Kuu: august 2012

Lahingu käigus vallutati kirikumõis

Otepääl tähistati Eesti taasiseseisvumispäeva, 20. augusti perepäevaga, mille käigus muu hulgas sõditi kirikumõisa pärast. Nimelt peeti maha õppelahing, kus osalesid kaitseliitlased ja noorkotkad. Lahingust andis ülevaate EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja ja Kaitseliidu Valgamaa maleva kaplan Marko Tiirmaa. Lisaks lahinguvõtetele oli võimalik jälgida esmaabi andmist haavatutele.

Kohaletulnuid tervitas Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol. Perepäeva muusikalise osa eest hoolitses ansambel Põldsepp ja Pojad.

Näha sai ka jõustruktuuride tehnika- ja relvanäitust ning süüa sõdurisuppi.

Perepäeva korraldasid ja selle kordamineku heaks panustasid Kaitseliit, Naiskodukaitse, politsei, päästeamet, Otepää vald, Otepää kultuurikeskus ja EELK Otepää Maarja kogudus.

 

Järvamaa kultuurihiis sai 20 aastat vanaks

Iseseisvuse taastamise päeval ei meenutatud pelgalt 21 aasta taguseid sündmusi. Vargamäel Anton Hansen Tammsaare muuseumis toimunud rahvapeoga tähistati 20 aasta möödumist maakonna kultuurirahva jaoks püha paiga, Järvamaa kultuurihiie asutamisest.

Järvamaa Kultuurihiie rajamise idee pärineb toonastelt kultuurijuhtidelt Aivo Prüsselilt ja Inge Mihkelsaarelt, kes tahtsid koos keskkonnosakonna juhataja Kalev Aunaga eriliselt meeles pidada äsja asutatud kultuuripreemiate laureaate.
“Lootus oli, et neid kultuuripreemiaid antakse välja aastakümneid. Vargamäe on ju väga väärikas kultuuritraditsioonidega piirkond Järvamaal ja selles mõttes koht jumala õige,” lausus idee algataja Kalev Aun.
20 aasta jooksul on Järvamaal välja antud 105 kultuuripreemiat, kultuurihiide on istutatud 99 puud. 18 aastat tagasi loomingulise tegevuse eest preemia saanud Tiia Tamm oli tänagi oma puud imetlemas. Loe edasi: Järvamaa kultuurihiis sai 20 aastat vanaks

Kas Tõrva Loitsu külastasid UFOd?

Neli Tõrva Loitsu külastajat märkas pärast kontsertetenduse lõppu taevas seletamatut valgusmängu, mis andis alust kahtluseks, kas pole ehk tegu maavälise nähtusega.

,,Korraga märkasime, et meid jälgis neli helendavat laiku. Need ei olnud ruumilised” ,kirjeldas Puka vallast Soontagalt pärit proua. Tema sõnade järgi olid laigud ümmargused, umbes meetrise läbimõõduga, mitte just selgepiirilised. ,,Nad olid tähistaeva ja alumiste pilvede vahel. Vahel oli näha, et nad olid pilvest pealpool – siis muutus helendus tuhmimaks”.

Naiste esmane mõte oli, et ehk on laikude ilmumine taevasse seotud Tõrva Loitsuga, kus kasutati valgusefekte tekitavaid prožektoreid.

Kui üks tema kaaslannadest kõrvaltänavasse keeras, kadunud ka üks laiguke ära. ,,Meid oli kolm naist ja kolm laiku järgnes meile,” jätkas proua ja tõdes, et paraku polnud neil kaasas telefoni ega fotoaparaati, millega nähtust jäädvustada.

Mis edasi sai ja kuidas kommenteerivad nähtut ufoloog Igor Volke, astronoomiahuviline ja portaali Skeptik.ee eestvedaja Martin Vällik ning Tõrva abilinnapea ning Loitsu üks korraldajaid Maido Ruusmann.

http://www.valgamaalane.ee/943368/kas-torva-loitsu-kulastasid-ufod/

Võrumaal tuvastati sõjahauast kuue inimese säilmed

Võrumaal on tuvastastatud kuue inimese säilmed, kes langesid 66 aastat tagasi Määritsa lahingus, võideldes vaba Eesti eest.

Langenud leiavad lähiajal viimase puhkepaiga Osula kalmistul, oma võitluskaaslaste kõrval. Kuue Määritsa lahingus langenu kohta oli teada, et nad maeti põlenud talumaja trepi ette. Matus saigi tuvastatud täpselt lahingupaigale pandud mälestuskivi juurest, kuid leid on toonud juurde uusi küsimusi 66 aasta taguste sündmuste kohta.

