september 2013 Archives

Eesti Spordipealinnaks 2014 nimetati Valgamaa

Eile allkirjastasid Valga maavanem Margus Lepik, Valgamaa Omavalitsuste Liidu juht Madis Gross, Valgamaa Spordiliidu juht Rein Leppik ja Spordiaasta MTÜ juht Ott Pärna koostöömemorandumi, mille kohaselt on Eestimaa Liikuvaks Spordipealinnaks 2014. aastal Valgamaa .

Spordipealinn 2014 tiitlit kannavad ühisel kolmteist Valgamaa omavalitsust – Helme, Hummuli, Karula, Otepää, Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Tõrva, Valga, Õru.

Eesti Liikuva Spordipealinna eesmärk on tõsta piirkondlikku liikumisharrastuse aktiivsust, tutvustada laiemale avalikkusele kohalikke spordisündmusi ja -rajatisi, tuua piirkonda uusi ja aktiveerida kohalikke spordivabatahtlikke. Spordipealinna staatus võimaldab tõmmata kodukanti tagasi sealt pärit spordiaktiviste, korraldada riikliku ja rahvusvahelise tähtsusega spordiüritusi, -debatte ja -seminare ning meelitada ligi spordi-investeeringuid. Spordipealinna staatus on muuhulgas piirkonnale tunnustuseks spordi vallas tehtud seniste edusammude eest. Loe edasi: Eesti Spordipealinnaks 2014 nimetati Valgamaa

Võrus avatakse Katariina allee

Täna algusega kell 15.00 avatakse Võrus põhjalikult uuendatud Katariina allee, mis ühendab ajaloolise linnasüdame mõne aasta eest rajatud Tamula järve rannapromenaadiga.

“Linnaloodusel on ülitähtis osa selles, et me tunneks end linnas elades hästi ja inimväärselt. Ajalooline Katariina allee on Võru linna roheline “süda” ja mitte ilma asjata looduskaitse all, pean selle taastamist ja väärtustamist meie kohuseks. Ilus ja korras Katariina allee on nüüd taas Võru uhkuseks ning pakub rõõmu nii siinsetele elanikele kui ka külalistele,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Võru Katariina allee rekonstrueerimine kestis läbi kahe aasta ning läks maksma kokku 828 018 eurot. Sellest 64 protsenti ehk 531 867 eurot pärines SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) keskkonnaprogrammi veemajanduse programmist ja looduskaitse programmist ning ülejäänu Võru linnakassast. Tööd hõlmasid kõnni- ja sõiduteede renoveerimist, sademeveesüsteemide rajamist, joogivee- ja kanalisatsioonitorustiku väljavahetamist, uue tänavavalgustuse paigaldamist, haljastuse taastamist.

KIKi juhatuse esimehe Veiko Kaufmanni sõnul oli rekonstrueerimise eesmärgiks tagada loodus- ja muinsuskaitsealuse allee säilimine ja edasine säästev kasutamine. “Võru Katariina allee rekonstrueerimine on hea näide, kuidas ühe projekti kõik tegevused on põhjalikult läbi mõeldud,” rääkis Kaufmann. “See näitab, et tulemuse saavutamisele on lähenetud kompleksselt ja efektiivselt, mis on toetuse andmise kohalt väga oluline.”

“Võru keiserlik päritolu väärib hoidmist ning esitlemist ja ma usun, et linna asutanud Katariina II võiks praegu meie üle päris uhke olla,” lausus Võru linnapea Jüri Kaver. Tema kinnitusel jätkab Võru oma ajaloolise linnasüdame korrastamist, et hoida see elavana.

“Paljud Eesti linnad seisavad neil päevil silmitsi tõsiasjaga, et elutegevus koondub üha enam linna äärealadele, kuhu on rajatud uuselamud ja kaubanduskeskused,” selgitas Kaver. “See kisub meie linnad ribadeks, lõhub ära ühise meie-tunde. Võru on läbi avalike investeeringute otsustanud sellele protsessile vastu astuda ja meie eesmärgiks on koondada elu kesklinna.”

Katariina allee õnnistab reedel sisse EELK Võru koguduse õpetaja Andres Mäevere. Avamist ilmestavad näitlejate etteasted, mille finaalis pakutakse Kreutzwaldi pargis linnarahvale kringlit.

Ivi Eenmaa vormis raamatuks mälestused oma elutööst

Ivi Eenmaa esitleb esmaspäeval, 9. septembril kell 16.30 Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis oma raamatut “Elu paralleelmaailmades. Meenutusi Eesti Rahvusraamatukogu saamisloost 1982-1997”, mis jutustab tema elutööst.

