veebruar 2015 Archives

Eestlaste toel käivad koolis
enam kui 250 noort ghanalast ja keenialast

2015. aasta esimesel koolipäeval alustas õppimist sada noort keenialast, kelle õpingutele aitavad kaasa eestlaste tehtud annetused. Lääne-Aafrikas asuvas Ghanas jätkas eestlaste toel kooliteed 140 põhikooli õpilast.

Eestlased on saanud MTÜ Mondo kaudu noorte aafriklaste haridusesse panustada juba alates 2009. aastast. Kui esimesel aastal astus eestlaste abiga kooli mõnikümmend õpilast, siis tänaseks on see kasvanud juba 240 lapseni. Kogutav toetus on vaid 40 eurot lapse kohta, kuid sellest jätkub lisaks õppemaksu tasumisele ka kohustusliku koolivormi ning esmatähtsate õppevahendite jaoks.

“See, mis meie jaoks siin on üsna väike summa, aitab aga ühel noorel inimesel astuda suure sammu oma haridusteel edasi ning tänu sellele ka vaesusest eemale” ütles MTÜ Mondo toetusprogrammi juht Riina Kuusik-Rajasaar.

MTÜ Mondo toetusprogramm on suunatud nendele noortele, kes on jäänud kas orbudeks või kelle vanemad on ühel või teisel põhjusel jäänud tööta. Noored pärinevad väga vaestest perekondadest ning pahatihti sõltuvad vanematest õdedest-vendadest, kelle abiga koolimakse tasutakse. Õed-vennad maksavad selle eest aga omaenda hariduse hinnaga.

Peale 240 koolitoetust saava põhikooliõpilase pälvisid sel aastal väljapaistvate õppetulemuste eest MTÜ Mondo Tarkusefondi stipendiumi ka 37 gümnaasiumiõpilast Keenias ja Ghanas. Tarkusefond aitab oma unistused teoks teha headel õppuritel, kes soovivad jätkata kooliharidust kesk- või kutsekoolis. Loe edasi: Eestlaste toel käivad koolis
enam kui 250 noort ghanalast ja keenialast

Maablogi: Kuidas muutus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2014. aastal?

Eesti eksportis 2014. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,22 miljardi euro väärtuses ning importis 1,48 miljardi euro eest. Suurimad toidukaupade kaubavahetuse mõjutajad oli mullu ootuspäraselt Venemaa kehtestatud sanktsioonid.

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal ekspordis on aastaga kasvanud. Foto: Katrin Press

Võrreldes 2013. aastaga vähenes mullu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 1,24 miljardilt eurolt 1,22 miljardi euroni, kuid samal ajal õnnestus vähendada kaubavahetuse puudujääki 2,3 miljoni euro võrra. Suurim osa 257,7 miljoni euro suurusest kaubavahetuse puudujäägist oli Poola (-99,2 mln eur) ja Suurbritanniaga (-95,8 mln eur).

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal ekspordis on protsendi võrra kasvanud, ulatudes 59,7 protsendini.

Soome viime valmiskastmeid ja sinepit

Enim eksporditi põllumajandussaadusi ja toidukaupu Soome (18,5% kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist), järgnesid Läti (16%) ja Venemaa (15,8%). Soomesuunaline eksport kasvas võrreldes 2013. aastaga 9,2 miljoni euro võrra. Sinna viidi kõige rohkem valmiskastmeid, sinepit ja maitseainesegusid, seejärel juustu ning rapsi- ja rüpsiseemneid.

Lätti viidi enim toorpiima, alkohoolseid jooke ning konserve ja muid tooteid lihast. Eksport Lätti vähenes aastaga 28,8 miljoni euro võrra. Suurim langus toimus ettearvatavalt toorpiima ekspordi arvelt, mis vähenes võrreldes 2013. aastaga 9,3 miljoni euro võrra, lisaks langes 7 miljoni euro võrra sealiha väljavedu Lätti.

Venemaale 15 korda vähem juustu ja kohupiima

Venemaale viidi mullu enim alkohoolseid jooke, mille eksport vähenes võrreldes eelnenud aastaga 17,8 miljoni euro võrra. Teisel kohal oli linnaseekstrakti ja sellest valmistatud toiduainete eksport, millele järgnes külmutatud kala väljavedu. Eksport Venemaale vähenes võrreldes eelnenud aastaga 46,5 miljoni euro võrra. Piima ja piimatooteid kokku viidi 2014. aastal Venemaale 33,1 miljoni euro võrra vähem kui eelnenud aastal. Augustis kehtestatud sanktsioonide tulemusel vähenes juustu ja kohupiima vedu Venemaale 25,3 miljoni euro võrra, mis on pea viieteistkordne kukkumine. Loe edasi: Maablogi: Kuidas muutus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2014. aastal?

KOPi infopäev Võrus ning koolitused Tartus ja Valgas

1. aprill on kohaliku omaalgatuse programmi projektide esitamise tähtaeg. Sarnaselt varasematele aastatele võtab taotlusi vastu Võru maavalitsus, kes korraldab ka programmi infopäeva.

Programmi eesmärk on kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise ning kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu.

