Kuu: juuli 2014

Usin mõisarahvas toimetab Alatskivil

Mõisarahvas.
Mõisarahvas.

Sel nädalavahetusel toimuvad Alatskivi lossipäevad, mis keskenduvad mõisaaegsete tööde tutvustamisele. Kolm päeva on täis virtina, kärneri ja teiste mõisateenijate toimetusi, kuulata saab meie klassikatähti ning osaleda erinevates õpitubades.

Lossipäevad algavad reede pärastlõunal giidituuriga ja jätkuvad klassikatähtedena tuntud Henri Zibo ning Mikk Langeprooni kontserdiga. Laupäeval toimetab mõisapargis kärner, kes õpetab vikati pinnimist ja koos proovitakse ka heina niitmine selgeks saada. Pühapäev kulgeb erinevate käsitöö õpitubade rütmis ning lõunase aja sisustavad rollimängud mõisaaegsetes kostüümides. Pühapäeva pärastlõunase hingekosutuse annavad Marcel Johannes Kits, Ingely Laiv ja Mart Kuusma. Kõiki kolme päev läbivad usina virtina toimetused, kes aitab leiva juuretise ja taigna tegemisel ning sõira valmistamisel.

Alatskivi loss.
Alatskivi loss.

Alatskivi lossi perenaise Külli Musta sõnul on suvised lossipäevad pikk traditsioon, mille ettevalmistamisse ja läbiviimisesse on alati kaasatud ka kohalik aktiivne kogukond. Nii ka sel aastal esinevad külaliste rõõmuks siinsed tantsija ja lauljad ning töötubade läbviijateks on valdavalt kohalikud osavad inimesed. „Ka ootan kõiki huvilisi reedel kuulama muljeid oma külaskäigust Saksamaale, kus kohtusin parun von Nolckeni järeltulijatega. Sellest kohtumisest on talletatud palju huvitavaid fotosid, mida kuulajatega jagada tahan,“ rääkis Külli Must.

Alatskivi lossipäevade reedesel ekskursioonil ja õpitubades osalemine on prii, täpsem kava Alatskivi lossi kodulehel www.alatskiviloss.ee või lossi sotsiaalmeedias www.facebook.com/AlatskiviLoss

Külli Must, Alatskivi lossi perenaine

Küladeratas läheb peagi veerema

Järvamaa Küladepäev plakatLaupäeva, 2. augusti pärastlõunal kell 14 saab Roosna-Alliku vallas Viisu küla pargis meeleoluka rongkäiguga alguse Järvamaa külade päev, kogunemine ning osalejate registreerimine algab Viisus juba kella 13-st. Tegemist on järjekorras 13. külade kokkusaamise ning külaliikumise suursündmusega, mida oodatakse väga paljudes Järvamaa külades. Eelmisest, Järva-Jaani vallas Kuksemal toimunud maakondlikust külade päevast, võttis osa üle 300 inimese.

Külade esindajatele ja kõigile külalistele pakutakse sel päeval Viisus erinevaid huvipakkuvaid tegevusi, neid jagub nii parki kui ka Viisu rahvamajja. Märksõnadena olgu siinkohal nimetatud tervituskontsert, näitused, sportlikud tegevused, lasteprogramm, juturing, õpituba, külakohvikud, kohalike toitude ja käsitöö minilaat ning õhtuses osas mõnus tantsumuusika. Päevajuht on Aili Avi ning konkreetsete esinejatena on teada Tihvan Big Bänd, Helir-Valdor Seeder, Anneli Ott ja Ivar Hansen. “Päeva muudavad oma sepistöödega sisukamaks Eestimaa sepad, kes tegelikult alustavad oma tegemisi Roosna-Alliku vallas juba eelmisel päeval”, räägib Kairi Kapitonov, korraldustoimkonna üks eestvedajatest. “Külade päeval saab sepatööd vaadata, samuti antakse soovijatele võimalus ka ise kätt proovida”. Veel lisab ta, et uudse tegevusena näidatakse Viisu pargis suurelt LED ekraanilt fotosid Järvamaa küladest ja eelnevatest kokkutulekutest, töötab puhvet ning lõunaks pakutakse kõigile osalejatele ühissuppi.

Järvamaa külade päeva sümbol, küladeratas, antakse järgmisele korraldajale üle päeva ametlikul lõpetamisel.

Riina Trumm

Puupäevad Sagadi mõisas

Augusti esimesel nädalavahetusel ootab RMK Sagadi mõisakompleks taas kõiki suuri ja väikesi looduse- ja meisterdamishuvilisi Sagadi puupäevadele. Tänavu juba üheteistkümnendat korda toimuva tasuta pereürituse seekordseks läbivaks teemaks on liblikad ja üldse putukad.

“Praegu on looduses putukate aeg ja sellel aastal keskendume ka puupäevadel putukatele. Metsamuuseumis on üleval Urmas Tartese liblikate näitus ja ka uued tegevused puupäevadel on seotud putukatega: looduskoolis saab putukaid vaadata suurendatult, töötubades meisterdatakse erinevatest materjalidest liblikaid ning kõigil on võimalik kaasa lüüa putukahotelli sisustamisel,” toob selle aasta puupäevade teema täpsemalt välja RMK Sagadi metsakeskuse arendusjuht Asta Tuusti.

