märts 2013 Archives

Estoloppeti viienda etapi võitis Timo Simonlatser

Võitja Timo Simonlatser. Foto: Tarmo Haud

Kõrvemaal peetud Estoloppeti suusasarja viienda etapi kiireim mees oli Timo Simonlatser. Suusasportlane läbis 40 kilomeetrit vabastiilis ajaga 1:49:09. Kolm sekundit hiljem ületas finišijoone Peeter Kirss. Kolmanda koha omanikku Siim Sellist jäi võitjast lahutama 14 sekundit.

Naiste arvestuses oli parim Heidi Raju, kes läbis distantsi ajaga 1:58:59, mis andis talle üldjärjestuses 34. koha. Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 890 ja lühikesele 343 suusatajat.

20 kilomeetrisel rajal oli kiireim Tair Tooming, kes läbis distantsi ajaga 1:03:12. M15 klassi parim Rain Noormann lõpetas üldjärjestuses neljandal kohal ning tema ajaks fikseeriti 1:05:20. N15 klassi arvestuses võidutses Merili Sirvel. Neiu tulemus 01:11:57 andis talle lõpuprotokollis 17. koha.

Estoloppeti viimasel etapil Haanjas Timo Simonlatser startida ei plaani. “Tegin kaasa Tartu maratonil, kuid rohkem polegi sel aastal maratone sõitnud. Nüüd on vaja vaid taastuda, et maailmameistrivõistlustel Lahtis ka natuke kiirust näidata,” võtab suusasportlane taastumist tõsiselt.

Estoloppeti sarja kuues etapp toimub 9. märtsil kui sõidetakse 41. Haanja Maraton.

Eesti pikamaasuusatajate sarja Estoloppet ametliku veebilehe leiab www.estoloppet.ee.

Eile lõppesid Võrus 12. Eestimaa talimängud

Kogu Eestit haaravatel mängudel osales ligi 2900 sportlast 25 linnast ja 60 vallast. Mängudel osalesid kõik 15 maakonda.
Üle 40 000 elanikuga maakondade arvestuses võitis Tartumaa. Kuni 40 000 elanikuga maakondade arvestuses võitis Võrumaa. Üle 2 000 elanikuga valdade arvestuses võitis Tartu vald. Kuni 2000 elanikuga valdade arvestuses võitis Mäetaguse vald.
Üle 10 000 elanikuga linnade arvestuses võitis Viljandi linn. Kuni 10 000 elanikuga linnade arvestuses võitis Kärdla linn.
Tulemused: http://www.joud.ee/est/g172/

Helen Mast

Eestimaine lõhe on kilu ja räim

Kui tahta eelistada menüüs kohalikku ja hea toiteväärtusega kala, siis on kasulik ennast kurssi viia lisaks kala välimusele ka sisuliste omadustega, näiteks sellega, mida kalaliha õigupoolest sisaldab. Võrreldes loomsete toiduainetega (veiseliha, sealiha) või näiteks piimatoodetest juustuga, on kalas keskmiselt ligi kolm ja pool korda vähem kaloreid. “Eesti traditsioonilised püütavad kalaliigid kilu ja räim on toitaineliste omaduste poolest kalade lipulaevad! Kilus on valku peaaegu samapalju kui lõhes, samas sisaldab kilu eriti väärtuslikke polüküllastamata rasvhappeid – omega-3 ja omega-6 – ligi kaks korda rohkem kui lõhe,” kirjutab põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Kristi Ilves täna Maablogis.

Võru keskraamatukogus märtsikuus

Alates 5. märtsist on avatud vanema ja väliseesti raamatu tuba teisipäeviti kell 11-15 raamatukogu II korrusel.
13. märtsil tähistame Marie Underi 130. sünniaastapäeva. Kell 12 esineb konverentsisaalis Kadri Tüür loenguga “Marie Underi ja Juhan Smuuli problemaatiline kaugsuhe”.
Vaadata saab näitust “Talurahvakultuur Võrumaa Muuseumi kogudest”.
Urve Kolbakovi illustratsioonide näitus on välja pandud lasteosakonnas.
Täpsem info raamatukogu veebilehel http://lib.werro.ee

Päästekomandode õppeklassid täituvad algklasside lastega

Sellest nädalast ootavad päästjad üle Eesti lapsi komandodesse tuleohutusalaseid teadmisi omandama. Ligi 12 000 algklasside last õpib järgmise kolme kuu jooksul tulega seonduvaid ohtusid ja õiget käitumist.