Rahastatakse projekte, mille eesmärkide saavutamisel ühendus pakub konkreetseid lahendusi kooskõlas programmi üldise strateegilise eesmärgiga. Omaalgatuslike eesmärkide saavutamise tulemustest peab olema selgelt näha kogukonnaliikmete initsiatiiv ja kaasamine.

Kohaliku omaalgatuse programmi infopäev toimub Võrua 12. märtsil kella 10-12ni Võru maavalitsuse II korruse saalis. Eelregistreerimist ei ole. Info: kerli.kanger@voru.maavalitsus.ee, tel 7868 322.

Tartus ja Valgas toimuvad KOPi infopäevad koos koolitusega 10. märtsil. Vajalik eelregistreerimine. Valgas kell 11 (Valga maavalitsuse I korruse suur saalis Kesk 12, Valga). Registreerimine hiljemalt 6. märtsiks: Marika Muru, e-post: marika.muru@valga.maavalitsus.ee, telefon 766 6137. Tartus kella 13-16.30ni (Tartu hotelli konverentsikeskuse suures saalis). Registreerimine tel 7305 237 või aadressil: heili.uuk@tartu.maavalitsus.ee hiljemalt 03. märtsiks. Koolitaja on kogukonna arengu konsulentEha Paas.

Koolitusel käsitletakse järgmisi teemasid:

· KOPi eesmärgid ja nende haakumine taotlusega
· kohaliku algatuse ja kogukonna osalemise tähtsus KOPis
· kogukonnateenus – mis see on ja kelle jaoks?
· millele taotluste ettevalmistuses tähelepanu pöörata? Millised küsimused tekivad hindajatel taotlusi lugedes?

Täiendav info Kohaliku omaalgatuse programmi kohta Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kodulehel

Vanemuine toob täna lavale
Sofi Oksaneni “Kui tuvid kadusid”

Täna, 28. veebruaril jõuab Vanemuise suures majas publiku ette uuslavastus “Kui tuvid kadusid”.

Sofi Oksaneni näidendi toob Eesti vaatajate ette Vanemuise draamajuht Tiit Palu, kunstnikutöö teeb Eugen Tamberg ning muusikalise kujunduse Toomas Lunge, videokunstniku töö Andres Keil ning näidendi on eesti keelde tõlkinud Maimu Berg. Mängivad Sten Karpov (Edgar), Linda Kolde (Juudit), Reimo Sagor (Roland), teistes osades on Marian Heinat, Andres Mähar, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Maria Kallaste ning Markus Dvinjaninov.

Vanemuise teatri jaoks on see juba teine lähem kokkupuude Sofi Oksaneni loominguga, aastal 2010 esietendus “Puhastus”, mille lavastas Liisa Smith. “Kui tuvid kadusid” tegevus toimub Eestis kolme okupatsiooniaastakümne jooksul ehk aastatel 1941-1965 ning teemadeks on armastus, petmine, sõda, võimuvahetused, kohandumine võõra võimuga, reetmine jne. Oksanen vaatleb kahe peategelase õnnetu abielu kaudu lähemalt ühe eestlaste põlvkonna vastuolulist võitlust ellujäämise, õnne ja armastuse eest.

Lavastaja Tiit Palu sõnul on “Kui tuvid kadusid” antiikselt võimas lugu inimestest ja nende saatustest läbi aegade ja režiimide sõjast tänapäeva Eestini. Palu sõnul paelub teda selle materjali puhul kõige enam reetmise ja eri režiimidega kaasatöötamise teema.

Vanemuises toimuva esietendusega kõlab sel nädalavahetusel kokku veel üks Sofi Oksaneniga seotud üritus: kontserdisarja HELIjaKEEL raames toimub kontsert “Norilsk. Taevased nartsissid”, kus kõrvuti on Berliinis elava Eesti helilooja Jüri Reinvere ning Sofi Oksaneni looming. Esimene kontsert toimub 1. märtsil kell 18 Tartu Elleri muusikakooli uues Tubina saalis ning seejärel saab kava kuulata 2. märtsil kell 18 Tallinnas KUMU auditooriumis.

Riik toetab põllumajandusorganisatsioone
ja asutusi 530 000 euroga

Põllumajandusministeeriumi valdkonnaorganisatsioonid saavad 2015. aastal riigieelarvest sihtotstarbelisi toetusi ja eraldisi kokku ligi 530 000 euro ulatuses, millest suurima osa moodustavad tegevus- ja projektitoetused MTÜdele.

Toetused on ette nähtud muu hulgas infosüsteemide arendamiseks, ühis- ja teavitustegevusteks ning erinevate ürituste korraldamiseks. Rahastatakse ka kutse- ja erialaorganisatsioonide teenuseid, näiteks loomakaitsega seotud tegevusi. Sihtotstarbelisi toetusi rahastatakse Eesti riigieelarvest.