“Hetkel on täiesti arusaamatu see, miks inimestel on peaaegu et ühest kohast ja sarnased luumurrud. Jalad on reitest murtud,” rääkis sõjahaudade uurija Arnold Unt. Siiski olid langenud maetud ristiinimese kombel – asetatuna kõrvuti ning peaga lääne suunas. Kolm majast põgenemiskatsel hukkunud võitluskaaslast said Osula kalmistule ümber maetud möödunud aastal. Nüüd lahkuvad legendaarsest lahingupaigast nüüd viimasedki metsavennad. Ja need inimesed saavad maetud austusavalduste saatel, mis neil kunagi on saamata jäänud. Loe edasi: Võrumaal tuvastati sõjahauast kuue inimese säilmed

President Ilves tänas Haapsalus kodukaunistajaid

 

 

Pühapäeval,19.augustil, andis president Toomas Hendrik Ilves Haapsalu kultuurikeskuses ligi sajale kauni kodu konkursi võitjale üle aukirjad ja korraldas neile kultuurikeskuse kohvikus vastuvõtu.

Kauni kodu konkursil autasustati 51 kodu üle Eesti. Kuigi kauneid kodusid on Eestis palju rohkem, pääses igast maakonnast ja neljast suuremast linnast auhinnatute sekka neli kodu, selgitas Eesti Kodukaunistamise Ühenduse eestseisuse esimees Arvi Altmäe. Kokku oli auhinnasaajaid aga 81, sest peale kodude oli tunnustatute seas veel kaks kortermaja, kolm omavalitsust, neli lasteaeda, kaks küla, neli ühiskondlikku hoonet jt.

Kuni kodu konkursi võitjad läksid presidendilt aukirja vastu võtma terve perega, nii et presidendi kätt said suruda ka päris väikesed poisid ja tüdrukud. Oma inimestele oli tulnud kaasa elama ka maavanemaid jt omakandi inimesi. Kaugemalt tuldi lausa bussidega ja kultuurimaja sai rahvast pilgeni täis.

„Suur tänu südamega tehtud töö eest,“ ütles president Ilves oma kõnes. Ta lisas, et kodukaunistamine on terve pere ja kogukonna ühistegevus.

„Kodu korda tehes olete korda teinud ka oma kodukoha,“ ütles president Ilves. „Korratuse vastu saame ise tehes, mitte teisi kritiseerides.“

President üles oma kõnes veel, et omavalitsused peaksid rohkem kuulda võtma oma inimeste soove ja arvamusi, et kodukoht oleks elamisväärne.

Külalisi tervitanud Haapsalu linnapea Urmas Sukles aga tunnistas siiralt, et kodu rajamine ja hoidmine on raske töö: „Tean, mida tähendab, kui muru on jälle kõrgeks kasvanud.“

Läänemaalt said presidendilt autasu Siim Saarevälja kodu Haapsalus, Piret ja Tarmo Veepalu Lihulast, Elje ja Olev Erit Tusarist Nõva vallas ja Imbi ning Kustav Vilba Virtsust. Loe edasi: President Ilves tänas Haapsalus kodukaunistajaid

Vaadates tagasi Rae valla IX külade päevale

Kindavise pakkus osalejatele kosutust ja lusti pealtvaatajatele

Rae valla IX külade päev toimus  28.juulil 2012 Vaidas. Et korraldajad olid taevataadiga lepingut tehes ette näinud ilusa ilma koos särava päikesega, aga jätnud märkimata kuumakraadide vahemiku, siis  oli kätte jõudnud selle suve kuumim päev. Külade rahvas hakkas keskpäeval kogunema ja siltide juures valmistuti lustakaks rongkäiguks. Lehvisid Salu, Kadaka, Vaskjala, Karla külade lipud.

Rongkäiku kogunes Lagedi aleviku kirju seltskond 1980-ndast aastast, samast ajaetapist olid saabunud Salu küla lüpsjad-karjatalitajad-karjakud loosungiga „Viis aastat nelja aastaga!“, Aruvalla sõdalased kogunesid loosungi alla „Omasid ei jäeta maha“, Vaidasoo küla puudega kodanikud kogunesid „külaullikese“ ümber oma loosungitega, millest üks teatas: „Puue ei ole luule, mis tuleb tuulest“, Soodevahe küla tunnuseks oli mesimumm, Urvaste oli truuks jäänud sportlikule esitlusele loosungiga „Sport massidesse“.