Eesti Rahvusraamatukogu hoone pidulikust avamisest Tallinnas Tõnismägi 2 möödub 11. septembril täpselt 20 aastat. Tänavu 2. juunil täitus Ivi Eenmaal 70 eluaastat. Nende sündmuste tähistamiseks ilmus Ivi Eenmaa, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori aastatel 1984-1998, sulest raamat “Elu paralleelmaailmades. Meenutusi Eesti Rahvusraamatukogu saamisloost 1982-1997”. Raamatu müügitulu suunatakse Ivi Eenmaa ja Rahvusraamatukogu koostöös loodud sihtkapitali, mis hakkab toetama Rahvusraamatukogu töötajate erialast enesetäiendamist. Raamatuesitlus on ühtlasi ka Ivi Eenmaa sihtkapitali avaürituseks.

“Elu paralleelmaailmades” on emotsionaalne jutustus, mis viib lugeja tagasi sündmustesse lähiminevikus, mil ühised eesmärgid liitsid eesti rahva. Rahvusraamatukogu uue hoone ehitamine kujunes iseseisvumise üheks sümboliks ja põimus tihedalt pöördeliste ajaloosündmustega kogu riigi elus.

Ivi Eenmaa kirjutab: “Jah, nurgakivi pandi Fr. R. Kreutzwaldi nim ENSV Riikliku Raamatukogu ehitamiseks, kuid 1993. aasta sügisel avas külastajatele uksed hoopiski Eesti Rahvusraamatukogu. Saatuse tahtel või kiuste tuli raamatukogu peaaegu samasse paika, kuhu juba enne Teist maailmasõda oli kavandatud riigiraamatukogu uus hoone. Tollal oli juba vormistatud maa ost Tallinna linnalt, ja siis lõppes kõik. Loe edasi: Ivi Eenmaa vormis raamatuks mälestused oma elutööst

Nõmmel toimub laupäeval “Rohelise aia päev”

Sel laupäeval, 7. septembril toimub kella 13-20 Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumiosakonna aias (Väikese Illimari 12) “Rohelise aia päev”.

Nõmme Aednike ja ühenduse Loov Nõmme korraldamisel toimuva ürituse eesmärgiks on edendada Nõmme elu ja arengut läbi aiakultuuri. Toimub rohevahetus, ekskursioonid muuseumis ja esinevad lastekirjanikud.

Nõmme Aednike eestvedaja Triinu Aroni sõnul on kirjanike aed Nõmme Aednike jaoks rikkaliku pärandiga kultuuripaik, mis väärib senisest enam tähelepanu. “Näeme tulevikus kirjanike aeda kohana, kus kokku saavad inimesed, keda ühendab huvi aiakultuuri ja kirjanduse vastu. Siin saab korraldada erinevaid linna aiaruumi mõtestavaid üritusi ning regulaarseid kirjandusõhtuid, mis tutvustavad tänapäevast eesti kirjandust nii täiskasvanuile kui lastele,” rääkis Triinu Aron.

Päev algab rohevahetusega, kus saab ära anda üle jäänud taimed ja aiasaadused ning vastu võtta meelepäraseid. “Seega tehke inventuur oma peenardes ja aiasoppides. Mis üle – tooge kaasa! Mis puudu – ehk seekord leiategi!” julgustab Aron.

Lastele püstitatakse aeda lastetelk, kus on raamaturiiul, kuhu saab tuua oma laste äraloetud raamatuid ja lauamänge ning neid teiste laste raamatute ja lauamängude vastu vahetada. Külla on lubanud tulla ka lastekirjanikud Jaanus Vaiksoo ja Ilmar Trull.

Päeva jooksul on võimalik tutvuda ka Underi-Adsoni ja Tuglaste kodumaja kultuurivaraga. Maja saab sel sügisel 80-aastaseks.

Kava on pidevalt täienemas, jooksvat infot leiab koduleheküljelt. Üritust toetab ka Nõmme linnaosa valitsus.

Tartus selgitatakse taas joonistamise meistreid

3.-4. oktoobril toimuvad Tartus juba teist korda joonistamise meistrivõistlused.

Meistrivõistlused toimuvad Tartu Kunstikoolis Eha tn. 41. Võisteldakse realistliku joonistamise oskuses kolmel teemal: natüürmort, portree ja riietatud täisfiguur. Osalema on oodatud kõik, nii hobijoonistajad kui ka kunstiharidusega joonistajad.

Arvestust peetakse järgmistes kategooriates: 10-16 a. noored hobijoonistajad, 17-86 a. vanemad hobijoonistajad ja 20-86 a.
kunstiharidusega joonistajad. Kõigis kategooriates valitakse 3 parimat joonistajat. Välja antakse eripreemiad juhendajatele ja parimatele koolidele.