Kõik koolituse teemad proovivad lapsed läbi praktiliselt, et nad reaalses olukorras oskaksid vastu võtta õige otsuse. Ohuolukorrad on võetud laste igapäevaelust – küünlad, tikud, elektrijuhtmed, ahjud jne. Kui laps oskab õpitut igapäevaeluga seostada, on õppetöö palju tulemuslikum.

Lastele antakse koju kaasa ka ülesanne joonistada koos perega oma kodu evakuatsiooniplaan. Uuringud näitavad, et enamik Eesti peredest ei räägi kodus õnnetuse korral käitumisest.

Päästeameti koolitus „Tean tulest” sai alguse 2008. aastal ja on suunatud 1.-3. klassi õpilastele. Viie aasta jooksul on tuleohutusalase koolituse läbinud juba üle 46 000 lapse.

Annika Koppel

Haridus- ja teadusministeerium ootab õpilasi sõnadega vigureid tegema

Haridus- ja teadusministeerium kuulutab välja õpilaskonkursi „Sõnavigurid”, milles oodatud kirjutiste teema on vaba, kuid vorm tuleb valida kolme võimaliku hulgast. Valida võib, kas kõik sõnad jutus algavad sama tähega või ei ole seal ühtegi R-tähte või on hoopis hästi palju täpitähti. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 10. aprill.

Nagu tavaliselt, hinnatakse töid kolmes vanuserühmas (6-10aastased, 11-14aastased, 15-19aastased) ning auhindu antakse igas vanuserühmas parimale ühe-tähe-loole, parimale R-täheta loole ning parimale täpitäherohkeimale loole. Loe edasi: Haridus- ja teadusministeerium ootab õpilasi sõnadega vigureid tegema

Nädala foto

NP20130304
Märka õhulisi talvemustreid. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee

Vanemuise bussiga teatrisse

Vanemuise teater kutsub Lõuna-Eesti teatrisõpru mugavalt ja soodsalt Tartusse teatrisse!
Vanemuise uus kahekorruseline teatribuss toob huvilised järgmisi etendusi vaatama vaid teatripileti hinnaga:
15.03 operett „ LÕBUS LESK“ (viimane etendus!).
Teatribuss sõidab marsruudil: Otepää-Rõngu-Elva-Nõo-Tartu. Teatripaketi hind 11€.
22.03 suurejooneline kontsert-lavastus „ÕHTU STRAUSSIGA“.
Teatribuss sõidab marsruudil: Räpina-Mooste-Ahja-Võnnu-Tartu. Teatripaketi hind 15 €
28.03 draamalavastus „MUSTA PORI NÄKKU“.
Teatribuss sõidab marsruudil: Võru-Kanepi-Saverna-Kambja-Tartu. Teatripaketi hind 15 €.
Teatripaketi hinnas sisaldub teatripilet ja edasi-tagasi bussisõit.
Infot teatripaketi tellimise ning bussi väljumiskellaaegade ja peatuste kohta
saab Vanemuise teatrikassast: kassa@vanemuine.ee või telefonil 744 0165.

Vormsi kultuuripäev 2013

Vormsi kultuuripäev 2013 ,Vormsi hariduselu, toimub laupäeval, 9. märtsil Vormsi rahvamajas.

9. märtsil korraldatakse Vormsi saarel Vormsi Lasteaed– Põhikooli, mitme ühingu ja paljude vormsilaste koostöös kuuendat korda ülesaareline üritus, mille eesmärgiks on Vormsi kultuuripärandi tutvustamine, väärtustamine, säilitamine ja edendamine ning läbi ühise tegevuse kogukonna tugevdamine.

I kultuuripäev keskendus saare ajaloole, II teemaks oli käsitöö, III elulaad ja keskkond, IV kultuuripäeva läbivaks teemaks oli muusika ning sellega pandi alus Vormsi muusikafondile, V kultuuripäeva teemaks oli koduküla.

Sel aastal räägime Vormsi hariduselust.

Näitleja arendab väikelinna kohvikus kultuurielu

Veikko Täär on sealsamas Otepää kesklinnas kohvikrestorani l.u.m.i eestvedajana korraldanud kultuuriõhtuid üle kahe aasta.

Esimene neist oli esimesel tegutsemiskuul, detsembris 2010. Esimeseks külaliseks oli otepäälaste omainimene Kristina Šmigun-Vähi, raamatu «Kristina» üks autoreid.