Putukateemale lisaks on puupäevadel palju juba traditsioonilisi tegevusi – laastukorvi punumine, hobusõit, metsatarkused, täpsussaagimine, hiidpusled ja mängud. Uudisena saab mõisa tiigil parvetada, vesta karjapoisiloomi ning meisterdada vana-aja kombel puuokstest ja lehtedest nukke.

Avatud on kõik muuseumid, näitused ja looduskool. Mõnus pereüritus on täiesti tasuta ning mõlemal päeval on juhendajad kohal kella 11 kuni 17.

Asta Tuusti

Kalevipoja teemapark Vooremaal kutsub reisima maailma lõppu

krati seikluspark 1Jõgevamaal Kääpa külas asuvas Kalevipoja teemapargis toimub 13. augustil algusega kell 10 kogupere seikluspäev “Lennukiga maailma lõppu”, kus saavad osaleda nii pisemad kui suuremad seiklejad. Huvilistel on kogu päeva jooksul võimalik soodushindadega pääseda seiklusradadele ja osaleda esimest korda ka põnevas kalevipojateemalises fotojahis.

Kalevipoja teemapark asub Tartu-Jõhvi maantee ääres (kaugus maanteest 2 km) Tartu poolt tulles 20 km enne Mustveed ja tegeleb eestlaste rahvuseepose tutvustamisega nii Kalevipoja muuseumis kui kalevipojateemalistel seiklusradadel. Alates 2010. aastast avatud Krati seikluspargi loomise idee sai inspiratsiooni Eesti rahvapärimusest tuntud tegelasest – Kratist. 2013. aasta suvel avati LEADER programmi toel seikluspargis aga uus ja põnev kõrgseiklusrada, mis kannab Kalevipoja laevale sarnasel nime “Lennuk”. Just “Lennukiga” Kalevipoeg maailma lõppu purjetada tahtiski.

Seikluspäeva läbiviijateks on Krati seikluspargi ehitanud kogenud OÜ Seiklusring meeskond ja Kalevipoja teemaparki haldav SA Kalevipoja koda. Lisaks terve päev avatud seiklusradadele on võimalik külastada ka Kalevipoja muuseumi, lähipiirkonna turismiarendajatele, peamiselt majutusasutuste töötajatele tehakse päeva jooksul seikluspargi tutvustus, huvilistel on aga võimalik osa võtta ka fotojahist, mil nimeks “Kalevipoeg, Olevipoeg ja Sulevipoeg – kes jääb peale?”

Oma meeskonnaga Krati seikluspargi ehitanud OÜ Seiklusring juhi Valdo Kanguri sõnul tasub seikluspäevale tulla eelkõige sellepärast, et “Lennuki” puhul ei ole tegu tavalise seiklusrajaga, vaid see kujutab endast seiklusrännakut läbi meie rahvuseepose. Iga elemendi ja harjutuse taga on legend Kalevipojast. Tavaliselt on radadel põhirõhk vaid ronimisel, siin on tegu teistmoodi seiklusega.

Kõigil osalejatel, sealhulgas turismiarendajatel on soovitatav end Kalevipoja seikluspäevale eelnevalt registreerida. Lisainfo: www.kalevipojakoda.ee
Janno Zõbin,
SA Kalevipoja Koda juhataja

Kuningamäe kardirajal toimuvad tudengivormelite võistlused

6.-9. augustini on tudengivormelite võistlused Põltsamaal, Kuningamäe kardirajal. Kuningamäe kardirajal on ainulaadne võimalus näha bensiini- ja elektrivormeleid vahetus mõõduvõtmises ja tutvuda uusimate tehnoloogiliste lahendustega. Võistlusel osaleb ka Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühismeeskonna uus elektriauto FEST14.
Võistluste avatseremoonia algab 6. augustil kell 18. Võistluste finaal algab 9. augustil kell 10. Tippmeeskonnad tulevad starti viimastena, pärastlõunal.
Pealtvaatajatele on võistlused tasuta.
Baltic Open on rahvusvahelise autospordi tootearendusvõistluse Formula Student mitteametlik osaetapp. Võistlustel näeb ringrajal 18-t isevalmistatud tipptehnoloogilist väikevormelit. Osalejad tulevad 9st riigist, esindatud on kõik Põhjamaad, Holland, Ühendkuningriik, Venemaa ja Saksamaa. Kõik autod on projekteeritud ja valmistatud ühiste reeglite järgi. Lisaks bensiinimootoriga masinatele stardib ka 3 elektrivormelit.
Võistluste üheks tõmbenumbriks on maailma edetabelis 500 meeskonna hulgas 5. kohta hoidnud Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühismeeskonna värske elektriauto FEST14. Põltsamaa osavõistlus on selle mudeli esimene mõõduvõtt.
Joosep Ausmees

Raamatukogudes võiksid „munad kanu” õpetada

Eesti rahvaraamatukogude töötajad peavad teisipäevast kuni tänaseni Jõgevamaal oma traditsioonilist suveseminari, seekordne teema on „Raamatukogud liikumises”. Suveseminaril toimuvad loengud aktuaalsetel teemadel ning iga kord tutvutakse põhjalikumalt ühe maakonna kultuurielu ja raamatukogudega. Seekord on tähelepanu all Jõgevamaa. Rahvaraamatukogude suveseminarid on pika ajalooga, esimene neist toimus 1963. aastal.