Eelmisel aastal läks kunstiharidusega osalejate esimene koht Tartu Kõrgemasse Kunstikooli – parim oli Vitaly Makurin.

Tartu Kunstikool soovib, et joonistusoskus ei kaoks ja käelistele oskustele pöörataks piisavalt tähelepanu. Pressiteates märgitakse: “Joonistamine paistab läbi, seal ei saa teeselda tegijat. Joonistamine on nagu sport, mis näitab aju, silma ja käe treenitust. Eelduseks on anne ja igapäevane aastatepikkune treening juhendaja käe all ning tulemuseks vaatlemisoskus, mõtlemine ja täpne käsi. Umbes nagu male ja vibulaskmine.”

Võistlusi toetavad kunstitarvetega tegelevad firmad. Meistrivõistluste raames toimub Vunder Skizze kunstitarvete esitlus ja üles on seatud joonistusnurgake kaasaelajatele, kunstivahendite huvilistele ja kiirete visandite tegijatele.

Järgmise aasta Järvamaa laulu- ja tantsupeo teostamiseks valiti konkursiga välja kaks ideed

Järvamaa Omavalitsuste Liidu väljakuulutatud konkursile, leida järgmisel aastal Paide linnas toimuva laulu- ja tantsupeo kunstiliseks teostamiseks ideekavandeid, esitatud kolmest tööst valiti välja kaks ideekavandit.

Ideekavandeid hindas Järvamaa Omavalitsuste Liidu kultuuri- ja spordikomisjon, kaasates valdkonna spetsialiste. Komisjon tõi liidu juhatusse ettepaneku tunnustada kaht parimat ideed ja võtta need peo teostamisel aluseks.

Liidu juhatuse otsuse alusel jagatakse preemiafond kahe parema töö vahel, I koha vääriliseks nimetati ideekavand „Südamehelinad“, mis saab preemiaks 150 eurot ja II kohale jäi kavand nimega „Koos hingamine“, mille preemiasummaks on 100 eurot. Võitnud ideekavandi autoriteks on Paide Kultuurikeskuse loominguline meeskond.

Liidu juhatus luges konkursi kordaläinuks, idees „Südamehelinad“ oli peo korraldus vägagi läbimõeldud ja kavandist „Koos hingamine“ leiti peo tarvis palju värskeid ja põnevaid mõtteid. Juhatus teeb konkursi võitjale ettepaneku, et see kaasaks II koha saanu peo stsenaariumi ja kava koostamisse.

Allikas: jarva.ee

Lemmikloom vajab reisimisel passi

Põllumajandusministeerium annab teada, et koera, kassi või valgetuhkruga Euroopa Liidus reisimisel peab loomaomanikul olema ette näidata lemmikloomapass, kus on ära toodud looma ja -omaniku andmed ning loomale tehtud vaktsineerimised. Alates 2015. aastast muutub passi seni kehtinud vorm.

Lemmikloomaga Euroopa Liidu piires reisimisel peab olema juba alates 2009. aastast ette näidata lemmikloomapass. Sel suvel võeti Euroopa Parlamendis ja Nõukogus vastu uus määrus (nr 576/2013) lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega täpsustatakse seni kehtinud korda.

Määrusega kehtestatakse ühtsed loomatervishoiunõuded loomaliikidele, keda peetakse lemmikloomadena ning kellega liikumine toimub mittekaubanduslikel eesmärkidel (reisimine, näitusel esinemine, võitlused jne).

Uus määrus sätestab, et lemmikloom saab reisida vaid koos omaniku või volitatud isikuga. Omanik on märgitud lemmiklooma passis. Volitatud isikul peab olema ette näidata aga omaniku kirjalik volitus, millega on lubatud lemmikloomaga mittekaubanduslikul eemärgil reisida. Mitteäriliseks loetakse reisimist kuni viie loomaga, erandiks on vaid juhud, kui omanikul on vaja lemmikloomaga külastada näitusi, võtta osa spordiüritusest või treeningutest. Loe edasi: Lemmikloom vajab reisimisel passi

Muhu bussiootekojad said värskendust

Muhu valla uudisteportaal andis teada, et 2013.a. suvel paigaldati uus bussiootekoda Simisti külla ning uuendati Nõmmküla ja Hellamaa ootekodade välisilmet.

Muhus on erinevatel ajajärkudel püstitatud väga erineva välisilmega ja erinevast materjalist bussiootekodasid, hetkel on valla hooldada 15 ootekoda. Et bussiootekodade puhul on tegemist avaliku ruumi elemendiga, mis visuaalselt torkab hästi silma ja on osa valla üldise maine kujundamisel, hakkas Muhu vald mõned aastad tagasi teadlikumalt korrastama ja hooldama oma bussiootepaviljone.

