Estoloppeti kolmanda etapi võitis Timo Juursalu

Alutaguse suusamaratoni võitja. Foto: Tarmo Haud
Alutaguse suusamaratoni võitja. Foto: Tarmo Haud

Täna Alutagusel peetud Estoloppeti suusamaratoni kiireim mees oli Timo Juursalu. Kohalik suusasportlane läbis 40 kilomeetrit klassikalises sõidustiilis ajaga 01:57:41. Teisena ja vaid neli sajandikku hiljem ületas finišijoone Andre Mets. Kolmandale kohale võitles end Eno Vahtra, kaotades võitjale kaheksa sajandikuga.
Naiste arvestuses oli parim Laura Rohtla, kes läbis distantsi ajaga 02:09:10.

Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 1000 ja lühikesele 160 suusatajat.

Võit oli virumaalase Timo Juursalu eesmärk.”Teistel poistel oli täna libedam suusk, aga minul oli suurem tahtmine. Ma teadsin täpselt, kuidas lõppu sõita, olen seda siin tuhandeid kordi proovinud,” ütles kodurajal sõitnud Juursalu.

Alutaguse maratoni start. Foto: Tarmo Haud
Alutaguse maratoni start. Foto: Tarmo Haud

Juursalu tunnustas ka kohalike määrdemeeste tööd. “Minu suusad valmistasid ette Janek Vallimäe ja Dmitri Reinmets. Ütleme nii, et algul pidas ja lõpus oli juba väga hea. Tean, et siin mõned mehed läksid uisusuusaga ja nemad hävisid kindlalt. Libisemine oli täna suhteliselt raske ja need uued tõusud, mis rajal sel aastal sees, on ikka päris head. Peab juba maailmatasemel mees olema, et siin lihtsalt paaristõugetega läbi lükata,” lisas sel hooajal juba pea 2500 suusakilomeetrit kogunud sportlane. Mees loodab teha hea sõidu ka 42. Tartu maratonil.

Mooste mõisa võistluskontserdile pürgijate arv ja tase olid muljetavaldavad

IMG_31191-300x225
Folgikoda.

Selgunud on 26.-27. aprillil Mooste mõisas toimuva XIV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdil osalejad. Folgipeole registreerus 27 kollektiivi Eestist, aga ka Poolast, Venemaalt, Mordvast, Soomest ja Rootsist. Kuna võistluskontserile pääsejate arv on piiratud, valis MTÜ Folgisellide Selts välja 20 kõige tugevamat nominenti, kes hakkavad võistlema võistluskontserdi peapreemiale, milleks on 1000 eurot.
XIV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali läbivaks teemaks teemaks on kultuuriline mitmekülgsus Eestis, erinevate rahvuste lõimumine eesti rahvamuusika kaudu ning rahvamuusika järjepidevus tänapäeva muutuvas ajas, uutes vormides ja traditsioonides säilitades sideme vana ja uue vahel.

Tänavu osalevad võistluskontserdil: ansamblid Singelus (Tartu), Foron Doce (Värska), Vea (Tarvastu), Tuulepuu (Karksi-Nuia), Vedan Kolod (Venemaa), Merema (Mordva), duo Karolina Cicha ja Bart Palyga (Poola), Ersa-Moksa ansambel (Eestis elavatest vähemusrahvuslastest), Eesti Poolakate Seltsi esindus Polonia, Epifolium (Tallinn), MAV (Tallinn), Midrid (Viljandi), ARS Apta 3(Viljandi), duo Sandra Sillamaa ja Jalmar Vabrana (Viljandi), duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipuu (Viljandi), Ebakõlar (Tartu), Wigla (Tallinn), Mälutagune (Tallinn), Krüüt (Harjumaa), Nolens Volens (Harjumaa).
„Festivali ainulaadsus põhineb loomingulisel võistluskontserdil, mis toimub laupäeval, 27 aprillil kell 18 Mooste Folgikojas ning nõuab võistlejatelt põhikomponendina eesti rahvamuusika tundmist, häid interpreteerimisvõimeid ja muusikaliste seadete oskust,“ selgitas festivali kunstiline juht Ülle Podekrat. Võistlejaid hindab viieliikmeline žürii.
Lisaks võistluskontserdile kuuluvad festivali programmi ühislaulmised Mooste järve ääres Uma Pido kooridega, simman TeateTantsus osalevate tantsurühmade ja festivalil osalevate muusikutega, esivanemate öine mälestamine looduslikes pühapaikades ning vabalava kontserdid Veskitetris. Festiavali peakontsert lõpeb 27 aprilli südaööl autasustamisega.
Festivali peakorraldaja on MTÜ Folgisellide Selts.