Põllumajandusministeeriumilt saavad sihtotstarbelisi toetusi järgmised valdkondlikud organisatsioonid:

· MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda – 121 000 eurot, mh Tunnustatud Maitse ja Tunnustatud Eesti Maitse kaubamärgi populariseerimiseks

· MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit – 106 000 eurot

· MTÜ Eesti Põllumeeste Keskliit – 103 500 eurot

· MTÜ Eesti Loomakaitse Selts – 30 000 eurot

· MTÜ Eesti Rukki Selts – 20 000 eurot programmi “Rukkiaasta 2015” tegevusteks

· MTÜ Eestimaa Spordiliit “Jõud” – 62 000 eurot Eestimaa valdade ja linnade tali- ja suvemängude korraldamiseks

· Võrumaa Omavalitsuste Liit – 75 000 puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse rajamiseks

· Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS – 12 000 eurot täiendavaks eraldiseks riigiasutuse Jõudluskontrolli Keskuse tegevuse lõpetamisega seoses.

Eksperdid tunnustasid kuuendat korda
parimaid lasteraamatuid

Tänavu pälvis hea lasteraamatu tiitli ka suurematele lastele mõeldud Kairi Looki "Lennujaama lutikad ei anna alla". — Tänavu pälvis hea lasteraamatu tiitli ka suurematele lastele mõeldud Kairi Looki “Lennujaama lutikad ei anna alla”.

MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2014. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast juba kuuendat aastat välja parimad lasteraamatud.

Lasteraamatuid ilmub palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma “Hea lasteraamatu” märki, mis aitab lastevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel uudiskirjanduses orienteeruda.

Lugemisel on otsene seos keele, kultuuriidentideedi ja elukoha rahvuslike väärtuste edasikandmisel ja säilimisel. Ka teiste kultuuride austamine ja mõistmine toimub suures osas lugemise kaudu. Seetõttu kogunevad ja hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kord aastas lastele mõeldud uudiskirjandust. Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Tallinna Ülikool ja lasteraamatukogude töötajad.

Sel aastal said “Hea lasteraamat” märgi 12 lasteraamatut.

Hea lasteraamat on:

Loe edasi: Eksperdid tunnustasid kuuendat korda
parimaid lasteraamatuid

Pealinnas eksponeeritud näitused jõuavad Võrru

4. märtsil kell 16 avavad naha- ja tekstiilikunstnikud oma näitused Vana-Võromaa Kultuurikojas.

“Nahaalused lood” on Marje Taska ja Reet Varblase koostööprojekt nahakunstnike liidu, kunstiakadeemia nahakunsti osakonna, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilaste ja Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilastega. Näitusega “Nahaalused lood” teadvustatakse Eesti paljurahvuselisust ja kultuurilist mitmekesisust.

Tallinna Kunstihoones toimus veebruaris Eesti tekstiilikunsti esindusnäitus “SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015”, mis pakkus näitusekülastajale sissevaate saja aasta jooksul loodud tekstiilikunsti. Vana-Võromaa Kultuurikojas saab näha viimaste aastakümnete loomingut. Tänapäevane tekstiililooming mõjub oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Kultuurikojas on väljas mitukümmend vaipa, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.

Näitused jäävad avatuks 12. aprillini. Kultuurikoda on avatud: K-P 11-18.
Jana Huul

Sinimäe kool peab uue maja soolaleivapidu

Selline näeb tulevikus välja Sinimäe hariduskompleks.

Täna, 27. veebruaril peetakse Sinimäe kooli soolaleivapidu, kuhu on oodatud kõik, kes uue maja valmimisele kaasa aitasid. Peo külalisi kostitab koolirahvas söökla ahjus valminud leiva ja muude küpsetistega. „Väiksemates omavalitsustes pole kool pelgalt haridusasutus, see on kohaliku elu keskus ja riik toetab igati kodulähedaste põhikoolide säilimist,“ ütles tänasele peole kutsutud haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Mullu oktoobris eraldas riik Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul Sinimäe koolimaja ehituseks Vaivara vallale 560 671 eurot.

Õppetöö uues koolimajas, kus lisaks koolile on veel lasteaed ja raamatukogu, algas juba möödunud aasta detsembri alguses. Algselt oli hoone valmimine kavandatud õppeaasta alguseks, kuid erinevatel põhjustel lükkus koolimaja avamine talvekuudesse. Nii otsustas kool soolaleivapeo korraldada nüüd.

Sinimäe põhikooli endine, 1958. aastal valminud hoone sai kannatada 2012. aasta 20. septembri öösel toimunud tulekahjus. Hoone taastamist ei peetud otstarbekaks, vaid otsustati ehitada uus, kaasaegne ja energiasäästlik koolihoone koos lasteaiaga. Koolimaja on projekteeritud 135 õpilasele, lasteaeda mahub kaks rühma.

