Aasta: 2012

Projekt “Üksinda kodus” ootab taas osalejaid

Käesolev “Üksinda kodus” projekt on jätkuprojekt 2011. aastal kevadel läbiviidud samanimelisele projektile. Projektis kogutud tagasiside põhjal leidsid lapsevanemad, et sellist projekti on väga vaja, juba selleks, et tunda, et nende pere ei ole ainus, kus on teismelise ja vanema vahel lahkarvamused.Osalenud noored leidsid endas senisest enam  julgust öelda „ei” oma sõpradele, kes meelitavad pahandustesse ja kasutama sõltuvusaineid.

 Koolituspäevadel osalevad noored vanuses 14-16 lastevanematega. Päeva esimeses pooles kuulavad ja arutlevad vanemad sotsiaaltöötajaga probleemide üle, mis teismelise lapsega suhtlemisel ette võivad tulla. Lapsed lavastavad samal ajal MTÜ Foorumteatri koolitaja juhtimisel etenduse reaalsetest situatsioonidest nende elus. Loe edasi: Projekt “Üksinda kodus” ootab taas osalejaid

Rahvatantsijad teevad eeltööd uue tantsuareeni rajamiseks

Enam kui 50 aastat on tantsupidusid peetud Kalevi staadionil. Kus edaspidi?
Rahvatantsijad vaatavad lootusrikkalt 2019. aastale, mil võiks valmida uus tantsupidude väljak Tallinnas. Hetkel käib eeltöö võimaliku uue tantsuareeni rajamiseks.

2011. aasta suvine laulu- ja tantsupidu Maa ja Ilm ärgitas taas vahetama mõtteid selle üle, mis saab tantsupidudest tulevikus. Toimus ju viimane pidu erandina Lauluväljakul senise harjumuspärase Kalevi staadioni asemel, kus tantsupidusid peetud juba alates 1955. aastast.

Kus toimuvad uued peod? Sarnast küsimust esitasid üksteisele tantsuõpetajad, publik, pidude korraldajad.

Meie rahvatantsijate huvide eest seisev Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) analüüsis mullu kultuuriministeeriumi ettepanekul Tallinnas asuvate erinevate staadionite ja väljakute vastavust tantsupidude  vajadustele.  Võrreldi senist pidude toimumiskohta Kalevi staadionit, Kadrioru ja A Le Coq Arenat ning ka Lauluväljakut kui võimalikke toimumiskohti.  Võrdluses arvestasime nii tantsija, kunstilise toimkonna, korraldajate kui publiku huve. Vaagisime nii peo keskkonda laiemalt kui konkreetse etendusala võimalusi. Loe edasi: Rahvatantsijad teevad eeltööd uue tantsuareeni rajamiseks

Mooste toiduklubis vaaritab toidukogukond Juurikas

Reedel, 9. märtsil kell 17.30 on Moostes järjekordne toiduklubi kokkusaamine. Seekord tuleb Moostesse vaaritama toidukogukond Juurikas Tartust.

Toidukogukond Juurikas on seltskond Tartu inimesi, kes on huvitatud kohalikust ja ökoloogiliselt puhtast toidukaubast. Korraldatakse kokkusaamisi talunikega, et osta nende käest mahedat söögikraami.

Toidukogukonna tegutsemispõhimõte on suhelda otse tootjaga, jättes ahelast välja liigsed vahendajad. Toit liigub tootja käest otse ostja kätte, tasu liigub otse tootjale. Mahetalude tootmiskulud võivad olla suuremad kui tavapõllumajanduses. Toidukogukonna kaudu on talunikel võimalik pakkuda soodsamat hinda ning saada seejuures väärilist tasu.

Mooste toiduklubis valmivad 9. märtsil kolm peedil põhinevat rooga: peedihummus, boršisupp ja peedikook.

Toiduklubis osalemiseks on vaja eelregistreeruda aadressil toiduklubi@hot.ee või telefonil 513 8599.

Lisainfo: http://mooste-toiduklubi.blogspot.com

Rosma waldorfkoolis alustab kolmapäevast eelkool

Põlva külje all Rosmal tegutsev Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal kutsub sel sügisel 1. klassi astuvaid lapsi ja nende lapsevanemaid, samuti kõiki waldorfpedagoogikast huvitatuid kohtuma klassiõpetaja Raili Toomega ja tutvuma kooliga. Sel kolmapäeval algab eelkool, lisaks on planeeritud lähiajal veel mitmeid sündmusi.

Eelkool kolmapäeval, 7. märtsil kl 16.00 – 17.30

Teema: “Inimese neli sündi” – õpetaja Külli Volmer

Ettekanne mõeldud vanematele ja kõigile waldorfpedagoogika huvilistele. Inimese füüsiline sünd on vaieldamatu fakt. R.Steiner kirjeldab lisaks sellele veel kolme sündi, mis on küll vähem märgatavad, aga mitte vähem tähtsad. Mitu sündi on läbinud kooli tulev laps?