Pastaca pastakajoonistused MoKSi galeriis

Ramo Teder koolis kohtumas.
Ramo Teder koolis kohtumas.

Mooste KülalisStuudio (MoKS) galeriis saab kuni 24. veebruarini vaadata muusiku ja kunstniku Pastaca pastakajoonistusi läbi aastate. Pastacas, passinimega Ramo Teder, on Viljandis sündinud eesti muusik ja kunstnik, kes praegu elab Soomes. Ta on studeerinud Eesti Kunstiakadeemias maali ja Georg Otsa Muusikakoolis flööti.

Nii kunstniku kui ka muusikuna tegutsev mees on tuntud rahvusvahelises alternatiivmuusikaringkonnas. Ta on kirjutanud heliloomingut filmidele ja teatrietendustele, tema muusikat on antud välja plaatidel ja ta on esinenud live’is nii siin- kui sealpool piiri. Kujutava kunstnikuna on ta illustreerinud raamatuid, korraldanud näitusi, kujundanud CD-sid, teinud seinamaale jm.

MoKSi galeriis saate temalt näha üht parajat portsu pastakajoonistusi. Filigraansetelt kritseldustelt vaatavad vastu erisugused olevused omailmadest: mehed ja naised, kassid ja jänesed, linnud ja muud elajad. Natuke murelike ilmetega teile unistades vastu vaatamas ja kaasa kutsumas.

MoKSi galerii asub Moostes, Põlvamaal.
Näituse külastamine on tasuta. Avatud K-P 12-18

 

Elvast saab metsapealinn Tartu maratoni finišis

Metsapealinn 2012 Rakvere annab metsapealinna tiitli Elvale üle 17. veebruaril 42. Tartu maratoni finišis. Sümboolne Metsapealinna avapalk saetakse finišikoridoris läbi vahetult enne maratonivõitja saabumist. Seejärel annavad Rakvere esindajad Metsapealinna lipu ja tiitli üle Elva linna esindajatele.
Maratoni finiš on metsapealinna tiitli üleandmise paigaks esmakordselt. Metsapealinnale annavad sisu erinevad metsaga seotud ettevõtmised. Metsapealinnas toimub 27. aprillist kuni 4. maini metsanädal, aprilli teisel poolel toimub maamess ja raievõistlus „Kevadkarikas 2013”.

27. aprillil avatakse Eesti matkahooaeg ning 4. mail toimub linnarahva metsapäev, kuhu oodatakse ka Eesti Vabariigi Presidenti.
Elva on Eesti kümnes metsapealinn.

Suusarajad Meremäel ja Obinitsas on talvenautijatele avatud

OLYMPUS DIGITAL CAMERASuusarajad on juba möödunud aasta lõpus OÜ Peko poolt sisse aetud Meremäel ja Obinitsas. Korras ja uuendatud rajad arvestavad kohapealset maastiku ja aluspinnast. Suusatada saab klassikastiilis ja ka uisusammus. Obinitsa rada asub külakeskuse vahetus läheduses, raja pikkus on 0,6 km. Kokkuleppel külakeskusega on võimalik nautida saunateenust, seda hüve on võimalik kasutada ka Meremäe koolimajas. Meremäe rada kulgeb vana katlamaja juurest põldude vahel, kaasates maastiku künkaid ja orgusid. Lõuna-Antsu talumaadel asuv suusarada on 1,6 km pikk. Obinitsa suusaraja kohta lausus Meremäe kooli sportlik meesõpetaja Rein Tarros, et suusatama on kõik oodatud ning väga mõnusa ja hoogsa liu saab suuskade või kelguga samas läheduses olevast Riitsaare mäest alla sõites.
Pille Malkov

Kolga Rahva Maja avab uksed

Vallamaja enne renoveerimist.
Vallamaja enne renoveerimist.