Loe edasi: Vaadates tagasi Rae valla IX külade päevale

Suurupi kutsub rahvusvahelisele tuletorni ja fotograafia päevale

Täna tähistatakse Suurupis ülemaailmset Tuletorni nädalavahetust (International Lighthouse Lightship Weekend) ja Rahvusvahelist Fotograafia päeva (World Photography Day).

Sel puhul on kell 14.00-17.30 avatud Suurupi ülemise tuletorni kompleks, kuhu tulevad külla klounid Piip ja Tuut. Lisaks saab osaleda foto-orienteerumisel, foto-olümpiamängudel ja fotokoolitusel “Ehitame stuudio õue”. Lapsed saavad meisterdada ja lasta endale näomaalinguid teha, maitsta saab omaküla pannkooke, naaberküla jäätist ja onu Mati kodust suppi. Muusikahuvilistel on võimalus õppida mängima Aafrika trumme ja nobenäpud saavad meisterdada tuletorni makette.

Õhtul on avatud Suurupi alumise tuletorni kompleks, kus saab kuulata Marko Matveret ja Väikeste Lõõtspillide Ühingut, Suurupi naiskoori ja Tallinna Tehnikakõrgkooli kammerkoori. Hilisõhtul toimub fotokoolitus “Valgusmaalingud”, mis on tasuline ja kuhu tuleb eelnevalt registreerida.

Täpsem info Suurupi tuletorni ja fotograafia päevast asub siin.

Üleskutse turvalisusest hoolivatele inimestele

Nii nagu on fakt, et septembris algab kool, on kindel ka see, et politsei on kooli alguse puhul turvalisust tagamas ülekäiguradadel, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Eelmisel aastal Lääne prefektuuri poolt käivitatud aktsioon “Turvaliselt koolipinki” tõi Järva-, Pärnu-, Rapla-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaal politseinike kõrvale tänavale ka 61 vabatahtlikku.

Lääne prefektuur kutsub sellelgi aastal huvilisi ja hoolivaid inimesi üles tulema ja aitama väikesed koolilapsed turvaliselt koolipinki. Vabatahtliku roll on olla ülekäiguradadel, kanda kollast vesti ja äratada nii sõidukijuhtide tähelepanu. Vajadusel tuleb vabatahtlikul abistada ka tee ületamisel hätta jäänud lapsi. Uuendusena pakutakse vabatahtlikele maanteeameti rühmasaatjakoolitust, mille käigus saab osaleja teadmisi vastavast seadusandlusest, reguleerija ülesannetest, turvalisuse tagamisest.

Registreerimine vabatahtlikuks ja täpsem info Kuressaare politseijaoskonnast telefonil 454 9756 või e-posti aadressil kaisa.nurm@politsei.ee. Registreerimisel vajame nime, telefoninumbrit, e-posti aadressi. Kohtade arv on piiratud.

Türil toimus Järvamaa ohutuspäev

Uudisteportaal jarva.ee andis teada, et täna toimus Türi tehisjärve ääres Järvamaa ohutuspäev, kus huvilistel oli võimalus värskendada ja täiendada oma turvalisusealaseid teadmisi.

Sel aastal juba viiendat korda toimunud ohutuspäeval tutvustasid ennast erinevad asutused, kes jagasid oma boksides infot ning näitasid eritehnikat. Lisaks pakuti mitmeid põnevaid demoesinemisi.

Pilte toredast üritusest näeb siin.

Lisainfo ürituse kohta siin.

Üleskutse: süüta küünal hukkunud loomade mälestuseks

Täna, 18. augustil on rahvusvaheline kodutute loomade mälestamispäev. Selle raames kutsub Eesti Loomakaitse Selts (ELS) kõiki üles süütama küünal mälestamaks neid hüljatud loomi, kes on meie seast lahkunud või kannatavad inimeste ükskõiksuse ja hoolimatuse tõttu.

“Peame tänast päeva eriti oluliseks, sest just kodutud loomad on need, keda enamasti enda ümber ei märgata,” selgitas seltsi juhatuse liige Tania Selart. “Paljud neist loomadest on koduta jäänud seetõttu, et omanik nad ükskõikselt hülgas. Paraku on ka Eesti loomade varjupaigad ja hoiukodud ülekoormatud. Abivajajaid on kordades enam kui nende abistamiseks mõeldud vahendeid.” Selart lisas, et aastas abistavad kohalikud loomade aitamise eesmärgil loodud ning sadu vabatahtlikke ühendavad organisatsioonid tuhandeid hüljatud ja kodutuid loomi. “Tuhanded loomad on endiselt aga tänaval,” nentis ta.