Samal ajal toimub lastele, kes alustavad sügisel 1. klassis, esimene kohtumine klassiõpetaja Raili Toomega.

Järgnevate sündmuste kava:

Lahtiste uste päev laupäeval, 31. märtsil kl 11.00 – 13.00
• Näidistund I ja V klassis lastele ja vanematele. Loe edasi: Rosma waldorfkoolis alustab kolmapäevast eelkool

Roostal kõneldakse homme looduskaitsealadest

Kolmapäeval, 7. märtsil toimub Läänemaal Roosta Puhkekülas rohelise taristu teemaline avaseminar “Looduskaitsealad kui osa rohelisest taristust”.

Ettekannetes käsitletakse Euroopa Komisjoni lähenemist rohelisele taristule, rohelise taristu projekte, rohevöö võrgustikku ning räägitakse näidetest Kagu-Euroopas, Tsehhis ja Lätis, mis annab hea ülevaate looduskaitsealade tegevustest väljaspool Eestit.

Päeva lõpus korraldatakse töötoad, kus looduskaitse töötajad saavad arutleda rohelise taristuga seonduvate võimaluste ja kitsaskohtade üle. Detailsem kava on leitav EUROPARC`i kodulehel: http://europarc-nb.org/calendar/2012/03#calendar.
Loe edasi: Roostal kõneldakse homme looduskaitsealadest

Külauudiste tegijad valiti aasta vabaühenduseks

Nii need külauudised levivad. Foto: Mirjam Nutov

Täna kuulutab vabaühenduste liit EMSL välja seekordsed kodanikuühiskonna aasta tegijad kuues kategoorias.

Aasta vabaühenduseks valiti EESTI KODANIKUAJAKIRJANDUSE SELTS, kes peab üleval portaali kylauudis.ee, vahendades seal infot inimeselt inimesele ning levitades mõtteviisi, et ajakirjandus pole üksnes äri, vaid inimeste aitaja, valgustaja ja teenäitaja. Seltsi eestvedajad on professionaalsed ajakirjanikud, kuid kogu töö tehakse ära vabatahtlikena.

Avaliku sektori esindajana tunnustatakse EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGUT, kes on oma kanalites andnud ruumi ja sellega ühiskonnas oluliselt rohkem kõlapinda mitmetele vabaühenduste algatustele nagu näiteks mulluste Riigikogu valimiste eel Valijakompass ja hea valimistava ning aastavahetuse paiku avatud valitsemise valvurite veebikeskkond.
Loe edasi: Külauudiste tegijad valiti aasta vabaühenduseks

Haanimaa kutsub osalema pärandkultuuri õpitubadesse

Väikekannel.
Haanimaa rahvas kutsub nii omasid kui kaugema kandi inimesi osalema pärandkultuuri õpi- ja töötubadesse, märtsis toimuvad nii käsitöötuba, laulutuba, tantsutuba, lõõtsatuba, väikekandletuba kui kohaliku köögi õpituba.

KÄSITÖÖTUBA – 10. märtsil kl 11 Rogosi mõisas Ruusmäel, puutöö klassis. Seekord saab iga üks endale või kingituseks meisterdada metallist sõle! Materjalitasu 3-5€! Läbiviijaks on ettevõtte Etnoehe eestvedaja Merlin Lõiv.

LAULUTUBA – 17. märtsil kl 17 Haanja Rahvamajas Laulame koos Lauri Õunapuuga ja kuulame tema mõteluisi pärimuslaulust, elust ja inimesest selle keskel.

TANTSUTUBA – 17. märtsil kl 19 Haanja Rahvamajas Kohe pärast laulutuba kui on tõmmatud tiba hinge. Juhtsuss on Kadri Lepasson. Kanneldel Kati Soon, Ann Maria Piho! Võta kaasa tantsukingad ja hea tuju!

LõõTSPILLITUBA – 10. ja 17. märtsil kl 10 Haanja rahvamajas Võta pill kaasa! Juhendab Tarmo Noormaa. Loe edasi: Haanimaa kutsub osalema pärandkultuuri õpitubadesse

Otepääl valiti noortevolikogu

Otepää noortevolikogu. Foto: Monika Otrokova
Otepääl toimusid veebruaris valla noortevolikogu valimised ja 1. märtsil toimunud noortevolikogu liikmete vastuvõtul vallavalitsuses valiti noortevolikogu esimeheks Merit Nigula ning aseesimeheks Birgit Maranik.

Noortevolikogu on 13-liikmeline, selle liikmete valimisel said hääletada kõik Otepää valda sissekirjutatud noored vanuses 13-26 eluaastat. Igal noorel oli võimalik hääletada ühe kandidaadi poolt. Oma kandidatuuri oli üles seadnud 14 valla noort. Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Kadri Orava sõnul käis valimas kokku 83 noort.