Ametlikult soolaleivapeoga avati vanast vallamajast renoveeritud Kolga Rahva Maja jõepoolne osa, kus hakkab tegutsema Lahemaa kaugtöö- ja koolituskeskus. Keskus on Kuusalu vallas tegutsenud 2010. aastast, pakkudes kohalikele inimestele tuge distantsilt töötamisel ja töö leidmisel. Kohalike inimeste poolt moodustatud MTÜ püüab oma tegevusega seista vastu linnakolimise voolule.
„Maaelu väljasuremise üks peamine põhjus on töökohtade vähesus. Inimesed liiguvad sinna, kus on rohkem ja paremat tööd. Elukeskkonnana on maapiirkonnad aga oluliselt inimsõbralikumad kui linn, eriti väikeste lastega peredele – siin on puhtam õhk, vähem stressi, toetav kogukond ja ka lasteaiakohti praegu veel jagub,” ütles neli aastat tagasi Kuusalu valda elama kolinud Lahemaa kaugtöökeskuste eestvedaja Kadri Seeder. „Pakume maal elavatele inimestele tuge oma tööelu korraldamisel – vahendame tööpakkumisi, nõustame tööle kandideerimisel, korraldame tööalaseid koolitusi ja aitame ka projekte ellu viia. Lisaks hooldame arvuteid, anname nõu sidelahenduste ja tarkvara kasutamise osas ning koostöös Kolga Rahva Majaga pakume ka tööruume,” rääkis Seeder.
Kolga Rahva Maja renoveerimistööde eestvedaja Katrin Lellep loodab kujundada hoonest ümberkaudsetele elanikele päris oma maja, kus toimetavad ringid, toimuvad koolitused ja kultuuriüritused. Sellel eesmärgil jätkatakse maja teise poole korrastamist, kavas on ka juurdeehitus. Maja renoveerimistöid on toetanud Leader, PRIA ja Kuusalu vald, samuti piirkonna inimesed vabatahtliku tööga. Vaata ka pilte ehituse käigust Lahemaa KKK lehelt – www.lahemaakkk.ee
Katrin Lellep

Homme toimub Tartu maratoni peaproov

Fotomeenutus Tartu teatemaratonist. Foto: Tarmo Haud.
Fotomeenutus Tartu teatemaratonist. Foto: Tarmo Haud.

Juba homme toimub 42. Tartu maratoni peaproov, mille raames saab stardi 2. Tartu teatemaraton. Eelmine, teatemaratoni ava-aasta, tõi rajale kokku 105 meeskonda, sellel aastal on stardis kokku 156 neljaliikmelist meeskonda.

Tartu teatemaratoni stardinimekirjast leiab nii kollektiive, sõprus- ja perekondi kui ka sportlasi. Tippsõudja Allar Raja eestvedamisel on Sõudemansa nime all startimas Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Joosep Laos ja ka Raja ise. Meeskonna on välja pannud ka Tartu Kivilinna Gümnaasium, Narva kutseõppekeskus, Tartu Ülikool on esindatud lausa 8 kollektiiviga.

Teatemaratoni favoriidiks võib kahtlemata lugeda meeskonda SK Biathlon (Karel Kulbin, Priit Viks, Virgo Karu, Martten Kaldvee), kelle arvel on ka ajaloo esimese Tartu teatemaratoni võit.
Tartu maratoni peaproov ootab osalema kõiki – registreerida saab ka enne starte koha peal.
www.tartumaraton.ee

“Tere, Kevad!” kutsub taas!

Jälle on algamas loodushariduslik ettevõtmine “Tere, Kevad!”. Kutsume lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima ja leidma ning oma tegemisi ja leidusid ka teistega jagama. Osalema on oodatud koolide 1. – 9. klasside õpilased ning lasteaedade vanemate rühmade lapsed koos õpetajatega. Projekti põhitegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 36 Eestis levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Lapsed panevad kirja nende ilmumise kuupäeva – lindude laul, taimede õitsema hakkamine – ning sisestavad selle projekti kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi.
Lisaks vahetutele loodusvaatlustele toimub piltide joonistamine kevadekuulutajatest, luuletuste kirjutamine ning kevadfotode konkurss. Jätkub ka väga populaarne loodusteemaline viktoriin.

