Eesti muusikud astuvad Pärnus üles esitluskontserdiga

Festivali kunstiline nõustaja maestro Paavo Järvi. Foto: paavoproject.blogspot.com
Festivali kunstiline nõustaja maestro Paavo Järvi. Foto: paavoproject.blogspot.com
Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia eesti muusikute esitluskontserdil on fookuses noored ja säravad eesti tippmuusikud. Kõik muusikasõbrad ja puhkajad on oodatud heale kontserdile Pärnus 16. juulil.

Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia oluliseks osaks on eesti noorte muusikute esiletõstmine. Hea koostööpartner Eesti Interpreetide Liit on kokku pannud kava, kus on fookuses neli säravat muusikut – Mihkel Poll, Indrek Leivategija, Triin Ruubel ja Riivo Kallasmaa. Kontserdil on võimalik neid näha üheskoos musitseerimas kammermuusikuna kui solistidena Järvi Akadeemia Noorte Sümfooniaorkestri ees.

Ansamblipartneritena astuvad kontserdil üles ka Anne Ainomäe vioolal ja Reet Ruubel klaveril. Interpreetide Liit on eraldi kutsunud ka festivalikorraldajaid ja agente välismaalt, kes jagavad enne kontserti Järvi Akadeemia noorte muusikutega mõtteid paneelis „Millised on ootused noorele karjääri alustavale muusikule? Agendi, festivalikorraldaja ja orkestri direktori vaatenurk”.

Festivali kunstiline nõustaja maestro Paavo Järvi peab noorte muusikute kaasamist festivalile väga vajalikuks: „Oluliseks põhimõtteks on kutsuda festivalile eesti noorte muusikute paremik. See aitab neil edaspidi väljaspool Eestit õppida, tööd leida või lihtsalt kogemusi vahetada,” sõnab Järvi.

Esitluskontserdi muusikud on on silmapaistvad interpreedid, kelle muusikaline tegevus on laiahaardeline, nad on osalenud arvukatel meistrikursustel ja konkurssidel nii Eestis kui võõrsil ning pälvinud mitmeid preemiaid. Loe edasi: Eesti muusikud astuvad Pärnus üles esitluskontserdiga

Ruusa tüükua moro pääl saa kaia näütemängu

10.–15.07. saa Räpinä kihlkunnan Ruusa tüükua moro pääl kaia Rahmani Jani näütemängu “Kaalukoda”. Võro- ja eestikiilne tükk kõnõlõs elost ja armastusõst sovhoosiaol.

Autori jutu perrä kõnõlõs tükk tuust, et ilm om üts perädü taivadsõ laega kaalukoda, millega kõgõ inemise ello kaalutas.
Peräotsa kaaldminõ näütäs, et nuurusaig om iks tuu elo kõgõ ilosamb aig. Tükü sündümist tougas’ takast Ruusa sovhoosi aastapäiv: 70 aasta iist oll’ seo üts edimäidsi, miä Eestin luudi.

12.07. kell 13 omma kõik inneskidse sovhoositüütäjä oodõdu kokkotulõkilõ. Päält tuud saava nä etendüst kah nätä. Suvõetendüsen mängvä uma kandi näütlejä, külälises om laulumiis Noorõ Taisto. Lavastaja om Hansingu Meelis, kunstnik Vanhaneni Riina. Etendüse kõrraldasõ Ruusa näütemängu seltsing ja Räpinä valla kultuurikeskus. Teedüst saa www.rapina.ee päält.

Uma Leht

Projekt “Elu kahe maailma piiril” kutsub foto- ja videokaameraga Lõuna-Eestit avastama

4. juulist 1. oktoobrini oodatakse osalema foto- ja videokonkursil töid, mis kajastavad Lõuna-Eesti loodust, inimesi, kultuuripärandit ja kõike muud, mis iseloomustab kohalikku eripära. Parimate fotode ja videote esitajatele on auhinnad on välja pannud ajakiri National Geographic Eesti ja Lõuna-Eesti ettevõtjad.

2013. aasta suvel kerkisid projekti „Elu kahe maailma piiril” raames Lõuna-Eesti avastamisväärt paikadesse ajakirjast National Geographic tuttavad kollased aknad. Nende eesmärk on tutvustada Lõuna-Eesti paiku, mis annavad edasi piirkonna väärtusi:

* hästihoitud loodus,
* mitmekülgne kultuuripärand ja rahvuslikud traditsioonid,
* kohalik toit,
* ehedad ja naturaalsed tooted,
* säästev ja jätkusuutlik elustiil,
* tervis ja aktiivne puhkus,
* innovaatiline väikeettevõtlus.

Ülaltoodud teemadel oodatakse ka fotosid ja videoid, mis tutvustavad kõige paremini Lõuna-Eestit. Rohkem infot konkursil osalemise kohta võib leida aadressil www.visitsouthestonia.com. Samuti on nii kodulehel kui turismiinfopunktides saadaval Lõuna-Eesti kaardid kultuuri- ja ajaloohuvilistele, mis näitavad kätte parimad avastamistväärt paigad.

Projekti „Elu kahe maailma piiril” raames püstitatud National Geographic´u kollaste akendega tähistatud teekond jutustab loo ühest erilisest paigast Euroopa Liidu piiril, Venemaa ja Läti kõrval, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Projekti on algatanud Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid koostöös ajakirjaga National Geographic Eesti.