Noortevolikogu on vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks on võimaldada noortel aktiivsemalt osaleda ühiskondlikus elus. Noortevolikogu tegeleb Otepää valla noorte seisukohtade väljaselgitamisega valla elu suhtes ning nende seisukohtade esitamisega vallavolikogule ja -valitsusele. Noortevolikogu hakkab koos käima vähemalt korra kuus.
Loe edasi: Otepääl valiti noortevolikogu

Konverents väikerahvaste keelte riskidest ja võimalustest

16.–17. märtsini toimub Eesti Rahvusraamatukogus konverents „Väikerahvaste keelte riskid ja võimalused“, millel käsitletakse väikerahvaste keelte ellujäämisstrateegiaid ning püütakse leida seoseid keele kaotamisega seotud kartuste ja tänapäeva ühiskonna erinevate kultuurinähtuste vahel.

Konverentsile lisab aktuaalsust asjaolu, et need probleemid, mille üle tunnevad muret praegu väikerahvad, võivad mõne aastakümne pärast osutuda aktuaalseks ka arvult palju suurematele rahvastele ja nende keeltele. Konverents ei keskendu siiski ainult keelele, vaid püüab teemale läheneda laiemast vaatenurgast. Nii räägib näiteks taanlane Arnaq Grove grööni keele perspektiividest, waleslanna Delyth Prys keele taaselustamise kogemustest oma kodumaal ning arutletakse ka friuuli ja mitmete soome-ugri keelte ees seisvate väljakutsete üle.

Keele ja kultuuri vahelistest varjatud seostest kõnelevad muuseas Martin Ehala, kes räägib õnne arusaamadest, ning Rein Veidemann mõtiskleb eesti kultuuri keelekesksuse üle. Eesti teadlastele lisaks osaleb konverentsil külalisi Gröönimaalt, Walesist, Prantsusmaalt, Itaaliast, Ungarist, Lätist, Soomest ja Venemaalt. Loe edasi: Konverents väikerahvaste keelte riskidest ja võimalustest

Tulekul enesehinnangu laager ülekaalulistele noortele

MTÜ Läbi Tähevärava korraldab juunis Pärnumaal Samlikul ülekaalulistele noortele enesehinnangu treeninglaagri, kus viiakse läbi erinevaid mänge, harjutusi ja tegevusi, mille eesmärk on noorte positiivse minapildi toetamine ning enesehinnangu tõstmine.

12.-16. juunil toimuvasse „Enesehinnangu treeninglaagrisse“ oodatakse eelkõige ülekaalulisi noori vanuses 7-15 aastat. Noored õpivad märkama enda ning teiste häid külgi, oskusi, suurepärasust ning annavad selle kohta üksteisele tagasisidet. Keskendutakse positiivsete emotsioonide loomisele, jagamisele ning hoidmisele.

Loe lähemalt www.labitahevarava.net/laste-ja-noortelaagrid

Allikas: MTÜ Läbi Tähevärava

Noortekeskused pööravad koolivaheajal tähelepanu maailmas valitsevatele ohtudele

19.-23. märtsini toimuval kevadisel koolivaheajal keskenduvad Tallinna noortekeskused maailmas valitsevatele ohtudele, nendest teavitamisele ja hoidumisele. Noortele korraldatakse mitmeid teavitustegevusi nii noortekeskustes kui keskusest väljas ning linnalaagreid.

Koolivaheajal peetavatesse infotundidesse on kaasatud mitmed külalised. Näiteks külastavad noortekeskusi noorsoopolitseinikud ja vangla noorsoospetsialistid. Noortele räägitakse, millised ohud varitsevad meid tänavatel, miks üldse satutakse vanglasse ning millised on noorte võimalused pärast vanglast vabanemist.

Lisaks toimuvad mitmed töötoad, kus õpitakse enesekaitset, tegema animatsiooni, fototöötlust ja helisalvestust. Räägitakse ka interneti ohtudest ja võimalustest ning mängitakse ebatavalist mängu „Maailm tagurpidi“. Muuhulgas korraldatakse noortele tõukeratta jm võistlusi, filmiõhtuid ning külastatakse meediahuviliste noortega raadio- ja telemaja. Koolivaheaja reedel saavad aga kõik huvilised oma julgust ja meeskonnatööoskust proovile panna ühisel laservõistlusmängul.

Kõiki teadushuvilisi noori oodatakse Pääsküla noortekeskuse linnalaagrisse „Mismõttes Teadus?“. Viiel päeval külastatakse Biorobootika Keskust, Energia avastuskeskust, AHHAA teaduskeskust ning kino Artist. Linnalaagris osalemiseks toimub eelregistreerimine 14. märtsini.
Loe edasi: Noortekeskused pööravad koolivaheajal tähelepanu maailmas valitsevatele ohtudele

Kevadkuu regilaulutoas lauldakse naistest

Regilaulutoas lauldakse 8. märtsil naistest. Foto: folklore.ee/regilaulutuba
Kevadkuu on uue alguse ja ärkamise kuu – pööripäevaselt pöörane ja pöördeline. Küll keerab ennast märtsis karu koopast välja, hakkavad rändlinnud taas kodupoole pöörduma, pistavad ussid nina mätta seest välja ja tehakse maagilisi toiminguid ärkavate putukate-mutukate tõrjeks.