“Tere, Kevad!” on olnud laste hulgas väga populaarne, nii avastasid eelmisel aastal kevadet kokku üle 8000 lapse 260 koolist ja lasteaiast. Arvukat osalust ootame ka seekord. Projekti põhitegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani.
Osalemiseks registreerumine on alanud ja see toimub projekti veebilehel http://tere.kevad.edu.ee

Eesti ajaloomuuseumi Suurgildi hoone on EMYA 2013 nominentide seas

logo muuseumEuroopa Muuseumide Foorum avalikustas Euroopa Muuseumi Aastaauhinna 2013 nominentide nimekirja. Nende hulgas on auhinnale nomineeritud Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone (Tallinn, Pikk 17).

Auhinnakomisjon avalikustas hiljuti Brüsselis peetud kohtumisel nimekirja muuseumidest, mis kandideerivad Euroopa Muuseumi Aastaauhinnale 2013. Taotlusi esitati 21 erinevast Euroopa riigist alates Norrast põhjas, Türgist lõunas, Portugalist läänes kuni Aserbaidžaanini idas.

Euroopa parim muuseum aastal 2013 kuulutatakse välja rahvusvahelisel muuseumipäeval, 18. mail 2013,  EMYA 2011 auhinna saanud Gallo-romaani muuseumis Tongerenis Belgias. Lisaks antakse välja ka eripreemiad.

Aeg on valida mullune keeletegu

Igal aastal valitakse üks emakeelt ja eesti kultuuri edasi viinud tegu – keeletegu. Ka sel aastal on inimestel võimalik öelda, milline oli nende meelest mullune tubli keeletegu.
Tavapäraselt teevad Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium keeleteo teatavaks emakeelepäeval, 14. märtsil. Välja antakse kaks auhinda, peaauhinna saaja otsustavad ühiselt kõik taasiseseisvunud Eesti haridusministrid, rahvaauhinna saajat võivad valida kõik. Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehekülje, välkposti või kirja vahendusel.
Tänavused keeleteo kandidaadid on: sõnavaraloend „Põhikooli ainetundide sõnavara“; Eesti keele e-õppe kursus “Keeleklikk”; sõnaraamat „Eesti keele sõnapered“; eestikeelsete helisalvestiste leidmine, teemakohase kogumiku koostamine ja toimetamine; eestikeelne Anni lasteaed Helsingis; „Eesti etümoloogiasõnaraamat“; eesti murrete ja sugulaskeelte avalik digitaalarhiiv; eestikeelne laul Eurovisioni lauluvõistlusel; käsiraamat „Keelemeel“; metoodiline kogumik „Keelemängud“; „Võõrsõnade leksikon“; kaheosaline eesti keele riigieksam; eesti punktkirja käsiraamat; Vikerraadio „Kihnukielsed uudisõd“ ning kokkuvõttevõistlus „Tuum“.
Hääletamine lõpeb 6. märtsi südaööl ning oma häält saab edastada posti teel (Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, 50088 Tartu, märgusõna „Keeletegu“); välkpostiga (keeletegu@hm.ee) või Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel (www.hm.ee/keeletegu2012).

Väliseminar Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalus

Laupäeval, 16. veebruaril kell 13.00-15.00 toimub Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalus väliseminar. Iisaka talus (Uuri küla, Kuusalu vald, Harjumaa) kasvatatakse Eesti mustapealisi lambaid ja tegeletakse käsitööga.

Pererahvas teeb ringkäigu paekivist hoonetega talukompleksis ning saab tutvust teha lammastega ning villa kasutamise võimalustega käsitöös. Meistrikojas on kõigil võimalus proovida kuivviltimist.

Üritusele väljub buss Rakverest kell 12.00.

Kord kuus toimuvate Lahemaa loodusõhtute korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, loengud on kõigile kuulajatele tasuta ning oodatud on kõik huvilised.

Üritus on etteregistreerimisega ja kohtade arv on piiratud! Registreerumine kuni 13.02.2013.

Lisainfo ja registreerimine: Krista Kingumets, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 5562 4391,  krista.kingumets@keskkonnaamet.ee

iisaka_valiseminar_520x367

2014. aasta tantsupeo juhid õpivad Võrumaal tantse

Tänasest reedeni on Võrumaal Rõuges 2014. aasta tantsupeo “Puudutus” eestvedajad. Koos õpitakse suure peo tantse,  kuulatakse kohalike inimeste kogemusi ja mõtteid puudutuse teemadel. Kolme päeva jooksul käiakse Sänna kultuurimõisas, metsamatkal, ronitakse Suure-Munamäe tippu, kohtutakse kohaliku elu edendajatega. Sel moel püüavad peo üldjuhid ning mentorid püüavad koondada sõnumi, mis pooleteise aasta pärast tooks kokku 8000 tantsijat üle Eesti.

XIX tantsupeo ideekavand “Puudutus” autoriks on Sten Weidebaum. Teema sündis igatsusest, soovist olla avatud märkama ja väärtustama seda mis on päris ega raiskaks oma väärtuslikku aega tühisusele ega sulgeks oma südant puudutustele. Tantsupeol osalevad 2-3 klassi ja 5-6 klassi lasterühmad, naisrühmad, noorte- ja täiskasvanute segarühmad ning neidude – ja naiste liikumisrühmad. Peo pealavastaja on Maido Saar, muusikajuht  Toomas Lunge.

XXVI laulu- ja XIX tantsupidu “Aja puudutus. Puudutuse aeg” toimub Tallinnas 4.-6. juulil 2014.

Kuu keskkonnateateid laiast ilmast

Taas sirvib keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen möödunud kuu huvitavamaid keskkonnauudiseid üle maailma.

Prantsusmaal plaanitakse hakata elektrit kokku hoidma. Nimelt teatas Prantsusmaa keskkonnaminister, et peagi on kõik kauplused ja kontorid sunnitud öösiti oma valgustuse välja lülitama.

Uus seadus rakendub Prantsusmaal selle aasta 1. juulist. Seaduse kohaselt peavad kauplused oma vaateaknad välja lülitama hiljemalt kell 1 öösel. Asutused on kohustatud tuled välja lülitama hiljemalt tund pärast viimase töötaja lahkumist.  Kohalikud omavalitsused võivad küll kehtestada erandeid jõulude ja teiste tähtsate sündmuste puhul. Samuti on erandid lubatud mõningates turismipiirkondades.

Selle sammuga peaks Prantsusmaa eeldatavasti kokku hoidma 250 tuhat tonni süsihappegaasi. See on 750 tuhande Prantusmaa majapidamise aastaringne energiakulu. Sealne keskkonnaminister Delphine Batho on ütelnud, et loodetavasti muudab antud seadus inimeste suhtumisi ning teeb Prantsusmaast valguse kokkuhoiu osas maailmas pioneeri. Loe edasi: Kuu keskkonnateateid laiast ilmast

Vikipeedias alustas Tartupeedia

Vikipeedia alustab suure Tartu teemalise artiklite kogumise aktriooniga  Tartupeedia.
Kajastuse parandamiseks korraldab MTÜ Wikimedia Eesti koostöös Tartu linna ja teiste partneritega artikli- ja fotovõistlusi, talguid, koolitusi, fotojahte ja muid avalikke üritusi, kus oodatakse aktiivselt osalema nii tartlasi kui ka teisi Tartu-huvilisi. Soov on senisest enam kajastada Tartu linna ja selle ajalugu eelkõige eestikeelses, kuid ka teiskeelsetes Vikipeedia versioonides.

Aasta jooksul jagatakse laiali suur hulk mitmesuguseid auhindu Wikimedia Eestilt ja koostööpartneritelt.

Tartupeedia projekt algab vikitalgutega Tartu-teemaliste tuumikartiklite korrastamiseks.

Kuni 30. septembrini kestev suur Tartu fotovõistlus, mille raames toimub rida väiksemaid võistlusi linna elus oluliste sündmuste teemal, võistluse parimaist piltidest pannakse kokku näitus ja raamat. 2013. aastal korraldatakse koostöös paljude organisatsioonide ja asutustega avalikke konkursse ja üritusi kirjanduse, kunsti, spordi, teatri, Tartu linnaosade ja veel mitmel muul teemal.

Tulevikus on Tartupeedia projektil väljund ka linnaruumis. Põhiartiklite valmides avaneb võimalus paigaldada linna tähelepanuväärsetele objektidele infotahvlid, millel QR-koodid viitavad asjakohastele Vikipeedia artiklitele. Suurbritannia vikipedistide väljatöötatud QRpedia-nimeline mobiilirakendus võimaldab näidata artikleid iga kasutaja mobiiliseadetele vastavas keeles, mujal maailmas on niisugusi turismiprojekte tehtud Monmouthis ja Gibraltaril. Esimesed QRpedia koodid on juba üleval Eesti Spordimuuseumis.