“Peame tänast päeva eriti oluliseks, sest just kodutud loomad on need, keda enamasti enda ümber ei märgata,” selgitas seltsi juhatuse liige Tania Selart. “Paljud neist loomadest on koduta jäänud seetõttu, et omanik nad ükskõikselt hülgas. Paraku on ka Eesti loomade varjupaigad ja hoiukodud ülekoormatud. Abivajajaid on kordades enam kui nende abistamiseks mõeldud vahendeid.” Selart lisas, et aastas abistavad kohalikud loomade aitamise eesmärgil loodud ning sadu vabatahtlikke ühendavad organisatsioonid tuhandeid hüljatud ja kodutuid loomi. “Tuhanded loomad on endiselt aga tänaval,” märkis ta.  Loe edasi: Üleskutse: süüta küünal hukkunud loomade mälestuseks

Põlvamaale kerkis uus küla – Moksville

10.-19. augustini toimub Põlvamaal taas Mooste KülalisStuudio (MoKSi) korraldatav kunsti- ja ideedesümpoosion Avamaa, mille käigus kerkib Mooste õunaaeda tihedat loomingulist elutegevust täis Moksville’i küla.

Moksville’i rajavad kohalikud ja üle ilma kokku sõitnud loovisikud. Kunstnikud püstitavad küla ehitised ning täidavad need rajatised eripalgeliste tegevustega. Konstruktsioonimaterjalina kasutatakse valdavalt lainepappi, mida kombineeritakse taaskasutatavate ja loodussäästlike materjalidega. Need odavad ja käepärased materjalid ei tohiks seada piire fantaasiale, küll aga nõuab ehitiste konstrueerimine ja püsivuse saavutamine loojatelt üksjagu insenerimõtlemist.

Rahvusvahelisele konkursile laekunud tööde hulgast valiti sümpoosionil osalema seitse kunstnikerühma viiest riigist, kokku on oodata ligi 35 osalejat.

Külas hakkab tegutsema mitmefunktsiooniline mänguväljak, mille ehitab Itaalia disainerite ja arhitektide grupp ning Soome kunstitudengite Nooralotta Ikoneni ja Katariina Hillo loodav kohaliku taimetoidu restoran-vahetusraamatukogu. Eesti fotohuvilised tutvustavad, kuidas toimib külaelu osana camera obscura, meeskonna juhiks on Daniel Allen. Teine Soome tudengirühm Juha Hilpase eestvedamisel katsetab iidse, kohapealsetel materjalidel põhineva savipõletusahju loomist ja kasutamist. Samuti on loota aktiivset kultuuriprogrammi – filme, tantsu ja varjuteatrit Yagura-stiilis lava ja maborolaeva peal või nende ümber, seda Jaapani-Eesti loomerühmalt, kuhu kuuluvad Masayo Kajimura, Anna Hints jt. Lisaks püüab Eestis loodud rahvusvaheline ERROR collective toimima saada küla enda energiageneraatori.

Küla lööb kihama täna, kui kõigil huvilistel on võimalik kunstnike nädalase töö tulemustest osa saada. Moksville on uudistajatele valla pühapäeva pärastlõunani, konstruktsioonid jäävad võimalusel üles veel nädalaks-paariks. Lisainfo: http://moks.ee 

Riigikaitsjate lapsed kogunevad ühislaagrisse

Foto: Velli Ehasalu

Kodanike vabaühendus MTÜ Reservkorpus korraldab 21.-26. augustini Remniku õppe- ja puhkekeskuses riigikaitsjate lastele ühise laagri, kuhu on kutsutud ka peaminister Andrus Ansip ja riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.

Laager viiakse läbi riigikaitsjate lasteperede toestusprogrammi raames, korraldusse on kaasatud partnerina Lastekaitse Liit. Osalevad nii
politseinike, piirivalvurite, päästetöötajate, kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate, kui ka kaitseväelaste lapsed.