Alates 2001. aastast on kõik Muhu valla bussiootekojad varustatud sarnase sildiga, millel on Muhu valla vapp ja küla või peatuse nimi, kus ootekoda asub. Ühesuguse kujundusega siltide paigaldamine oli esimeseks sammuks sulandada erinevad bussiootekojad ühtseks. Loe edasi: Muhu bussiootekojad said värskendust

Põllumehe omma mõtsatsikoga hädän

«Mõtsatsia teivä timahava iks pall’o kahh’o, osa põldõ es nakka koristamagi,» ütel’ Vana Võromaa kõgõ suurõmb hernekasvataja (117 ha) Haameri Heiki Räpinä kihlkunnast Vilustõst. Jahimehe laskva tsiko mõnõl puul eski üle limiidi, a iks taha-i näid vähämbäs jäiä.

«Kümnendik hernesaagist läts’ mõtsatsia nahka,» võtt’ kah’o kokko Põlva kihlkunna Lutsu külä põllumiis Rüütle Janno, kiä kasvat’ hernest 45 hektäri pääl. «Tsia naksi joba keväjä pääle, ku hernes oll’ vaivalt üles tulnu. Ütskõrd esi näi: suuri oll’ paar-kolm, väiksit jõudsõ paarkümmend kokko lukõ. Nisu seeh käve kah, no maisilõ piät aia ümbre tegemä, tuu om näide lemmik!» Rüütle Janno ütel’, et suvõ pääle käve tsiakari iks mitmit kõrdo herne ja nisu seen.

«Nä jätä-i üttegi aastat käümäldä, võtva nissu ja rapsi kah, a timahava nii hull es olõki. Talonigõl kõigil oll’ hernes maah, peris ilma ei olõ kiäki jäänö,» hinnas’ Punniski Raivo Räpinä kihlkunnast Leevakult. Loe edasi: Põllumehe omma mõtsatsikoga hädän

Ümarlaual arutati loomade tsirkustes kasutamise üle

Loomade kasutamine tsirkuses vajaks Eestis senisest põhjalikumat läbimõtlemist, tõdeti täna põllumajandusministeeriumis toimunud ümarlaual.

“Seoses suvel hukkunud tsirkuseelevant Mediga on ühiskonnas selgelt õhus küsimus, kas tsirkuses võiks lubada loomade kasutamist või mitte. Tuleb möönda, et teema on mitmetahuline ja arvamused vastandlikud ning vajab seepärast põhjalikku läbimõtlemist,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Väga lihtsaid vastuseid pole, sest ristuvad loomade heaolu, kultuuri, keskkonda puudutavad küsimused.”

Ümarlaual said erinevad osapooled tutvustada oma seisukohti ja nüüd on ministri sõnul on edasiste arutelude küsimus, kas riik peaks loomade tsirkuses kasutamist senisest põhjalikumalt reguleerima. “Võtame ministeeriumis teema põhjalikult kaaluda, kas valdkonnas oleks vaja täiendavaid regulatsioone või hoopis põhimõttelist otsust tsirkuses loomade kasutamise lubatavuse kohta,” ütles Seeder. Plaanis on põhjalikult tutvuda ka teiste riikide kogemusega. “Euroopa riikides on küsimus reguleeritud väga erinevalt,” lisas minister.

Ümarlaual osalesid Eesti Loomakaitseseltsi, Eestimaa Loomakaitse Liidu, Eesti Maaülikooli, Veterinaar- ja Toiduameti, Keskkonnainspektsiooni, Tallinna Loomaaia, Keskkonnaministeeriumi, Tsirkusetuuri korraldava Leifi Rahvusvahelise Meelelahutuse OÜ ning Põllumajandusministeeriumi esindajad.

Eesti valmistub Grüne Wochel osalemiseks

Sel nädalal tutvuvad partnerriik Eesti ettevalmistustöödega maailma ühe suurima toidu- ja põllumajandusmessi Grüne Woche korraldajad Messe Berlinist.

“Eestil on täiesti ainulaadne võimalus tutvustada end Euroopa suurimale tarbijaturule, 80 miljoni elanikuga Saksamaale,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Peame pingutama, et Eesti toidutööstuse ja põllumajandustoodang oleks seal senisest enam esindatud. Samuti on oluline tutvustada Eestit kui atraktiivset maaturismi sihtkohta.”

Eesti astub jaanuaris Berliinis esmakordselt üles Grüne Woche partnermaana, mis tähendab messi avatseremoonia ja kultuuriprogrammi korraldamist kuni 5000 külalisele, teiste seas messil ja globaalfoorumil esindatud riikide ministritele ja diplomaatilistele delegatsioonidele, toiduainetööstuse ja põllumeeste liitude kõrgetele esindajatele ning ajakirjanikele.