Rahvaraamatukogud kui olulised kogukonnakeskused võiksid kiiresti muutuvas ühiskonnas pöörata suuremat tähelepanu oma lugejate toetamisele uue tehnoloogiaga toimetulemisel, rääkis Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm täna, 31. juulil rahvaraamatukogude suveseminaril Jõgeval.

„Eakamad inimesed kipuvad olema tehnoloogiauuenduste suhtes ettevaatlikumad, seevastu noored õpivad kiiresti ja võtavad esimestena kasutusele uue tehnoloogia. Seega võiks just raamatukogudes tuua noori koolitaja rolli, algatada „muna õpetab kana“ põhimõttest lähtuvaid koolitusi,” pakkus Talihärm välja viisi, kuidas raamatukogud saaksid oma lugejatele harjumuspärasest erinevates valdkondades abiks olla.

Arvuti või mobiiltelefoni kasutamine, e-väljaannete lugemine, e-teenuste kasutamine on vaid mõned näited koolitustest, mille puhul võiks ühe kogukonna sees noori ja vanu omavahel kokku tuua. „Selliste koolituste korraldajana on rahvaraamatukogud kõige ehedamal moel just need asutused, mis loovad suuremat sidusust oma kogukondade seas,” märkis Talihärm. Ta lisas, et esmalt vajaksid noored mõistagi raamatukogutöötajate või vastavate spetsialistide koolitust, kuidas täiskasvanuid õpetada.

Raamatukogude rolli muutumine tähendab ka vajadust pöörata järjest rohkem tähelepanu kasutusmugavusele. Üks olulisi suundi rahvusvahelisel tasandil on iseteenindusvõimaluste avardamine, lugejale suurema vabaduse andmine. „Samuti tuleks vaadata oma ruumides ringi selle pilguga, et milleks neid veel kasutada annab. Ruumikasutuse paindlikkus on märksõna, mis toob raamatukogudesse uusi tegevusi, loob suuremaid koostöövõimalusi teiste haridus- või kultuuriasutustega ja seeläbi kutsub raamatukokku uusi huvilisi,” julgustas Talihärm oma ettekandes rahvaraamatukogusid märkama oma kogukonna muutuvaid vajadusi.

Katrin Arvisto

Täna algab Tallinnas rahvusvaheline orelipidu

Niguliste kiriku kontserdisaal.
Niguliste kiriku kontserdisaal.

31. juuli hilisõhtul algab 28. Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival, 1987. aastast alates toimuv Eesti vanim järjepidevalt tegutsev muusikafestival.

Orelifestivali avalöögiks on juba traditsiooniliselt „Suur oreliöö” Nigulistes. Päikeseloojangust päikesetõusuni, ehk 31. juulil kell 21.59 algaval orelimaratonil astuvad  igal täistunnil seitsmel kontserdil publiku ette Andres Uibo ja Edouard Oganessian (kell 22, peaorel), Guy Bovet (kell 23, Šveits, kooriorel), Piret Aidulo ja Kadri Ploompuu (südaöösel, peaorel), Peter van Dijk (kell 01, Holland, kooriorel), Denis Kasparovitch ja Kristina Vilotševa (kell 02, peaorel), Ines Maidre (kell 03, Eesti/Norra, kooriorel) ning Tiit Kiik ja Pille Metsson (kell 04, peaorel).
Käesoleva aasta teeb eriliseks professor Hugo Lepnurme 100. sünniaastapäev. Seetõttu on festivali fookuses ainulaadne, professor Lepnurme  poolt 40 aastat tagasi alustatud plaadisari “Eesti orelid”, mis on tänaseni maailmas ainulaadne ja ulatuslikeim orelimuusika plaadisari oma 33 väljaantud LP-ga. Orelifestivali raames toimuvad mitmed kontserdid täpselt samades kirikutes, täpselt samade kavadega, mis kunagi 70-ndatel plaatidele sai jäädvustatud. „Eesti orelid” 40. sarja kontserdid toimuvad Tallinna, Pärnu, Taagepera, Torma, Kodavere, Kadrina, Rapla, Rõuge, Kullamaa, Põltsamaa, Iisaku ja Valga kirikutes.
Lisaks tähistab tänavune orelifestival maailmamainega ja ühe hinnatuima romantilist tüüpi oreli, Tallinna Toomkiriku Ladegast-Saueri oreli ning Tallinna Jaani kiriku Normann-Terkmanni oreli juubeleid, mille mõlema ehitamisest möödub tänavu 100 aastat.
Festivali kunstiline juht Andres Uibo kinnitab, et põnevat on festivalil väga palju ja enam kui 30 kontserdi hulgast peaksid omale meelepärase leidma nii kohalikud elanikud kui ka festivali külalised, kes juba aastaid sõidavad Tallinna selleks, et osa saada ühest kolmest tähtsamast ja suurimast orelipeost kogu maailmas.
Lauri Aav
Eesti Kontsert

Karastusjookide tarbimine kulutab arengumaade ressursse

Soojade ilmade saabudes tõuseb oluliselt karastusjookide tarbimine. Eestis teatakse limonaadide negatiivsest mõjust tervisele, kuid tähelepanuta on jäetud jookide ränk mõju arengumaadele ja keskkonnale.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Evelin Andrespok selgitab, et iga pooleliitrise limonaadi valmistamiseks kasutatakse või reostatakse 150 kuni 300 liitrit vett. Arvestades, et vannitäis vett on umbes 90 liitrit, siis on veekulu ühele pisikesele pudelile kaks-kolm vannitäit. Enamus sellest veest läheb suhkruroo kasvatamiseks. Olukorra teeb raskeks see, et vett kuritarvitatakse arengumaades, kus seda on niigi vähe. Kui suur firma teeb piirkonda enda limonaaditehase või suhkruroo istanduse, võetakse vesi ära perekondadelt, kes vajavad seda joogiks või toidu kasvatamiseks.