„Mõte liita kõik riigikaitsega seotud pered, on üheks ühingu prioriteetseks sõnumiks,“ rääkis laagrit korrladava mittetulundusühingu MTÜ Reservkorpus liige Selene Kollom. „Milleks raisata ressursse ja korraldada midagi eraldi, kui selliselt on võimalus liita antud valdkonnaga tegelevaid inimesi ühte ning hoida kokku ka vahendeid,“ arvas ta.

„Sellise laagri korraldamine ei ole kerge ega odav, toetussummasid ei väljastata üleöö ning see nõuab pikaajalist ja kooskõlastatud tegutsemist terve aasta raames,“ rääkis Kollom. „Usume, et järgmisel aastal on panustajaid sarnase laagri korraldamisel juba enam ja me saame liita laagriga ka kõik need perekonnad ja lapsed, kes sel aastal vahendite piiri tõttu lihtsalt kohata pidid jääma,“ loodab Kollom. Loe edasi: Riigikaitsjate lapsed kogunevad ühislaagrisse

Eesti imed kandideerivad Läänemere piirkonna imedeks

Tartu Jaani kirik

Juuni alguses algas turismialase hindamisvõistluse “Läänemere piirkonna kuus imet” teine voor. Eestist jõudsid hindamisvõistluse teise vooru Tartu Jaani kirik, Soomaa rahvuspark, Eesti laulupidu, Tallinna vanalinn, Kaali meteoriidikraater ja rahvuspark ning Hiiumaa tuletornid. Konkursi teine voor kestab augusti lõpuni, mil 33 imest valitakse välja 16.

Teise vooru jõudnud kandidaatide poolt saab hääletada kuni 31. augustini aadressil http://www.6-bsr-wonders.net. Kandidaadid on jagatud kahte kategooriasse: loodus- ja kultuuripärand. Üks inimene saab hääle anda kuue kandidaadi poolt, neist kaks tuleb valida loodusväärtuste ja neli kultuuriväärtuste hulgast. Oma riigi kandidaatide poolt saab anda kaks häält. Pärast valiku tegemist tuleb hääletaja e-posti aadressile link, millele klikkides tuleb oma valik kinnitada. Vastasel korral ei lähe hääl arvesse.

Võistluse eesmärk on tugevdada Läänemere piirkonna ühist identiteeti ja muuta seda turismisihtkohana atraktiivsemaks.

Pärast kolme hääletusringi selguvad võitjad, keda tunnustab Läänemere turismikomisjoni president 8. novembril 2012 Sopotis (Poolas). Võistlust korraldab Läänemere Linnade Liit ja see on ellu kutsutud seoses Euroopa Liidu pojektiga “AGORA 2.0 – pärandturism Läänemere regiooni identiteedi tõstmiseks”.

Emajõe Festival jätkub täna kalapüügi, palliralli ja jõeparaadiga

Jõeparaad 2011

Eile Tartus alanud Emajõe Festival jätkub täna kapten Vladislav Korzhetsi juhtimisel mitme huvitava üritusega.

Hommikul saavad kalamehed osaleda kalapüügivõistlusel “Heade võtete jõgi”, kus kalapüük toimub käsiõngega kaldal tähistatud alal. Söödana on lubatud kasutada taimseid ja loomseid söötasid, välja arvatud eluskalad. Võistluspüük käib nii kogukaalu arvestuses kui ka raskeima kala tabamise eesmärgil. Püütud kalad lubatakse  ära süüa, kassile viia või naabrinaisele kinkida.

Heategevusliku palliralli eesmärgiks on koguda annetusi Tartu Kristlikku Noortekodu jaoks, kellel endal napib võimalusi laste arengu toetamiseks ning SA Tartu Kultuurkapitali Laste Ande Arengu Fondi jaoks, kes toetab stipendiumiga neid alla 18-aastaseid lapsi ja noorukeid, kellel puuduvad piisavad võimalused oma talendi arendamiseks. Kell 16.00 lastakse Kaarsilla pealt korraga Emajõkke  tuhandeid pesapalli suuruseid plastikpalle, mis ujuvad voolu abil mööda jõge umbes 100m eemal asuvasse finišisse. Esimestena finišisse jõudnud pallide omanikke ootavad auhinnad. Peaauhinnaks on Jõmmu lodjasõit Emajõel, kuhu võitja saab kaasa võtta 35 sõpra! Ühe palli hind on 2 eurot.