Asso Ladva

Kadrina õllekonkursil rahvusvaheline žürii

Kadrina Saunaklubi poolt korraldatavale Eesti väikepruulide parima õlle väljavalimise konkursile on registereerunud 40 hindajat, andis teada peakorraldaja Ülo Kais.
Ajaloo teine konkurss “Kadrina hää õlu 2015” toimub 28. veebruaril kell 17 Kadrina Rahvamajas ja testimisel on Eesti väikepruulikodade aasta parimad õlled. Spetsiaalne õllemuusika tuleb taustaks Kadrina taidlejailt. Toimingut juhib õlleguru Karmo Tüür.
Klaasikunstnik Riho Hüti poolt valmistatud õllemedalite laureaatide väljakuulutamisele järgneb õhtu Kadrina saunas.
Viieteistkümne erineva väikepruulikodades pruulitud õlle hindajate nimekirjas on 40 meest ja naist, sealhulgas ka Moldova suursaadik Victor Guzun ning Soome Õlleliidu juht Heikki Kähkönen.
Esindatud on ka mitmed Eestis tegutsevad sauna- ja õlleklubid.
Pealtvaatajad on oodatud ja teretulnud. Sissepääs prii.
Rein Sikk

Pilkuse järvel toimub kalapüügivõistlus

Fotomeenutus eelmise aasta võistluselt. Liisa Ruukeli foto

1.märtsil korraldab Pilkuse küla Pilkuse lahtised karikavõistlused talvises kalapüügis. Kalapüügile on oodatud nii suured kui ka väikesed kalastajad. Võistlus on kella 10-13, Registreerimine alates kella 9.30.

Võistlusklassid on: mehed, naised, noored (13-16a.), lapsed (kuni 12aastased) ning võistkonna suurus on kolm võistlejat. Täiskasvanutele osalustasu 3 eurot, noored/lapsed tasuta.
Kalapüügivõistluse üks korraldajatest, Marika Ein ütles, et individuaalse võistlusklassi võitjat autasustatakse karikaga ja kolme paremat medaliga, on ka üllatusauhinnad.

Kõigil võistlejatel peab olema harrastuspüügiõigus, võistlejad ning pealtvaatajad on jääl omal vastutusel.

Ürituse peakohtunik on Pilkuse küla pikaaegne elanik Jaan Uibo.
Monika Otrokova

Hiiumaa ja Saaremaa vahel hakkab tulevikus seilama uus parvlaev

Veeteede Amet ja Saaremaa laevaehitaja Baltic Workboats sõlmisid neljapäeval majandusministeeriumi ettepanekul lepingu uue parvlaeva ehitamiseks, mis hakkab sõitma Sõru-Triigi liinil.

Ehitusel arvestatakse nii liini vajaduste, kohalike mereolude kui ka olemasolevate sadamate eripäradega. Lepingu kohaselt valmib parvlaev 2017. aasta aprilli lõpuks ja maksab koos käibemaksuga 9,4 miljonit eurot.

Tänaseks sõidavad uued laevad Ruhnu, Abrukale, Pranglile ja Piirissaarde. Peagi valmivad Kihnu ja Vormsi laevad, hiljuti algas nelja uue parvlaeva ehitamine Saaremaa ja Hiiumaa liinidele.

Sõru-Triigi uus laev võimaldab aastaringset vedu ja mahutab ca 22 sõiduautot või kahte veoautot massiga 45 tonni. Tulevikus on mahutavust võimalik lisadeki paigaldamisega suurendada. Päästevahenditega varustatud sõitjakohti on laevas vähemalt 200.

Rasmus Ruuda

Generaadio alustab uue keskkonnasaatega Tuuletallaja

Tartu kogukondade raadio Generaadio alustab reedel, 27. veebruaril uue iganädalase saatesarjaga, mis võtab fookusesse keskkonnateemad.

Kuulajate hääletuse tulemusel kannab reedeti kell 16 interneti eetrisse jõudev saade nime Tuuletallaja. Keskkonnasaate Tuuletallaja saatejuhid ja toimetajad on Kadri Kalle ja Sven Paulus, kel mõlemal on pikaajaline kogemus looduskaitse, keskkonna ning säästva arengu teemade kajastamisel. Toimetajad tunnevad heameelt, et saatesarja tegemisse õnnestus kaasata mitmeid erinevaid keskkonnaorganisatsioone, kellest enamik asub Tartus. Nõnda on oma sisendi lubanud saatesarja valmimisse anda Maaülikool, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Eesti Ökokogukondade Ühendus, Keskkonnaõiguse Keskus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering ja teisedki.
Erinevate keskkonnaühenduste osalusel loodab Tuuletallaja anda senisest märksa laiemat kõlapinda selles valdkonnas tegutsevatele vabaühendustele ja nende tegevusele. Samuti tõotab suure hulga partnerite osalemine ootamatut potentsiaali sünergia tekkeks. Iganädalase pooletunnise saate eesmärgiks on reede pärastlõunal süveneda lähemalt mõnda tollel nädalal
kõneainet pakkunud keskkonnateemasse. Samas on saate lahutamatuks osaks ka lood väljastpoolt stuudiot ning säästva tarbimise nipid. Tuuletallaja soovib olla ka keskkonnale pühendunud vabaühenduste info levitajaks, kutsudes kuulajaid osalema erisugustel üritustel ja sündmustel. Loomulikult ootab saade tagasidet ja teemasoovitusi oma kuulajaskonnalt.
Täna kell 16 eetrisse jõudva esimese Tuuletallaja peamine fookus on suunatud erakondade keskkonnaprogrammide analüüsile. Poliitilisi lubadusi aitavad lahata loodusajakirjanik Kristel Vilbaste ning Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus. Samuti kuuleb saates ülevaadet äsja Riias toimunud Teeme Ära konverentsilt.
Generaadio on Tartu kogukondade raadio, mis alustas tegevust mullu veebruaris. Tänaseks on programmis üle 30 saate ja raadiotegemisse panustab üle 60 vabatahtliku entusiasti. Internetis tegutsevat Generaadiot kuuleb aadressil www.generaadio.ee ja Tuuletallaja saate võrgupaik asub https://www.facebook.com/tuuletallajasaade
Sven Paulus,
Generaadio peatoimetaja