“Grüne Woche partnermaaks olemine on igale riigile suur võimalus end Saksamaa tarbijatele tutvustada. Ootame põnevusega, kuidas Eesti selle võimaluse ära kasutab,” ütles Grüne Woche peakorraldaja Lars Jaeger. Koos Grüne Woche esindajatega on Eesti ettevalmistustega tutvumas ka kümme saksa ajakirjanikku. Loe edasi: Eesti valmistub Grüne Wochel osalemiseks

Moostes saab kohtuda päkarauakandle mängijatega

Laupäeval, 14. septembril 2013 algusega kell 11:00 toimub Mooste rahvamuusikakoolis kohtumine päkarauakandle mängijatega.

Külalisteks on Johannes Arike Järvseljalt ja Eo-Rinaldo Männiste Põlvast. Lisaks kohalikele vanameistritele on oma kogemustest rääkimas ja pillimängu esitlemas külalised-meistrid Tallinnast -Toivo Luhats, Andres Abro, Margus Veenre, Jaagup Kippar ja Tarmo Kivisilla, kes esindavad Räpina pillimeistri Elmar Luhatsi kanneldega seotud kandlepärimust. Loe edasi: Moostes saab kohtuda päkarauakandle mängijatega

Ettevõtluskõrgkooli Mainor üliõpilasdisain taas Viljandis

Reedel, 6. septembril avab Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor loomemajanduse õppetool Viljandi linnagaleriis üliõpilastööde näituse “Ü-DI-3” (üliõpilasdisain nr 3).

Tegemist on tulevaste disainerite näitusega, mis juba kolm aastat sarjana säranud üle Eesti erinevates linnades. Nagu tavaks kujunenud, on vaatajate ees taaskord näha parimaid palasid rõivadisaini, sisekujunduse ja graafilise disaini üliõpilaste töödest nii kahe- kui kolmemõõtmelistena. Tihti algab just sellistelt ülesastumistelt värskete ettevõtlike disainerite küps loometee. Üliõpilastele olid nende ideede loominguks vormimisel, suunamisel ja vormistamisel toeks heade abilistena õppetooli õppejõud.

Ühes näituse avamisega leiab aset Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Viljandi õppekeskuse õppeaasta avaaktus.

Näitus jääb avatuks kuni 27. septembrini.

Võru ohutusmess “Armasta Elu” õpetab ohutult elama

Laupäeval, 7. septembril leiab Võru kesklinnas aset ohutusmess “Armasta Elu”, kus päeva jooksul on võimalik jälgida ja jäädvustada jõustruktuuride demonstratsioonesinemisi, simulaatoritel toimuvat, noorjuhtide vigursõitu ja teisi tegevusi.

Ohutusmessi sündmuspaigad on Kesklinna park, Vabaduse väljak ja Lembitu tänav. Päev avatakse kell 11 Kesklinna pargis, kuhu on koondatud lastele mõeldud tegevused.

“Põnevust pakkuvad demonstratsioonesinemised toimuvad Vabaduse väljakul, kus muuhulgas näidatakse avarii teinud autosse lõksu jäänud inimese päästmist, süttinud auto kustutamist, tehakse turvapadja ja mootorratturi turvavesti katseid ja palju muud,” rääkis linnavalitsuse arendusnõunik Tiina Hallimäe.

Lembitu tänavale on algajate juhtide sõiduoskuste testimiseks üles seatud vigurrada. Ohutusmessi täpsema ajakava leiab aadressilt http://www.voru.ee/ArmastaElu_kava.pdf Loe edasi: Võru ohutusmess “Armasta Elu” õpetab ohutult elama

Täna allkirjastatakse noorsportlaste huvide kaitseks Hea Tava dokument

Täna allkirjastatakse kokkulepe, millega noortespordiga seotud organisatsioonid nõustuvad järgima alaealiste huvide kaitse põhimõtteid spordis ja üleminekute head tava.

Hea Tava eesmärgiks on ühtlustada osaliste arusaamu ning vastastikuseid ootusi alaealistele suunatud sporditegevuses nii, et tulemused oleksid lastele, lastevanematele, korraldajatele ja ühiskonnale parimad.

“Erinevate kooli- ja noortespordiga seotud organisatsioonide kokkulepe on igati tervitatav, sest asjaosaliste vabal tahtel sõlmitud kokkulepped on mõnikord seadusestki tõhusamad,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe. “Noortespordi esmane ülesanne on laste füüsiline ja vaimne areng, täna sõlmitav kokkulepe ütleb selle selgelt välja. Kui tippspordis tahavad kõik võita, siis noortespordis on esikohal rõõm spordist.”