Eesti on kahjuks jõudnud nende riikide hulka, kes kasutavad enda hüvesid arenguriikide arvelt. Kuidas tarbida värskendavaid jooke eetiliselt ja keskkonnasäästlikult: *Joo kraanivett. Kui Sulle ei meeldi kraanivee maitse, siis pane vesi kannu koos puuviljade või maitsetaimedega, tulemus on maitsev ja tervislik. Proovida võid maasikaid, sidrunit, piparmünti või muid puuvilju, värskendav on ka kurgivesi. *Osta taaskasutatav pudel – valik on lai, kujundused trendikad ja roostevaba pudel kestab aastakümneid. Nii saad jaheda vee kaasa võtta ilma enda tervist ja keskkonda saastamata. *Kõige keskkonnavaenulikum osa limonaadist on suhkur, kuna selle valmistamiseks läheb palju vett ja reostatakse keskkonda. Kui soovid magusamat jooki, tee morssi kraaniveest koos suhkruvaba mahlaga. Joogi magustajana võib kasutada ka kodumaist mett, peedisuhkrut või õiglase kaubanduse suhkrut. *Kui Sulle meeldivad gaasiga joogid, osta Eestis toodetud mullivett ja tee sellest ise morssi ja vii pudel kindlasti pakendiringluse kogumispunkti tagasi.

Ethical Consumer uuring soovitab vältida Coca-Cola Company jooke – selle firma toodetud joogid said eetiliste karastusjookide skaalal 1,5 punkti 20st. Näiteks Pepsi sai 6,5 punkti 20st, mis on samuti vähe, kuid Coca-Cola jookidest siiski üle nelja korra parem punktisumma.

Katrin Pärgmäe

Arengukoostöö Ümarlaud

Linastub internetisari “Beebipäevik”

beebiInternetiportaalide Emmedeklubi.ee ja Perekool.ee koostöös on valminud ainulaadne sari „Beebipäevik”. Sarjas jälgivad telekaamerad noore perekonna lapseootust, sünnitust ning beebi esimest eluaastat.

Samas formaadis veebiseriaali on juba tehtud läti-, leedu- ja venekeelsena ning see on Balti riikides suurt populaarsust võitnud. Eestis valmib „Beebipäevik” koostöös Eesti Ämmaemandate Ühingu poolt hallatava pereportaaliga Perekool.ee. Sari annab noortele vanematele võimaluse saada ämmaemanda nõuandeid nüüd ka videoformaadis.

„Beebipäevik” ilmub igal nädalal portaalides Emmedeklubi.ee ja Perekool.ee. Sari räägib teemadest, millega väikese beebi vanemad kokku puutuvad – sünnituseks ettevalmistus, partneri abi sünnitusel, beebihooldus, imetamine ning lapse arenguetapid.  Loe edasi: Linastub internetisari “Beebipäevik”

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus kutsub matkama

9. augustil algusega kell 11.00 toimub Vapramäel maastikumäng eelmiste põlvkondade tegutsemisjälgedega tutvumiseks .

Muuhulgas tuleb vanadelt fotodelt tuvastada sama paik mitukümmend aastat tagasi, kasutada infolugemiseks QR koodi, seigelda kaardi järgi ja loomulikult saab seejuures nautida Vapramäe looduskauneid kohti.

Seigelda saab oma grupiga omas tempos. Jalga soovitatakse panna kinnised jalanõud ja selga ilmale vastav riietus. Kogu perele sobiva matka lõppedes on väike kehakinnitus korraldajate poolt.

Kogunetakse kell 10.45 Vapramäe Loodusmaja juures. Kellel võimalik, palutakse kaasa võtta QR koodilugejaga varustatud nutiseadmed.

Osavõtt palutakse registreerida meili teel triinu@vvvs.ee või telefonil 5254172. Sündmus on tasuta. Seda toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Täpsem info: www.vvvs.ee. Kõiki matkasarja nelja matka läbijat ootab sarja lõppedes üllatus.

Siimu-Jaani talus sõidetakse ajamasinaga 1936 aastasse

Vana auto Siimujaanil2. augustil oodatakse kõiki Pajusi valda Vägari külasse Siimu-Jaani tallu Suurele-Rahvapeole, kus “ajamasin” viib tagasi 1936 aastasse, mil üks edukas talupere endale esimese auto ostis.

Stiilse koosviibimise sisustavad ajastukohased laulud ja tantsud ja sõnakustietelemised. Õpitubades on võimalik omandada erinevaid oskusi ja tarkusi.