Täna toimub Nõmme mändide all III Tallinna talvine tantsupäev

Täna õhtul algusega kell 19.00 toimub juba kolmandat korda Tallinna talvine tantsupäev, mis sel korral toimub Nõmme turuplatsil von Glehni kuju juures.
Kui eelnevatel aastatel on talvisel tantsupäeval lustitud Tallinna Lauluväljakul ning tantsukingi on kulutatud Kolu kõrtsis, siis sel korral oodatakse tantsusõpru Nõmme mändide alla, kus leiab aset lõbus retrohõnguline tantsupidu.
Tantsupäeval esitavad osalevad rühmad nii mõnegi tuntud tantsu nagu “Kalamehe mõrsja” või “Kaera-Jaan”. Põnevat tegemist jagub kindlasti, sest lisaks ühistantsudele on kavas ka lustlikud mängud ja võistlused.
Õhtune programm algab tegelikult juba kell 18.30, kui osalejad kogunevad Nõmme raudteejaama, kust juba 18.45 alustada rongkäiku von Glehni kuju juurde Nõmme turuplatsil. Kell 19.00 algavad ühistantsud ja erinevad mängud ning kell 21 on kõik huvilised oodatud Nõmme Kultuurikeskusesse, kus pidu jätkub meeleoluka simmaniga.
III Tallinna talvise tantsupäeva korraldajad on Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning tantsurühm Tantsusarvikud. Tantsupäeval osalemine on tasuta.

Robert Hein

Kohaliku omaalgatuse programmi saab taotlusi esitada 1. aprillini

Kevadine Kohaliku omaalgatuse programm on avatud ning ootab 1. aprilliks kogukondade elujõulisust edendavaid projekte.

Toetusi saab taotleda kogukonna arengu ning elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamise meetmetest. Mõlema meetme puhul on toetuse piirsummaks 2000 eurot ning rahalise omafinantseeringu määr peab olema vähemalt 10% projekti kogumaksumusest.

Taotlused tuleb esitada asukohajärgsele maavalitsusele (maavalitsuste kontaktid) hiljemalt 01. aprilliks kella 16.30ks.

Elektrooniliselt esitatav taotlus tuleb saata maavalitsuse kodulehel märgitud kohaliku omaalgatuse programmi e-posti aadressile hiljemalt kell 16.30, paberkandjal esitatav taotlus tuleb viia maavalitsusse käsipostiga hiljemalt kell 16.30 või saata posti teel maavalitsuse postiaadressile (postitempel ei tohi olla hilisem kui 01.04.2015).

Rohkem infot ja vajalikud dokumendid leiab siit.

Vormsi rahvamaja läbis uuenduskuuri

Vormsilased tähistasid Eesti Vabariigi 97. aastapäeva värskelt renoveeritud Hullo rahvamajas, mis on olnud saare kultuurielu keskmeks ligi 80 aastat.

Hullo külas asuva rahvamaja renoveerimistööde käigus paigaldati hoonesse soojuspumbad, soojustati lage, täiustati tuleohutust ning valgustust. Esimesele korrusele tekitati ruum, mida saab kasutada laste mängutoana. Ehitustööde käigus avati II korruse rõdu, millega suurendati kasulikku pinda 30% võrra.

Vormsi vallavanema Tanel Viksi sõnul on uuenduskuuri märksõnad multifunktsionaalsus ja kaasaegsus. “Kui varem kulus rahvamaja soojaks kütmiseks tunde, siis täna vältab see paarkümmend minutit,” lausus Viks ja lisas, et uuendusest saavad väga suurt kasu Vormsi kooliõpilased, sest saarel puudub eraldi spordihoone ning ainus lahendus on kasutada sportmängudeks rahvamaja.

Rahvamaja uuenduskuuri II etapp valmib käesoleva aasta suvel. Selle käigus paigaldatakse hoonesse multifunktsionaalne köök, kaitserulood, lava eesriided, II korruse rõdu mööbel ja palju muud.

Vormsi rahvamaja on ehitatud 1938. aastal ning sellel on oluline koht saare kultuurielu ülalhoidmisel. Rahvamajas toimuvad aastaringselt üritused, kontserdid ja teatrietendused ning samuti on see kogunemis- ja harjutuspaigaks Vormsil tegutsevatele taidlusrühmadele. Väga aktiivselt harrastatakse lauatennist. Rahvamaja ruume renditakse tähtpäevade tähistamiseks, kultuuriürituste korraldamiseks, peoõhtute ja kursuste läbiviimiseks.