Hea Tava väärtustab valikuvabadust ning tunnustab alaealiste õigust klubide ja huvikoolide vahetamiseks. Alaealistel on põhimõtteline õigus treenida ja võistelda oma parima äranägemise järgi ning vastavuses üldiste reeglitega. Loe edasi: Täna allkirjastatakse noorsportlaste huvide kaitseks Hea Tava dokument

Varbusel valitakse “mIŽ maanteemuuseum 2013”

Eeloleval laupäeval, 7. septembril tähistab Eesti Maanteemuuseum vanavanemate päeva uhke mootorrattaparaadiga. Nõukogude mootorrattamargi IŽ 85. aastapäeva tähistamiseks on muuseumisse oodata palju nii vanemaid kui uuemaid mootoriga kaherattalisi.

“1928. aastal alustati legendaarse Nõukogude Liidu mootorrattamargi IŽ esimese mudeli IŽ-1 loomist,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin, kutsudes kõiki IŽi omanikke paraadil osalema.

Paraadil osalemiseks palutakse end eelnevalt registreerida tel 5635 9637 (Tuuli) või e-post tuuli.tubin@mnt.ee . IŽi ja teiste põrisevate kaherattalistega tulijad saavad üritusele tasuta.

Kell 13 algaval perepäeval leiavad tegevust nii suured kui väikesed külastajad. Lapsed saavad sügisandidest kokku panna vahva söödava mootorratta, lasta keerutada endale lahe tsikliõhupall ja teha palju muud toredat. Külastajatele ja tsikliomanikele toimuvad tasuta ekskursioonid muuseumi näitusekeskkonnas Teeaeg. Sepp Ingmar Noorlaid tutvustab välitöökoda, kus kohapeal valmivad minimootorrattad. Meeleolu hoiab üleval bensiinivaatidel musitseeriv rütmikas Tartu Tünnipunt. Loe edasi: Varbusel valitakse “mIŽ maanteemuuseum 2013”

Kohtumisõhtu Ööbikuoru villas

Populaarne blogija , Facebooki lehekülje “Julgus mõelda, julgus öelda” autor ja noorkirjanik Kadri Luik tuleb 14. septembril Ööbikuoru villasse külla.

Kadri on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja PR erialal. Blogi on ta pidanud aastast 2006 ja “Julgus öelda” lehega tegelenud poolteist aastat, mille jooksul on kasvanud välja n-ö suur perekond (pea 10 000 fänni!).

Tänavu kevadel ilmus Kadri esimene raamat “Must ja valge luik” ja juba oktoobris on oodata teist teost. Kadri on pärit Lõuna-Eestist, Põlvast. Ta on end täielikult pühendanud oma kutsumusele-kirjutamisele ning inimeste abistamisele nende rännakul. Lisaks sellele on tegelenud pikka aega muusika ja poliitikaga. Kadri põhimotoks on: “Sina lood oma reaalsuse!”

Üritus kell 19 ja soovitav on laud ette broneerida, sest kohtade arv on piiratud!

Lisainfo telefonil 5099666 või villa@villa.ee.

Tallinna lastehaigla toetusfond sai hiigelannetuse

Tallinna Lastehaigla Toetusfond sai Kanadast Inna ja Aadu Randpalult päranduse, mis on ligi 584 000 eurot ning sellega Eesti kõige aegade suurim eraannetus.

Juba oma eluajal toetas lasteta vanapaar Tallinna lastehaigla toetusfondi 83 000 euroga. Randpalud said presidendilt 2009. aastal Punase Risti III järgu teenetemärgid.

“Ükski töö ei kanna vilja kohe – selleks, et midagi suurt korda saata, on vaja järjepidevalt vaeva näha pikki aastaid,” rääkis Tallinna lastehaigla toetusfondi patroon Evelin Ilves. “Tallinna lastehaigla on 20 aasta jooksul ühiskonnale ja annetajatele kinnitanud, kui hindamatu väärtus on toetada neid, kes ise ennast aidata ei saa. Perekond Randpalude pärandus on Eesti heategevuse ajaloo suurim eraisikute annetus. Tallinna lastehaigla toetusfondis oleme kogu aeg olnud veendunud, et me ei tee mitte tööd riigi asemel, vaid riigile lisaks ja koos riigiga. Sest riik, see olemegi meie.”