Lisainfo: Tiina Ivask, Valgamaa Partnerluskogu tegevjuht, tel 5349 1195, 730 4071, e-post tiina@valgaleader.ee, www.visitestonia.com

Tulemas on kalapüügivõistlus “Viitina Kuurits 2014”

SAMSUNG DIGITAL CAMERA
Viitina Kuurits 2010. Foto: Vaiko Tigane

Laupäeval, 19. juulil toimub Viitina Järvesaares kalapüügivõistlus “Viitina Kuurits 2014”.

Kuuritsapäeva kava: 

12.0014.00     võistkondade registreerimine (võistkonnas 4 liiget)

14.0014.30     püügiriistade ja kostüümide ülevaatus

15.0016.00     kalapüük Viitina järvedes

16.0016-30     püütud kalade kaalumine

16.3017.30     laulavad külalised Mordvast  ja tantsib Saku sanglejate tantsurühm

Uhhaa söömine

18.00-……         autasustamine ja püütud kalade oksjon, auhind kõige ilmekamale kostüümile

Õhtu jätkub tantsides, muusikat valib Meelis Koppel.  Päeva juhib Jaanis Koppel.

Üritus on pealtvaatajatele tasuta!

Lisainfo: Viitina Külaselts,  tel 517 4556

Ansambel Kõrsikud kontsert Plaani karjamõisas

Korsikud-1_-aug

1. augustil kell 19.00 esineb Plaani karjamõisas ansambel Kõrsikud ehk Bonzo, Pehk ja Päss. 

Maalilisel Haanjamaa maastikul asetsev Plaani Karjamõis võlub omalaadse savihoonetest ümbritsetud sisehooviga, mis loob suurepärase õhkkonna ja mõnusa olemise muusikaelamuste nautimiseks.

Piletid on saadaval Piletilevist:

http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/rock_ja_pop/korsikud-plaani-karjamoisas-148288/

Lisainfo: Karel Saarna, tel 5560 3989, plaanimois@gmail.com

Rapla Kirikumuusika Festival esitleb muusikatalente Rootsist Austraaliani

15.-25. juuli valgetel suveõhtutel kõlab üheksal kontserdil Eestimaa suuremates ja väiksemates kirikutes kaunis muusika, mida esitavad väljapaistvad solistid ja ansamblid erinevatest maailma riikidest. Festivali eestvedajaks on viiendat aastat PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) ja peaesinejaks üks maailma tipp-keelpilliorkestritest CAMERATA NORDICA Rootsist, kes maandub Tallinna Lennuväljale 14. juulil kell 20.45.

“Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ja maakonna väiksemates Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,” rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. “Üle mitme aasta väljub festival Raplamaa piiridest ning publik saab nautida suurepäraseid kontserte ka Haapsalus ja Tallinnas.”

PLMF-i algatusel toimub festivali raames rahvusvaheline koostööprojekt “Euroopa Liidu tõusvad klassikatalendid”, mida toetab Euroopa Liidu Kultuuriprogramm. Projekti eesmärgiks on esitleda professionaalseid muusikuid neljast partnerriigist (Rootsist, Eestist, Suurbritanniast, Itaaliast) ning mitmete vähetuntud heliloojat teoseid laiemale publikule. Kuna 2014. aasta on kuulutatud Euroopa Aju Aastaks (European Year of the Brain), siis on koostööprojekti partnerid otsustanud avalikkust laiemalt teavitada muusika ainulaadsest mõjust inimaju arengule. Teadlased on tõestanud, et muusikainstrumendi õppimine kaasab aktiivselt tegevusse aju erinevaid osi ning on seega üks efektiivsemaid vahendeid nii aju arendamiseks kui ka vigastatud aju ümberõpetamiseks.

“Me loodame, et kolm erinevate kavadega EL projekti kontserti Raplas (18.07), Haapsalus (19.07) ja Tallinnas (20.07) annavad edasi erilist loomingulist atmosfääri, mis tekib vaid siis, kui tuua kokku mitmed erineva taustaga suurepärased muusikud,” ütles EL projektijuht ja PLMF tegevjuht Leelo Lehtla.” Samuti oleme õnnelikud, et EL-i projekti kaudu saame anda oma panuse teavitamaks inimesi muusika võimsusest inimaju arendamisel – seda toetavad uuringud on tähelepanuväärsed.”

Loe edasi: Rapla Kirikumuusika Festival esitleb muusikatalente Rootsist Austraaliani

Hirmus-naljakas lugu Suure Munamäe vabaõhulaval!

Juuli keskel võib Suurel Munamäel kohata müstilist ja müütilist Dr Kreutzwaldi. Kahel torni juubelinädala päeval etendub suve ilmselt kõige õudsam komöödia, mis põhineb Eesti pärimuslugudel ja meie muinasjutuisa F.R. Kreutzwaldi loomingul. See on hirmus ja naljakas Piip ja Tuut Teatri uuslavastus DOKTOR KREUTZWALDIST JA MUSTAST KUNSTIST.

Esietendus: 16.07.2014 kell 19.00,
etendused 17.07.2014 kell 15.00 ja kell 19.00.
Ainult väga uudishimulikud ja julged võivad tulla, kogu perega!
Piletid Piletilevist ja kohapealt!