Kell 18.00 saab alguse Emajõe paatide ja laevade seitsmes paraad, mis liigub teekonnal Rebase sadam – Rebase slipp – Jõe sadam – Kogunemisala – Turu sadam – Festivali ala – Lodjakoda. Välja selgitatakse uhkeim paat, vanim ja vaikseim mootorajamil liikuv alus, ilusaim puupaat, suurima ja uhkeima sildiga sadam ning kõige kaugemalt tulnud alus.

Lisaks saab kuulata erinevat muusikat, näha vetelpäästekoeri ning näidisõppust, toimub avaveeujumine “Kahe silla sprint”. Täpsema festivali programmi leiab siit.

Rattavõistlused muudavad Viljandi liikluskorraldust

Viljandi linnas ja maakonnas on eeloleva nädala algul kavas mitu rattavõistlust, mis muudavad mõnevõrra ka liikluskorraldust.Viljandi Rattaklubi teatel on esmaspäeval, 20. augustil peetava kolmanda Mulgi rattaralli ajal Viljandis kella 9–17 osaliselt liikluseks suletud Pargi ja Piiri tänav ning Metsküla tee. Korraldajad paluvad autojuhtidel võistlustrassil kinni pidada kiiruspiirangutest ning jälgida reguleerijate märguandeid.

21. ja 22. augustil Viljandi linna ja maakonda läbiva Balti Keti velotuuri ajal saadavad võistlejaid politseieskort ja turvameeskond. Ühtlasi on rattaklubi teatel suurematele ristmikele paigaldatud hoiatus- ning kiiruspiirangu märgid.
Loe edasi: Rattavõistlused muudavad Viljandi liikluskorraldust

Rakvere tähistab iseseisvuse taastamise päeva ökopäevaga

Metsapealinn Rakvere tähistab Eesti Vabariigi iseseisvumise aastapäeva esmaspäeval, 20. augustil kogupere ökopäevaga Rakvere Kirikupargis, kus
mitmekesiseid tegevusi jätkub varasest keskpäevast kuni hiliste õhtutundideni – alates välijumalateenistusest, kirbuturust ja mahelaadast, õiglase kaubanduse filmidest ja kohvikust, keskkonnatelgi ning mitmekesise kultuuriprogrammini välja. 

Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul on taasiseseisvumise tähistamine Rakvere ökopäevaga Rakvere metsapealinna-aasta üks hilissuvised tippsündmusi, kus ühitame taasiseseisvumispäeva säästva, keskkonnasõbraliku ja õiglast kaubandust tutvustava mõtteviisi ja taaskasutuse propageerimisega. „Kutsun kõiki linlasi ökopäevale ja veetma koos mõnusalt aega,“ lisas Jaadla.

Ökopäev algab kell 11 välijumalateenistusega kirikupargis, kus Helle Lihtmõtestab oma jutluses lahti piiblit ja rohelist mõtteviisi. Jumalateenistusel musitseerib Rakvere Kolmainu koguduse noortebänd. Samas saab näha ka Pirita kloostri vaimuliku isa Vello Salo ingliskeelset rohelist piiblit.

Keskpäeval saab Kirikupargis hoo sisse kirbuturg. Korraldaja Rakvere Kultuurikeskuse direktori Keio Soomelti sõnul on huvi kirbuturu vastu olnud oodatust suuremgi, eelneva registreeringu järgi on müüjaid 60 ringis. „Müüma võib tulla veelgi, tasub lihtsalt kohale tulla ja kaupa pakkuma hakata,
müügialus tuleks sel juhul endal kaasa võtta.“

Ökopäevale kohaselt leiab samas aset mahetoodangu laat.
Loe edasi: Rakvere tähistab iseseisvuse taastamise päeva ökopäevaga

Elva linnapea kutsub heategevuslikule rattasõidule

Laupäeval, 8. septembril toimuva Eesti rattamaratonide sarja Samsung Estonian Cup hooaja viimasel etapil Elvas antakse eristart Linnapea Cup rattamaratonile. Traditsiooniline Linnapea Cup on heategevuslik rattasõit, millest võtavad osa tuntud poliitikud ja ärimehed sooviga toetada abivajajaid.

Traditsiooniks saanud heategevuslik rattasõit toimub sellel aastal juba kümnendat korda. Igal aastal on lisaks registreerimismaksule kogutud ka  heategevuslikke annetusi Elva noorte, lastekodulaste ja lasteaia laste toetuseks. Sellel aastal toetatakse toimetulekuraskustega Elva peresid lastele koolitarvete soetamisel.