Kõik tõuseb taas elule. Ja nii on ka märts kõige uue alguse kehastuse – naise – kuu. Mahuvad ju paastukuusse lisaks “kõigest” saja-aastase ajalooga rahvusvahelisele naistepäevale (8. märts) veel mitu palju ürgsemat väekatele naistele pühendatud tähtpäeva: jevdokiapäev (1. märts), püha Gertrudi mäletuspäev ehk käädripäev (17. märts), paastumaarjapäev (25. märts), mil Maarjale kuulutati ette Jeesuse sündi…

Nii laulamegi 8. märtsil 19. sajandi linnakodaniku muuseumis Tartus (Jaani 16) kell 18.00 – 20.00 naistele, naistest, naiste õpetuseks kui ka nende eest hoiatuseks, kevadest ja armastusest. Sest mida muud võib naise vastu tunda kui ainult armastust!
Loe edasi: Kevadkuu regilaulutoas lauldakse naistest

Lilleorus saab osaleda taimetoidu koolitusel

Liina Järviste
Harjumaal Lilleoru keskuses tuleb 17. märtsil kell 10:00 — 19:00 koolitus “Hooajaline ja kohalik taimetoit: mida head ja värsket süüa talvel.” Kursust viib läbi hobikokk ja aednik Liina Järviste.

Talv on taimetoidu sõbrale, kes ei taha sõltuda supermarketi eksootilistest viljadest või kasvuhoone toodetest, sageli väljakutse. Selle kursuse eesmärk on õppida kasutama kohalikku ja hooajalist toorainet, märkama selgeid maitseid. Maapirn, pastinaak ja muud juurikad on kindlasti laual, aga õpime ka erinevaid seemneid idandama ja aknalaual võrseid ehk mikro-rohelist kasvatama. Võrseteks sobivad paljud köögiviljad ja maitsetaimed alates tavapärasest sibulast kuni lehtsinepi, basiiliku ja brokkolini.

Valmistame näiteks pähkli-aedvilja riisi jõhvika-tšatniga, hooajalist salatit idandite ja võrsetega, värsket aedvilja-marja kokteili ja püreesuppi. Teeme koos ka mõne taimse leivamäärde – näiteks põldoa ning tomati-päevalilleseemne pasteeti. Tegemist on koolitusega, kus teooria seotakse sujuvalt praktikaga.

Osalejad saavad teada, milline kohalik tooraine on talvel (ja teistel aastaaegadel) hea, kuidas edukalt aknalaual kasvatada erinevaid võrseid. Ja karbikese oma külvatud seemneid ka koju kaasa. Lisaks saab kursuselt nippe kuidas lihtsa vaevaga maitserikast taimetoitu valmistada ning erinevaid põhi-retsepte, mida vastavalt aastaja köögiviljadele varieerida. Kõikide valmistatavate toitude retseptid saavad osalejad koju kaasa. Loe edasi: Lilleorus saab osaleda taimetoidu koolitusel

Käinas räägitakse niidurüdi kaitsest

Esmaspäeval, 5. märtsil kell 16.30 toimub Käina Huvi- ja Kultuurikeskuse (Mäe 2, Käina) suures saalis niidurüdi elupaiganõudlust ja ohutegureid tutvustav seminar liigi tähtsaimate pesitsusalade hooldajatele.

Seminari eesmärk on anda ülevaade niidurüdi käekäigust meie rannaniitudel, liigi bioloogiast ja kaasaegsematest uuringutest. Pikemalt räägitakse niidurüdi elupaiganõudlusest ja hooldusmeetmetest, mida pesitsusalade majandamise juures tuleb kõige enam silmas pidada. Seminaril analüüsitakse hooldustegevusega seotud probleeme ning arutletakse, mida saaksid hooldajad edaspidi liigi käekäigu parandamiseks ette võtta. Seminari korraldavad MTÜ Läänemaa Linnuklubi, Naturewalk OÜ ja Keskkonnaamet.

Lisainfo: Tarvo Valker, tarvo.valker@gmail.com 5393 2684

Eesti valdade talimängudel võidutses Tartu vald

3.-4. märtsil toimunud Eesti valdade talimängudel võõrustas Jõgevamaa oma spordibaasides 850 sportlast. 20. Eesti valdade talimängudel võidutses Tartu valla võistkond.

Talimängudel olid kavas järgmised spordialad: suusatamine, uisutamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe.

Parimad vallad (üle 2000 elaniku)
1. Tartu 188 punkti
2. Tähtvere 175 punkti
3. Jõhvi 168 punkti

Parimad väikeste valdade arvestuses (kuni 2000 elanikku)
1. Mäetaguse 151 punkti
2. Kernu 132 punkti
3. Iisaku 30 punkti

20. Eesti valdade talimängude tulemused leiab aadressilt http://www.joud.ee/est/g79s2176

Allikas: EMSL Jõud

Huvikoolid saavad toetust õppevahendite uuendamiseks

Haridus- ja Teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2012. aastaks projekti „Varaait“ raames huvikoolidele tegevuse mitmekesistamiseks ja kättesaadavuse suurendamiseks õppevahendite soetamise kaudu 115 041 eurot. Õppevahendite ostmiseks eraldatud toetus aitab mitmekesistada huvikoolide õppekavade täitmist ning toetab vähemate võimalustega noorte osalemisvõimalusi noorsootöös.

„Riigi toetus noorsootöö valdkonna arengule ja selle olulisele osale nagu huviharidus, võimaldab huvikoolides muuhulgas sisse viia samuti uuendusi ja noortega tehtavat väärtusliku tööd kaasajastada,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert Ene Raid.

Eestis tegutseb hetkel ligi 400 huvikooli, kes pakuvad huviharidust enam kui 68 tuhandele noorele.

Eraldatud toetuse taotlemiseks saavad huvikoolid „Varaaida“ projektikonkursile taotlusi esitada kuni 3. aprillini. Ühele projektile eraldatakse maksimaalselt 2000 eurot. Infopäev taotlejatele toimub 15. märtsil kell 12.00 Eesti Noorsootöö Keskuses (Uuslinna 10, Tallinn). Loe edasi: Huvikoolid saavad toetust õppevahendite uuendamiseks

Kunst läheb müügiks

Naistepäevast läheb taas käima Loov Eesti seminaridetuur Kunst müüa”, kus jagatakse loomeettevõtjatele müümise nippe.

Seminaridel antakse kõigile huvilistele praktilisi näpunäiteid, kuidas oma toodet tänapäevaseid vahendeid kasutades paremini müüa. Seminari läbiviijad aitavad otsida teid, kuidas täna, kus tundub, et kõik tooted on juba leiutatud ning müügistrateegiad muutuvad aina keerulisemaks, ikkagi oma toodet või teenust edukalt pakkuda ning kuidas üldse kliendini jõuda?

Praktikumi juhendab pikaajalise turundus- ja koolituskogemusega Anu-Mall Naarits (Marketingiinstituut). Igal seminaril räägib üllatusesinejana oma loo ettevõtluse ja müügi aspektist üks kohalik ettevõtja.

Oma mõtteid jagavad videointervjuudes teiste hulgas David Magliano (UK), Kira Sjöberg (FIN) ja Monika Järg.

Müügiseminaridele oodatakse eelkõige loomeettevõtjaid: turismitalusid, kes pakuvad kultuuriga seotud turismiteenuseid, kultuuriasutusi, väiketootjaid jt.

Esimesed õpetussõnad “kunstimüügist” jagatakse neljapäeval Valgas, reedel Viljandis. 15., 16. ja 23. märtsil on loomeettevõtjad oodatud vastavalt Rakverre, Jõhvi ja Haapsallu.  Seminarid on eelregistreerimisel tasuta. Kohtade arv on piiratud ning eelistatud on loomevaldkonnas tegutsevad isikud.

Ruhnulased said saarele erakorralise abi brigaadi

Kuulutus Ruhnu blogist

Ruhnu saare elanikud võivad nüüd kergemalt hingata: saarele jõudis sel nädalal erakorralise kiirabibrigaadi meditsiinivarustus, millele saadetakse peagi veel lisa. Nii toimetab nüüd saarel päris oma kiirabibrigaad, mille koosseisus on neli kohalikku inimest. Tedmisis käisid nad jaanuaris ja veebruaris mandril omandamas ja võivad nad nüüd ise esmaabi anda.

Ruhnu erakorralise abi brigaad peab valvet 24 tundi ööpäevas ja korraga on valves kaks selle liiget.  Kui keegi väikesaare elanikest või saare külalistest helistab hädaabinumbril 112, antakse info kohe edasi brigaadile, kelle  ülesanne on kuni arstide saarele saabumiseni patsiendi eest hoolt kanda ja meditsiiniaparaatide näitajate alusel tema seisundi kohta haiglale infot edastada.  Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnaga peavad esmaabiandjad ühendust Skype´i tee.

Aasta tagasi alustas erakorralise meditsiini brigaad tegevust Kihnu saarel, lisaks Ruhnule avatakse see peagi ka Vormsil ning edaspidi on selline brigaad kavas luua ka ülejäänud väikesaartel.

Järvamaal esitletakse “Vana Kandle” juubeliväljaannet

6. märtsil kell 17.30 esitletakse Järvamaa Muuseumis Eesti folkloristika suurväljaannet „Vana Kannel X. Paide ja Anna kihelkonna regilaulud”

Jakob Hurda poolt ligi 125 aastat tagasi algatatud eesti regilauluväljaannete seeria on jõudnud kümnenda köiteni.

Põhjalikku ettevalmistust nõudva teose igas köites avaldatakse kõik sellest piirkonnast talletatud rahvalaulud. 655-leheküljeline Paide ja Anna köide on Järvamaalt esimene ning tähelepanuväärne ka selle poolest, et varem on ilmunud peamiselt Eesti äärekihelkondade laulud.

Väljaande koostas Eesti tuntumaid regilaulu-uurijaid Ottilie Kõiva, kes ise on pärit Anna kihelkonna Nurme külast Pritsu talust. Viisideosa koostajaks on folklorist ja muusikapedagoog, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Janika Oras. Väljaande sissejuhatuses on põhjalikult tutvustatud kihelkondade ajalugu, laulude murdekeelt, kohalikku vanemat laulutraditsiooni, laulude kogujaid ja laulikuid. „Vana Kandle“ 1018 lauluteksti annavad ainulaadse võimaluse sisse vaadata Järvamaa inimeste kunagisse elu-, mõtte- ja tundemaailma.

Esitlusel tutvustatakse väljaannet, tänatakse abilisi, kingitakse raamat kõigile Järvamaa koolidele ning võetakse üles viisid kohalike rahvamuusikute eestvedamisel.

 

Veebruari keskkonnauudised laiast ilmast

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen sirvib traditsiooniliselt eelmise kuu keskkonnauudiseid laiast ilmast.

Discovery uudised kirjutasid veebruarikuus Oxfordi Ülikoolis tehtud uurimusest, mis väidab seda, et lõvid on muutmas oma käitumismustreid. Lõvide käitumise muutumine on põhjustatud nende hirmust võimalike kokkupõrgete eest inimestega. Hirm inimeste ees olevat tunduvalt muutnud lõvide suhtumist looduskeskkonda.

Sealjuures ei sünni lõvipojad inimkartusega, vaid õpivad selle ära oma emadelt ja teistelt rühma liikmetelt.Oxfordti Ülikoolis tehtud uurimuse autorid väidavad, et sellistel maastikel, kus või mille lähistel domineerivad inimesed, liiguvad lõvid ringi püsivas hirmutundes ja ettevaatlikkuses.

Teadlased vaatlesid lõvide käitumist, toiduotsinguid ja liikumisalasid Aafrikas Botswana Vabariigi rahvuspargis. Maa-alad, mis on mõeldud kariloomade karjatamiseks, ümbritsevad looduskaitse all olevaid alasid, mis omakorda põhjustab konflikti lõvide ja inimeste vahel. Kui sebrad ja gnuud karjade kaupa lõvide küttimisaladelt teatud hooaegadel välja rändavad, ei jää paljudel lõvidel muud üle, kui viimase abinõuna kariloomi jahtida. Mõnedeks paljudest põhjustest on soov säilitada oma kindlaks kujunenud territoorium ning vältida järglaste arvu vähenemist.

Olgugi, et paljud Botswana farmerid ei oma tulirelvi, siis ometigi on sealsete lõvide peamine käitumise mõjutaja just võimalik kokkupuude inimestega. Lõvipoegade puhul on teadlased märganud erakordset uudishimu inimestega seonduva vastu. Näiteks nähes autot soovivad lõvipojad seda oma hammaste ja käppadega testida, ütles uuringurühma liige Graham Hemson. Seega, väitis ta, õpivad lõvipojad inimestekartuse ära ilmselt teistelt rühma liikmetelt.

Selliseid alasid, kus lõvid saavad elada ilma inimeste alale tungimata, on alles jäänud vaid käputäis, ütles Oxfordti Ülikooli uuringurühma liige Graham Hemson. Üks selliseid paiku on näiteks Botswana ja Lõuna-Aafrika Vabariigi alale jääv Kalahari rahvuspark.

Teadlased loodavad, et Botswana farmerid jätavad tulevikus vähem oma loomakarju öösiti omapead, sest just see tõmbab ligi lõvisid. Samuti tuleb loomakarjadele ilmselt panna rohkem kaitsvaid piirdeid.

USA Utahi Ülikooli Loodusressursside osakonna juhataja Johan du Toit ütles mainitud uuringu kohta, et loomad saavad hirmust harilikult kasu, sest see aitab neil vältida riske oma territooriumitel. See, mis toimub lõvidega Aafrikas Botswana Vabariigi rahvuspargis, iseloomustab tema sõnutsi ilmekalt inimeste ja metsiku looduse vahelist konflikti, mis sai alguse ajast, mil algas kariloomade kodustamine. Kuna aga põlised jahipidamise viisid on kadumas ja relvad ning mürgid järjest enam arenemas, siis seetõttu on inimesed suured kiskjad, eriti aga suured kaslased sisuliselt maailma karjamaadelt välja tõrjunud.

Briti ajaleht “The Guardian” aga teatab, et punt Fukushima piirkonna mässumeelsemaid farmereid teevad evakueerimisaladele reide, et sööta oma seal elavaid kariloomi. Need Jaapani loomapidajad keelduvad oma kariloomade hävitamisest ning piiratud ligipääsuga aladel loomi toitmas käies trotsivad nad valitsuse määruseid. Jaapani valitsus on andnud  välja määruse kõik neis evakuatsioonipiirkondades elavad kariloomad hukata, sest need on radioaktiivset tseesiumit sisse süües kaotanud oma turuväärtuse.

Loe edasi: Veebruari keskkonnauudised laiast ilmast

Tallinna maratoni võitis Andres Kollo

Tallinna maratoni algus. Foto Tarmo Haud

Täna Kõrvemaa suusaradadel peetud 15. Tallinna suusamaratoni finišijoone ületas esimesena Andres Kollo ajaga 1.35.07,2. Hõbemedalimees Madis Vaikmaa
kaotas 42 kilomeetrisel distantsil võitjale 9,7 sekundiga. Kolmandaks võitles end Sander Linnus, kes lõpetas ajaga 1.35.17,3. Raja kiireim naine
oli Sirli Hanni ajaga 1.49.03,0.
Pikale 42 kilomeetrisele rajale registreerus esialgsetel andmetel 692 suusasportlast.

Lühemale, 21 kilomeetri pikkusele distantsile registreerunud 254 suusataja seast näitas parimat vormi Stanislav Zelentsov, kes läbis raja ajaga 53.18,9. M-15 klassi kiireim noormees Karl Erik Rabakukk tuli üldjärjestuses teisele kohale, jäädes võitjale alla vaid 0,6 sekundiga.
Neidude N-15 klassi parimaks tunnistati Anette Baum, kelle ajaks fikseeriti finišis 1.01.57,7.

15. Tallinna suusamaratoni võitja Andres Kollo tuli võistlusele kõrgeimate eesmärkidega. ″Koondislasi täna ei olnud, seega oli mul lootust võidu nimel
heidelda, ″ rõõmustas mees vahetult pärast maratoni läbimist eduka sõidu üle. Tema sõnul tegid kuueses liidrigrupis päris palju tööd ära teiseks
tulnud Madis Vaikmaa ning kuuendale kohale platseerunud Avo Sambla.

Tallinna maraton oli eelviimane selleaastase Estoloppeti sarja maratonidest. Viimane neist on järgmisel pühapäeval toimuv Tamsalu-Neeruti maraton.

Vikipeedias käivad tõlketalgud

Sel nädalal algasid eestikeelses võrguentsüklopeedias Vikipeediaavalikud tõlketalgud, millest on kutsutud osa võtma kõik soovijad.  Järjekorras juba teise tõlketalgu käigus tõlgitakse artikleid, mis on võõrkeelsetes vikipeediates juba olemas ning sobivad kasutamiseks kesk- või kõrgkoolide õppematerjalina või on lihtsalt üldhariva sisuga.

“Püüame talgute abil saavutada korraga mitut eesmärki,” selgitas Vikipeedia administraator Andres Luure. “Soovime täiustada koolide ja ülikoolide õppetööks kasulikku materjali eestikeelses Vikipeedias, kuid ka saada Vikipeediasse uusi kaastöötajaid ning väärtustada tarbetekstide tõlkijate tööd.”

Talgutöö korras soovitakse suurendada vabalt kättesaadava asjatundliku ja usaldusväärse info hulka eesti keeles ja saada eestikeelsele Vikipeediale uusi kaastöötajaid ja toimetajaid.

Talguid jälgib ka žürii, kes valib välja parimad tõlkijad. Žüriisse kuuluvad Euroopa Komisjoni Kirjaliku Tõlke Peadirektoraadi tõlkija Rita Niineste, Vikipeedia esindaja, tõlkija ja Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi filosoofia osakonna dotsent Andres Luure, tõlkija, Tallinna Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja ja Tallinna Ülikooli 2010. aasta tõlkepreemia laureaat Heli Allik, TLÜ kirjaliku tõlke dotsent Arvi Tavast, TLÜ tõlkemagistri programmi juhendaja Triin Pappel, TÜ tõlkemagistri programmi juhendaja Ilmar Anvelt ning 30-aastase staažiga tõlkija ja toimetaja, endine Tilde Eesti OÜ peatoimetaja Valli Voor.

7. märtsil kell 17 toimub Tallinnas Euroopa Liidu Majas (Rävala puiestee 4, sissepääs Laikmaa tänavalt) avalik õppus tõlketalgutel osalejatele.

Talgutel saavad osaleda kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Talgutega saab liituda igal ajal kuni talgute lõpuni 30. aprillil.

Tõlketalgud korraldavad Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Tallinna Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti. Euroopa Komisjoni esindus Eestis on peaauhinnaks välja pannud 1000-eurose reisivautšeri.

Loodusesõprade talguaasta tuleb toimekas

Palupõhja talgud 2011. aastal. Foto www.talgud.ee

Eestimaa Looduse Fond (ELF) on alates 1998. aastast korraldanud loodustalguid, sel aastal on tulemas läbi aegade toimekaim aasta.

“Ühtekokku on tänavu ees ootamas üle poolesaja talgureisi, ” ütles ELFi talgujuht Tarmo Tüür. Kõik talgud on looduskaitse aladel mitmepäevaste talgureisidena.

Esimesena on kindlalt paigas koolivaheaja peretalgud Palupõhja looduskoolis 16.-18. märtsil. “Kuna see langeb kokku ka koolivaheajaga, siis on need välja kuulutatud kui peretalgud,” täpsustas Tüür. “Jõukohaseid töid jagub seal kõigile, nii lastele kui emadele-isadele”.

Teine kindel aeg, mille iga talgusõber kalendrisse peaks kandma on 5. mai, mil peetakse Teeme Ära talgupäeva. Kõige tihedam talguhooaeg algab siis, kui lindude pesitsusaeg on möödas, seega juulis ja augustis. Talgutele saab registreeruda www.talgud.ee.

Kolmeteistkümnel aastal toimunud talgutel on oma panuse looduse kaitsel andnud ligi 50 000. Kokku hakati neid lugema 2001. aastal. Aastatel 2001-2011 ELFi korraldusel toimunud 262 talguüritust, millel on 4666 osalise ühisel jõul tehtud 43 304 tundi vabatahtlikku tööd. Mullu toimus ühtekokku 40 talgureisi. 668 vabatahtlikku kaasalööjat andsid oma panuse looduskaitsesse kokku 7817 tunni ulatuses.

 

 

 

Valgas kinnitati uued koolide põhimäärused

Eilsel Valga Linnavolikogu istungil kinnitati nii Valga Põhikooli kui Valga Gümnaasiumi ja Valga Kaugõppegümnaasiumi uued põhimäärused, mis hakkavad kehtima alates 1. septembrist 2012. Samuti tutvustasid koolijuhid linnavolikogu liikmetele Valga Linnavalitsuse poolt vastu võetud koolide arengukavasid.

Valga Gümnaasiumi uue põhimääruse järgi on kool uuest õppeaastast ainult gümnaasiumiastmes töötav kool. Praeguse gümnaasiumi põhikooliastme õpilastele luuakse võimalus õpinguid jätkata Valga põhikoolis, kus avatakse vajalikul arvul klassikomplekte.

Uutes põhimäärustes on koolide tegutsemiskohaks märgitud Valga linn, kuni Kungla tn 16 õppehoone valmimiseni töötavad koolid praegustes õppehoonetes.

Käesoleval aastal kinnitatud Valga Gümnaasiumi arengukavas aastateks 2012- 2015 on koolil kolm õppesuunda: humanitaarsuund, reaalsuund, majandus- ja IT suund. Õppeaastal 2013/2014 avatakse lisaks ka kunstisuund ja hiljemalt 2014/2015 õppeaastast riigikaitse õppesuund.

Abruka valmistub jää minekuks

Ajaleht Meie Maa kirjutab, et viimaste päevade ilmad on agaralt merejääd lammutanud ja ühendus väikesaartega on jäämineku tõttu iga hetk katkemas.

“Äärtes ajab vett peale ja Abruka taga on juba vaba vesi,” rääkis eile Riias viibinud Abruka saarevaht Rein Lember Meie Maale. “Jää liigub siia-sinna. Tuul on tugev ja kui nüüd vesi tõuseb, siis on see jäätee meil üks lühike lugu,” lisas ta.

Lembri sõnul tuleb praegu jääteed kasutades võtta päev korraga, isegi reis korraga. “Kui hommikul linna tuled, siis õhtul enam tagasi ei pruugi pääseda. Kevadine asi, tuleb väga ettevaatlik olla,” sõnas ta.

Jääminek tähendab väikesaarte jaoks mingiks ajaks ühenduse katkemist. Jää lagunemisel laevaga kohe liikuma ei saa, enne peavad sadamad ka jääst puhtaks saama. Saarevahi sõnul ollakse jää minekuks valmis. “Toidud ja ravimid on varutud, tuju on hea,” märkis saarevaht.

Vilsandile pääseb veel üle jää, sest kuigi mere pool jää juba liigub, on rannaäärsed lahed veel kaanetatud.

“Jää- ja mereolud on kõikuvad, sõltub tuulest, milline on jää peal veekihi paksus,” rääkis Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam Meie Maale. “Praegu saame üle mootorsaanide ja ATVdega. Meie oma väga hea abivahend, amfiibsõiduk, on Tallinnas remondis, selle saame kätte tuleva nädala lõpuks,” lisas ta.