Täär on kutsunud kultuuriõhtutele oma kolleege, kuid et ta peab väga lugu ka kirjandusest, maalikunstist ja muusikast, siis on olnud sedagi näha senistest külalistest.

«Kultuuriõhtutel sellises pisikeses kohas nagu Otepää ei käi väga palju rahvast, alati võiks rohkem käia,» ütles Täär Tartu Postimehele. «Aga need, kes tulevad, on kindlasti rahul. Me täiendame mingil moel kohalikku kultuurielu, kui pakume võimalust kohtuda suurte isiksustega.» Loe edasi: Näitleja arendab väikelinna kohvikus kultuurielu

Looduspargis saab edaspidi vabamalt tegutseda

Otepää maalilistel kuplitel kasvavate metsade varjus elutsevad mitmed haruldased liigid ning paljuski just nende harulduste pärast peavad kohalikud leppima mõningaste loodispargis valitsevate piirangutega

Otepää looduspargi uues kaitse-eeskirjas lastakse nii mõnigi praegu kehtiv piirang vabaks. Keskkonnaameti hinnangul on muudatusi tarvis, sest praegune kord ei vasta enam tegelikkusele.

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja Ena Poltimäe rõhutas aga, et eeskirja muutmine ei ole veel algatatud.

Pikemalt loe 2. märtsi Valgamaalasest!

Lennusadamas esietendub «20 000 ljööd vee all»

Täna esietendub meremuuseumi Lennusadamas «20 000 ljööd vee all». See on erakordne lugu saladuslikust kapten Nemost ning tema enneolematust veealusest ümbermaailmareisist. Samuti on see lugu kolmest mehest, kes satuvad saatuse tahtel vangideks kapten Nemole kuuluva allveelaeva Nautilus pardale. Loe edasi: Lennusadamas esietendub «20 000 ljööd vee all»

Ligi 500 algajat autojuhti saadeti tagasi kooli

Esmase juhiloaga liiklusrikkujad peavad 2011. aastal jõustunud liiklusseaduse kohaselt läbima järelkoolituse, kus neid nõustab psühholoog. Eelmisel aastal läbis järelkoolituse 479 isikut.

Järelkoolitusi teevad autokoolide õpetajad ja liikluspsühholoogid.

«Psühholoog võib järelkoolitust läbi viia kõikidele esmase juhiloa omanikele, kelle juhtimisõigus on ära võetud ja seejärel kehtetuks tunnistatud,» rääkis eksamiosakonna juhataja Toivo Kangur.

Liikluspsühholoogiline tegevus toimub koostöös ettevõtluskõrgkooliga Mainor viies Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Narvas. Lisaks on psühholoogil õigus järelkoolitust teha nendele isikutele, kes on saanud karistada mootorsõiduki alkoholi- või narkojoobes juhtimise eest ning isikutele, kelle juhtimisõigus on korduvalt ära võetud. Loe edasi: Ligi 500 algajat autojuhti saadeti tagasi kooli

Ugala nime all püüab teatriauhinda kuus inimest

Eile teada antud teatriauhindade nominentide hulgas on rõõmustavalt palju Ugalaga seotud inimesi ja töid.

Lavastaja auhinnale kandideerib külalisena Viljandis «Ukuaru» lavastanud Madis Kalmet, naispeaosalise auhinda püüab samas lavastuses Minna rollis üles astuv Carita Vaikjärv.

Meeskõrvalosa auhinna kandidaat on Tarvo Vridolin koguni mitme rolliga. Need on Griffin Montgomery lavastuses «Ööhaigur», Lebedev lavastuses «Idioot» ning osatäitmised lavastustes «Ameerika piison» ja «Õed nõiduses».

Salme Reegi nimelise auhinna vääriliseks võib osutuda Oleg Titov lavastusega «Tuul pajuokstes», mida lastelavastuse žürii pidas kunstiliselt terviklikuks säravate näitlejatöödega kogupereteatriks.

Algupärase dramaturgia auhinda 2011. ja 2012. aasta loomingu eest püüab Ott Aardam «Mee hinnaga». Žürii hinnang sellele kõlas: argielu poeetiline pusle.