Meeskond:
Toomas Tross ja Haide Männamäe – autorid, lavastajad, näitlejad (Piip ja Tuut)
Meelis Kubo ja Karl Eelmaa – mustkunstnikud, näitlejad (dr Kubo ja Charlekas)
Siim Aimla, Ahto Abner, Mihkel Mälgand – arranžeerija (S.A.), muusika autorid ja esitajad
Kristel Maamägi – kunstnik
Marek Demjanov – teatrijuht, tehniline ja korralduslik tugi
Sündmuse koduleht!

Pealtnäha kerge ja fantaasiaküllane kriminull, kuid sügavalt meie esivanemate vaimupärandil põhinev lavastus jutustab loo kahest matkajast, kes leiavad metsast juhuslikult ühe ajahambast puretud sammaldunud teeviida, mis käitub omasoodu ja juhatab matkajad puudevarjus peituva majakeseni, kus leiavad aset kõige mustemad teod, mis kangastuvad ainult meie õudsaimates unenägudes, kuid mis hiljem osutuvad ei millekski muuks kui pürgimuseks puhta kunsti poole.

Loe edasi: Hirmus-naljakas lugu Suure Munamäe vabaõhulaval!

Tamula järve rannapromenaadil avatakse taas Võro Liivaliina liivaskulptuur

12. juulil kell 16 avatakse Tamula järve rannapromenaadil taas Võro Liivaliina liivaskulptuur. Seekord on töö teemaks tänavuste linnapäevade tunnuslause “Võru juured ja vägi”.

Tamula järve kaldale kerkib üks suur, Võru linna 230. sünnipäeva tunnuslausest inspireeritud liivaskulptuur “Werro wäggi”, mille kavandi autor on skulptor Lauri Tamm. Teose loomisel on abiks Henry Timusk, Uno-Tanel Kalle ja Jana Huul.

Tamm ja Timusk on osalenud mitmel jää-, lume-, liiva- ja tuleskulptuuride võistlusel. Sellistel sümpoosionidel osalemine on elustiil: eri riikide skulptorid kohtuvad ja loovad küllaltki väikese ajaga suuremõõtmelise skulptuuri. See on loominguline ja mängulustiline aeg, millega käivad kaasas teadmine, et kõik loodu on kaduv, ning publiku elav huvi teose vastu. Kokku on see protsess, mida kunstnikud naudivad.

Skulptorid soovitavad linnaelanikel jälgida kogu skulptuuri loomise käiku ning saada osa promenaadil valitsevast meeleolust. Liivaskulptuuri ehitamist alustati 7. juulil.
Pärast avamist 12. juulil jääb see randa kaunistama suve lõpuni.

Võru linn korraldab liivaskulptuuride ehitamist juba kaheksandat aastat.

Toetajad: Võru linn, Ramirent

Sagadi mõisa pööningul ootab mõisamuinasjutt

Sagadi härrastemaja pööningul on sellel suvel eksponeeritud reklaamiagentuuri Avart koostatud näitus „Mõisamuinasjutud“ 12 eripalgelisest Eesti mõisast. Näituse teeb aga eriliseks see, et igale mõisale on fotolavastuse kaudu loodud oma lugu – muinasjutt.

Projekti loovjuhi Valeria Kitajeva sõnul jutustavad „Mõisamuinasjutud“ erinevaid fotolugusid, kus kaunite modellide abil püütakse esile tuua iga mõisa saladus ja omapära. „Oleks väga tore, kui nähtu põhjal tekiks inimestel soov mõisaid vaatama minna, tutvuda nende ajalooga ning eelkõige avastada enda jaoks nii tuntud kui unustatud unikaalsed kaunid kohad Eestis,“ selgitas Valeria Kitajeva.

Projektis on kokku esitatud kaksteist mõisa: Saue, Ungru, Hõreda, Laupa, Vasalemma, Albu, Suure-Kõpu, Sangaste, Mooste, Alatskivi, Sagadi ja Kehtna. Mõisate valikul arvestati, et need oleks arhitektuuriliselt erinevad, mitmes etapis renoveeritud ning asuksid Eesti eri piirkondades. Lisaks kaunitele piltidele leiab näituselt iga mõisa kohta ka tutvustava teksti, mille koostajateks Valdo Praust ja Jaanus Kiili. Näituse fotod on teinud fotograaf Sergei Fridman.

Näitus jääb Sagadis avatuks suve lõpuni ning on külastatav muuseumi lahtiolekuaegadel iga päev kell 10-18.

Lisainfo: RMK Sagadi Metsakeskus, www.sagadi.ee, tel 676 7878

Võru Maavalitsuse projektitaotlus sai EMP programmist rahastuse

Võru Maavalitsus esitas 2014. aasta märtsikuus taotluse Justiitsministeeriumi poolt välja kuulutatud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmi “Riskilapsed ja-noored” väljundi 3 “Kogukondlikud kuriteoennetuslikud algatused” väikeprojektide taotlusvooru ning sai rahastuse projektile “Laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamine”.

Justiitsministeerium otsustas nimetatud taotlusvoorus 37-st taotlusest toetada kaheksat projekti, sealhulgas Võru Maavalitsuse projekti. Projekti kogumaksumus on 60 000 eurot, EMP programmist eraldatakse Võru Maavalitsuse projektile 50 989 eurot.

Loe edasi: Võru Maavalitsuse projektitaotlus sai EMP programmist rahastuse

Jaga fotojäädvustust teemal „Õnnelik Eestimaal“!

kultuur.info ja etnoweb.ee kuulutavad välja projekti viimase, õnnelike fotode kogumise aktsiooni teemal „Happy in Estonia“ („Õnnelik Eestimaal“). Ettevõtmise eesmärk on koguda kokku erinevaid õnnelikke hetki Eestimaal, et seda rõõmu ikka rohkem saaks! Aktsioonist on oodatud osa võtma kõik olenemata fotoaparaadi margist ja pildistamiskogemusest, peaasi, et foto pakataks õnnest ja rõõmust.

Fotosid saab esitada 10.–25.07.2014.

Tänutäheks fotode saatmise eesti jagame ka auhindu, mille saajad otsustab rahvahääletus.

Rahvahääletusel enim hääli kogunud foto autorile paneb kõige õnnelikum hotell Tallinnas – Nordic Hotel Forum – välja lõõgastuskeskuse 10 korra pääsme väärtuses 65 €. Nordic Hotel Forumil valmis hiljuti vahva video, mis tõestab, et vähemalt Eesti pealinnas leidub küll palju õnnelikke inimesi. Meie aga usume, et terve Eestimaa on õnnest tulvil. Vaata videot siit ja ammuta oma foto jaoks inspiratsiooni:

Et naeratus ikka näol püsiks, loosime kõigi fotosaatjate vahel lisaks välja 2 x 2 piletit vabalt valitud seansile Kinos Sõprus – päris filmid, päris kinos! Fotod pannakse rahvahääletuseks välja etnoweb.ee keskkonda. Võrdsuse printsiipi silmas pidades algab hääletus kõigile fotodele täpselt 28.07.2014 ja kestab kuni 3.08.2014. Kõigile fotoedastajatele saadetakse meeldetuletuseks ka vastavasisuline kiri, et jääks võimalus oma sõpru-tuttavaid õnnelikke fotosid vaatama kutsuda ja enda lemmik välja valida.

Võitjad kuulutatakse välja 5.08.2014.

Loe edasi: Jaga fotojäädvustust teemal „Õnnelik Eestimaal“!

Viljandis avatakse Eesti Maalikunstnike Liidu näitus „MÄNG“

Teisipäeval, 15. juulil kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis Maalikunstnike Liidu näitus „MÄNG“. Mäng, mäng, mäng… öeldakse, et mäng on väikese inimese töö, kuid mängu ilu seisneb narri tarkuses. Näitus astub kahekõnesse Viljandi pärimusmuusika festivali tänavuse mängu- teemaga ning toob Viljandi pärimus- ja muusikasuvesse rohkem kunsti.

Näitusel osalevad kunstnikud: Tiit Pääsuke, Erki Kasemets, Jüri Arrak, Uno Roosvalt, Mari Roosvalt, Vano Allsalu, Ove Büttner, Anatoli Strahhov, Tiit Jaanson, Eva Jänes, Per Petersen, Sirje Protsin, Silva Eher, Andrus Rõuk, Toomas Sarapuu, Airi Luik, Ivi Arrak, Maria Sidljarevich, Lii Pähkel, Maire Koll, Silvi Lepparu.

Näituse „Mäng“ kuraator Kreg A-Kristring (Aimar Kristerson) tõdeb, et mäng tähendab osalejaid ja pealtvaatajaid, võitjaid ja kõrvalejääjaid, reegleid ja nende rikkumisi, nutikust, osavust, kavalust. Mängurõõmu ja mängusõltuvust. Mängu spekter ulatub selle süütust ja naudisklevast flirdist enesehävitusliku kirelõõmani. Mängul on justkui kaks palet nagu Rooma Janusel, sisse- ja väljapääsude jumalal. Üks pool näitab võrdsuse meelitavat peegelpilti, teine pool enamasti risti vastupidist. Narrina saad siseneda vaid elu tõelisse mängu, žongleerides lubatava ja mittelubatava juuspeenel piiril. Ainult mängu läbi saame olla seal, kus me tavareeglite järgi ei saakski olla. Mängul ja kunstil on kattuv osadus.

Näitus jääb Viljandis avatuks 19.augustini.

Vaadates tagasi teatrifestivalile “Baltoscandal”

 Peale "Atlase" etendusi. Foto: Kristel Pohlak
Peale “Atlase” etendusi. Foto: Kristel Pohlak

Rauno Põld, osaleja

2.-5. juulini toimus Baltimaade suurim teatrite festival Baltoscandal Rakveres. Tegemist on festivaliga, mille käigus etendused lavastuvad lõunast hilisõhtuni ja mis toimub iga kahe aasta tagant.

Eesti ja Portugali ühisetendus „Atlas“

Ühe Baltoscandali lavastusena toodi inimesteni 100 vabatahtliku äänevirulase ja Portugali lavastajate vahelise koostööna valminud lavastus “Atlas”.

Lavastus “Atlas” on alguse saanud Portugalist. Lavastaja kuulas ühte Portugali lastelaulu, mille sõnad olid “Kui üks elevant, segab paljusid, siis kaks elevanti segavad veel rohkem” ja sealt see areneski edasi lavastuseks, kus nüüdseks osaleb 100 kohalikku inimest ning igaüks saab omale numbri ja tuleb lavale öeldes lause (näide: Kui 35 noort ajakirjaniku häirivad paljusid inimesi, siis 36 ajakirjaniku häirivad veel rohkem), lause teist poolt kordavad kõik teised laval olijad koos ütlejaga.

“Atlase” etendust on mitmel pool kirjeldatud, kui minirevolutsiooni, kus 100 inimest on kogunenud lavale, et jõuda oma lausete ja jutustustega inimeste südamesse, hoides nendega intensiivselt silmsidet. Baltoscandali infos on “Atlase” etenduse kohta öeldud järgmiselt: „Nii nagu Antiik-Kreeka mütoloogiline kangelane Atlas kandis oma õlgadel taevast, kannavad lavale astuvad sada läänevirulast oma õlgadel kogu kodumaakonda. Igaüks on kunstnik. Koos tehakse ära.“ Lavastajateks olid Portugalist tulnud Ana Borralho ja Joao Galante.

Loe edasi: Vaadates tagasi teatrifestivalile “Baltoscandal”

Valgamaa rahvatantsijad püstitasid maailmarekordi 40 meetri polkas

Polkatantsijad. Foto: Timo Arbeiter (Tankla TV)

Valgamaa noorteportaal Tankla annab teada, et Valgamaa sportlikud rahvatantsijad läbisid 40m distantsi polka sammul 9 sekundiga. Tegemist on mitteametliku maailmarekordiga

Spordipealinna eestvedaja Pille Muni sõnul oli võistluse eesmärgiks näidata, et sport palju enamat kui higi ja pisarad võistlusrajal. Sport on kultuuri osa ja ka vastupidi. Seepärast on sport jõukohane igaühele, sõltumata iseenda vormist või liikumisharrastuse tüübist.

Maailmameistrivõistlused polkas peeti 2014. aasta spordipealinnas Valgas Kalevi staadionil 3. juunil. Päikseline päev näitas, et rahvatantsijad teevad meeskonnatöö vaimus ja liikumise lustis silmad ette nii mõnelegi spordihundile.

Tankla TV videot maailmarekordi püstitamisest näeb siit.

Tänasel laulu- ja tantsupeo rongkäigul sammub enam kui 42 000 peolist

Meenutus varasemast laulupeo rongkäigust. Foto: laulupidu.ee

Täna kell 14.00 stardib Vabaduse väljakult XXVI laulu ja XIX tantsupeo rongkäik, mis koosneb 15 maakonna, kolme linna ja väliskülaliste kolonnidest. Kokku osaleb rongkäigus rohkem kui 42 000 peolist.

Rongkäigu peas liiguvad peo üldjuhid, dirigendid ja peo tuli, mida saadavad ka kaks hobukaarikut. Veidi teistmoodi on tänavu see, et peorivi kõige ees sammuvad Tallinna peolised, kes alustavad liikumist Vabaduse väljaku juurest, Pärnu mnt ristmiku lähedalt. Edasi väljuvad maakondade ja linnade kolonnid tähestiku järgi, alustades Harjumaast. Rongkäigu kolonnid rivistatakse ja liikumine kogu teekonnal toimub 8 inimesega ühes reas.

Rongkäigu üldjuht Jaanus Väljamäe sõnul on rongkäigu marsruut kõigile tuttav ja pea 5 km teekond kulgeb Vabaduse väljakult mööda Pärnu maanteed, Narva maanteed ja Pirita teed ning jõuab välja Tallinna Lauluväljakule. Kolonn siseneb lauluväljakule Mereväravatest ja liigub laulukaare suunas. “Rongkäigu tempo valitakse laste järgi ning seda lastakse sel korral veelgi alla, et ka kõik orkestrid saaksid sammu pidada. Rongkäik kestab umbes kuus tundi”, rääkis Väljamäe.

Pikas rivis silma paistmiseks on peolised oma kolonni kaunistamisel lähtunud piir- või kogukondlikust eripärast ja võtnud aluseks ennekõike laulu- ja tantsupeo üldise kujunduskontseptsiooni. Tänavu on selles kasutatud kaunistusi, mis on valminud näpunööri tehnikas.

Pealtvaatajate huvi rongkäigu vastu on olnud erakordselt suur. Seetõttu soovitatakse kõikidel pealtvaatajatel jääda kõnniteedele, et rongkäigule jääks piisavalt ruumi liikuda. Ohutuse tagamiseks saadab rongkäiku ka meditsiini- ning turvateenistus.

Hiiu Folk kuulutab välja Etnoselfi võistluse

Foto: camorka.com

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk kuulutab välja Etnoselfi võistluse. Võistlusest osavõtmiseks tuleb endast teha pärimusest inspireeritud foto ja laadida see Camorka keskkonda. Võitja auhinnaks on Hiiu Folgi pass.

Etnoselfi mängu mõte kasvas välja Hiiu Folgi selleaastasest teemast “Põlvest põlve”, millega tahetakse esile tuua, kuivõrd oluline on hoida traditsioonide järjepidevust. “Etnoselfi võistlus ühendab uue aja võimalused vana aja tarkusega ja näitab, kuvõrd hästi need kaks üksteist täiendavad, kui me vaid seda soovime,” selgitas Hiiu Folgi peakorraldaja Astrid Nõlvak Hiiumaa uudisteportaalile üleskuste tagamaid. Fotoks võib inspiratsiooni ammutada folkmuusikast, muinasjuttudest, traditsioonilisest käsitööst, rahvakalendri kombestikust jne.

Kolmele kõige lahedama pildi autorile antakse auhinnaks Hiiu Folgi pass ning lisaks saavad võitjad kaks tasuta einet Hiiu Folgi pealava juures Kassari Kiigplatsil, kuhu tulevad tervislikku ja maitsvat toitu pakkuma Vetsi tall, Hiiurand, Metsik Küük, Brgr grill, Taimetoidu restoran, Grill a la ja paljud teised.

Võistlusfotod tuleb üles laadida Camorka keskkonda, kust leiab  konkurssi täpsed reeglid ja info:  Võistlustöid oodatakse 13. juulini ning 14. juulil kuulutatakse välja võitjad.

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk peab seal aastal 17. kuni 20. juulini oma kümnendat sünnipäeva, esinema saabuvad Kõrsikud, Laura Remmel, Chalice, Jaan Tätte ja Udupasun, Ylja Islandilt jpt. Lisaks toimuvad matkad, töötoad ja palju muud. Lähemat infot leiab kodulehelt www.hiiufolk.ee või Hiiu Folgi Facebooki lehelt.

Haapsalus toimuvad juulis linnaekskursioonid

Foto: Wikipedia

Juulis toimuvad Haapsalus giidiga linnaekskursioonid. Tunniajase jalutuskäigu ajal saab põgusa ülevaate kuurortlinna ajaloost, arhitektuuripärlitest ja tänapäevastest arengutest.

Ekskursioonid toimuvad neljas keeles – kolmapäeviti inglise ja soome, reedeti eesti ja vene keeles. Kõik ringkäigud algavad Haapsalu Turismiinfokeskuse kõrvalt kell 18.00 ja on osalejatele tasuta. Ekskursioonide toimumise päevadel on Haapsalu Turismiinfokeskus avatud tund aega tavapärasest kauem, kuni ekskursioonide väljumiseni.

„Projekti idee sündis Pärnu linna eeskujul, kus taolisi tuure viiakse läbi juba mitmendat aastat, sealjuures on igal aastal pikenenud ekskursioonide läbiviimise periood ja suurenenud ka osalejate arv“ selgitas Läänemaa Turismi juhataja Jane Möll.

„Sel aastal piloteerime alles ja seetõttu viime ekskursioone läbi ainult juuli kuus. August on kokkuvõtete tegemise aeg ja siis selgub kas taolistest suvistest ringkäikudest võiks ka meil saada traditsioon“ lisas Möll.

Ekskursioonid toimuvad Läänemaa Turismi eestvedamisel koostöös Läänemaa Giidide Ühinguga. Oma panuse projekti annavad lisaks Fra Mare, Laine, Päeva Villa, Promenaadi hotell, Kongo hotell, Teeristi Villa, Vanalinna Hostel, Endla Hostel, Haapsalu Linna Spordibaasid, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid ja EELK Lääne Praostkond.

Tartus avatakse Loodusmängude pesa

Täna avatakse Tartu loodusmajas esimest korda Loodusmängude pesa. See on koht, kus koos pere ja sõpradega suvel mängides rõõmsalt aega veeta ja loodust avastada.

Sellel suvel esimest korda oodatakse Tartu loodusmajja aadressil Lille 10 igas vanuses mänguhimulisi loodusesõpru. Eelkooliealised lapsed saavad mängida koos vanematega, koolilapsed on oodatud ka üksinda või sõpradega.

Kohapeal on valik loodusteemalisi laua-, kaardi- ja põrandamänge nii väikestele kui suurtele. Pisikesed saavad aega veeta pehmete loomadega mängides või joonistades. Täiskasvanutele pakutakse loodus- ja keskkonnateemalist lugemist. “Kuna loodusmaja lastel ja õpetajatel on juulikuus suvepuhkus ning huviringe ei toimu, siis otsustati loodusmajja kogutud mängud kõikidele huvilistele mängimiseks välja pakkuda,” selgitas üks mängupesa juhendajatest Kaisa Haugas. “Siin on palju ka selliseid mänge, mida poest juba ei leia,” tutvustas Kaspar Dobrus, kellest saab sellel suvel teine mängupesa vanem.

Loodusmaja ümber pakub avastamisrõõmu ja silmailu ka konkursil Eesti kaunis kodu 2014 avaliku linnaruumi eripreemia saanud park. Loodusmängude pesa on avatud 5. juulist 28. augustini, igal neljapäeval kell 11.00 — 14.00 ning igal laupäeval kell 13.00 — 16.00.

Obinitsas pildistati fotolavastust Balti keti 25. aastapäeva tähistamiseks

1. juulil korraldas Eesti Ajaloomuuseum Setomaal Meremäe vallas Obinitsa külas Balti keti teemalise fotolavastuse pildistamise.

Fotolavastus kujutab bussitäit inimesi sõitmas osalema Balti ketis.
“Balti keti 25. aastapäeva tähistamiseks avab Eesti Ajaloomuuseum 19. augustil virtuaalnäituse ja lisaks sellele teemakohase installatsiooni Maarjamäel, näitusel “Iseolemise tahe”. Selleks fotolavastust pildistatigi”, selgitas fotolavastuse idee autor, Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Hiljar Tammela.
23. augustil 1989.a. moodustatud kolme Balti riiki läbinud Balti kett oli ainulaadne rahumeelne meeleavaldus. Rohkem kui miljon inimest seisid käsikäes üle 600-kilomeetrises inimketis, mis sümboliseeris Eesti, Läti ja Leedu püüdlusi vabadusele.
Meeleavaldusega tähistati Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu (tuntud ka Molotovi-Ribbentropi paktina) ja selle salaprotokolli sõlmimise 50. aastapäeva.
Balti ketile osaks saanud rahvusvaheline tähelepanu aitas kaasa, et 24. detsembril 1989 tunnistas NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress Nõukogude Liidu-Saksamaa lepingud ja salaprotokollid õigustühisteks. Balti kett aitas ka tugevdada Eesti, Läti ja Leedu võimalusi rahvuslikuks enesemääramiseks ja ärgitas demokraatlikke liikumisi üle kogu Nõukogude Liidu.
Fotolavastuse põhjal valminud installatsiooniga “Balti kett” saab tutvuda Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis alates 19. augustist 2014 kuni 24. veebruani 2015.

Linnapea Utah’ osariigist külastas Eesti põlevkivitööstust

Laulu- ja tantsupidu vaatama sõitnud Utah’ tööstuslinna Vernali linnapea Sonja Norton külastas sel nädalal Eesti põlevkivitööstust – Narva karjääri, Auveres kerkivat elektrijaama ja Eesti Energia õlitööstust.

Vernali linnapea kinnitusel on Eesti Energia põlevkiviprojekt Utah’s teretulnud. “See loob meile töökohti juurde, toob meie piirkonda tööstust, mis on hea, sest meile meeldib laieneda. Me püüame infrastruktuuri ja inimestega käituda vastutustundlikult, aga igasugune tööstus, mis aitab meie piirkonnal areneda, on teretulnud,” kinnitas Sonja Norton “Aktuaalse kaamerale” antud intervjuus.

Toetust põlevkivitööstuse arendamisele näitasid ka eelmise aasta lõpus läbiviidud uuringu tulemused, millest selgus, et 68% vastanutest on põlevkiviprojektide arendamise poolt. Eesti Energia omandas 2010. aastal Utah’ osariigis põlevkivimaardla, mis sisaldab hinnaguliselt 2,6 miljonit barrelit põlevkiviõli. Projekt on eelarendusfaasis, toimub keskkonnamõju hindamine, geoloogilised ja tehnoloogiauuringud. Õlitööstuse ja kaevanduse rajamine on plaanitud 2020. aastatesse ning rahastamiseks kaasatakse teisi strateegilisi investoreid.

Vernal on Eesti Energia Utah’ põlevkivimaardlale lähim linn, kus elab ligi 10 000 inimest. Piirkonnas on aktiivne nafta-, maagaasi-, fosfaadi- ja gilsoniiditööstus ning linn on tuntud ka dinosauruste fossiilide leiukohana.

Täna algab rahvusvaheline noortevahetus

Täna saabuvad 20 noort Rumeeniast ja Saksamaalt, et koos eestlastest eakaaslastega saada osa keskkonna ja vabatahtliku tegevuse teemalisest seikluskasvatuslikust noortevahetusest.

ERASMUS+ noorteprojekt “EE-EwocA” ehk Educational Enterprising – Environmental Work Opportunity with Communication and Adventure on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite algatatud keskkonna ja vabatahtliku tegevuse teemaline seikluskasvatuslik rahvusvaheline noortevahetus. Projekti alustatakse Tallinnas, kus külastatakse tantsu- ja laulupidu. Tegevused jätkuvad Jõgevamaal Alam-Pedja looduskeskuses keskkonnateemalise töötoa, looduses turvalise liikumise õppimisega ning Pedja jõe kaldaäärsete koristustalgutega.

Noortevahetuse peamised tegevused toimuvad Palupõhja looduskoolis 10. – 18. juulil. Noortevahetuse käigus toimuvad erinevad õpitoad, kus jutuks tulevad kultuuridevaheline õppimine, leiva küpsetamine, ravimtaimede korjamine, linnu pesakastide valmistamine, tegeletakse kiikingu ja geoseiklusega ning mille raames tehakse piirkonnale kasulikke heakorratöid. Lisaks tutvutakse Eestimaa loodusega külastades erinevaid kohti ning matkaradu. ning vahetatakse eri riikide kogemusi keskkonna jaoks olulistel teemadel. Palupõhjast edasi liigutakse Tartusse kus tutvutakse loodusmaja ja Tartu seikluspargiga ning noortevahetus lõpeb 20. juulil TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Loe edasi: Täna algab rahvusvaheline noortevahetus

Homme toimub Rakke rattamaraton

Rakke rattamaraton. Foto: erakogu
Rakke rattamaraton. Foto: erakogu

Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Estonian Cup IV etapp, Pandivere kõrgustikul sõidetav 60 km pikkune Purustaja Rakke rattamaraton, läbib Põhja-Eesti kõrgeima tipu Emumäe. Homme, 5. juulil toimuva Rakke rattamaratoni stardinimekirja on kantud üle 1500 ratturi.

Põnev, kuid tasavägine lahing sarja liidrite vahel jätkub. Rõuge etapi järel tõmbas kollase liidrisärgi selga sarja neljakordne võitja Caspar Austa. Selle hooaja avaetapi võitnud Silver Schultz hingab liidrile kuklasse vaid viie punkti kauguselt. Rakke rattamaratoni eelmise aasta võitja, Peeter Tarvis, on üldises paremustabelis kolmandal kohal, 13 punkti Austast tagapool. Hooaja esimest võitu ihkab Alges Maasikmets ning Rakkesse on lubanud kaarte segama tulla ka Prantsusmaa profiklubis Big Mat-Auber 93 pedaaliv Alo Jakin, kes viimaste tulemuste alusel on kahtlemata teravas vormis. Lisaks pakub Rakkes sportlikku konkurentsi Raplast pärit lätlaste profiklubis Rietumu-Delfin sõitev Peeter Pruus, kes võitis mullu sarja viimase etapi Jõulumäel. Spordiennustusportaal Paf hindab Rakkes kõige tõenäolisemaks Caspar Austa ja Thule Opel ProTeami võiduvõimalusi. Rõuges võitis Austa nii Premium 7 vahefiniši, kui etapi. Rakkes nii ei lähe, prognoosib Paf.  Loe edasi: Homme toimub Rakke rattamaraton

Varbuse muusikamõis ja Nopri talumeierei esitlevad laulupeol Kanepi kama

Kanepi kama. Foto: erakogu
Kanepi kama. Foto: erakogu

Põlvamaal Varbuse muusikamõisas tegutsev Mõisamanufaktuur koostöös Nopri talumeiereiga esitleb sel nädalavahetusel Tallinnas peetava laulu- ja tantsupeo raames Eesti toidu väljakul oma värskeimat loomingut – uudistoodet Kanepi kama.

Varbuse muusikamõisa ja Mõisamanufaktuuri eestvedaja dirigent Kalev Lindal ütles, et Eesti koorilaulu hällist Kanepi vallast sündinud idee valmistada just laulupeoks uudistoode Kanepi kama on sümboolse tähendusega. “Laul teeb rinna rõõmsaks, aga tühi kott püsti ei seisa. Hea koostöö tulemusena Nopri talumeiereiga saame laulu- ja tantsurahvale pakkuda Lõuna-Eestis kasvanud kanepiseemnetest valmistatud kama, mis on ainulaadne ja tervislik hapupiimatoode Eesti turul,” rääkis Lindal. “Kanepi kama on terane nokatäis, mis maitseb hästi ja täidab kõhtu. Kanepitoodete arendamiseks ootame laulu- ja tantsurahvalt ka igakülgset tagasisidet.”

Kanepi kama on pakendatud 0,33-liitrisesse plastpudelisse ja maksab kaks eurot. Kanepi Kama jõuab müügile Nopri talumeierei tootevalikus erinevates poodides üle Eesti. Esimest korda jõuab Kanepi kama laiema publiku ette sel nädalavahetusel Tallinna lauluväljakul avatud Eesti toidu väljakul Maitsev Lõuna-Eesti taluturu lettidel.

Põlvamaal Kanepi vallas Postitee ääres Eesti Maanteemuuseumi ja Ihamaru vahel asuv Varbuse muusikamõis alustas OÜ Mõisamanufaktuur ühe esimese tegemisena kanepikasvatusega, et arendada erinevaid kanepitooteid. “Otsustasime sel aastal katsetada kanepikasvatusega, sest kus siis veel, kui mitte Kanepi vallas muusikamõisa aidamaja taga peaks mühama võimas kanepipõld. On tore linnarahvale tutvustada ehtsat kanepikultuuri ning omakandi rahvast innustada uue otsingutele ja koostööle,” selgitas Lindal.  Loe edasi: Varbuse muusikamõis ja Nopri talumeierei esitlevad laulupeol Kanepi kama

Laulupeol avatakse Eesti toidu väljak

Täna, 4. juulil avatakse laulu- ja tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” raames Tallinna lauluväljakul Eesti toidu väljak. Esmakordselt laulupidude ajaloos toovad Eesti toidu tegijad ühiselt peole meie köögi parimad palad.

“Eesti toidu toorained on sageli väga lihtsad ja neid tunti juba enne esimest laulupidugi 145 aastat tagasi. Toiduväljakul näeb ja saab maitsta meie kööki kogu selle rikkuses – lihtsast karaskist tänapäeva tippkokkade teosteni,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Ta lisas, et peame eesti toitu kui kultuuri ja järjepidevuse kandjat ise kõrgelt hindama. “Sellest on kantud ka Eesti toidutegijate – põllumeestest kuni tippkokkadeni – ühine tulek eesti rahva kõige olulisemale sündmusele”.

Eesti toidu väljak asub lauluväljakule Mere väravast sisenedes paremat kätt ja see koosneb kolmest osast: Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti toidutööstuste ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning kohalike toiduvõrgustike telgist. Kokku pakutakse väljakul mõnekümne ettevõtte toodangut.

Publik saab Eesti toidu väljakule reedel alates kella 19.30 (enne reede, 4. juuli õhtul lauluväljakul algavat Pillipidu).