Päeva eesmärk on mängulise tegevuse kaudu tutvustada tormilist arengut, mis toimus eesti rahva elus 1920ndate ja 30ndate aastate kestel, seoses tehnika arengu ja poliitiliste muurangutega. Rehetarest taluhäärberisse, hobuse tagant traktori ja kombaini peale ning autorooli, kandle ja torupilli asemel kitarri ja akordioni ning grammofoni muusika saatel tantsima, regialaulude ja ringmängude asemele organiseeritud seltsitegevus ja etlemine jne. Taluõuele on loodud reaalne tegevuspaik koos tegelastega, kes oma tegemiste kaudu tutvustavad neid kaugeid aegu. Näidatakse tolle aja moodsat tehnikat: autod, jalgrattad, fotograafia, kino ja raadio. Õpetatakse vanu töövõtteid: või tegemine, leiva küpstemine, heina niitmine, lina kasvatamine, ning vanu tantse: külatantsud ja swingtantsud. Loe edasi: Siimu-Jaani talus sõidetakse ajamasinaga 1936 aastasse

Märka ja jäädvusta heategu enda ümber

MTÜ Aarete Laegas kutsub kõiki üles osalema fotokonkursil “Hea tegu”, mille eesmärgiks on tähelepanu pöörata headusele, heategudele ning positiivsetele emotsioonidele. Kuna headus on kõikjal meie ümber, saab oma ilusa hetke teele panna igaüks.

Osaleda saab 24. juulist 24. augustini laadides oma pildi(d) Aarete Laeka kodulehele selleks ettenähtud kohta www.aaretelaegas.ee/fotokonkurss. Sealt leiab ka osalemistingimused.

31. augustiks valib žürii esitatud fotode seast välja kolm parimat pilti, mis visualiseerivad kõige paremini sõnumit “Hea tegu”. Žüriisse kuuluvad MTÜ Aarete Laegas asutaja ja juhatuse liige Kadri Britt Põldre, pulma- ja portreefotograaf Elika Hunt ning noored ja andekad fotograafid kaksikõed Teevi ja Teesi Zeemann. Lisaks toimub 25.-31. augustini rahvahääletus, kus antakse välja rahva lemmiku auhind.

Parima sõnumiga piltidest tehakse Uue-Maailma tänavafestivalile 6.-7.septembril fotonäitus. Pärast seda hakkavad pildid kaunistama Aarete Laeka keskuse seina.

MTÜ Aarete Laegas on heategevuslik organisatsioon, mille eesmärgiks on raskustesse sattunud perede abistamine vajaminevate riideesemetega.

Võru Linnagaleriis avatakse ühisnäitus

Täna kell 16.00 avatakse Võru Linnagaleriis Andrus Rõugu, Aivar Rumvolti, Erki Kannuse ja Peeter Kaasiku ühisnäitus “RUUM RUUMIS. Kütiorg”.

Kolmes saalis saab vaadata koos maalikunsti, keraamikat ja heliobjekte.

Kui Andrus Rõuk ja Peeter Kaasik on tuntud maalikunstnikena, siis Aivar Rumvolt esitleb kõrgkuumustehnikas keraamikat, Erki Kannus aga on keskendunud interaktiivsetele heliobjektidele- koondnimetusega Tilinatoorium.

Peale ammuse sõpruse ühendab autoreid ka ühine mälestus Kütiorust, kus noorte kunstijüngritena sageli Ohakate juures viibiti.

Kunstnikepaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodu Kütiorus on legendaarne, kuigi väliselt säilinuna, vaimses mõttes aga ajalooks saanud. Seal valitsesid oma kindlad reeglid, neist peeti kinni. Andrus Rõugu sõnul oli see koht mõnes mõttes nagu ruum ruumis, kus valitses boheemlik kambavaim, milles peegeldus meie hiline hipikultuur. Istuti põhiliselt kuuri all lõkketule ääres, kus oli suur kohvipada, vesteldi ning suitsetati lakkamatult.

Aivar Rumvolt elab ammu Võrus, tuntud keraamiku ning pedagoogina. Peeter Kaasik kolis oma tallu Võrumaale kus maalib. Eks see tõsiasi ja käesolev näituski ole Kütioru vaimu kajastus tänapäevas.

Näitus jääb avatuks 22. augustuni ja on külastajatele tasuta.

Elva rattamaratoni võitis Aksel Nõmmela

Elva_maraton_finishEstonian Cup rattamaratonide sarja V etapi, metsapealinnas Elvas stardi saanud Elva Rattamaratoni võitis tugeva lõpusprindiga Aksel Nõmmela Ivo Suure ees.

Kolmandana ületas finišijoone Helmet Tamkõrv. Kokku osales Elva Rattamaratonil 1339 ratturit, neist 802 põhisõidul, 394 Probar poolmaratonil ning 143 noort ratturit Herkuless lastesõitudel.Elva Rattamaraton sai alguse Arbi järve lähistelt ning distantsi alguses läbisid ratturid ka Kulbilohu autoralli raja. Elva maratonirada on tuntud oma kiire profiili poolest seega võimaldas see ratturitel teha valikuid siledama rehvi kasuks, mis võimaldab tavalisest kiiremat tempot.