Tartumaal tuleb homme suur pulmalaat

Tartumaa kultuuripärandi aasta avapeol “Pulmalaat: pakulõhkumisest titemähkimiseni” tutvustavad  Tartumaa vallad tutvustavad alanud aasta olulisemaid sündmusi, põnevaid kohti ja inimesi.  Suur pulmapidu toimub homme Tartus Tasku keskuses kell 11 -16.

Laadale omaselt pakuvad oma kaupa Tartumaa käsitöömeistrid, põllu- ja muidumehed. Pakutakse rahvuslikus stiilis riideid ja kodutarbeid, puidust käsitööd ja omapäraseid aksessuaare.

Pulmalaada vaatemängulisemaks osaks on aatriumi keskel toimuv eesti pulmakombestiku läbimäng. Kell 12.00 algab ühtseks lavastuseks koondatud pulmamäng, kus Tartumaa vallad tutvustavad pulmakombestiku erinevaid osi, kõrvutades oma piirkonna vanu ja praeguseid traditsioone.

Päeva juhivad Astrid Hallik ja Ants Johanson
Pulmalaat toimub Tartumaa Kultuurikoja eestvedamisel, korraldab Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.
Pulmalaadaga seotud tegevusi aitavad jäädvustada Tartumaa noored kultuurikajastajad juhendaja Tiit Helmi käe all.

Peipsi talimängud tulevad juba 35. korda

Sel laupäeval võistlevad kaheksa valla sportijad juba 35. korda korraldatavatel Peipsi talimängudel. Sel korral toimub mõõduvõtmine Mikitamäe vallas.

Võistluste eesmärk on jätkata Peipsi talimängude traditsiooni, aidata kaasa spordi- ja liikumisharrastuse hoogustamisele valdades ning selgitada välja sportlikumad Peipsi äärsed vallad. Talimängud avatakse Mikitamäe kooli juures kell 10. Mõõtu võetakse suusatamises, lasketeatesuusatamine, tõukekelgu teatevõistluses, males-kabes, koroonas, sõudmises sõudeergomeetril, kalapüügis, juhtkonnavõistluses ja mälumängus.

Talimänge korraldavad Mikitamäe vallavalitsus ja Põlva Maakonna spordiliit.

Rakvere Toidupank sai uued ruumid

Neljapäeval kolis Rakvere Toidupank uutesse ruumidesse ja tegutseb nüüd  Rakvere Spordikeskuses aadressil Kastani pst 12 (staadionimajas endistes Loovuskeskuse ruumides), mille Rakvere linnavalitsus andis tasuta kasutada.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul on linn otsinud ja leidnud võimalusi, kuidas toetada toidupanga tegevust olukorras, mil projektirahad toidupanga
tegevuse toetuseks on lõppenud, kuid samal ajal on linnas teenuse järele vajadus jätkuvalt olemas.

Lisaks tasuta ruumidele toetab linn tänavu toidupanga tegevust võrreldes eelmise aastaga ligi poole suurema summaga – 5574 euroga. Ka uutes ruumides on toidupank avatud neljapäeviti kell 13.00 – 16.00 ja reedeti kell 13.00 – 15.00.

Puusuusk ei ole libe

Kevad tuleb salaja ja pikkamööda, just nii pooluniselt, nagu tegutsevad sõbrad mu akna all.

Täna hommikul, kui magamistoa kardina eest lükkasin, märkasin, et olin ärganud koos mu akna all elava põldvarblasega. Pesakastiavast pisteti parasjagu välja pisike hall nokk. Peaaegu oli selles nokas näha tiibadeni ulatuv haigutus. Panin pea tagasi padjale ja jäin jälgima, mis edasi saab. Lähima viie minuti jooksul venis pesakastiavast välja pea ja tasapisi ka kukal. Lind aina venis edasi. Tasapisi tuli, kael ja ülaselg, ühel hetkel vajus välja üks tiib… Ja tundub, et sel hetkel sai varblane aru, et mingit äratuskella kinnilöömise võimalust enam ei ole ja vurrdi läks ta lendu… Hetke pärast askeldas ta juba linnusöögimajas, tõstis sihvkasid siia ja sinna.

Rõõmsalt naeratama paneb see pilt vist igaüht. Mina igatahes tundsin end täiesti ära.

Eks selline lirtsuv-lumine ilm ongi ühtviisi laisk ja soe. Rabelemiseks pole nagu mingit põhjust, nälg ei näpista.

Aga nii, nagu lindudel, kihutab inimese ühel hetkel õue uudishimu. Uudishimu näha, mis teised teevad. Ja nii me läheme.

Ja kuigi sellise ilmaga on vilets suusatada – lumi pakib suusatalla alla, iga väärsamm toob kaasa märja kinda või püksipõlve, lähevad meist paljud suusatama. Sest selline ilm on enamasti nii põnev, et lihtsalt ei saa õue minemata jätta.

Just suuskadest tahtsin ma seekord rääkida. Vanadest headest puusuuskadest. Loe edasi: Puusuusk ei ole libe

Tulekul on uued huvitavad näitused

13. veebruaril kell 11-12 on Maamajanduse Infokeskuse klaasgaleriis fotonäituse “Euroopa maaelu piltides” pidulik avamine. Toimub Euroopa maaelu arengu võrgustiku fotokonkursi parimate piltide esmaesitus Eestis. Rohkem infot näituse kohta www.maainfo.ee/index.php

Külaprojektide näitusega saab 13.-22. veebruarini 2013 tutvuda Raplas, Rapla Keskraamatukogus. Maaeluvõrgustiku näituste kohta rohkem infot www.maainfo.ee/index.php

Neiud korraldavad heategevuskontserdi

Otepää gümnaasiumi 11. klassi tüdrukud Maiken Vähi, Mari-Ly Kapp ja Lisett Segar on võtnud nõuks korraldada 15. veebruaril koolis heategevuslik kontsert «Märkame ja aitame üksteist», lisaks viiakse läbi korjanduspäevad.

Kontserdil esinevad gümnaasiumi endised ja praegused õpilased ning üllatusesinejana lauluvõistlusel «Eesti otsib superstaari» osalenud laulja. «Üllatusesineja jäägu esialgu tõesti üllatuseks, nime veel ei avalda,» ütles Kapp.

Loodetav tulu läheb valla abivajajatele.

Kuhjavere külateatrite festival 2013

Lühiinfo Kuhjaverest! Ootame registreerumist IX külateatrite festivalile, mis toimub 17. ja 18. augustil 2013 Kuhjaveres Viljandimaal. Ainuke tingimus truppidele on loo pikkus – kuni 45 minutit. Ootame ka noorte/laste näitemänguseltskondi. Andke soovist teada (kes pole veel andnud –
kirjas on juba 12 truppi) Teatada osavõtust kirjaga 1. märtsiks 2013
Romeo Mukk

Tel 56208466

Sänna kutsub taevaraja kogemusmatkale

Sänna Kultuurimõis kutsub kõiki Võrumaa koole osalema aktsioonis ”Päikesesüsteem – minu kosmiline kodukant”. Kümnel Võrumaa kooli klassil on võimalus osaleda tasuta ekskursioonil Sänna Taevarajal läbi meie päikesesüsteemi (Päike, Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, kangematele matkajatele ka Neptuun). Ekskursiooni käigus omandatakse kogemuslikult teadmised meie päikesesüsteemist, galaktikast ja universumist laiemalt. Arutletakse meie planeedi bioloogilise mitmekesisuse unikaalsusest võrdluses teiste planeetidega. Matkajuht juhib tähelepanu loodushoiu tähtsusele kosmilises kontekstis. Matka pikkus Päikesest Uraanini (piknikupaviljon) on ca 2,5 km, mille läbimine võtab 3 h.

Matkale järgneb tervisliku toitumise õpituba “Maailmapäästja pitsa”, (samuti tasuta). Õpitoas räägitakse tervislikust toitumisest ja iga osaleja saab endale valmistada kohalikust toorainest maitsva ja tervisliku “Maailmapäästja” pitsa. Pitsasid küpsetatakse Kultuurimõisa itaalia-stiilis puuküttega pitsaahjus (aias). Tule ja koge, et maailmapäästmine võib olla maitsev. Selleks, et saada osalemisvõimalust ekskursioonil ja toiduõpitoas, ootab Sänna Kultuurimõis vabas vormis kosmose-teemalisi kunstiteoseid, mis teostatud kogu klassiga. Teosed tuleb saata postiga või tuua Sänna Kultuurimõisasse. Juurde  tuleb lisada ka kiri, mis klassiga tegemist ja kindlasti enda kontaktandmed. Osalejate vahel valitakse välja 10 klassi, kes saavad selle suurepärase matka ja õpitoa osaliseks. Matkad/õpitoad toimuvad mais-juunis ja septembris-oktoobris.

Postiaadress:
MTÜ Sänna Kultuurimõis
Päikesesüsteem
Sänna küla
Rõuge vald
Võrumaa
66710

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Süütame küünlad suurmeeste kalmudel

KalmulaternÄsja 25aastaseks saanud Eesti muinsuskaitse selts on teinud tänavusel kultuuripärandi aastal ettepaneku algatada Eesti Vabariigi 95. aastapäeval uus traditsioon: pidada meeles Eesti suurkujusid ning süüdata aastapäevanädalal nende haudadel küünlad, teatab kultuuripärandi aasta koordinaator Riin Alatalu.

Meenutuste kuu avab president Toomas Hendrik Ilves, kes koos Tarvastu gümnaasiumi õpilastega asetab 8. veebruaril küünla Eesti muinsuskaitse ideoloogi Helmi Üpruse (1911–1978) hauale Tarvastu surnuaias.

Kultuuripärandi aasta juhtrühma nimel kutsutakse kõiki koole vabariigi aastapäeva üritustel üles meenutama oma kodukandi suurmehi ja -naisi, et tutvustada noortele meie riigimehi, kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja teisi ning mõtestama üksikisiku ja tema vaimse pärandi rolli väikese rahva ajaloos. Loe edasi: Süütame küünlad suurmeeste kalmudel

Viljandimaa noorsootöötajad harjutasid sotsiaalse tarkvara kasutamist

Sotsiaalse tarkvara koolitus noorsootootajatele_06-02-2013_PT 001Eile, 6. veebruaril sai teoks koolitus „Sotsiaalne tarkvara igapäevaseks kasutamiseks“, mille eesmärk oli internetikeskkondade ja sotsiaalmeedia võimaluste tutvustamine noorsootöötajatele nende igapäevatöö lihtsustamiseks. Viljandimaa noorsootöötajatele, noortekeskuste töötajatele ja huvijuhtidele mõeldud koolituse viis läbi Viljandimaa Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Marili Lenk.

Viljandi maavalitsuse noorteinfo spetsialist Riine Ant ütles, et tänapäevane infotehnoloogia areng ja veebikeskkond annavad väga palju erinevaid võimalusi teabe levitamiseks. „Võib arvata, et selles osas on noored igal juhul eesminejaks, kuid meie soovime oma koolitusega tagada, et noorsootöötajad neist väga palju maha ei jääks. Samuti soovime tutvustada võimalusi, kuidas väga erineval kujul infot integreerida juba olemasolevate ja toimivate keskkondadega.“

Praktilise suunitlusega koolitusel olid käsitletavateks teemadeks sotsiaalse tarkvara ja sotsiaalmeedia olemus; sotsiaalsed järjehoidjad; virtuaalsed mälupulgad; kiiresti avaldatavad blogid ja kodulehed jm. Tutvuti erinevate internetikeskkondade pakutavate võimalustega ning õpiti kasutama keskkondi, mis on mõeldud näiteks esitluse tegemiseks; koostöö edendamiseks või kutsete ja reklaamide kujundamiseks. Tähelepanu pöörati ka privaatsuse küsimustele ehk sellele, millist infot internetis jagada ja kuidas seda teha.

Üks põhjus koolituse korraldamiseks oli ka Viljandimaa noorte infoportaali uuendamine. Koolitusel sooviti saada teadmisi internetikeskkonnas pakutavatest võimalustest, mida uuendamisprotsessi juures kasutada või mis aitaksid seda portaali toetada. „Tahame liikuda selles suunas, et muuta maakondlik noorte infoportaal senisest efektiivsemaks ja nähtavamaks – kindlaks ja püsivaks kanaliks, kus Viljandimaa noorte elu ja noorsootööd puudutav info oleks ühest kohast kättesaadav,“ selgitas Riine Ant.