“Heategevus on tänuväärne täiendus maksumaksjate panusele ning tänu headele inimestele saame aidata rohkem ja kiiremini,” sõnas sotsiaalminister Taavi Rõivas. “Hiigelpärandus Kanadast näitab ka eestlaste ülemaailmse kogukonna hoolivust, et Eestis läheksid asjad ikka hästi ja isamaa on väliseestlastel endiselt südames. Päranduse jätmine lastele – homsele Eestile – on üllas.” Loe edasi: Tallinna lastehaigla toetusfond sai hiigelannetuse

Tasuta taastuvenegriateemalised ettekanded

Neljapäeval, 5. septembril toimub Ala-Rõuge külalistemajas kaks avalikku tasuta ettekannet:

11.00-11.30 Pavel Bogdanov “Pelletikütte kasutamine väikeasulate katlamajades”
11.30-12.00 Urmo Lehtveer “Päikeseenergia kasutamise praktilised kogemused”

Peale lõunat jalutuskäik alevikus ja Ööbikuorus: Rõuge taastuvenergia minevik, olevik ja tulevik.
Soovijatel võimalus tellida lõunasöök (ettetellimisel, 8 eurot).

Huvilistel paluvad korraldajad registreeruda hiljemalt kolmapäevaks, 4. septembriks telefonil 5811 6465 või energiapark@rauge.ee (Viivika Nagel).

Ettekanded on osa Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi projekti “Päike ja tuul: kestva arengu allikad” avaseminarist.

Otepää erivajadustega inimeste päevakeskus sai uue ruumi

Otepää erivajadustega nimeste päevakeskus tegutseb Otepää vallvalitsuse III korrusel

Varem Otepää hooldekodus tegutsenud erivajadustega inimeste päevakeskus sai uue ruumi – alates suve lõpust tegutseb päevakeskus Otepää vallavalitsuse III korrusel.

Päevakeskus aitab psüühiliste erivajadustega inimestel toime tulla igapäevase eluga. Päevakeskuses õpitakse, kuidas tulla iseseisvalt toime tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants- ja muude teenuste kasutamisel, kuidas kujundada tööoskusi ja suhtlemisoskust. Päevakeskuses pakutakse ka erivajadustega inimeste lähedastele nõustamist.

Otepää sotsiaalteenistuse juhataja Anneli Salumaa sõnul finantseeris päevakeskuse remonti Otepää vald, vajaminev sisustus saadi Soome Kinnaspunki ja eraisikute abiga.

Õigus saada igapäevaelu toetamise teenust on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisel inimesel. Hetkel käib Otepää päevakeskuses üheksa inimest, päevakeskuse tööd koordineerib Otepää vallavalitsuse sotsiaalteenistus. Päevakeskuses töötab tegevusjuht Helen Salumaa, kes õpib Tartu Ülikoolis eripedagoogikat ja psühholoogiat.

Päevakeskuse teenust – igapäevaelu toetamise teenust – rahastatakse riigieelarvest.

Täna avati silmaarsti vastuvõtt Lõuna-Eesti Haigla ruumides Meegomäel

Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Lõuna-Eesti Haigla koostöö raames alustas täna, 3.septembril silmaarst Aleks Kree ambulatoorseid vastuvõtte Meegomäel. Dr Kree on kogemustega silmaarst ja kirurg, kes on kitsamalt spetsialiseerunud silma eesosa haigustele (glaukoom, katarakt), silmapõhja probleemidele ning keerulisemate silmatraumade ravimisele. Dr Kree teostab silmapõhja angiograafiaid ja silmasiseseid süste.

Kabinetis on olemas silmahaiguste uuringuteks vajalik aparatuur. Silmaarsti konsultatsioonile pöördumiseks ei ole saatekirja tarvis. Ambulatoorse vastuvõtu visiiditasu on 5 eurot.

Vastuvõtule pöördumiseks on vajalik eelnevalt registreeruda Tartu Ülikooli Kliinikumis telefonil 731 9100 või Lõuna-Eesti Haigla registratuuri telefonil 786 8569. Septembris ja oktoobris on silmaarsti vastuvõtud avatud teisipäeviti ja kolmapäeviti kell 9.00-16.00.

Maaülikool kutsub huvilisi mahepärastlõunale

Eesti Maaülikool kutsub neljapäeval, 5. septembril algusega kell 15.00 kõiki huvilisi Mahekeskusesse Tõnissoni aeda mahepärastlõunale. Tutvustatakse Maaülikoolis läbiviidavaid katseid, kust saab kasulikke nippe mahetoidu tootmiseks. Kaasa saab noppida ka maheaia õunu! Ringkäiku viib läbi prof. Anne Luik.