Stardist sai kõige kiiremini minema sarja üldliider elvalane Caspar Austa. Pea paariminutilise edumaaga viie liikmelise grupi ees juhtis maratoni distantsi nii vahefinišis kui ka Hansgrohe kiirenduskilomeetril duo Ivo Suur ja Aksel Nõmmela. Elvale omaselt ülikuumal rajal püsis paar ees kuni lõpuni ja kinni neid püüda ei suudetudki. Pea 74-kilomeetrise maratondistantsi lõpplahendus selgus finišisirgel, kus Aksel Nõmmela kasutas ära oma paremat kiirendust ja ületas nii võitjana Elva rattamaratoni finišijoone.Esimese maastikumaratoni võidu teeninud Aksel Nõmmela sooviski lahenduse just lõpu peale jätta. “Selline maanteesõidu moodi sõit mulle sobis, mõned vahepealsed singlid ja metsakohad oli vaja üle elada. Õnneks saime Ivo Suurega eest ära ja temaga sujus koostöö väga hästi. Jätsin meelega lõpu peale, sest jäin enne lõppu pisut jooginälga ja hakkasid krambid tekkima. Aga teadsin, et maanteel olen teda lõpuga võitnud, nüüd ka hoidsin tema tuules ja sain lõpusirgel temast mööda,” sõnas Nõmmela pärast finišit. Loe edasi: Elva rattamaratoni võitis Aksel Nõmmela

Galerii: Teine päev Viljandi pärimusmuusika festivalil

Pildistas Rauno Põld.

Homme toimub Elva rattamaraton

Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Estonian Cup V etapp, 73 kilomeetrine Elva Rattamaraton, on tuntud oma kiire raja poolest. Homme, 26. juulil toimuva Elva Rattamaratoni stardinimekirja on kantud üle 1500 ratturi.

Tihe rebimine sarja liidrite vahel jätkub ning vürtsi lisavad välisklubides sõitvad Eesti ratturid. Rakke etapi järel jäi liidrisärk sarja neljakordse võitja Caspar Austa selga, kuid hooaja edukalt avanud Silver Schultz on vaid kolme punkti kaugusel. Punktiarvestuses kolmandal kohal on Peeter Tarvis, kes jääb liidrist maha vaid 9 punktiga. Eelnevatel etappidel tehniliste probleemidega maadelnud Alges Maasikmets on kahtlemata heas vormis ning püüab jätkuvalt etapi võitu. Elva Rattamaratonil pakub põnevat konkurentsi kodumaistele ratturitele Lätist pärit Rietumu-Delfin võistkonna rattur Dimitri Sorokin, kes võitis hooaja alguses toimunud Tallinna Rattamaratoni. Spordiennustusportaal Paf hindab Elvas kõige tõenäolisemaks kodulinnas sõitva Caspar Austa võiduvõimalusi. Tiimide arvestuses ennustab Paf edu A&T Sport Team-ile.

Põhisõidu start antakse Arbi järve lähistel täpselt keskpäeval. Metsapealinna Elva maratoni rada on juba mõnusalt tuttav ning üldjoontes sama, mis eelmistel aastatel. Maratonil on kilomeetreid kokku 73,6 ja poolmaratonil 38,6. Väike muudatus on vaid 26. kilomeetril pärast Kavilda orgu, mis pakub ratturitele põnevat avastamisrõõmu. Kokku pikendab muutunud lõik pikka rada kilomeetri võrra. Hansgrohe kiirenduskilomeeter, kus ühekilomeetrisel distantsil fikseeritakse ratturite läbimise aeg, algab raja 29. kilomeetril. Kuna iga mäe otsast tuleb ka alla tulla, siis on Elva Hansgrohe kilomeeter kiiruse peale vahefiniši poole kihutamine. Sõitjatel on võimalik oma laskumisoskus proovile panna ning Hansgrohe kilomeeter on täie hooga mäest alla, Premium 7 vahefiniši suunas kihutamine. Herkuless lastesõidud algavad kell 12:10 ning PROBAR poolmaraton (38,6 km) saab stardi kell 13:15. Loe edasi: Homme toimub Elva rattamaraton

Sänna kultuurimõisas toimub ökokokkutulek

22.-24. augustil toimub Sänna Kultuurimõisas Eesti ökokogukondade 8. kokkutulek teemal “Kogukondlik haridus”.

Teemad, mida käsitletakse on kogukondlike koolide loomine, õuelasteaiad, koostööharidus, EHE ja ehedus, koduõppe head ja vead. Lähemalt Leiutajate Külakoolist ja loodavast Gaia Koolist , mis on välja kasvanud eesti ökokogukondlikust liikumis est.

Peaesinejad tulevad seekord Tamera ökoküla koolist Portugalis, kus on loomisel rahvusvaheline kool nimega “Escola da Esperanca” ehk “Lootuse kool”. Lähemalt sellest koolist siin: http:// www.escola-da-esperanca.org /
Lisaks jagavad värskeid muljeid Euroopa ökokülade ühenduse GEN-Europe suviselt konverentsilt “Zegg” ökokülast Saksamaalt pea kõik meie 14 delegaati.

Lisaks räägitakse, kuidas suhelda loomade ja taimedega.

Hommikuti on kavas jooga, õhtul tants ja muusika.

Lähem info peatselt: http:// kokkutulek.kogukonnad.ee/ ja www.facebook.com/ kogukonnad
Registreerumine: info@kogukonnad.ee

Maanteemuuseum kutsub osa saama ühistranspordile pühendatud perepäevast

Sellel pühapäeval, 27. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 14. sünnipäeva liiklusteemalise perepäevaga, mis tänavu räägib ühistranspordi kujunemisest ja käekäigust Eestis.

