur perepäev «Nõmme kala 2015», kus tegevust jagub kõigile, toimub kontserte ja põnevaid võistlusi. Sissepääs üritusele on tasuta.

Nagu ütleb ürituse nimigi «Nõmme kala 2015», on perepäeva keskmes kalad ja kõik selle teemaga seonduv. Kohale tuleb mitu põnevate kalaroogade valmistajat, nende seas ka Kaarel ja Vladislav Koržets oma eksklusiivse kalakõrtsiga.

Perepäeva keskmes on kell 12 algav suur kalagrillimise võistlus-show, kus võistlustulle astuvad kõigile tuntud näod – nende seas Silver Laas, Rosanna Lints, Allar Levandi, Marilyn Jurman jt. Korraldajate sõnul on tegemist tõsise, aga humoorika võistlusega. Kalad võetakse otse basseinist. Karmi, kuid õiglase žürii silma all peavad võistkonnad sellest kalast valmistama maitsva roa.

Lisaks toimub terve päev põnevaid mitmevõistlusi, kohal on saunabuss, keha saab jahutada jääaugus. Muusikalise poole eest kannavad hoolt ansambel Kukerpillid ja Hit FMi DJd. Ka lastele on erinevaid võistlusi. Mart Poomi eestvedamisel korraldab Nõmme United lastejalgpalli, samuti saab proovida hokit, taldrikugolfi ja muud põnevat.

„Nõmme kala 2015“ ajakava:

10.00 hommikukohv, maitsvad kalaroad, köetud saunad ja uksed avab Koržetsite kalakõrts
11.00 „Nõmme kala 2015“ ametlik avapauk
11.15 talisuplejad, mitmevõistluste start
11.25 Paf-i bingo
12.00 grillimise võistlus-show
14.00 „Vanad Kalad“ – Kukerpillid
14.30 mitmevõistlused – osaleda võivad kõik! Toimuvad erinevad teatevõistlused, kalaküpsetamine, augupuurimine jne
15.00 Kukerpillid
15.30 autasustamine
16.00 Hit Fm-i DJ mängib muusikat

Lisaks toimub lasteprogramm. Rohkem infot ürituse „Nõmme kala 2015“ Facebooki lehelt https://www.facebook.com/events/705985656185933/.

Allikas: Nõmme Linnaosa Valitsus

Lammutustoetus aitab eluohtlikest majadest lahti saada

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi tunnustas riigi plaani läbi sihtasutuse KredEx toetada rahaliselt lagunenud hoonete lammutamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi mulluse uringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist. Näiteks Valgamaal on probleemseid kortermaju 108, neist enamik Valga linnas. Kohtla-Järvel on seis sama kurb: 42 kortermaja on hullus seisukorras.

“Lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks. Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, pudenevatest tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad viia tervisehädadeni. Lagunevates majades võtavad platsi eluheidikud või rüüstavad neid vandaalid,” hoiatas Mardi.

Mardi sõnul on kortermajade tühjenemine regionaalprobleemide otsene tagajärg: piirkonnas on vähe töökohti, seetõttu jääb rahvast vähemaks ning noori juurde ei tule, elanikkond vananeb. “Tegemist on aga nõiaringiga – mõnes piirkonnas ei leidu kinnivarale aga ostjat isegi mitte sümboolse hinna eest,” nentis Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Allikas: Eesti Korteriühistute Liit

EMSL: kas 16-aastane noor on valimiseks küps?

EMSL kutsub arutlema selle üle, kas 16-aastased on valimisteks küpsed või mitte, 26. veebruaril kell 16-18 Kamahouse’is.

Valimisea langetamine on vaid uue Riigikogu koosseisu heakskiidu kaugusel. Noorte sotsiaalne ja poliitiline osalus vajab kaasamõtlejaid, kuna õhus püsib endiselt võtmeküsimus: kas 16-aastane noor on piisavalt küps, et valida? Mida saame teha ning mida juba teeme selleks, et tõsta noorte sotsiaalset ja poliitilist pädevust?

Esmalt tutvustavad oma argumente ja seisukohti noorpoliitikud Anti Haugas Reformierakonnast ja Linda Eichler IRList, Heiki Haljasorg Eesti Ühiskonnaõpetajate Seltsist, Triin Bõstrov Eesti Noorteühenduste Liidust ning Maris Jõgeva Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidust. Seejärel saab ühiselt jagada oma edukaid projektikogemusi noorte harimise vallas, mõtiskleda vabakonna projektide kitsaskohtade üle ning teha ettepanekuid kodanikuhariduse parendamiseks. Kuulatakse ära ka noorpoliitikute mõtted vabakonna tegevuse toetamisest tulevikus.

Üritus on tasuta.
Oma tulekust anna teada Kristiina-Mariale kristiinamaria@ngo.ee hiljemalt homme, 20. veebruari südapäevaks!

Kuidas käituda pärast traumat või haigestumist välismaal?

If Kindlustus annab nõu, kuidas käituda pärast traumat või haigestumist välismaal.

Õnnetus reisil olles võib meid tabada kõige ootamatumal moel ilma, et me ise selle juhtumises süüdi oleksime. Toome siinkohal välja riigid, kus enim õnnetusi juhtub ning lihtsad juhised õnnetusejärgse asjaajamise kohta välismaal koos Väliministeeriumi kommentaariga.

Inimese tervisega seotud probleemide korral võib kohapealne ravi olla möödapääsmatu. Haiguse puhul piisab üldjuhul mõnepäevasest kuni nädalasest ravist, õnnetuse tagajärjel saadud traumad nõuavad sageli aga pikemaajalisemat ravi.

Möödunud aastal andsid Ifi kliendid haigestumistest ning traumadest välismaal teada 1426 korral, kõige rohkem vajasid inimesed meditsiinilist abi soojamaa riikides. Eelmise aasta raskeim õnnetus juhtus Austrias, kus Ifi klient kukkus suusatamisel ning tema ravi läks maksma 26 984 eurot. Toome siinkohal välja 5 riiki, kus 2014 aastal juhtus enim õnnetusi: Belgia (167 juhtumit), Austraalia (138), Türgi (125), Tai (117) ning Egiptus (102).

Kuidas käituda pärast traumat või haigestumist, kui sul on olemas reisikindlustus?

Loe edasi: Kuidas käituda pärast traumat või haigestumist välismaal?

Haanja valla külade vahelised talimängud Plaanil

Lääne maakonna vabariigi aastapäeva vastuvõtust tehakse taaskord otseülekanne

20. veebruaril toimub Lääne maavalitsuse, Haapsalu linna ja Läänemaa Omavalitsuste Liidu ühine vabariigi 97. aastapäevale pühendatud vastuvõtt Haapsalu kultuurikeskuses.

Üritus on küll kutsetega, kuid selle toimumisest on taaskord otseülekande vahendusel võimalik kõigil osa saada. Ülekanne algab kell 18.30, kontsertaktus, mille lavastajaks on Ulrika Grauberg ning mis on pühendatud muusika-aastale, algab kell 19. Pärast seda keskendub ülekanne peomelule, samuti on võimalik näha intervjuusid erinevate külaliste ja esinejatega.

Otseülekannet saab näha siit!

Kadrina Saunaklubi tähistab EV aastapäeva

Teisipäeval, 24. veebruaril algusega kell 17 korraldab Kadrina Saunaklubi oma presidendi vastuvõtu Tristvere kohvikus – vastu võtab Kadrina Saunaklubi president Ülo Kais.

Vabapääs kõigile aatelistele pidulistele, igale tulijale pits viina ja eriline sakusment!

Otepää on valmis Euroopa Saunamaratoniks

22. veebruaril 2015 kell 12.00-17.00 toimub kuues Euroopa Saunamaraton Otepää piirkonna saunades. Kirja on ennast pannud üle 200 võistkonna, osalevad ka välisvõistkonnad.

Saunamaratoni peakorraldaja, Otepää kultuurijuht Sirje Ginter ütles, et Otepää ja saunaomanikud on valmis Saunamaratoniks. “Lisaks piirkonnas olevatele saunadele on ka Otepää Keskväljakul haagissaunad, kümblustünnid, on riigimeeste saun ja näidatakse maailma esimest täispuhutavat sauna,” rääkis Sirje Ginter. “Huvilistel on võimalus keskväljakul, nö raja ääres, nagu Tartu Maratoni puhul, saunamaratoonlastele kaasa elada.” Sirje Ginter lisas, et sellel päeval liigub Otepää piirkonna teedel tavapäraselt rohkem autosid, korraldajad paluvad kõikidel olla ettevaatlik ja tähelepanelik.

Saunamaratoni peauhinnaks on OÜ Lemmikmees kümblustünn, naiste parimale OÜ Stylewood kümblustünn. Lisaks sellele panevad välja oma auhinnad Kakulaane Puhkemaja, Karupesa hotell, Andu Puhkekeskus, Bernhard SPA, Kunstimäe Puhkemaja, Mr Jakobi restoran, TV Reporter, OÜ Peotünn ja OÜ Rendi mind. Lisaks sellele valitakse kolm populaarsemat sauna, mis saavad peale au ja kuulsuse ka küttepuid Otepää valla poolt.

Loe edasi: Otepää on valmis Euroopa Saunamaratoniks

Ehtne ja huvitav Eesti Mooska talus Haanjamaal

Meenutagem, et 2014.a. novembris Pariisis toimunud UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee istungil otsustati kanda Vana – Võromaa suitsusaunakombestik UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja. Taotluse selleks esitas Eesti riik UNESCOle 2013. a.

Selle saavutuse taga on paljude tublide inimeste mitu aastat kestnud entusiastlik töö. Külli Eichenbaumi ja Eda Veeroja panust hinnati koguni Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiaga.

Maailmapärandi nimekirjas olek tähendab ennekõike vastutust ja hoolt, et pärimus ei kaoks.

Eda Veeroja Mooska talu Haanjamaal edendab suitsusaunakultuuri, talu pakkus Eesti Maaturismi Ühingu EHE märgise (Ehtne ja Huvitav Eesti) konkursile välja kaks turismitoodet: Vana – Võrumaa suitsusauna vaimset pärandit tutvustava ekskursiooni ja saunaskäigu Mooska traditsioonilises Vana – Võrumaa suitsusaunas. Mõlemad paketid said EHE märgise, Võrumaalt veel Setomaa Turismitalo Seto söömaaeg, mis esindab seto kultuuri. Kokku omistati märgis 15 turismiettevõtte pakettidele üle Eesti.

Paberil on ametlikult kirjas, et tegu on turismitootega, ometi tahaks turismis kasutada mõnd muud määratlust – elamus, emotsioon, tunne… Just seda läheb külaline saama ja nautima. Mooska talu suitsusaunades on see elamus tõeliselt kuum ja ka maitsev, sest Mooska talus pakutakse külalisele saunas traditsioonilisel viisil suitsutatud liha, mida on võimalik ka osta. Saunaskäik Mooska talus ei ole pelgalt ihu kasimine, see on ka hinge harimine ja puhastamine. Siit lahkutakse argipäeva heas meeleolus ja uue energiaga.

Tunnistused EHE märgise omistamise kohta anti üle 14. veebruaril 2015 Tallinnas rahvusvahelisel turismimessil Tourest. Vaata: www.mooska.ee

Siiri Toomik

Uuring “Eesti kogukondade hetkeseis 2014” sai kaante vahele

Kaante vahele on saanud alates kevadest küpsenud linna- ja külakogukondi kaardistav uuring “Eesti kogukondade hetkeseis”.

Teoreetilise taustauuringu, fookusgruppide ning ankeetküsitluse põhjal sündinud uuringuraport annab ülevaate kogukondade hetkeseisust nende endi pilgu läbi ja kogukonnamõiste kasutusest üldises retoorikas (aga eelkõige riiklikes arengukavades) ning lõpuks mitmeid soovitusi lahendamaks kogukondade kitsaskohti, mis raporti koostamise käigus välja tulid.

Piirkondlik kogukonnategevus tõuseb aina enam esile ning selle rolli ühiskonna korraldamisel peetakse üha olulisemaks. Samas teame kogukondade kohta üsna napilt. Statistikaamet loeb küll üles kohalikku elu edendavaid ühendusi ning näiteks Eesti Külaliikumine Kodukant külaseltse, seltsinguid ja külavanemaid, Linnalabor omab ülevaadet linnaseltsidest. Kuid seda, mis kogukond on, mida teeb või kellest koosneb, mõtleb igaüks omamoodi. Neid kogukonnateemalisi mõtteid ja praktikaid see Eestis esmakordselt tehtud uuring koondabki, seades lähtepunktiks kogukonna kohaliku aktiivsuse tähenduses. Loe edasi: Uuring “Eesti kogukondade hetkeseis 2014” sai kaante vahele

MTÜ Sinule Võhmast sai tunnustuse

MTÜ Sinule Võhmast sai tunnustuse “Regionaalmaasiku” konkursil.

13. veebruaril andis siseminister Hanno Pevkur üle regionaalarengu auhinnad, millega tunnustati parimaid regionaalarengut toetavaid algatusi. Tunnustuse pälvisid üheksa ettevõtmist üle Eesti.

Siseministri sõnul võib auhinna saajaid vaadates öelda, et tegemist on tõeliste oma kodukoha patriootidega. “Nad annavad oma hoolimise ja ettevõtlikkusega piirkonna arengule hoogu juurde ja nii mõnigi auhinna saanud ettevõtmine on saanud oma regiooni kaubamärgiks ning visiitkaardiks,” märkis Hanno Pevkur.

Jaanuaris välja kuulutatud konkursile “Regionaalmaasikas” sai kandidaadiks esitada nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Konkursile laekus 35 ettepanekut. Siseministri moodustatud komisjon valis välja üheksa väljapaistvamat algatust, keda tunnustati Rita Randmaa tehtud keraamiliste maasikatega.

Viljandimaa Arenduskeskus ja Võhma Linnavalitsus esitasid ühe kandidaadina ka MTÜ Sinule Võhmast. Loe edasi: MTÜ Sinule Võhmast sai tunnustuse

Vabariigi aastapäeva tähistatakse Läänemaal kontsertjumalateenistuse ja etendusega

Haapsalu linn, Lääne Maavalitsus, EELK Lääne praostkond ning Kaitseliidu Lääne Malev kutsuvad tähistama Eesti Vabariigi 97. aastapäeva 24. veebruaril Haapsalus.

Kell 11.00 toimub kontsertjumalateenistus toomkirikus, kus esineb Haapsalu toomkoor ning kõneleb Lääne maavanema kt Kristel Jupits ning Läänemaa Ühisgümnaasiumi 12H klassi õpilane Grete Grauberg. Lippudega tuleb välja Kaitseliidu Lääne malev, Haapsalu linna koolid ning teised organisatsioonid.

Kell 12.00 toimub pärgade asetamine Vabadussõja mälestussamba jalamile lossiplatsil. Pidulikul tseremoonial kõnelevad Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid, piiskop electus Tiit Salumäe ja Kaitseliidu Lääne Maleva major Arnold Juhans.

Kell 12.30 on kõik oodatud Krahviaeda Ants Laikmaa paviljoni juurde, kus toimub paviljoni avaetendus “Laikmaa ja Tuglas Krahviaias”. Pärast etendust pakub Kaitseliit suppi.

Põhjanaabrite juures Seinäjoe teatris esietendus Ain Mäeotsa lavastus “Amadeus”

14. veebruaril esietendus Seinäjoe Linnateatris Peter Shafferi näidend “Amadeus”, mille lavastas Ain Mäeots.

Vesa Tapio Valo, Seinäjoe teatri juht, sattus möödunud kevadel Mäeotsa lavastatud “Fanny ja Alexanderi” esietendusele ja nähtud lavastus meeldis talle niivõrd, et samal õhtul tegi ta ettepaneku Soome lavastama tulla. “Amadeus” mõlkus teatrijuhi peas juba mõnda aega ja nüüd said kokku teatri soov ja lavastaja huvi, sest ka Mäeots oli “Amadeuse” lavastamisele varem mõelnud.