Lastefond katab haruldaste haigustega laste toetuseks Eesti kaardi müntidega

Tähistamaks rahvusvahelist haruldaste haiguste päeva ning tõmbamaks tähelepanu haruldasi haiguseid põdevatele lastele, korraldab SA TÜ Kliinikumi Lastefond 28. veebruaril Tallinnas ja Tartus mündiladumise aktsioonid.

Laupäeval, 28. veebruaril kell 12.00 nii Tallinnas Ülemiste keskuses kui Tartus Lõunakeskuses toimuvatel üritustel kaetakse müntidega 2-meetrise läbimõõduga Eesti kaardi kujutised, kuhu mahub ca 2000 1-eurost münti. Aktsioonidega kogutakse raha haruldaste haigustega laste ravitingimuste parandamiseks: mündid kaartide katmiseks on saadud heade inimeste poolt terve veebruarikuu jooksul mõlemas linnas kogutud annetustest, mis hiljem loomulikult kokku korjatakse ja laste abistamisse suunatakse. Kõik soovijad saavad münte annetada ka aktsioonide toimumise ajal kohapeal ning oma mündi Eesti esimesele mündikaardile lisada.

Lõunakeskuses laotakse münte liikuvate Jetide ees, kus Lastefondi vabatahtlike kõrval on kaarti ladumas ka Eesti Metsameister OÜ tiim . Lisaks mündikaardi ladumisele lõbustavad ürituse raames lapsi Lastefondi maskott Mõmmik ning piraat ja printsess, kes mängivad ja meisterdavad lastega. Kohal on ka näomaalijad, kelle juures saab annetuskasti panna vastavalt oma südametunnistusele maalingu eest annetuseks raha. Ülemiste keskuses leiab mündikaardi ladumise aktsioon aset aatriumis, kus laste rõõmuks on üles seatud joonistusnurk ning kohal nii Mõmmik, õhupalliloomade meisterdaja kui näomaalijad. Korraldatakse erinevaid mänge ning soovijatel on võimalik osaleda heategevuslikul oksjonil, mille tulu läheb samuti haruldaste haigustega laste toetuseks. Loe edasi: Lastefond katab haruldaste haigustega laste toetuseks Eesti kaardi müntidega

AHHAA kutsub tähistaevast vaatlema ja pildistama

26. ja 27. veebruaril kutsub AHHAA kõiki kosmosehuvilisi vaatlema uue, AHHAA katusel asuva teleskoobiga öist taevast, tähti ja planeete ning proovima neid ka pildistada.

Katusel on vaatlusteks ja pildistamiseks 150mm läätseteleskoop ehk refraktor, mis liigub taevaga kaasa, nii et soovijad saavad oma nutitelefoni sinna külge ühendada ja pildistada proovida. Telefoni mark ei ole oluline, peaasi, et sel kaamerafunktsioon oleks. NB! Tahvelarvutit teleskoobiga ühendada ei saa, kuna selle mõõdud on liiga suured (sama kehtib ka suurte telefonide kohta, nt Samsung Galaxy Note 4).

Lisaks on avalikel vaatlustel väljas lisainstrument, 200mm läbimõõduga Dobson-tüüpi peegelteleskoop, millega tehakse vaid visuaalseid vaatlusi ja mis tähtededele järele ei liigu. Need, kes pildistada ei soovi, saavad läbi teise teleskoobi samal ajal kuud piiluda.

Peale selle räägitakse taevast üldiselt, uuritakse, millised tähtkujud ja planeedid näha on, millised tähed on kõige heledamad ja muud põnevat. Lisaks saab soovi korral infot erinevate teleskoopide ka pildistamisvõtete kohta.

AHHAA tähevaatlused toimuvad 26. veebruaril kell 20 ja 27. veebruaril kell 21. Kogunetakse AHHAA fuajees 30 minutit enne vaatluse algust. Osalemine toimub elava järjekorra alusel. Korraga pääseb katusele 15 inimest.

AHHAA tähevaatlused on tasuta, kuid toimuvad ainult selge ilmaga.

Maavanem otsib sotsiaalvaldkonna aasta tegu ja aasta tegijat

Lääne-Viru maavanem Marko Torm kuulutab välja maakondliku konkursi “Aasta tegu sotsiaalvaldkonnas 2014” ja “Aasta tegija sotsiaalvaldkonnas 2014”.

Konkursi eesmärgiks on tunnustada maakonna sotsiaalvaldkonna töötajaid ja organisatsioone, kes oma tegevuse ja uudsete lahendustega on kaasa aidanud abivajajate heaolu parandamisele.

“Tublide ja pühendunud inimeste märkamine on meie kõigi võimalus anda ühiskonnale midagi tagasi. Hoolimise ja tunnustamise kaudu anname omalt pool tõuke uute algatuste heaks. Tean, et meie maakonnas on sadu ja sadu sotsiaalvaldkonnas igapäevaselt südamega panustavaid inimesi – andkem nendest teada,” julgustab Lääne-Viru maavanem Marko Torm.