“Perepäeva teema on just kui meeldetuletus meile kõigile, kuidas on ühistranspordi areng toimunud, muutudes järjest mugavamaks. Kui algselt polnud vankris ja ka veoautos sõites isegi katust pea kohal, siis võrreldes tänapäevaga, saab bussis sõites vaadata televiisorist lemmikfilmi või surfata internetis,” selgitas maateemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu.

Sünnipäev on ikka see aeg, kus kutsutakse külalisi, ollakse koos sõprade ja tuttavatega ning tehakse midagi põnevat. Nii ka seekord – muuseum on endale külla kutsunud head koostööpartnerid, kelle kaasabil külastajatele nii mõndagi toredat pakkuda. “Sünnipäeval näitame külalistele rohkem bussiliikluse kui ühe ühistranspordi osa arengut. “Vanemate busside valik on muuseumil endal piisav, kuid luks – variantidega aitab hea sõber bussifirma Sebe, mis tutvustab tänapäeva bussisõidu kõiki mugavusi.” lisas Õispuu. “Lisaks räägib enda tegemistest ka aina enam populaarsust koguv elektritaksofirma Ermo.”  Loe edasi: Maanteemuuseum kutsub osa saama ühistranspordile pühendatud perepäevast

Galerii: Esimene päev Viljandi pärimusmuusika festivalil

Täna algas 22. Viljandi pärismuskultuuri festival “Mäng”. Külauudiste toimetusest on koha peal pildistamas Rauno Põld.

Maalimise perepäev Luke mõisas

Pühapäeval, 27. juulil kella 12-16 toimub Luke mõisas maalimise perepäev “Õpime loodust maalima”. Juhendavad kogenud juhendajad. Maalimise vahendid korraldajatelt. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik. Osalemine tasuta. Perepäeva korraldamist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Nõo valla Omaalgatuse Fond. Info telefonil 55544 231 ja info@lukemois.ee . Vaata lisaks www.lukemois.ee

Noortepuudus põllumajanduses saab leevendust

sustainable-agricultureTulevast aastast kavandab põllumajandusministeerium kuni 40aastastele alustavatele põllumajandustootjatele 25protsendilist lisatoetust esimese 39 hektari eest. Suurendatud otsetoetust saab esimesel viiel tegutsemisaastal.

“Eesti põllumajanduses töötajatest vaid seitse protsenti on alla 35-aastased, ligi kolmandik on aga 65-aastased ja vanemad. Et põllumajanduses säiliks järjepidevus ja toidutootmine Eestis ei katkeks, peame vähendama noortepuudust põllumajanduses,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Järgmisest aastast saavad alustavad tootjad suuremat pindalatoetust ja jätkame noortele suunatud toetusmeetmeid ka uues maaelu arengukavas.”

Põllumajandusministri sõnul aitab noorte lisandumine põllumajandusse hoida Eesti maapiirkondi asustatuna. “Laiemalt on noorte toomine põllumajanduse juurde Eesti riigile strateegiliselt oluline nii toidujulgeoleku kui elujõuliste maapiirkondade võtmes,” sõnas minister Padar.

Alustavatele noorte põllumajandustootjatele on ette nähtud 25 protsenti kõrgem hektarimakse esimese 39 hektari eest. Arvestuslikult on 2015. aastal kuni 4200 potentsiaalset tootjat, kes võiksid saada noore alustava põllumajandustootja toetust ca 32 897 hektari eest. Noorte alustavate põllumajandustootjate skeemi rakendamine tuleb otsustada igal aastal järgneva aasta kohta.

Perioodil 2014-2020 makstakse Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika raames Eesti põllumeestele otsetoetusi enam kui 900 miljoni euro eest.

Augustist tõusevad piletite hinnad Viljandimaa avalikel liinivedudel 20 protsenti

Viljandi maavalitsus otsustas alates augustist tõsta bussipiletite hindu nii linnalähi- kui maakonnaliinidel 20 protsenti. Bussipileti hinna tõusu tingib reisijate arvu vähenemine ja liinivedude kulude tõus.

Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase kinnitas, et avalikel liinivedudel tõusevad piletihinnad 20 protsenti.

«Olukord on selline, et kui riigipoolne toetus avalikule liiniveole on tõusnud ja lagi on käes, siis reisijate arv järjest väheneb. Ka on tõusnud üldised ühistranspordikulud ning osa kommertskaugliine on vaja asendada avaliku liiniveoga,» selgitas Kase hinnatõusu põhjusi terves maakonnas.

Kui praegu maksab ettemaksukaardiga ostetud sõit Viljandi linnalähiliinidel 50 senti, siis alates augustist tuleb sõidu eest maksta kümme senti enam. Need, kes soovivad osta sõidupileti bussist, peavad 80 sendi asemel välja käima ühe euro.

Loe edasi: Augustist tõusevad piletite hinnad Viljandimaa avalikel liinivedudel 20 protsenti

Ühe lossi maagia Padise kloostri varemetes

Charlekas
Charlekas

Kahel pimedal augustiõhtul panevad kolm Eesti suurepärast mustkunstnikku koos külalistega tajud proovile Padise kloostri varemete vahel. Ühe lossi maagia on müstilise õhustiku, elava muusika, peadpööritavate akrobaaditrikkide, tuleinglite ja parimate mustkunstnike Charleka, Meelis Kubo ning Fred-Erik Johansoni kujutlusvõime piirimail reaalsusega mängivate silmamoondustega õhtune etendus Padise kloostri salapäraste müüride vahel.

Juba üle 10 aasta tegutsenud ja auhinnatud mustkunstnik Charlekas on andnud kokku üle 1000 show, mille käigus on ta esinenud nii Eesti esileedile Evelin Ilvesele kui ka Monaco vürst Albertile. Meelis Kubo on mustkunstnik, kes on alates 2006. aastast jahmatanud suuremaid ja väiksemaid vaatajaid nii Eestis kui ka võõrsil, esinenud erinevates telesaadetes ning kirjutanud mustkunstialaseid artikleid. Ja Eesti mustkunsti tipptegijate hulka kuuluva noormehe Fred-Erik Johansoni repertuaarivalik on suurim: leidub klassikalisi ja ajatuid trikke, originaalseid manipulatsioone, suurele lavale sobivaid efekte jne. Lisaks tavaprogrammidele pakub Fred ainsana Eestis etendust, kus laval on vaid mastaapsed illusioonid.
Lisaks silmamoondajatele aitavad maagilise meeleolu loomisele kaasa akrobaate lae alla lennutava Trikivabriku meistrid, erinevate tuletrikkide ja tuletantsudega 2008. aastal alguse saanud ja üle maailma hinnatud Kelfiriuse tuleinglid, kogu etendust saadab parima muusikaga just nendeks õhtuteks kokku kutsutud parimatest parimate muusikutega elava muusika bänd – Mari-Liis Vare – vokaal, “Lendav laud”, Johan Randvere – klahvpillid, Villu Vihermäe – tšello, Marion Aruvee – flööt ja ehk ka mõned üllatuskülalised …
Sündmust toetab Padise vald.
Ühe lossi hääled Facebookis – www.facebook.com/yhelossihaaled

Koolipiima ja -puuvilja kavad saavad mitu muudatust

Koolipuuvilja ja -köögivilja kava raames toetatakse uuest õppeaastast lisaks viljade pakkumisele ka nende kasvatamist, tervislikke toitumisharjumusi ja seotud keskkonnaküsimusi tutvustavaid ettevõtmisi. Mitu muudatust saab ka koolipiima kava.

“Uuest õppeaastast on koolidel lisavõimalused degusteerimiste, erinevate aiandusürituste ja põllumajandusettevõtete külastustega, millega tutvustatakse lastele toidu kasvatamist,” ütles põllumajandusturu korraldamise osakonna taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller. “Lastele räägitakse nende tegevuste juures tervislikust toitumisest, põllumajandusest ja nendega seotud keskkonnaküsimustest.”

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetusel ning koolipiimatoetusel mõlemal muutuvad 1. augustist taotlemisperioodid, mis hakkavad olema: 1. august-30. september; 1. oktoober-30. november; 1. detsember-31. jaanuar; 1. veebruar-31. märts; 1. aprill-31. mai; 1. juuni-31. juuli.

Seoses taotlusperioodide muudatusega lõpeb koolipiimatoetuse taotlejate jaoks senine taotlusperiood 1. juuli-31. august sel aastal 31. juulil. Selle perioodi eest saab taotluseid esitada alates 1. augustist 2014. Koolipuuvilja- ja köögivilja toetuses lisandub suvine taotlusperiood, mida varem ei olnud.

Uutel taotlejatel tuleb alates 1. augustist heakskiitu taotlema tulles mõlemas kavas esitada PRIAle koos heakskiidutaotlusega ka kirjalik kokkulepe haridusasutusega juhul, kui taotlejaks ei ole haridusasutus ise.

Koolipiima ning koolipuuvilja ja -köögivilja toetuste maksmist korraldab PRIA.

Põllumajandusminister: Karusloomakasvatused peavad täitma loomade heaolu nõudeid

6a00d83452e09d69e200e54f189c9c8833-800wiPõllumajandusminister Ivari Padar kohtus eile karusloomakasvatajate ja loomakaitsjate esindajatega, kellega jõuti kokkuleppele karusloomade pidamistingimuste täpsustamises.

Minister Ivari Padari sõnul toimus kohtumine lahendusi otsivas atmosfääris.

“Meil on võimalik valmistada ette määrus, mis võtaks arvesse karusloomakasvatuse eripära ning mida mõlemad osapooled aktsepteeriks,” ütles Padar. “Kuigi loomakaitse organisatsioonid taotlevad pikemas perspektiivis karusloomakasvatuste keelustamist, nõustuti, et ka nõuete täpsustamine on samm õiges suunas. Kindlasti on riigil plaanis veelgi tõhustada järelevalvet loomade heaolu nõuete täitmise üle karusloomakasvatustes.”

Põllumajandusministeeriumis valmistatakse ette karusloomade pidamisele esitatavate nõuete määruse muutmist eesmärgiga parandada karusloomakasvatustes peetavate rebaste varjumistingimusi. Eelnõu on plaanis saata kooskõlastamisele suve lõpus.

Kohtumisel osalesid Eesti Loomakaitse Seltsi, Eestimaa Loomakaitse Liidu, loomade eestkoste organisatsiooni Loomus, AS Balti Karusnahk ja Nyckö Farm OÜ, põllumajandusministeeriumi ning veterinaar- ja toiduameti esindajad.