Teatritöötaja auhinnale lavastust ettevalmistavas kategoorias pretendeerib juurdelõikaja-modelleerija Tiiu Palmiste, kes on Ugalas töötanud üle 30 aasta. Selle aja jooksul on ta õmmelnud kostüüme rohkem kui 180 lavastusele. Teatrikunstnikud ja kolleegid hindavad tema loomingulist ja meisterlikku tööd kõrgelt. Mitmel korral on ta valitud koduteatris aasta parimaks lavastust ettevalmistavaks töötajaks.

Emor alustas osalejate värbamist Rahvakogu arutelupäevale

Uuringufirma TNS Emor alustas osalejate värbamist Rahvakogu arutelupäevale, mis toimub 6. aprillil Tallinna lauluväljaku ruumides. Arutelupäeva ülesanne on välja selgitada, millised Rahvakogu veebilehel esitatud ettepanekud Eesti poliitika probleemide lahendamiseks on rahva hulgas enim eelistatud.

Arutelupäevale kutsutakse 500 osalejat nii, et nad moodustaksid läbilõike ühiskonnast erinevate vanuste, sugude ja elukohtade kaupa. See tähendab, et kõigil valimisealistel Eesti elanikel on võrdne võimalus arutelupäevale kutsutud saada. Osalemise tingimuseks on eesti keele valdamine vähemalt suhtlemistasandil, kuid spetsiifilisemate terminite tarvis on arutelupäeval ka vabatahtlikud tõlgid.

Täna lõpetab Praxis jaanuaris Rahvakogu veebilehel valimiste, erakondade toimimise ja rahastamise, rahva osaluse suurendamise ning sundpolitiseerimise peatamise kohta esitatud enam kui 1300 ettepaneku süstematiseerimise alateemadeks. Kokkuvõtted ettepanekutest avaldatakse www.rahvakogu.ee. Märtsi esimeses pooles koostavad erinevad poliitika- ja õiguseksperdid ettepanekutele mõjuanalüüsi, pakkudes oma teadmistele ja teiste riikide kogemustele tuginedes välja, mida ettepanekute elluviimine lühikeses ja pikas perspektiivis võiks kaasa tuua.

Nii Praxise tehtud kokkuvõtteid kui ka ekspertide koostatud mõjuanalüüse on kõigil soovijatel võimalik www.rahvakogu.ee kommenteerida, näiteks kui leitakse, et mõni oluline asjaolu on ekspertidel jäänud välja toomata. Loe edasi:

Jääkeldrist välja!

Kui Su hing ei ole jäätunud, siis tule täna kell 11 Tallinna Ülikooli aulasse Avatud Ruumi kokkusaamisele Jääkeldrist välja! Otsime koos viise, kuidas elu siin maal avatumaks ja mõnusamaks muuta.

Ühiste aruteludega tähistame kümne aasta möödumist Eesti esimesest Avatud Ruumi koolitusest Tartu Ülikoolis 2. veebruaril 2003. aastal. Koolitajaks oli meetodi sõnastaja Harrison Owen.

Kümne aasta jooksul on juhtunud palju head tänu ruumi avamisele vabaks unistamiseks ning tegutsemiseks. Siiski on liigagi sageli ikka veel tunne, nagu viibiksime jahedas jääkeldris, kus mõte ei liigu ja soe sõbrakäsi jääb kaugele. Meie endi käes on võimalus selle muutmiseks.

“Avatud Ruumi meetodi aluseks on enesejuhtimine, vastutus, kohapeal spontaanselt sündiv koostöö. Meie eludes terviklikkust ja kooskõla loov rahu saabub vaid siis, kui kaose, segaduse ja riiu vältimise asemel rakendame neid rahu tegemisel” ütleb Harrison Owen, raamatus “Rahu tegemine”.

Osalemine on tasuta, kehakinnituseks ja keelekasteks võib igaüks tuua kaasa midagi ühisele lauale.
Kokkusaamise korraldavad ruumiavajad Mikk Sarv, Kristel Vilbaste, Arno Baltin, Ann Seilenthal, Ülo Vihma, Kaupo Saue, Robert Oetjen, Karin Reinberg
Kristel Vilbaste

Millest kirjutas maailma keskkonnaajakirjandus veebruaris

Euroopa keskkonnauudised vallutas veebruarikuus suuresti niinimetatud hobuseliha skandaal. Paljudes riikides on niisiis selgunud, et loomaliha sisaldavatesse toodetesse on ebaseaduslikult sattunud hobuseliha.

Hobuseliha skandaal on välja toonud mitmeid tänase põllumajanduse kitsaskohti ja probleeme. Keskkonnaportaalis The Ecologist kirjutatakse, et müügilejõudva liha kehv kvaliteet pole kaugeltki mitte kõik, mis selles vallas praegu halvasti. Näiteks on tänapäeva intensiivne põllumajandus üheks peamiseks põhjuseks, miks bioloogiline mitmekesisus vähenemas on.

“The Ecologist´i” toimetaja Andrew Wasley kirjutas aga, et peaksime ehk olema sellele skandaalile tänulikud, sest viimaks ometi on süngele salajasele ärile valgusvihk langenud. Wasley andmetel läheb Euroopas iga-aastaselt tarbijaile teadmata toiduks umbes 65 000 hobust. Suurem osa neist pärineb Ida-Euroopast või Hispaaniast, kust need transporditakse tapmisele Lõuna-Itaaliasse ehk hobuste lihaga kauplemise peamisesse kantsi.

Kultuurilised tabud hobuseliha söömise osas on loo üks külg. Samamoodi probleemne on tõsiasi, kuidas toimib inimkett, et hankida liha võimalikult odavalt.

Skandaal avas toidulauale sattunud odava liha varjupoole, kirjutab Briti ajaleht „The Guardian“. Ajalehe teatel on mitmed teadlased ja arvamusliidrid seisukohal, et ilmnenud tõsiasjad võiksid suunata tarbijaid vähem liha sööma.

ÜRO keskkonnaprogrammi juht professor Mark Sutton ütles, et hobuselihaskandaal on toonud välja selle, et ühiskond peaks rohkem hakkama mõtlema loomakasvatusele ja toiduvalikule üldisemalt. Suttoni hinnangul võiks inimeste toidulauale hakata jõudma rohkem köögivilju ja vähem loomaproteiini. „Liha võib süüa, kuid seda võiks süüa harvem,“ lausus ÜRO keskkonnaprogrammi juht Sutton. „Ja portsjoni suurus on oluline. Tihti on need liiga suured,“ lisas ta.

ÜRO teadlaste hinnangul arengumaades liha tarbimist piirata ei tohiks, sest miljardid sealsed inimesed kannatavad loomaproteiini puuduse käes. Kuid samas arengumaade inimeste lihatarbimine võiks kasvada selle arvelt, et arenenud maades see väheneb. Loe edasi: Millest kirjutas maailma keskkonnaajakirjandus veebruaris

Avaldati Eesti mahetoodangu turu-uuring

2012. aastal tegutses Eestis 40 spetsialiseerunud ökopoodi, Eesti kauplustes kokku oli müügil 853 erinevat Eestis toodetud mahetoodet, selgus põllumajandusministeeriumis esitletud mahetoodete turu-uuringust.

Mahetoodete sortimendist oli kõige suurem tootevalik teraviljatoodete kategoorias (29%, kokku 250 tootenimetust), järgnesid ürdid, teed (26%, kokku 221 erinevat tootenimetust). Väiksem oli puuviljade, marjade ja neist valmistatud toodete (16%, 139 tootenimetust) ja kartuli, juurviljade (13%, 111 tootenimetust) valik. Alla 10% osakaaluga kogu sortimendist olid piimatooted (8%, 72 tootenimetust), liha (3%, 28 tootenimetust), mesi ja meetooted (2%, 19 tootenimetust). Aasta jooksul oli müügis ka viis tootenimetust mahemune ja kaheksa nimetust mahemaiustusi.

82 protsenti tarbijaist sooviks osta mahetoitu, peamise ostukohana näevad tarbijad peamiselt tavalisi toidupoode. Kõigist küsitlusele vastanust 57% leidis, et mahetoitu võiks rohkem reklaamida. Tavaliselt toidupoest koos igapäevaste toidukaupadega eelistab mahetooteid osta 50% tarbijaist, otsekontakti tootjaga sooviks 38% elanikest. Turult eelistab osta 29% ning spetsiaalsest ökopoest 14% tarbijaist. Internetipoe vahendusel tellimist peab mugavaimaks mahetoidu ostukanaliks 4% elanikest.

Enim ostetud toiduainetena märgiti tarbijate poolt mett (56% on ostnud), kartulit ja köögivilja (50% on ostnud). Järgnevad puuvili, marjad, piimatooted ja munad. Suurim huvi ongi tarbijatel eelkõige maheköögivilja ja kartuli ostmise vastu – neist toodetest on huvitatud vastavalt 54% ja 50% tarbijatest.

Mahetoodete müügikäibe värskeimad andmed on saadaval 2011. aasta kohta – siis müüdi nii kohalikku kui imporditud mahetoitu hinnanguliselt 20 miljoni euro väärtuses ning mahetoidu osakaal kogu jaemüügis oli 1,6%. Eestis toodetud mahetoodete osakaal jaekäibes oli 2011. aastal 0,47% (2010.a veel 0,36%).

Mahepõllumajanduslik maa oli 2011. aastal Eestis üle 134 tuhande hektari ja moodustas 14,3% kogu põllumajandusmaast. Mahetootjate arv, kes toodavad üleminekuaja läbinud mahesaadusi, oli võrreldes 2010. aastaga suurenenud 1036-lt tootjalt 1186ni. Mahetoidu käitlejate arv oli kasvanud 51-lt 126 käitlejani.

Põllumajandusministeeriumi tellimusel viis uuringu läbi TNS Emor. Loe uuringut siit: http://www.agri.ee/public/juurkataloog/UURINGUD/2013/uuring-maheturg2011-2013.pdf

Veel märtsis toimuvad pärandkultuuri õpi- ja töötoad Haanimaal

Lõõtspillituba – 10. märtsil kell 12 Haanja rahvamajas, kaasa tuleb võtta pill. Juhendab Tarmo Noormaa.
Tantsutuba lastele – 14. märtsil kell 12.30 Ruusmäe Rahvamajas. Juhendajad Kati Soon ja Toomas Valk.
Väikekandletuba – 16. märtsil kell 10 ja 30. märtsil kell 11 Haanja Rahvamajas. Kaasa tuleb võtta pill. Juhendavad Ivi Rausi ja Kati Soon.
Kohalik köök – 16. märtsil kell 11 Plaani Lodge’is. Juhendaja Triin Vissel Setumaalt.
Laulutuba – 16. märtsil kell 15 Plaani Lodge’is. Lauldakse regilaule. Juhendaja Ivi Rausi.
Käsitöötuba – 17. märtsil kell 13 Rogosi mõisas. Kindakudumine, erinevad randmekirjad. Juhendaja on käsitöömeister Riina Piir Viljandimaalt.

Õpitoad on tasuta (vajadusel lisandub materjali tasu, mille saad hiljem omatehtud väärtusena kaasa). Täpsem teave ja registreerimine: omkuiom.blogspot.com, ivirausi@gmail.com, 511 2280.

Võru Folkloorifestival avab hooaja tantsutoaga

Neljapäeval, 7. märtsil lööb XIX Võru folkloorifestival oma hooaja valla tantsutoaga, kus tutvustatakse selleaastase festivali plaane. Võrumaa üks suuremaid kultuurisündmusi, 11.-15. juulil toimuv XIX Võru folkloorifestival kannab nime “Teljed”.

“See teema on mitmetähenduslik,” ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. “Võime rääkida kangastelgedest, millel aastasadu on kootud vaipu või triibuseelikuid. Selle mustrid moodustavad ajatelje eilsest tänasesse, läbivad triibuna meie elu- ja kultuuriloo. Saame rääkida ka paralleelsetest või ristuvatest telgedest, seda nii matemaatikas, koduehituses kui… inimsuhetes. Leidsime, et see sobib oma mitmetähenduslikkuses Eesti suurimale iga-aastasele rahvusvahelisele rahvatantsufestivalile hästi.”

Juba traditsiooniliselt avab festival oma hooaja kevadel. Järgmisel neljapäeval on kõik tantsuhimulised oodatud esimesse tantsutuppa, kus lisaks siitkandi tantsude koostantsimisele tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane. Tantse õpetab Kadri Lepasson, püünel on Lõuna-Eesti parimad pillimängijad Tarmo Noormaa, Toomas Ojasaar, Valter Sikk ja Harri Lindmets koos Ojasaare ja Lepassoni õpilastega. XIX Võru folkloorifestivali esimene tantsutuba toimub neljapäeval, 7. märtsil algusega kell 19.oo Võru klubis Club Balance.

Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui mujalt. “Tänaseks on programm paigas, välisrühmad valitud ja peagi avame uksed ka oma tantsurühmadele,” lisas Valner.

Lisainfo: www.vorufolkloor.ee

Tartus algas kahemastilise lodja ehitus

Tartus Lodjakojas alustati eile, neljapäeval kell kolm päeval pidulikult uue ja suurema, kahemastilise Looduslodja ehitust. Laev on plaanis vette lasta 2015. aasta kevadel ja seda hakatakse kasutama esmajoones loodusõpperetkede korraldamiseks Emajõel ja Peipsil. Lodjaseltsi esimene laev, 2006. aastal vette lastud lodi Jõmmu on tänaseks sõidutanud üle 55 000 reisija ning seilanud ka koduvetest kaugemale – St. Peterburgi, Novgorodi ja Stockholmi.

Ehitatav lodi on 18 meetrit pikk ja 8,5 meetrit lai ning seega suurim ajalooline purjelaev, mis pärast esimest iseseisvusperioodi Eestis ehitatud. Kahemastilise lodja süvis on 90 sentimeetrit, laeval on kaks masti ja purjepinda kokku 240 ruutmeetrit. Ajalooline puulaev varustatakse kaasaegse tehnika ja õppevahenditega. Laev on keskkonnasõbralik, järve- ja merekindel ning sobib hästi ka pikemateks reisideks.

Ehitamine on huvilistele avatud. Soovijad saavad laevaehitust Lodjakojas oma silmaga vaadata või jälgida tööde edenemist veebikaamera kaudu. Laevaehituse kõrval viiakse läbi ka õpitubasid, kus saab harjutada lihtsamat puutööd, sepistamist, köiekeerutamist ja tõrva põletamist. Suuremad asjahuvilised on oodatud vabatahtlikena appi ehitusele ja talgutele.

Loe edasi: Tartus algas kahemastilise lodja ehitus

Haanja naiste käsitööseltskond koguneb taas

Pühapäeval, 3. märtsil kell 13.00 toimub käsitööseltskonna kohtumine Plaani Lodges. Huvilistel paluvad korraldajad kaasa võtta, vastavalt oma eelistusele, kas vardad või heegelnõela (suurus nr 3 ringis) ja pisut lõnga. Plaanis on ruudumotiive heegeldada/kududa ning proovitakse veel üht-teist huvitavat, kui aega jääb.
Oodatud on kõik huvilised, ka need, kelle oskused on roostes ja tahavad ülesturgutamist. Need, kellel kõik käsitöövõtted on selged ja soov seltskonnas näputööd teha, on samuti oodatud.

Lisainfo Kärdilt (5399 8609, kpettai@gmail.com) või Jutalt (554 3161, eestijuta@hotmail.com).

40 000 eurot jagatakse rahvale kohvi ja koogina

Põlva linnas asuv talupood otsis enda kohvikule sisekujundajat. Tasuks pakuti 50 aastat tasuta kohvi ja kooki, rahalises väärtuses hinnanguliselt pea 40 000 euro eest. Üleskutsele vastanuid oli kokku 16, nende hulgas väga erineva taustaga inimesi: amatööre, sisekujunduseriala tudengeid ja professionaale.

Väljavalituks osutus OÜ Indoorsi, 15-aastase staažiga, kuid hetkel lapsepuhkusel viibiv sisekujundaja Janne Maal. Peale korraldajate jaoks ägedate ideede sai määravaks kaalukeeleks aga asjaolu, et Janne ei soovinud saada tasuta kooki ja kohvi. Janne soovib, et see kook ja kohvi antakse iga päev kellelegi, kes tundub seda vajavat või lihtsalt mõnele toredale kohvikukülastajale. Vastutasuks soovib Janne, et üllatuse saaja kirjutaks mõned read endast ja söödud koogist ning kohviku meeldivusest raamatusse, mille Janne lõpuks endale mälestuseks saab. Seega on kõigil Põlva talupoe kohviku külastajatel võimalik osa saada 40 000 euro vääringus kohvitamisest ja koogitamisest. Ka teised sisekujundaja üleskutsele vastanud ei jää tühjade kätega, maiustamisele on neilgi oma õigus.

Veel enne, kui kohvik 27. aprillil talupoe sünnipäevapeo käigus avatakse, saavad aga kõik soovijad sellele oma käed külge lüüa. Läheb käiku teine Janne suurepärastest ideedest. Kõik tööd kohviku remondi ja sisekujunduse osas toimuvad töötubade vormis. Seega on kõigil soovijatel võimalus tulla ning oma käega kaasa aidata Põlva ühe omanäolisema kohviku loomisele. Töötubade käigus saab aga kätt proovida nii mõnegi põneva väljakutsega, nagu mööbli restaureerimine, vanadele asjadele uue hinge andmine, oma kätega meisterdamine.

Lisainfo: www.talutoit.blogspot.com, Põlva talupoe või kodukohvik Tillu Facebooki leht.

Kristina ja Sylva Viin, Evelyn Grzinich ja Karolin Ott Võru Linnagaleriis

Märtsikuust on Võru linnagaleriis uued näitused. 4. märtsist on galeriis Kristina ja Sylva Viini näitus “Initsiatsioon”, 6. märtsist Evelyn Müürsepa joonistuste näitus “Puud, varjud ja teised joonistused” ja 9. märtsist Karolin Otti näitus “Tagasi armastuse juurde”.

“Puud, varjud ja teised joonistused”

Evelyn Müürsepp (eku) on Kagu-Eestis elutsev kunstnik ja kultuurikoordinaator. Pärast Tartu Ülikooli maaliosakonna lõpetamist on ta toimetanud vabakutselise kunstnikuna. Pärast loomemajade külastamist Soomes ja Islandil pani ta 2001. aaastal aluse Mooste KülalisStuudiole (MoKS). Olles multifunktsionaal MoKSis (koordinaator, koristaja, finantside leidja), on ta samal ajal jätkanud tegutsemist kunstnikuna, teinud koostöid performance ja helikunstnikega Eestist ja välismaalt. Kunstnikku huvitavad lisaks joone visuaalsetele omadustele ka joone tekke- ja väljendusvõimalused läbi heli, liikumise ja korduse. Näitusel “Puud- varjud ja teised tööd. Joonistusi aastaist 2009-2013” väljasolevate tööde jooneloome ongi sündinud keskendumisel kuulamisele ja liigutusele. Kunstniku tegemistega saab lähemalt tutvuda: maaheli.ee/eku

“Tagasi armastuse juurde”

Karolin Otti näituse kirjeldus: “Need turvalised kooliseinad, mis olid soditud erinevate seal õppinud tulevaste kunstnike poolt. See pidevalt kinnikiiluv lift, mis sind kolmanda korruse maaliklassi viis. See suur ruum, mis alati pilgeni kunstimaterjale täis. See hea ja soe enesekindlus, et ühel päeval saab sinust professionaalne kunstnik, kes veedab kõik oma tulevased päevad oma ateljees. See kõik oli justkui üks heleroosa mull, mille sees sa tudengina elasid. Ühel hetkel lõhkeb see heleroosa mull ja sa seisad toas, mis polegi see imeliselt avar ateljee ja sina pole ikka veel see professionaalne kunstnik… sest sul polnud raha. Sa läksid tööle, et teenida raha ja võimaldada endale kõik see, aga raha pole olnud piisavalt palju ja mis peamine: sul pole olnud enam piisavalt aega…
Ma seisan toas, mis pole isegi päris minu oma ja vaatan end ümbritsevaid asju. Need asjad räägivad mulle milliseid rolle ma olen vahepeal kandnud: kontorinaine, koduperenaine, rändur, naine oma mehele – neis rollides elades olen kaotanud aja, et keskenduda rollile, mida südames kõige rohkem igatsen. Ma võtan selle aja. Nüüd, selle näitusega. Ehk siis näitus keskendub minu kui noore naise minapildi leidmise otsingule ja enda erinevate rollide vahel jagamise konfliktile.”

Näitused jäävad avatuks kuni 28. märtsini. Galerii on avatud tööpäeviti kell 12-18.30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal. Näituste külastamine on tasuta.

www.vorulinnagalerii.ee

Algab aasta linnu viktoriin

Nurmkana ehk põldpüü. Foto: looduspilt.ee

Täna algas nurmkana veebilehel aasta linnu viktoriin, mis kestab oktoobrini. Iga kuu alguses esitatakse viis teksti-, heli- või pildiküsimust, millele on aega vastata kuu lõpuni. Küsimused ei ole ainult aasta linnust, vaid kogu Eesti linnustiku kohta. Vanusepiiranguid viktoriinil ei ole, kuid valida on kaks raskusastet. Osaleda saab ainult iseenda eest, mitte võistkonnaga. Auhindu jagatakse nii igas voorus kui mängu kokkuvõttes. Peaauhinnaks on Pentax`i binokkel. Auhinnad on välja pannud Nordic Digital AS, ajakiri Eesti Loodus, raamatupood Krisostomus, Remo Savisaar ja Margus Ots.

Viktoriini leiad siit: www.eoy.ee/nurmkana

Aasta linnu tegevusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.