Aasta tegu sotsiaalvaldkonnas on tegevus, mis on aidanud kaasa sotsiaalse suutlikkuse kasvule maakonna kohalikes omavalitsustes, hoolekandeasutustes või vabatahtlike töötajate ettevõtmistes. Selleks võib olla tegu või algatus, mis on oluline sotsiaalvaldkonnas ja silma paistnud kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil, sealhulgas uuenduslike ideedega. Loe edasi: Maavanem otsib sotsiaalvaldkonna aasta tegu ja aasta tegijat

HITSA hariduskonverentsil uuritakse, kuidas NUTT peale tuleb

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus korraldab 15.-17. aprillil rahvusvahelise hariduskonverentsi “NUTT tuleb peale”, mis keskendub sellele, kuidas NUTT ehk Nutikas Uue Tehnoloogia Tarbija mõjutab muutunud õpikäsitust ning mil moel tehnoloogia abil õppeprotsessi parandada.

“NUTT ehk Nutikas Uue Tehnoloogia Tarbija tuleb peale, sest “digitaalsete nobenäppude” põlvkonna jaoks on nutika tehnoloogia kasutamine muutunud asendamatuks ning üha enam kasutatakse seda ka õppetöös,” selgitas HITSA Innovatsioonikeskuse juhataja Ene Koitla selleaastase konverentsi teemat. “Õppejõu ja õpetaja roll on muutunud ning senised õpetamise mustrid ei toeta digipöörde rakendamist. Konverentsi fookuses ongi see, kuidas tehnoloogia kasutamine õppeprotsessis aitab õpiväljundeid paremini saavutada.”

Hariduskonverents algab 15. aprillil õpilaste juhitud eelkonverentsiga “Kuidas me tegelt õpime?”, mille ettekanded ja töötoad viivad läbi õpilased Gustav Adolgi Gümnaasiumist, Nõmme Põhikoolist, Virtsu Koolist jm. “Noored räägivad meile, kuidas nad õpivad ja mis neid õppima motiveerib,” ütles Ene Koitla. “Me näeme õpilasi alatasa oma nutitelefonides sorimas. Mida nad seal tegelikult teevad, milliseid suhtluskanaleid kasutavad ja kuidas seda kõike õppetöösse rakendada, seda eelkonverentsil tutvustataksegi.” Loe edasi: HITSA hariduskonverentsil uuritakse, kuidas NUTT peale tuleb

Põlvamaa kõrgeima autasu pälvis Laine Lõvi

23. veebruari õhtul toimunud Põlva maavanema, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu ja Kaitseliidu Põlva maleva Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud pidulikul vastuvõtul Räpina aianduskoolis anti üle Põlvamaa kõrgeimad autasud.

Maakonna vapimärgi ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu preemia pälvis seto kultuuri hoidja, leelopäevade algataja , leelokoori Kuldatsäuk eestvedaja, Tsäimaja looja ja seto toidukultuuri propageerija, Seto Talumuuseumi rajaja ja kauaaegne direktor Laine Lõvi.

Vastne laureaat on öelnud: “Iga muuseum saab alguse muuseumihoidlast. Kõik varjul olevad asjad peavad olema korralikult kättesaadavad. Aga ilma setu rahvata muuseumi ehitada ei oleks olnud võimalik. Töötades muuseumi juhina sain tegelda asjadega, millest olen unistanud.” Loe edasi: Põlvamaa kõrgeima autasu pälvis Laine Lõvi

Tartumaa kooliõpilaste teaduskonverents on täies hoos

Koostöös Annelinna Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli Teaduskooliga alustas Tartu Ülikooli muuseum 2014. aasta sügisel projektiga „Teaduskonverents „Imeline ilm““. 1.-3. klasside õpilastele suunatud ettevõtmine on jõudnud poole peale.

„Projekt sai alguse 2014. aasta sügisel ning selle eesmärgiks on arendada kooliõpilaste vaatlusoskusi, pakkuda uurimistöö koostamise kogemust ning osalemise võimalust teaduskonverentsil,“ tutvustab konverentsi Tartu Ülikooli muuseumi haridusprogrammide kuraator Annika Pindis. „Praeguseks on Hull Teadlane külastanud kõiki osalevaid Tartu linna ja maakonna koole ning hoolimata esimesest korrast kulgeb projekt igati edukalt.“

Käesoleva aasta alguses külastas Hull Teadlane kõiki konverentsil osalevaid koole, kohtus uurimistööde tegijatega, jagas nippe uurimistööde koostamiseks ning vastas küsimustele, mis ulatusid tuule suuna mõõtmisest kuni Hullu Teadlase juusteni. Praegu on koolides käimas vaatluste tegemise ja uurimistööde kirjapaneku aeg, mille tulemused jõuavad Tartu Ülikooli muuseumisse 2. aprilliks.

Tartu Kivilinna Kooli õpetaja Anne Orava sõnul uurivad õpilased praegu ilma, teevad märkmeid ja otsivad erinevat vajalikku informatsiooni. „Töö on põnev ning on pannud laste silmad särama. Väga innustavaks sai Hullu Teadlase külaskäik, mis ergutas õpilasi aktiivselt vastaval teemal tegutsema,“ ütles Orav.

Projektiga seotud Tartu Kivilinna Kooli õpetajate arvates on sellised üritused väga vajalikud, laiendades õpilaste silmaringi ning ärgitades neid koostööle teaduse uurimises.