Peter Shafferi 70ndatel aastatel kirjutatud näidend, mille põhjal on tehtud ka Milosh Formani Oscari võitnud film (1984), räägib kahe suure muusiku – Mozarti ja Salieri – loo. Näidendi peategelane Antonio Salieri lubas end juba noorukina jumalale pühendada, paludes vastutasuks võimalust saada kuulsaks heliloojaks. Kõik sujus, kuni ilmus geniaalne Mozart. Salieri maailm kukkus kokku. Ta pööras jumalale selja ning hakkas punuma intriigi, mis lõpuks hävitas mõlema helilooja elud. Loe edasi: Põhjanaabrite juures Seinäjoe teatris esietendus Ain Mäeotsa lavastus “Amadeus”

Too oma teema Arvamusfestivalile 2015!

Arvamusfestival sünnib Eestimaa inimeste mõtetest ja seisukohtadest. Sinu ja minu arvamustest. Kolmandat aastat järjest kerkib Paide Vallimäele 14.-15. augustil festivaliala ning pärismaastiku kohale tõuseb arvamusmaastik.

Arvamusfestival on kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Arutelude tulemusel saavad alguse uued ideed, ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ja areneb arutelu- ning suhtluskultuur Eestis.

Kutsutakse kaasa lööma inimesi ja organisatsioone, kes tahavad tuua oma teemasid Arvamusfestivalile. Kui midagi pakitseb hinges või kripeldab keelel, siis on aeg panna festivalil püsti üks arutelu ja suu puhtaks rääkida. Arvamusvahetuse jaoks aga ei pea kasutama vaid arutelu vormi. Kui soovitakse oma laval arvamust avaldada kas muusika või mängu; kujutava, etendus-, filmi- või muu kunstivormi kaudu, on ka see oodatud. Endast ja oma aruteluteemast tuleb kirjutada SIIA.

Kõigilt ideede esitajatelt eeldatakse valmisolekut pakutud arutelud ka ellu viia. Eestikeelsetele aruteludele lisaks on väga oodatud venekeelsed, inglisekeelsed ja segakeelsed mõttevahetused. Juba oma ideed sõnastades palutakse silmas pidada festivali head tava.

Kes pole varem festivalil käinud, siis arvamusfestival.ee fotod ja videod annavad ettekujutuse. Möödunud aasta teemadest saab aimu programmist. Rohkem infot saab teemalavade programmi juhilt Maiult (maiu.uus@arvamusfestival.ee ). Kes ja millest peaks Arvamusfestivalil sel aastal rääkima? Mis on need kõige tähtsamad aruteluteemad, milleta kolmandat Arvamusfestivali kuidagi teha ei saa?

Arutelude ideid oodatakse 28. veebruarini.

Mart Raukas kõneleb Rosmal väärtustest

Teisipäeval, 17. veebruaril kell 18.00 toimub Põlvamaal Rosma koolimajas Rosma Koolituskeskuse algatatud aktiivseminari neljas loeng teemal “Mis teeb meid paremaks?” Juttu tuleb väärtustest – lihtsalt ja selgelt.

Filosoofiaprofessor, seljakotiga mägedes rändav matkasell, koolitaja Mart Raukas kõneleb teemal “Mida õpetame?”
• Klassikaline helleeni kultuur on Euroopa tsivilisatsiooni vundament.
• Miks on Antiik-Kreeka klassikalist kultuuri oluline kaasajal tunda.
• Kuidas see võimaldab mõtestada haridust ja igapäevaelu.
• Mis on väärtus? Mis on fakt?
• Kuidas rääkida väärtustest selges, lihtsas ja üldarusaadavas keeles?
• Kuidas väärtustega oma otsustusi põhjendada?
• Kaasajal, mis väärtusterminid on muutunud üleüldiseks moeks, suudavad vaid vähesed ennast selles vallas mõttekalt väljendada.
• Elust võetud tabavate ja vaimukate näidete abil demonstreeritakse nii väärtusdiskursuse absurdseid kui ka õnnestunud igapäevapraktikaid.

Osalustasu 5 eurot. Kestvus kaks tundi. Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi rahadest.
Eelteateks, et aktiivseminari järgmine lektor on Aivar Haller, kes kõneleb 24. märtsil teemal “Rohkem koostööd ja vähem konkurentsi”.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts