Haanjasse tuleb taluturg

Haanja Vallavalitsus koos Võrumaa Arenguagentuuriga korraldab 18. aprillil 2013 kell 15 kokkusaamise, et üheskoos arutleda taluturu teemal.

Märtsi keskel läbiviibud küsitlus kinnitas teadmist, et taluturu vastu on suur huvi. Viie päeva jooksul täitis küsimustiku 71 inimest ja on selge, et turg tuleb Haanjas käima lükata. AITÄH KÕIGILE VASTAJATELE!

Kuhu täpsemalt teha turuplats ja milline päev turupäevaks valida, seda tuleb koos müüjate-ostjatega kokku leppida.

Selleks ootame kõiki, kel taluturu teema südamel, kokkusaamisele 18. aprillil kell 15 Haanja vallamaja II korruse saalis.

Ivi Martens, Võrumaa Arenguagentuur
Tiia Zuppur, Haanja Vallavalitsus

Lisainformatsioon tiia@haanja.ee või tel 787 8860.

Kõik ettepanekud ja mõtted on juba nüüd oodatud!

Eeloleval nädalavahetusel toimuvad lihavõtte ja linnade linnuvaatluspäevad

061110aa021_previewEesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsikuu viimasel nädalavahetusel kõiki linnusõpru osalema traditsioonilistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel. Osalemiseks tuleb neil päevil leida lihtsalt pisut aega lindude vaatlemiseks. Selleks võib osaleda vähemalt kümnes linnas korraldataval juhendajaga linnuvaatlusel, vaadelda linde oma koduaias või minna pikemale linnuretkele. Kõik kohatud linnuliigid, nende ligikaudne arv ja vaatluskoht tuleb ka kirja panna ning tulemused saata hiljemalt 7. aprilliks Eesti Ornitoloogiaühingusse e-postiga (riho.kinks@eoy.ee) või postiga (EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu). Vaatluste märkimiseks on abiks vaatlusankeet.
Sel aastal pööratakse lihavõtte linnuvaatluspäevadel tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning muidugi alanud rändlindude saabumisele. Seetõttu toimub ka enamus juhendajaga retki linnades ning pühapäeval toimub lisaks ka kerge võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus. See on
võistkondlik ja toimub etteantud aja jooksul määratud reeglite järgi. Linnade linnuvaatlusel koostatakse põnevust pakkuvad pingeread ning selgitatakse ühtlasi välja varakevade Eesti kõige liigirikkam linn. Selle tulemusi oodatakse kiirkokkuvõtete tegemiseks juba hiljemalt pühapäeval
kell 16. Lähemat teavet lihavõtte ja linnade linnuvaatluse kohta saab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. Linnade linnuvaatluse eelmiste aastate tulemusi leiab aadressilt
www.eoy.ee/taxonomy/term/62.
Riho Kinks

Eesti Ornitoloogiaühing

Tõramaal on kõne all Soomaa teemaplaneering

Soomaa teemaplaneeringu kaart.
Soomaa teemaplaneeringu kaart.

Teisipäeval, 26. märtsil kell 16 korraldab Soomaa teemaplaneeringu juhtrühm Soomaa Rahvuspargi külastuskeskuses Tõramaal avatud teabepäeva, kus vaadatakse üle koondatud materjalid ja arutletakse teemade üle, mida võiks planeeringuga lahendada.

Teabepäeval on plaanis tutvustada teemaplaneeringu senist kulgu ja kaardimaterjali nii rahvuspargi territooriumil elavatele inimestele, Soomaaga piirnevate külade elanikele kui kõigile teistele huvilistele.

Soomaa rahvuspargi ja seda ümbritseva mõjuala teemaplaneeringu algatasid ning planeeringu lähteseisukohad kinnitasid Viljandi ja Pärnu maavanem 2012. aasta veebruari algul.

Soomaa planeeringu koosolek Pärnus.
Soomaa planeeringu koosolek Pärnus.

Veidi hiljem kirjutati alla teemaplaneeringu koostamist käsitlev laiapõhjaline koostöökokkulepe, millel on kolmteist osapoolt – Viljandi ja Pärnu maavalitsus, Keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa koostöökogu ning planeeringuala kohalikud omavalitsused. Planeeringuala hõlmab Viljandimaal Kõpu, Pärsti ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna.

Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas – Soomaa piirkonna asustuse ja traditsioonilise elulaadi hoidmine; kohalike elanike sotsiaalsete tagatiste säilimine, kavandamine või parendamine ning kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse arendamiseks vajalike eelduse loomine. Samuti on planeeringu eesmärkide hulgas Soomaa piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja prioriteetide täpsustamine; maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine; olulisemate sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri objektide asukoha määramine; loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine jm. Olulisel kohal on ka jõgede üleujutusaladega seonduv.

Viljandi maavalitsuses juhib planeeringu koostamist planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas ning Pärnu maavalitsuses planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn.

Vt lähemalt: http://parnu.maavalitsus.ee/et/koostatav-soomaa-piirkonna-teemaplaneering

Kolmapäeval toimuvad Tartus esimesed kogukondliku tervisedenduse mõttetalgud

Kolmapäeval, 27. märtsil, toimuvad Tartus, Loomemejanduskeskuse konverentsiruumides Eesti esimesed kogukonna tervisedendusele pühendatud mõttetalgud. Mõttetalgute eesmärgiks on arutleda kogukonna suurema võimestamise ja tervisega seotud rohujuuretasandi tegevuste teemadel.

Eelmisel aastal sai tänu Kodanikuühiskonna SIhtkapitalile (KÜSK) alguse projekt Tervisedendusmudel läbi kogukonna – Uus Tervis, mille abil koolitati välja mitukümmend kogukondliku tervisetoetajat, kes korraldavad oma kogukonnas regulaarselt tervisesündmusi,-arutelusid ja kogunemisi. Projekti laiemaks eesmärgiks on luua kogu Eestit kattev kogukondlike tervisetoetajate võrgustik, kel oleks võimalik omavahel mõtteid ja kogemusi jagada ning luua eestkostesüsteem parendamaks tervisedendus ja -ennetustegevust, võimestades inimesi ja kogukondi.

Projekti eestvedajad näevad, et inimesed ei oska sageli võtta oma tervise eest vastutust. Eestlaste tervena elatud eluiga Euroopa Liidu keskmisega võrreldes üks lühemaid ning kroonilistesse, sageli elustiiliga seotud haigustesse, haigestumine on suur. Projekt Uus Tervis on püstitanud hüpoteesi, et parema tervise lahendus peitub tegelikus vastutuse võtmises ja ühises, kogukonnapõhises ning rohujuuretasandi koostöös.

Mõttetalgutel jagatakse kogemusi juba toimuvate kogukondlike tervisekogunemiste osas, arutletakse kogukonna tervisesündmuste korraldamise jätkusuutlikkuse üle, mõtiskletakse erineva tasandi koostöövõimaluste ja sotsiaalse ettevõtluse võimalikkuse üle tervisedenduses.

 Uue Tervise mõttetalgud toimuvad kolmapäeval, 27. märtsil, algusega kell 10 Tartu Loomemajanduskeskuse konverentsiruumis, Kalevi 17, Tartus.

Mõttetalgutele saab registreeruda: agnes@uustervis.ee või telefonil 53 422 381.

Mõttetalgutele on oodatud kõik huvilised – nii organisatsioonide esindajad kui eraisikud, nii terviseteemadega seotud inimesed kui lihtsalt huvilised. Projekti raames valmib ka uuring, mis analüüsib projektis osalejate hoiakuid ning nende muutusi ning inimeste valmidust oma tervise osas ise vastutust võtta.

Üritust toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Tartu Loomemajanduskeskus, projekt viiakse ellu koostöös külaliikumisega Kodukant.

Kaia-Kaire Hunt

Tartu Kunstikool otsib maalipraktika läbiviimise kohta

Tartu Kunstikool pakub juuni alguses oma esimese ja teise kursuse õpilastele maalipraktika tegemise võimalust mõnes looduskaunis kohas. Oleme teinud koostööd erinevate asutuste ja koolidega, aga sel aastal peame jääma vist Tartu linna. Eriti ei rõõmusta selle üle ei õpetajad ega
õpilased. Siit tekkiski mõte hakata uurima võimalusi elamiseks väljaspool.
Kooli eelarvesse ei mahu majutuse eest tasumine, aga toitlustamise eest saame tasuda. Kas on mõni ettevõte maal (kool, turismitalu vms), kes võtaks 10.-19. juunini tasuta majutada kuni 30 kunstiõpilast. Toitlustamise saaksime küll tellida koha pealt ja selliselt anda tööd kohalikele
inimestele. Õpilased ei ole paljunõudlikud, koht põrandal või madratsil pole probleem.
Madratsid saaksime ka ise kaasa võtta. Pesemisvõimalus peaks siiski olemas olema.
Omalt poolt saame pakkuda maalinäituse tehtud töödest ja maale ka kinkida. Tavapärane ajajaotus on selline, et päevas saavad õpilased kaks maaliülesannet ja õhtuti toimub tehtud tööde analüüs juhendajatega.
Piret Paluteder
piret@art.tartu.ee
Tartu Kunstikool

Üle-eestiline naiste tantsupidu peetakse taas Jõgeval

Esimene Jõgeva naiste tantsupidu „NaiseLugu” Jõgeva linna staadionil 2011. aastal. Foto: Johannes Haav
Esimene Jõgeva naiste tantsupidu „NaiseLugu” Jõgeva linna staadionil 2011. aastal. Foto: Johannes Haav

Jõgeva kultuurikeskuses toimunud Eesti naisrühmade esindajate ümarlauas pälvis üksmeelse heakskiidu  folklooriselts Jõgevahe pere sõnum valmisolekust  korraldada Jõgeval 2016. aasta 12. juunil II Eesti Naiste Tantsupidu.

Jõgeval otsustati moodustada ka rahvatantsuga tegelevate Eesti naisrühmade alaliit. Oluliseks sündmuseks suurpeo ettevalmistamisel on 2014. aasta mais toimuv naisrühmade võistutantsimine. Sama aasta novembriks selguvad ka naistetantsude konkursil paremaks valitud tantsud. See on võimalus naiste tantupeo repertaari rikastamisel.

2011. aastal Jõgeval peetud I Eesti Naiste Tantsupidu kandis pealkirja NaiseLugu. Vahetekste luges Jõgevalt võrsunud näitleja Hele Kõrve. Peo pealavastaja ja kunstiline juht Ülo Luht avaldas arvamust, et järgmise tantsunaiste suurkogunemise läbiv teema võiks olla ”Mehe lugu”, läbi tantsu tutvustakse naisi meeste vaatevinklist ja vahetekstide lugejaks võiks olla mees.

Arutelul jäi kõlama mõte, et naiste ja meeste tantsupidu peavad toimuma erinevatel aastatel. Nii ongi välja kujunenud, et  mehed peavad oma peo Rakveres 2015. aastal ning naised 2016. aastal Jõgeval.

Jõgeval toimunud naisrühmade esindajate mõttevahetusele järgnes ka parimate naisrühmade galakontsert ”Siit nurgast ja sealt nurgast Kesk-Eestisse kokku”.

Jaan Lukas

Artur Adsoni nimeline luulõlugõmisvõistlus kuts Sännähe

Artur Adson.
Artur Adson.

Sännasse oodatakse võrukeelsele Artur Adsonile pühendatud luulevõistlusele.

Võrukeelse luule esitamise võistlusele on oodatud kõigi vana Võrumaa lasteaedade ja koolide õpilased. Iga osaleja esitab ühe Artur Adsoni või mõne teise võrukeelse autori luuletuse. Esinemise pikkus ei tohi ületada viit minutit. Hindamine toimub neljas vanusegrupis: lasteaed-I kl, II-IV kl, V-IX kl, X-XII kl. Kui lasteaialapsi ei tule esinema, on vanuserühmaks I-IV klass. Ootame osalema lasteaia/kooli parimaid üksikesinejaid või kuni 4-liikmelisi rühmi. Igas vanusegrupis saab osaleda ühest lasteaiast/koolist ainult üks esineja või kava.

Traditsiooniks saanud Sänna trubaduurile pühendatud võrukeelse loomingu esitamise võistluse mõte on meenutada Artur Adsonit (1889-1977) ja tutvustada teistegi kirjanike võrukeelset loomingut. Esimene luulevõistlus toimus Sännas 1999. aastal ja oli pühendatud luuletaja 110. sünniaastapäevale.

Koolides ning lasteaedades soovitame korraldada eelvoorud selgitamaks välja iga vanuserühma parimad, kes pääsevad võistluse lõppvooru.

Luulelugemisvõistluse lõppvoor toimub neljapäeval, 25. aprillil kell 12 Sänna mõisas.

Parimad luulelugejad saavad auhinnad.

Koolidel palume osavõtt (osavõtja nimi, vanus/klass ja kool/lasteaed ning juhendava õpetaja nimi, kontaktandmed; esitatava luuletuse pealkiri, autor) registreerida Võru Instituudis (tel 782 8754/ 569 162 81 või meiliaadressil allas.tiia@gmail.com) enne 22. aprilli.

Korraldajad: Võru Instituut, MTÜ Sänna Mõisakeskus. Ettevõtmist toetab: MTÜ Sänna Kultuurimõis, Eesti Kultuurkapital.

Tiia Allas

Sigulas avati Eesti esimene kogukonnaalgatuslik passiivmaja

sigulaSigula Küla Ühendus avas laupäeval 23. märtsil Harjumaal Kuusalu vallas Sigula külas pidulikult Sigula külamaja.

Sigula külamaja on rajatud külaelu tugipunktiks ja maal elavate inimeste väärtustamiseks. Et kõigil oleks võimalus vaba aega veeta, suhelda, end arendada ja kogukonna edenemisse panustada. Külamaja on kasutama oodatud piirkonna külade inimesed, naabrite head suhted ja koostöö on maaelus üliolulised.

Sigula külamaja on esimene kogukonnaalgatuslik passiivmaja Eestis. Tänavuse aasta käredal kevadtalvel pole hoone kütmiseks kulunud ühtegi eurot. Külamaja on valgusküllane, kasutab ära päikesesooja ja on soojapidav. Külamaja on rajatud passiivmajana, et hoida hoone kasutuskulud kontrolli all. Rein Riibergi, külamaja idee algataja sooviks oli, et maja aitaks elu maal igas mõttes sisukamaks muuta. Ideid ja huvilisi külamaja kasutamiseks on palju. Madalenergiamaja iseenesest juba meelitab uudistama.

Külamaja projektijuht Kaja Riiberg rääkis avamisel, et külamaja ideest teostuseni on kulunud ligikaudu 10 aastat. See on olnud märkimisväärne pingutus ühe väikese külaühenduse jaoks.

Külamaja valmimine ja avamine on pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäevale. Avamisele kogunes ligemale 150 inimest. Peeti innustavaid kõnesid ja lauldi muusik Jaan Elgula eestvõttel.

Külamaja projekti autorid on passiivmajade propageerija arhitekt Rene Valner (UltraKUB OÜ) ja konstruktiivosa autor insener Jaan Mõttus (Jaan Mõttus Inseneribüroo OÜ). Külamaja ehitas riigihanke korras Nordic Engineering OÜ. Külamaja on rajatud PRIA toel Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse abil. Toetas ka Kuusalu vallavalitsus.

Sigula on aktiivne küla, toimuvad külakokkutulekud, koos tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi, peetakse jaanituld, koosolekuid ja talguid ning käiakse muidu koos. Külamaja avamisega seoses ja küla vaimse pärandi kogumiseks toimus külalugude konkurss “Meil on elu keset küla”, mille seni laekunud tööd rõhutavad just seda, mis külamaja valmimise võimalikuks tegi – koostööd ja ühte hoidmise vaimu läbi aja.

Sigula Küla Ühendus

Täna mälestatakse märtsiküüditamise ohvreid

Fotomeenutus märtsiküüditamise ohvrite mälestamise päevast. kylaelu.blogspot.com
Fotomeenutus märtsiküüditamise ohvrite mälestamise päevast. kylaelu.blogspot.com

25. märtsil meenutatakse Tallinnas Vabadussõja Võidusamba jalamil 1949. aasta massiküüditamise ohvreid. Õhtul süüdatakse Tallinnas Vabaduse platsil, Tartus Raekoja platsil ja Pärnus Martensi väljakul tuhandeid küünlaid.

Meenutustseremoonial asetatakse Võidusamba jalamile riigiasutuste ühine pärg „Eesti rahvalt“.  Samuti asetavad pärjad Kaitseväe ja Kaitseliidu juhid, diplomaatilise korpuse esindaja, Tallinna Linnavalitsuse esindaja, Eesti Memento Liidu ja Tallinna Memento esindaja.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopi Einar Soone eestvedamisel peetakse mälestuspalvus. Sõna võtavad regionaalminister Siim Kiisler ning Memento Tallinna Ühenduse esimees Leo Õispuu.

Kell 13 algab mälestusjumalateenistus Tallinna Jaani kirikus.

MTÜ Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Noorteühenduste Liit kutsuvad inimesi üles süütama küünlaid kõigi küüditamisohvrite mälestuseks. Rahvast oodatakse 25. märtsil kell 18 Tallinna Vabaduse väljakule, Tartu Raekoja platsile ja Pärnu Martensi väljakule (Pärnu Keskuse esine väljak), et üheskoos süüdata tuhandeid küünlaid.

1949. aastal 25. märtsist 29. märtsini toimunud küüditamise käigus viidi Venemaale Siberisse üle 20 000 Eestimaal elava inimese. Alates 2010. aastast on saanud traditsiooniks korraldada märtsiküüditamise aastapäeval küüditatute mälestuseks ühine küünalde süütamine, mis toimub käesoleval aastal neljandat korda.

Eesti Memento Liidu ühenduste poolt korraldatavad mälestusüritused 25. märtsil:

Kuressaare – kell 12 Kudjape kalmistul

Türi –  kell 12 Türi Vabadussõja ausamba jalamil

Haapsalu  – kell 12 Lossiplatsil ja kirikus Ema altari juures

Viljandi –  kell 17.30 Viljandi Mõisa pargis

Rakvere – kell 11 Kolmainu kirikus; kell 11.50 Tammikus Okaskrooni juures

Jõhvi – kell 12 Raudtee ääres küüdirongi asetsemise paigas mälestuskivi jalamil.

Tartu – kell 12 Pauluse kirikus, Murtud Rukilille juures.

Hiiumaa – kell 12 Lehtma sadamas; kell 19.00 Kärdla kirikus; 19.30 kiriku aias küünalde süütamine. Üle kogu Hiiumaa süüdatakse kell 19 akendel küünlad.

Valgamaa – kell 12 Keeni raudteejaamas

Konkurss “Joonista muinasjuttu”

Võrumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa noored muinasjutusõbrad on oodatud osalema eesti muinasjuttude illustratsioonide võistlusel. See konkurss organiseeritakse projekti “Kaasmaalased” raames, milles osalevad maakonnalehed Vooremaa, Võrumaa Teataja ja Viru Prospekt.

Võistlus “Joonista eesti muinasjuttu” viiakse läbi kahes vanuserühmas – 5-8 aastased ja 9-12aastased. Tööd tuleb esitada A4 suuruses joonistuspaberi lehel või digitaalselt. Koos võistlustööga tuleb nimetada ka muinasjutu pealkiri, autori täielik ees- ja perekonnanimi, vanus, aadress, kontakttelefon. Koos joonistusega tuleb saata ka tsitaat muinasjutust, mille kohta just see töö käib. Kunstmuinasjutu puhul tuleb näidata autori perekonnanimi.

Töid hindab žürii, mille koosseisus on ajalehe Viru Prospekt peatoimetaja Tatajana Zavjalova, Narva muuseumi kunstiteadlane Jelena Sohrannova ja Narva keskraamatukogu peabibliograaf Tatjana Krivolap.

Kõiki osalejate joonistusi võib näha aadressil www.prospekt.ee Parimatest töödest koostatakse näitus, mis pannakse üles Narva MacDonaldsis. Võitjate auhinnad aitavad neil oma võimeid arendada.

Ida-Virumaalt pärit osalejad võivad tuua või saata oma joonistused ajalehe Viru Prospekti toimetusse Puškini 20-12, Narva, 20307,

Võrumaalt pärit osalejad Võrumaa Teataja toimetusse aadressil postkast 1, Oja tn 1, Võru, 65602. Jõgevamaalt pärit võistlustööd on oodatud ajalehe Vooremaa toimetusse aadressil Aia tn 1, 48306 Jõgeva.

Pilte võib saata ka elektronpostiga aadressile Svetlana@prospekt.ee Töid võetakse vastu 12. maini.

Täna on ülemaailmne tuberkuloosi vastu võitlemise päev

Tänasel ülemaailmsel tuberkuloosi vastu võitlemise päeval toimuvad mitmed temaatilised üritused Tallinnas, Jõhvis ja Narvas.

Kell 12 algab teavituskampaania Tallinnas Tammsaare pargis ning Jõhvi Keskväljakul ning kell 13 Narvas RIMI kaupluse juures.
Lisaks toimub Jõhvi kaubanduskeskuses Tsentraal kell 10-15 koostöös tervise arengu instituudi, Corrigo ja AIDS Healthcare Foundationiga HIV-kiirtestimine.
Üritustel näidatakse, kuidas ennast ja teisi kaitsta tuberkuloosi leviku eest. Kombineeritud HIV-i ja tuberkuloosi testimine päästab paljude HIV-positiivsete elusid, sest tuberkuloos on suurim võimalik terviserisk HIV-positiivsetele inimestele. Maailmas on umbes 12 miljonit inimest, kes on nakatunud tuberkuloosi ja HIV-i samaaegselt.
1882. aasta 24. märtsil avastas Robert Koh tuberkuloosi kepikese, mida nimetatakse ka Kohi kepikeseks ning see avastus aitas oluliselt kaasa tuberkuloosi ravimite väljatöötamisele.
Infektsioonhaiguste hulgas on tuberkuloos surma põhjustajana hetkel maailmas esikohal. Igal aastal sureb sellesse ligi kolm miljonit inimest.
1/3 inimkonnast on infitseeritud tuberkuloosibakteriga. Nakatunutest haigestub elu jooksul 5-10%. Aastas diagnoositakse ligikaudu kaheksa miljonit uut haiget, kelledest pooled on nakkusohtlikud.

KUTSE Loov Eesti seminarile KUNST MÜÜA Võrus 4. aprillil

Kutsume Sind 4. aprillil Võru kultuurimajas Kannel (Liiva 13) toimuvale seminarile KUNST MÜÜA. Müügiseminaril anname praktilisi näpunäiteid, kuidas oma toodet tänapäevaseid vahendeid kasutades paremini müüa.

Praktikumi juhendab pikaajalise turundus- ja koolituskogemusega Anu-Mall
Naarits (Marketingiinstituut). Igal seminaril räägib üllatusesinejana oma
loo ettevõtluse ja müügi aspektist üks kohalik ettevõtja.
Rahvusvahelist kogemust müügi ja turunduse valdkonnas jagavad
videointervjuudes teiste hulgas Londonis 2012 aastal toimunud
Olümpiamängude turundusjuht David Magliano (UK), B2B kunstiturundamise
ettevõtmise ArtShortCut juht Kira Sjöberg (FIN) ja tekstiilidisainerist
ettevõtja Monika Järg.
Müügiseminaridele ootame eelkõige loomeettevõtjaid; turismitalusid, kes
pakuvad kultuuriga seotud turismiteenuseid, kultuuriasutusi, väiketootjaid
jt. Kutset võib edasi jagada!
Seminar toimub kell 10.00.- 16.00, 04.04.2012 Võru Kannel
Seminarid on eelregistreerimisel TASUTA. Kohtade arv on piiratud ning
eelistatud on loomevaldkonnas tegutsevad isikud.
Registreeri siin:
https://docs.google.com/a/looveesti.ee/spreadsheet/viewform?usp=sharing&formkey=dFc1V1RCeDZad2haNG81RWhiQ1l6VHc6MQ#gid=0

Lisainfo www.looveesti.ee, helen@looveesti.ee

Seminari korraldamist toetab EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Helen Unt
+372 502 2757
helen@looveesti.ee

Külvikalender

Kartul

23. märts – Kuu Lõvis, vilitaimed.

24. märts kell 17.49 Kuu Neitsis, juurtaimed. Palmipuudepüha.

25. märts paastumaarjapäev.

26. märts kell 23.32 Kuu Kaaludes, õistaimed.

29. märts – Kuu Skorpionis, lehttaimed. Suur reede.

Aiamaa planeerimine

Kõik aiapidajad on märganud, et mingil ajal hakkavad meie taimi kahjustama igasugused sitikad, putukad, haigused ja viirused, vaatamata sellele, et väetame ja hoolitseme oma lemmikute eest. Loe edasi: Külvikalender

Priiuse põlistamise päeval kõlab Pärnus ühislaul

Toomas Kiho annab Eesti Pangas toimunud priiuse põlistumise päevale pühendatud postkaardi esitlusel tervikasjale autogrammi. Foto Urmas Saard

Tuleval kolmapäeval, 27. märtsil suure pidulikkusega tähistatava priiuse põlistamise päeva mastaapseimaks ürituseks võib kujuneda Eesti Rahvusringhäälingu ja „Terevisiooni“ eestvedamisel toimuv ja otse-eetrissegi jõudev ühislaulmine.

„Koorid Tallinnas, Tartus, Kuressaares ja Pärnus, ühinege, tuleb suur ühislaulmine,” kutsus „Terevisiooni” saatejuht Katrin Viirpalu kõnealusest ideest rääkides lauljaid üles.

Kolleegile assisteerinud Urmas Vaino lisas, et seltsis hõiskamisele ei oodata üksnes organiseerunud lauljaid ehk kooriliikmeid, vaid priiuse põlistamise päeva auks laulma on teretulnud kõik, kes isamaa jaoks nii olulisest päevast vähegi peavad.

„Olete oodatud, kui tahate sellest hommikust natukene teistmoodi hommikut, sest see on teistmoodi päev meie kõigi jaoks,” tõdes Vaino. „Ja kui tahate seda alustada teisiti, siis võimalus number üks on teha seda Eesti Televisiooni ja kõigi nende tublide Eesti koorilauljatega, kes on otsustanud meie ettepanekuga liituda.” Loe edasi: Priiuse põlistamise päeval kõlab Pärnus ühislaul

Karala küla maakonna aasta küla nominendiks

Karala külaMärtsikuu keskpaigas otsustas Saaremaa Kodukandi juhatus esitada Eesti külaliikumise Kodukant “Aasta küla 2013” konkursi nominendiks Saare maakonnast Lümanda valla Karala küla.

Taotlusankeet, millel kohaliku Kodukandi juhatuse otsuse kinnitus, tuleb esitada Eesti liikumisele Kodukant 1. aprilliks. Tunnustusüritus – Eesti 10. maapäev – toimub 9. augustil Saaremaal Mändjalas, kus kõrge komisjoni poolt üle vaadatud viieteistkümne küla seast üks aasta küla tiitliga pärjatakse. Olgu pärgamisega, kuidas on, ka nominendiks saamine on iseenesest väga suur tunnustus.
“Karala külas tegutseb viis seltsi, oluline on just see koostöö ja küla terviklik aktiivsus,” märkis Saaremaa Kodukandi koordinaator Elvi Viira. Ühe keskmise suurusega küla kohta viis aktiivselt tegutsevat seltsi – no seda annab otsida! Loe edasi: Karala küla maakonna aasta küla nominendiks

Järvamaal mälestatakse märtsiküüditamist

Türi Kesklinna kalmistul küüditatute kivi juures mälestatakse esmaspäeval kell 12 märtsiküüditamise ohvreid. Paides toimub märtsiküüditamise aastapäeva mälestustseremoonia ning lillede asetamine Paides Murtud rukkilille mälestusmärgi juures.