Loe edasi: Elva linnapea kutsub heategevuslikule rattasõidule

Eestimaalased eelistaksid kodumaist autokütust

TNS Emori poolt läbiviidud uuringust ilmneb, et 65% eestimaalastest eelistaks Eestis kohalikust toorainest toodetud autokütust. Valdav osa, ehk 84% uuringus osalenud inimestest peab kodumaise põlevkivitööstuse arendamist majanduslikel põhjustel vajalikuks. Sama hulk vastajaid väljendas toetust seisukohale, et Eesti Energia peaks ka teistes riikides põlevkiviprojekte arendades Eestile raha teenima. Veel aasta tagasi oli see näitaja vaid 76%.

Eesti Energia Õlitööstuse juhatuse esimehe Igor Kondi sõnul näitab uuring, et toetus põlevkivist vedelkütuste tootmisele kasvab käsikäes teadlikkuse
paranemisega. „Eesti Energia on põlevkivist vedelkütuste tootmisel Eestis läbimas murrangulisi arenguid, sügisel peaks tulema esimene õli meie uue
põlvkonna tehnoloogial töötavast Enefit280 õlitehasest ning tulevikus saab põlevkivist toota ka sõiduautole sobilikku mootorikütust. Esimesed diisli
kvaliteeti kinnitavad katsed on tehtud,” kommenteeris proovisõitude tulemusi Igor Kond.

Sarnaselt põlevkivienergeetikale laiemalt, on ka toetus põlevkivist vedelkütuse tootmisele seda suurem, mida parem on vastajate teadlikkus tehtavatest investeeringutest. Teadlike vastajate seast 73% vastasid, et toetavad põlevkivist vedelkütuste tootmise edasist arendamist ja laiendamist.

Täna toodab Eesti Energia vedelkütuseid kahes Enefit140 tootmisplokis, mille aastane tootmismaht jääb miljoni barreli juurde. Esimene uus Enefit280 õlitehas, mille kuumkäivitus käib, kahekordistab toodangumahu. 2016. aastaks on Eesti Energial plaanis rajada veel kaks täiendavat Enefit280 õlitehast ja järeltöötlustehas, mis koos tänaste tootmisvõimsustega kataks mahult kogu Eesti vedelkütuste vajaduse ning võimaldab toota ka autokütuseks sobilikku kõrgekvaliteedilist diislit. Eesti Energia Õlitööstus annab täna Ida-Virumaal tööd enam kui kolmesajale inimesele, tootmise laiendamine tõstaks töökohtade arvu pooletuhandeni.

Eesti Energia poolt tellitud ja juunis valminud TNS Emori uuringus osales juhuvalikuga 1000 inimest vanuses 15-74 aastat.

Pokumaa kutsub seenepäevadele

18.-19.augustil toimuvad Pokumaal seenepäevad.

Kavas:
* Mõlemal päeval algusega kell 12.00 retk seente tundmaõppimiseks
* Seenenäitus
* 18. augustil kell 15 seentega värvimise õpituba Padasoomäel, kus on juhendajateks Helve Alla ja Narissa Samm ja õpituba maksab 2 €

Seenepäevi korraldab Urvaste Külade Selts koostöös Pokumaaga.
Projekti “Looduskunsti õpitoad Urvastes” toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Info tel. 5206001 või airi.hallik@gmail.com

Laupäeval toimub Narvas suvelaat

Narva Kutseõppekeskus koostöös Narva linna ja Narva muuseumiga korraldab laupäeval, 18. augustil üheteistkümnendat korda Narva kindluse sisehoovis traditsioonilist Narva suvelaata.

„Kui varem otsisime müüjaid laadale tikutulega, siis praeguseks on laat müüjate seas teada-tuntud

„Barbecue Junior 2012“. 2011. aastal võitis ülekaalukalt Pärnu Kutsehariduskeskuse võistkond, kes peale üldvõidu saavutas esikoha kaüritus,” ütles Narva Kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist Ander Sile. „Meeldivaks üllatuseks on see, et meile helistavad laadakülastajad ja küsitakse juba kindlaid kauplejaid, et
kas nad ikka tulevad seekord laadale ning kas kaupa neil ikka jätkub? Erilist huvi pakuvad suvelõpul mesi ja aiasaadused. Omalt poolt võinkinnitada, et kaupa jätkub. Tere tulemast meie laadale!” lisas Sile.

Suvelaadal on väljas Narva Kutseõppekeskuse infotelk, kust jagatakse informatsiooni õppimisvõimaluste kohta koolis.
Loe edasi: Laupäeval toimub Narvas suvelaat

Ökofestivalil esitletakse kogumikku Põlvamaa parimatest talutoidupraktikatest

Põlvamaa Arenduskeskuse eestvõtmisel on kaante vahele jõudnud kogumik “Kohalik talutoit. Lood meie kogemustest”.

Raamatus vahendavad Põlvamaa talutoidu-tootjad lugusid oma ettevõtmiste esimestest sammudest, heade toodete loomise ja müümise kunstist ning kõigest muust, mis seda ümbritseb.

Põlvamaal on põllumajandus- ja toidutööstus oluline majandusharu. Viimastel aastatel on suurte tegijate sekka astunud rida uusi väiketootjaid. Nii näiteks tegutseb Põlvamaal Eesti suurim mädarõikakasvataja Sikahansi talu, kus valmistatakse eestimaiselt ehedat kanget mädarõigast; Mooste põldudelt tulevad linaseemnejahu ja -õlitooted jne. “Need ja teised kohaliku toidu tootjad on suuresti koondunud Põlvamaa rohelise märgi alla, mis tähistab kohalikust toorainest valmistatud puhtaid tooteid,” selgitas Põlvamaa Arenduskeskuse konsultant Tiiu Marran.

Raamatu koostajad Kaire Mets ja Tiiu Marran on veendunud, et kogumikku koondatud lood ja tähelepanekud annavad inspireerivat ainet ja õpetlikku iva ka teistele ettevõtjatele oma tee leidmiseks.

Raamatu esmaesitlus toimub Karilatsis 19. augustil, ökofestivali perepäeval, Põlvamaa rohelisema märgi müügitelgis. Samas on kõigil huvilistel võimalus saada tuttavaks raamatus kirjeldatud ettevõtjatega, vahetada nendega kogemusi ning nende head toodangut maitsta ja kaasa osta.

Trükise väljaandmist toetas PRIA meetme 1.1. raames.

REL 2011: Eesti kodanike osatähtsus elanikkonnas on suurenenud

Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel on loendatud 1 294 236 Eesti püsielanikust 1 101 761 Eesti kodanikud, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise rahvaloendusega on Eesti kodanike osatähtsus elanikkonnas suurenenud 80%-lt 85%-le.

Rahva ja eluruumide loendusel (REL 2011) loendati esialgsetel andmetel 1 101 761 püsivalt Eestis elavat Eesti kodanikku, mis on 6018 võrra rohkem kui 2000. aasta rahvaloendusel (1 095 743). Neist 597 652 olid naised ja 504 109 mehed.

Eesti kodanikuna määratles end 85,1%, välisriigi kodanikuna 8,1%, määratlemata kodakondsusega oli 6,5% loendatud püsielanikest. Kodakondsuse jättis märkimata 3116 isikut. Võrreldes eelmise loendusega on vähenenud määratlemata kodakondsusega isikute osatähtsus (12,4%-lt 6,5%-ni) ja kasvanud välisriigi kodanike osatähtsus (6,9%-lt 8,1%-le).

Teiste riikide kodanikest elab püsivalt Eestis kõige enam Vene Föderatsiooni (89 913), Ukraina (4707) ja Läti (1739) kodanikke.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis statistikaameti koduleheküljel.

Eesti üheteistkümnes rahvaloendus http://www.rel2011.ee/ toimus 31. detsembrist – 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

Viljandimaal Naatsaku talus toimunud mahepäeva külastas rekordarv mahetoiduhuvilisi

Pildid tegi Urmas Volmer

Pühapäeval, 12. augustil toimus Viljandimaal Paistu vallas Naatsaku Talus mahetoidupäev, kus tutvustasid oma tooteid mitmed mahetootjad, osales ligi sada mahehuvilist, läbi astusid ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ning Paistu vallavanem. Vaata galeriid!

Naatsaku talus kasvatatakse nii põllusaadusi kui koduloomi, teiste hulgas kodustatud metssigu. Mahetoidupäeval osalesid ka teised mahetootjad, kes tutvustasid kohaletulnud mahetoiduhuvilistele teraviljatooteid, piimasaadusi ja –tooteid, köögivilju, ebaküdoonia ning astelpajutooteid. Kohaletulnuile pakuti Naatsaku talu pererahva valmistatud rikkalikke eineid mahetoorainest.

Loe edasi: Viljandimaal Naatsaku talus toimunud mahepäeva külastas rekordarv mahetoiduhuvilisi