Tõnissoni maja asub Viljandi ringil Eerikal kohe pärast linnapiiri paremat kätt pargis. Kohale saab liinibussiga nr 7, peatus Eerika. Asukohakaart: http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/

Mahepäev toimub jätkusuutliku toidukogukonna arendamise rahvusvahelise projekti (BERAS Implementation) raames. Lisainfo: www.beras.eu

Lisainformatsioon:
Elen Peetsmann, elen.peetsmann@emu.ee, tel: 53044003

Zombie kõhust päästetud käbid ehk muljeid Uue Maailma festivalilt

Tekst ja fotod: Liisa Aavik

Festivalilt ei puudunud ka karussellisõit

Festivalil võis kohata palju lapsi, kel nägu kaunistamas uhke näomaaling

Kooke ja küpsetisi oli nii palju, et ei suutnud ära valida

Värske värvi lõhna võis tunda juba hommikul kell 11. Siin-seal kolisesid metalltalad ning kambakesi pandi kokku telke.

Kui mõnes vanalinna kohvikus maksab tükk kooki 4€, siis Uue Maailma festivalil saab sama raha eest neli korda rohkem ja paremat. Õuehoovides päikese käes peesitades proovitud koogid ja pirukad olid imehead ning imekenad. Leidlikud Kelmiküla kassijaama daamid mõtlesid ka oma kookidele välja selliseid põnevaid nimesid nagu näiteks „Lõhetätoveeringuga kass“ ja „Krämpsu kräsupea“. Loe edasi: Zombie kõhust päästetud käbid ehk muljeid Uue Maailma festivalilt

Pühapäeval algas Noortebänd 2013 demovoor

Noored muusikud saavad võimaluse end taas proovile panna – juba 1. septembril algas üle-Eestilise konkursi Noortebänd 2013 demovoor.

Demosid saab esitada septembri lõpuni, eelvoorud toimuvad oktoobris ning Noortebänd 2013 tiitli omanik selgub novembri lõpus.

Konkursist saavad osa võtta kõik kuni 26-aastastest noortest koosnevad ning omaloomingut viljelevad kollektiivid. Osalemiseks tuleb oma bänd registreerida www.noorteband.ee/web/et/page/Frontpage

Demovoorus osalenud bändide seast valib žürii välja 25 kollektiivi, kes võistlevad edasi Tartu ja Tallinna eelvoorudes.

2013. aasta esimeses pooles toimunud maakondlikel konkursitel valiti välja seitse kollektiivi, kes on juba endale koha eelvooru kindlustanud: A3 Pärnumaalt, Dethvipera Läänemaalt, Saphran Viljandimaalt, Wilhelm Tartumaalt, the Boondocks Saaremaalt, Ziggy Wild Harjumaalt ja Tuli Virumaalt.

Konkursi parimad bändid saavad ka väärikalt premeeritud – auhindadeks on muuhulgas salvestusajad ja esinemised mitmetele erinevatele muusikaüritustele.Noortebändi konkursilt on tuule tiibadesse saanud näiteks Animal Drama, Bedwetters, Sibyl Vane ja Tenfold Rabbit. Muusikalist tähelendu teeb ka eelmise aasta võitja Slippery Slope, kes lisaks arvukatele esinemistele esitles mõned päevad tagasi oma värskelt valminud muusikavideot.

Noortebänd toimub tänavu juba 13. korda ning on pikima traditsiooniga noorte bändide konkurss Eestis.

Ettevõtjad saavad arendada rahvusvahelist koostööd

31.oktoobril toimub Valga Kultuurikeskuses IV piirialade ettevõtjate partneriaat. Partneriaat on kohtumine, kus igale ettevõtjale leitakse teiselt pool piiri sama valdkonna koostööst huvitatud ettevõtja. Vastavalt ajagraafikule korraldatakse päeva jooksul läbirääkimised, mille käigus osapooled otsivad ühishuvi edasiseks koostööks.

Partneriaadi korraldamise eesmärk on pakkuda ettevõtjatele võimalusi oma tegevuse laiendamiseks üle piiri, rahvusvaheliste koostööpartnerite leidmiseks uute toodete väljatöötamisel või ühisturunduseks, jm.

IV partneriaadi valdkonnad on
– Puidutöötlemine ja puittoodete, mööbli tootmine
– Metalltoodete tootmine
– Toiduainete tootmine
– Turism
– Infotehnoloogia

Partneriaadi korraldajad on MTÜ Euregio Pskov-Livonia koostöös nelja maakonna arenduskeskustega (Põlva, Valga, Võru, Viljandi). Vene ettevõtjate sõidu organiseerib Pihkva Oblasti Kaubandus-Tööstuskoda, Läti koordinaator on Euregio Pskov-Livonia Läti sektsioon. IV partneriaadil osalevad ka ettevõtjad Valgevenest, kutsed on saadetud Soome, Taani ja Poola ettevõtlusorganisatsioonidele.

Registreeruda saab siin kuni 20.septembrini. Osalustasu 20 eurot.