Märtsiküüditamise aastapäeval meenutatakse üht koletut kuritegu, kui 1949. aasta märtsis viidi üle 20 000 inimese loomavagunites Eestist Venemaale Siberi piirkonda. Sel päeval süüdatakse mälestusküünlad, et hoida elavana mälestust süütutest inimestest, kes kannatasid okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude all. (JT)

Esimese Hindpere laulukonkursi võitis ansambel Avaja

Ansambel Avaja
Ansambel Avaja

Ansambel Avaja Türilt noppis Jõhvi kontserdimajas toimunud vokaalansamblite konkursil „Kõnnib kevad …” esikoha meesansamblite seas ning viis koju grand prix’ – Jõhvi vapilooma hirve pronksist kuju. Naisansamblitest oli parim Viska Viit Põlvamaalt ja segaansamblitest võitis Annabre Jõelähtmelt. Publikupreemia pälvis segaansambel Tammiku Ida-Virumaalt. Eriauhinna  Hindpere koha-nimelise laulu esituse eest sai naisansambel Lüüra Kambjast. Parima arranžeerija auhinna sai Ave Avamere Türilt.

Laulukonkursil esitati Jõhvist pärit tuntud helilooja Hans Hindpere loomingut. „See konkurss oli nagu heatujuliste ja lõbusate laulude kontsert, millel osalesid väga hea tasemega  ansamblid Eesti erinevaist paigust,“ ütles Hindpere laulukonkursi žürii esimees, Vanemuise kontserdimaja direktor Kulvo Tamra.

Ida-Virumaa rahvakultuurispetsialisti Erika Kõllo sõnul oli tegemist  väga hästi korraldatud lauluvõistlusega, mis näitab Ida-Virumaa positiivset palet. „Konkursi eesmärgiks on väärtustada  Jõhvist pärit helilooja Hans Hindpere loomingut, mis sobib suurepäraselt ansamblite repertuaari,“ ütles laulukonkursi korraldaja MTÜ Kultuuriveski juhatuse liige Ene Raudar.

Kõik osalejad said kingiks korvi Jõhvi hõrgutistega (käsitööna valminud jõhvikad suhkrus ja jõhvikaküpsised ning iseküpsetatud köömneleib, šokolaad Pruun Kuld). Konkursil osales kümme vokaalansamblit Eesti erinevaist paigust, ettevõtmise  korraldasid MTÜ Kultuuriveski, Jõhvi kontserdimaja ja Jõhvi kultuuri- ja huvikeskus. Hans Hindpere oli Jõhvis sündinud helilooja, kelle loometee oli pikk ja viljakas.  Laulukonkursiga meenutati ka Hindpere 85. sünniaastapäeva, mis oli 18. märtsil.

Lisainfo:  www.kultuuriveski.ee

Konkurssi toimumist toetas Eesti Kultuurkapital.

Rahvakogu seminarid lõppesid valimiste teema arutamisega

Täna toimunud viies ja viimane Rahvakogu teemaseminar toetas valimiste teemal tehtud ettepanekutest enim Riigikokku kandideerijatelt nõutava kautsjoni tingimuste muutmist ja valimiskünnise alandamist.

Küllalt suure toetuse sai ka idee loobuda kompensatsioonimandaatide jaotamisel kandidaatide järjekorrast erakonna valimisnimekirjas ning jaotada need lähtudes kandidaatidele antud häältest. Samuti peeti vajalikuks kohustust valituks osutumise korral esinduskogus tööle hakata.

Pigem positiivseteks hinnati ka üksikkandidaatide valituks osutumise tingimuste hõlbustamist ning presidendi otsevalimiste ideed, neist veidi väiksema toetuse said ideed lubada Riigikogu valimistel nimekirju üles seada ka valimisliitudel, loobuda kompensatsioonimandaatidest ja jagada kõik mandaadid ringkondades, muuta valimiste aega ning siduda kohalikel valimistel osalemise õigus valija püsiva elukohaga.

Teiste ideede seas olid arutlusel ka näiteks Riigikogu koosseisu vähendamine või Riigikogu muutmine kahekojaliseks, valimisringkondade arvu muutmine praeguselt 12-lt suuremaks või väiksemaks, Riigikogu liikme tagasikutsumise õigus, valimistel osalemise muutmine kohustuslikuks, lapsevanematele lisahäälte andmine ja mitmed teised, mida aga ei hinnatud kõrgelt.

Järgmisel nädalal vaatab Rahvakogu algatusrühm üle, milliseid kattuvusi või seoseid on sel nädalal peetud seminaridel olulisemateks hinnatud lahenduste vahel ja paneb seejärel paika 6. aprillil toimuval Rahvakogu arutelupäeval osalejatele eelistuste selgitamiseks esitatavate ettepanekute loetelu.

Lembit Kruuse: Arengute üle otsustamine eeldab konkreetseid kokkuleppeid ja tegevuskava

Töögrupp arutlemas Holstre-Pollis Viljandi maakonna arenguvisiooni üle. Foto: Viljandi maavalitsus
Töögrupp arutlemas Holstre-Pollis Viljandi maakonna arenguvisiooni üle. Foto: Viljandi maavalitsus

Viljandimaal Holstre-Polli tervisekeskusesse kogunesid täna, 22. märtsil maakonna arendustegevuse eestvedajad, et anda hoogu maakonna arendusstrateegia valmimiseks aasta lõpuks.

“Meie inimeste tulevikku kujundavad otsused sünnivad aruteludes ja koostöös. Ühistes aruteludes tekib ootamatuid ja huvitavaid lahendusi ja arenguvõimalusi. Erinevate teemavaldkondade arutamise ja läbivaidlemise juurde kaasame ka edaspidi valdkonna eestkõnelejad. Selliselt kujundamegi ühiselt mõistetavad arenguplaanid. Kõik saab alguse visioonist, millest areneb plaan. Plaan peab alati olema,” selgitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja lisas, et muidu võib tekkida olukord, et muudkui läheme kuhugi, aga kuhu, seda ei tea.

Viljandi maavalitsuse arenguosakonna juhi Kaupo Kase juhtimisel valmiv maakonna arengustrateegia tegevuskava saab ka aluseks uue EU rahastamisperioodi investeerimisotsuste tegemisel. “Piirkonna arengute otsustamine eeldab konkreetseid kokkuleppeid ja tegevuskava. Tulemus peab olema kokkulepe riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja inimeste arusaamiste vahel, sest jagame maakonnas ühiselt oma tegutsemisruumi ja elu,” rääkis Kase. “Piiratud ressursside tingimustes tuleb teha võimalikult õigeid otsuseid ja saavutada mõistlik tasakaal mõistlike soovide ning võimaluste vahel,” ütles ta.

 

 

Nõmmel tähistati sotsiaaltööpäeva

Sel nädalal tähistatud rahvusvahelise sotsiaaltööpäeva puhul korraldas Nõmme linnaosa valitsus täna sotsiaaltöötajatele Nõmme kultuurikeskuses kontsertvastuvõtu, kus esinesid Helin-Mari Arder ja Teet Raik.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul osales üritusel ligi sada sotsiaaltöötajat, laistekaitsetöötajat, hoolekandeasutuse juhti ja noorsootöötajat nii linnaosa erinevatest asutustest kui ka mujalt. „Sotsiaaltöö on ühiskonnas väga vajalik valdkond, mida sageli piisavalt ei väärtustata. Nõmmel on sotsiaaltööpäeva tähistamisest kujunenud traditsioon. Enne kontsertosa rääkis Kaido Pajumaa sotsiaaltöötajatele enesemotivatsioonist,“ lisas linnaosavanem.

Sotsiaaltöötajaid oli tervitama tulnud ka Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eestseisuse liige Jaanika Luus.

Uma Laul III Kolmas korje võrukeelsesse laulukärge

Oled oodatud osalema uute võrukeelsete laulude võigõlusõlõ Uma Laul III!

Teemade ring on vaba. Ootame uusi omakeelseid ja omaloomingulisi laule, mis on südamest loodud, kuulajale arusaadavad, kutsuvad kuulama ja kaasa laulma. Laulud võivad olla nii tänapäevased kui pärimuslikud, vorm lüürikast flamenkoni, hip-hopist regivärsini. Lauludes võib olla ühendatud vana ja uus (näiteks regilaul, mis räägib tänapäevast).

Kutsume Sind leidma endas tunnet, mis kõnetab südant ja hinge, leidma selle tunde juurde endast üles helin ja sõnad ja põimima see läbi võru keele uueks ja umaks lauluks. Selliseks, mida on hea teistelgi lõkke ääres üles võtta või miks mitte laulda järgmisel Umal Pidol. Muusikaalane profitase ega kooriseadete asjatundmine ei ole nõutavad. Kõige peamine, et laulu loojal enesel asjast rõõmu on ja ta seda häätahtlikkusega ka teistele jagada tahab. Julgustame oma laule ise ette kandma – kui see sünnib mõne toreda pilli saatel, seda parem!

Laulude laekumise tähtaeg 10. mai

Osalemise kinnituseks saada oma laulu helisalvestus ja tekst ning võimalusel ka noot (viis ja sõnad) e-kirjaga või tavapostiga korraldajatele (helisalvestus ei pea olema digiajastu tippsaavutus, vaid lihtsalt arusaadava kvaliteediga helifail). Loe edasi: Uma Laul III Kolmas korje võrukeelsesse laulukärge

Jõhvis selgub parim Hindpere laulude esitaja

Laupäeval, 23. märtsil Jõhvi kontserdimajas toimuval vokaalansamblite laulukonkursil “Kõnnib kevad…” selgitatakse välja parim legendaarse helilooja Hans Hindpere laulude esitaja. Oma lemmiku valivad nii publik kui žürii.

“Konkursi eesmärgiks on väärtustada Jõhvist pärit helilooja Hans Hindpere loomingut, mis sobib suurepäraselt ansamblite repertuaari,” ütles laulukonkursi korraldaja MTÜ Kultuuriveski juhatuse liige Ene Raudar.

Konkursil osalevad 10 vokaalansamblit üle Eesti. Nad esitavad kaks laulu, millest vähemalt üks laul on Hans Hindpere loomingust. Laulu saateks on lubatud kasutada ainult elavat muusikat.

Konkursil antakse välja eriauhind Hindpere koha-nimelise laulu esituse eest.

Hindpere laulude konkurss toimub esimest korda. Selle peaauhinnaks on Jõhvi vapilooma hirve kuju, millest peaks saama rändauhind, ehk siis laulukonkursist saab traditsioon.

Hans Hindpere on Jõhvis sündinud helilooja, kelle loometee on olnud pikk ja viljakas. Laulukonkursiga meenutatakse ka Hindpere 85.
sünniaastapäeva, mis oli 18. märtsil.

Lisainfo www.kultuuriveski.ee
Ene Raudar, ene@kultuuriveski.ee, 5247 7994

Viljandimaa noortekeskused saavad taotleda projektidele toetust

Viljandi maavalitsus kuulutab välja projektikonkursi avatud noortekeskustes läbiviidavate projektide toetuseks Viljandi maakonnas, mille eesmärk on aktiviseerida noorsootööd ja noorte omaalgatust kohaliku omavalitsuse tasandil. Projekte saab konkursile esitada kuni 18. aprillini.

Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi ütles, et sellel aastal eelistatakse konkursil projekte, mis on noorte poolt loodud ja kasulikud noortele endile ning keskenduvad noore isiku võimete ja omaduste avastamisele ning väärtustamisele.

“Eesti riigi jätkusuutlikkuse võtmeküsimus peitub inimestes ehk nende võimekuses kiires ja muutuvas avatud ühiskonnas toime tulla. Oluline on mõista oma võimeid, oma tegevust ja selle tagajärgi. Oluline on oskus kiiresti kohaneda, väljakutsetega toime tulla, vabalt suhelda. Tähtis on osaleda kogukonna tegevustes, julgeda riskida ning olla loov,” loetles Riina Tootsi.

Tema sõnul on kõikide noorsoopoliitikaga kokkupuutuvate valdkondade (noorsootöö, haridus, tööhõive, kultuur, keskkond, tervis, riigikaitse, sotsiaalpoliitika, perepoliitika, kuriteoennetus) eesmärk luua eeldusi ja toetada noore kujunemist hästi toime tulevaks ühiskonnaliikmeks.

“Seekordse konkursi eesmärk on ärgitada noori välja pakkuma ja vormistama projektitaotluseks ideid, mis toetavad noore loovust ja võtmepädevuste arengut ning aktiivse hoiakuga noore kujunemist, kes osaleb noorsootöö erinevates valdkondades ning maakondliku ja kohaliku tasandi otsustusprotsessides,” sõnas Riina Tootsi.

Projektikonkursil saavad toetust taotleda avatud noortekeskused ja noortetoad (s.t juriidilise isiku asutused või nende struktuuriüksused), mis kasutavad avatud noorsootöö meetodit ning on tegutsenud praeguseks vähemalt kolm kuud, omavad vastutavat noorsootöötajat ja ruume ning on avatud noortele vähemalt 20 tundi nädalas. Konkursil ei menetleta noorte püsi- või projektlaagrite arendamisega seotud projekte, õpilasmalevate tegevusega seotud projekte ja rahvusvahelise koostöö projekte.

Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 18. aprilliks 2013. a esitada nõuetekohaselt vormistatud projekt koos vajalike lisadega paberkandjal aadressil Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi (märgusõna all “Avatud noortekeskuste projektikonkurss”) ning saata projekti taotlusvorm elektrooniliselt e-postiaadressil: riina@viljandimaa.ee.

Esitatava projekti toetuse ülempiir on 1278 eurot. Konkursile esitatavate projektide läbiviimise tähtaeg on hiljemalt 30. november 2013. a.

Konkursile esitatud projektid vaatab läbi maavanema poolt moodustatud avatud noortekeskuste projektikomisjon. Taotlejatele teatatakse komisjoni otsusest kirjalikult hiljemalt kahe nädala jooksul pärast otsuse langetamist. Komisjoni otsused avalikustatakse Viljandi maavalitsuse veebilehel viljandi.maavalitsus.ee 14 tööpäeva jooksul alates taotluste laekumise tähtaja möödumisest.

Lähemat teavet konkursi ja sellel osalemise tingimuste kohta ning dokumendivormid leiab Viljandi maavalitsuse veebilehe alajaotusest “Projektid ja programmid” -> “Avatud noortekeskuste projektikonkurss” ( http://viljandi.maavalitsus.ee/et/avatud-noortekeskuste-projektikonkurss).

Lisainfo: Riina Tootsi, Viljandi maavalitsuse noorsoo peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär, tel 433 0430, e-post: riina@viljandimaa.ee

Täna algava arutelusarja raames kogutakse mitte-eestlaste ettepanekuid riiklikkusse arengukavva

Täna ja homme toimuvad Tallinnas ning Ida-Virumaal lõimumisarutelud, kus Eestis elavad teiste riikide kodanikud saavad teha ettepanekuid uude valmivasse arengukavva “Lõimuv Eesti 2020”. Aruteludesarjas toimub lähinädalatel kokku 6 kohtumist üle Eesti, kuhu on kaasatud ligi 200 mitte-eestlast.

Osalema registreerunud inimesed said ise valida, millistele olulisematele probleemidele on lähiajal lahendusi vaja leida. Lisaks tööturu ja haridusvaldkonnaga seotud probleemidele valisid osalejad küsitluse alusel välja neli teemat, mis neile antud hetkel Eesti ühiskonnas kõige enam muret valmistavad.

“Nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal peetakse hariduse valdkonnas üheks peamiseks probleemiks muukeelsete noorte puhul võrdsete võimaluste puudumist, seda just kõrghariduse omandamisel,” selgitas arutelude üks eestvadajaid Kristina Kallas Balti Uuringute Instituudist . “Samuti tekitab inimestes jätkuvalt muret venekeelse gümnaasiumi reformimine ehk üleminek osalisele eestikeelsele õppele. Üleminekut pidas probleemsemaks just Ida-Virumaa vastaja,” lisas Kallas. Tööturu teemal olid Tallinna ja Ida-Virumaa vastajatel sarnased seisukohad selles, et eri rahvusest inimeste võimalused tööturul ei ole võrdsed ning et tööle kandideerimisel eelistatakse Eesti kodanikke.

“Ühe teemana valisid Ida-Virumaa vastajad arutelulauale ka eesti keele õpetamise ja õppimisega seonduva. Peamiseks probleemiks peetakse just rahaliste vahendite puudumist eesti keele õppimiseks, kuid välja toodi ka eesti keele tasemeeksamite liigne keerukus,” tutvustas Kallas arutelule tulevaid probleeme.  Loe edasi: Täna algava arutelusarja raames kogutakse mitte-eestlaste ettepanekuid riiklikkusse arengukavva