Parimad uurimistööd kuulutatakse välja 9. aprillil ning tulevad ettekandmisele 23. aprillil Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis toimuval konverentsi lõppüritusel. Lisaks ettekannetele saavad osalejad nautida ka vahvaid katseid ja konverentsile kohaselt kommipausi.

Teaduskonverentsil osalevad Tartu Kivilinna Kool, Tartu Erakool (TERA), Tartu Hiie Kool, Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool, Puhja Gümnaasium, Luunja Keskkool, Tartu Mart Reiniku Kool, Elva Gümnaasium ja Tartu Hansa Kool.

Põllumajandusminister autasustas põllumajanduse ja maaelu edendajaid

Põllumajandusminister Ivari Padar andis täna Põllumajandusministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle ministeeriumi teenetemärgid.

Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid anti üle kahes kategoorias – kaheksa hõbe- ja kaks kuldmärki. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel.

Kuldne teenetemärk:

Ülo Niisuke – Lääne-Virumaa põllumeeste eestkõneleja, maaelu ja külaelu edendaja, tulundusühistute Rakvere Piimaühistu ja Kevili üks loojaid
Mai Talvik – Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja, kellel on märkimisväärne roll Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel Eestis

Hõbedane teenetemärk:

Ants Aaman – piimakarjakasvataja, Harju Taluliidu ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu asutaja ja endine esimees, tulundusühistu E-Piim nõukogu liige ja Eesti Maakarja Seltsi juhatuse liige
Are Selge – kauaaegne Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi õppedirektor
Kalju Hülg – volitatud loomaarst Käina ja Emmaste valdades
Peeter Loim – kalatöötlemisettevõtte AS Spratfil juhatuse liige
Liia Lust – maaelu ja külaliikumise eestvedaja, Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige, konsulent
Aide Tsahkna – Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur, kodumaiste kartulisortide aretaja ja propageerija
Genadi Vassiljev – Põllumajandusameti maaparanduse registrite ja toetuste büroo juhataja
Mika Petri Vehmanen – OÜ Kohala SF juhataja, kohaliku elu edendaja

Samuti kuulutas Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) välja parima piimakarjakasvataja ja lihakarjakasvataja. 2014. aasta parim piimakarjakasvataja on Heli Sadam Peri Põllumajanduslikust OÜ-st ning parim lihaveisekarjakasvataja Reet ja Targo Pikkmets Talu ja Tulu OÜ-st.

Nädala foto

Vabariigi valvur. Foto: Kylauudis.ee — **Vabariigi valvur.** Foto: Kylauudis.ee

Vaata eelnevaid nädala fotosid siit.

Euroopa Saunamaratonil osales 768 saunalist

22.veebruaril 2015 toimus juba VI Euroopa Saunamaraton Otepääl. Saunamaratonile oli registreeritud 236 võistkonda, sealhulgas 9 välisvõistkonda ja 30 naiste võistkonda. Stardis oli 192 võistkonda, osales 768 saunalist. Kiireim võistkond läbis maratoni kolme tunni ja 20 minutiga.

Esikoha sai võistkond “Väino” ajaga 3,20, teise koha sai võistkond “Reliikvia” ajaga 3,24 kolmanda koha sai võistkond “Eesti Pagari võrkpalliklubi” ajaga 3,25.

Naiste võistkondadest olid parimad pikaajalised võistlejad “Lämma naase” 3, 59, teine “Saunamarid ja Lemps” 4,02, kolmas “Nipitirid” 4,18. Parim välisvõistkond oli Lätist VetiLV ajaga 5.06.

Esikoha omanikud said OÜ Lemmikmees kümblustünni, naiste parimad said OÜ Stylewoodi kümblustünni. Lisaks sellele panid auhinnad välja Kakulaane Puhkemaja, Karupesa hotell, Andu Puhkekeskus, Bernhard SPA, Kunstimäe Puhkemaja, Mr Jakobi restoran, TV Reporter, OÜ Peotünn ja OÜ Rendi mind. Loe edasi: Euroopa Saunamaratonil osales 768 saunalist

Vabariigi aastapäevale eelnevalt on tööpäev lühendatud

Teisipäev, 24. veebruar on Eesti Vabariigi aastapäev ja rahvuspüha, millele eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud kolme tunni võrra lühendama.

Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna sõnul on seaduse mõte selles, et lühendatud peab olema just riigipühale vahetult eelnev tööpäev. Seega peab kolme tunni võrra tööaega lühendama kõigil inimestel, kes töötavad esmaspäeval, 23. veebruaril.

Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööaja puhul, kui töötaja on tavapäraselt ametis ainult 3 tundi päevas, siis riigipüha-eelsel päeval ei pea ta üldse tööle tulema.

Kui aga ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua kui tavaliselt. “Oluline on meeles pidada, et kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida,” kinnitas Raigna.

Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab mittesummeeritud tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks.

Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5-kordse tasuna.

Juhul, kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel on vajalik töötada ka Eesti Vabariigi aastapäeval makstakse töötajale kahekordset tasu.

Eesti Vabariigi rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse on: uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev.