august 2012 Archives

Muhu uudis: Sui akkab läbi soama

Kui seda ikka see voasta üldse olligid. Nädali lõppus juba lapsed lähtvad kooli. Mihklikuu akkab pihta ja oo kõige tagumine aeg katsuda tuhlis moa sihest enne kuidagid viisi kätte soaja, kut ta sõnna ää mädaneb nõukse ullu vihma taudi, mis see sui oln oo.

Liiva lasteaidas oo jälle mailmatuma jägu ruumisid korda tehtud. Õue pial köib viel kipe kamandamine, et enne talvet ikka selle koa korda jõvaks.

Koguvast Muhu muuseumist, neh, oo sõuke tiadaandmine, et kuni 1. septembrini, siis laupani, oodetse sial teite pilta, mis see sui Koguvas tehtud oo. Nendel oo nõuke konkurss paergu köimas, et valitse paramad välja. Ja nee paramad pannasse sügise väljanäitusele koa ja võitja kuuleb ää siis, kui näituse avamine oo. Ja et muuseumirahva tüö vähägid lihtsmaks selle kohja pialt tiha, siis üteldi, et üle viie pildi ep maksaks ühel pildistajal soata.

Neh et niipalju viel, et pildistamise teemaks oo siis “Koguva” ja seda ikka selle taudi, et Koguva vabakülal olli seevoasta 480-nes voastapäe. Ja pildid piaks soatma aadresside piale mai@muhumuuseum.ee või mai.meriste@gmail.com.
Kahessandal septembril peetse Liiva volleväljaku pial ää Muhuvolle 2012 neljas etapp. Pihta akatse kellu kolmest.

Liiva kalakohvik panni nüid omad uksed kinni ja kuulukse, et ep tehtagid änam lahti. Neh, mis sõnna parata soab, kui Kristjanil oo teesed laanid. Eks siikantis oo natusse nõuke viga koa inimestel, et arvatse, kui keegid juba sii oo, siis ta ep liigu siit kuskile. Aga neh, liikuvad ikka küll. Igalühel oo taris oma elu ää elada ja nõukest minemist ep tohi mitte märki ukka mõista ja tooduta, et aga mis siis nüid soab. Ja see jutt ep köi paljast Kristjani kohta mitte.

Iseenesest ju muhulaste arv kasub jooniga, sest selle suiga oo mitmed-setmed ennast just meite valda ingekirja annud. Mis sest siis oo, kui nad oma levaraha ülemoal teenivad. Ja muhulase nime ja Muhu juurikaid ep võta ää ükski koht ega vägi ega võim koa mitte.

Lõpetuseks kenad koolivoasta akatust kõikidele suurdele ja pisistele koolilastele nii Muhu soare piale kut mõjale koa.
Olge munuksed!

Autor: Irena Tarvis

Kiire internet jääb paljudele defitsiidiks

Kolmapäeval, 29. augustil esitleti majandusministeeriumi ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse tellimusel Praxise teostatud interneti juurdepääsuühenduste uuringut, teatas Praxis.

Eesmärk oli kaardistada piirkonnad, kus juurdepääs kiirele internetiühendusele puudub ja sideettevõtted ei ole huvitatud majanduslikel põhjustel arendustegevustest, see tähendab – kus eksisteerivad turutõrked. Loe edasi: Kiire internet jääb paljudele defitsiidiks

Pink Emumäel jutustab hääbuvate külade lugu

Emumäe veerel asub pink, kus on kiri tekstiga “Meenutades hääbunud külasid”.

Emumäe veerel asub pink, kus on kiri tekstiga “Meenutades hääbunud külasid”.

Mäenõlvalt avanevad vaated Viru- ja Vooremaa kaunitele maastikele, paraku on paljud alad, mida silm haarata suudab, üsna inimtühjaks jäänud.

“Meie piirkonna külad – Emumäe, Imukvere, Jäätma, Kaavere, Kadiküla, Kitsemetsa, Koila, Käru, Lasinurme, Mõisamaa, Mäiste, Olju, Tammiku, Villakvere, Salla ja Sootaga – on vanad ja väärikad. Neid külasid on mainitud ka Taani hindamisraamatus, see aga tähendab, et nad on olnud elujõulised juba aastasadu. Kahjuks on viimastel aastakümnetel nii mõnedki neist, nii nagu paljud külad üle Eestimaa, kadumas või lausa hääbunud,” seisab infotahvlil, mis on paigutatud Emumäe vaatetorni juurde platsile. Sealt algavat matkarada mööda tuleb liikuda paarsada meetrit, et meenutamiskohta jõuda. Loe edasi: Pink Emumäel jutustab hääbuvate külade lugu

Leader lööb kaasa ka keskkonnateemalistes projektides

Eesti maaelu arengukava 2007 – 2013 (MAK) Leader-meetme põhiline eesmärk on kohaliku elu edendamine kohalike enda otsuste ja tegemiste kaudu. Leader-meetme projektitoetust saab taotleda tegevusgruppide strateegia meetmetes toodud tegevusteks. Leader tegevusgruppidel üle-Eesti on kokku välja töötatud ligi 200 erinevat toetusmeedet, mille kaudu aidatakse kaasa oma piirkonna külaelu elavdamisele, ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamisele ning üldisele maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele. Loe edasi: Leader lööb kaasa ka keskkonnateemalistes projektides

Põllumajandusamet tuvastas neli uut viljapuu-bakterpõletiku kollet

Nakatunud viljapuu.

Põllumajandusamet tuvastas ohtliku taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletiku (Erwinia amylovora) Juhani Puukooli õuna- ja pirniistikutel, kevadel ostetud pirnipuudel kahes eraaias Viljandimaal ja Lääne-Virumaal ning õunapuudel tootmisaias Jõgevamaal.

Ohtlik taimekahjustaja tuvastati korralise monitooringu ja eraisikute pöördumiste alusel läbi viidud kontrollimiste käigus. Kõikides kolletes on rakendamisel kohustuslikud tõrjeabinõud.
Lisaks tõrjemeetmetele tegeleb põllumajandusamet edasi kahjustaja päritolu ja leviku väljaselgitamisega ning palub kõigil, kes on ostnud Juhani Puukoolist (Plantex AS) pärit õuna- või pirnipuu istikuid, teavitada sellest oma maakonna põllumajandusameti keskuse taimetervise inspektorit.
Viljapuu-bakterpõletik tuvastati esmakordselt käesoleva aasta juulis ühes eraaias Viljandimaal. Kõikide riigis võetud proovide analüüsivastused ei ole veel laekunud.
Neil, kes ostetud taimedel seni viljapuu-bakterpõletikule omaseid tunnuseid märganud ei ole, tuleks puid tähelepanelikult jälgida ka järgmistel kasvuperioodidel ning teavitada kahtluse korral koheselt oma maakonna põllumajandusameti keskuse taimetervise inspektorit.
Viljapuu-bakterpõletikuga nakatunud taimedel muutuvad õied, lehed ja viljad esmalt hallikasroheliseks ja siis pruuniks, kuid ei varise.

Eestis räägitakse emakeelena 157 keelt

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel räägitakse Eestis emakeelena 157 keelt. Eesti keelt räägib emakeelena 68,5% rahvastikust, kümnendik rahvastikust oskab mõnd eesti keele murret.

Eelmise, aastal 2000 toimunud loenduse andmetel kõneldi emakeelena 109 keelt. Kõige enam räägitakse emakeelena eesti keelt (886 859 – 68,5%), vene keelt (383 062 – 29,6%) ja ukraina keelt (8012 – 0,6%). Üle saja rääkijaga emakeeli on Eestis kokku 25.
Loendusel sai märkida emakeelena ka viipekeelt. Eesti viipekeele märkis emakeelena 147 inimest.
Lõppenud rahvaloendusel said eesti emakeelega inimesed esmakordselt märkida üles ka eesti keele murdeoskuse. Mõnd murret oskas 131 243 inimest ehk 10,1% Eesti püsielanikest. Kõige enam märgiti Võru murde (87048, sh Setu murraku – 12549), Saarte murde (24 520, sh Kihnu murraku – 1320) ning Mulgi murde (9698) oskust.
Detailsemad andmed emakeele ja murdeoskuse kohta on avaldatud statistika andmebaasis.
Eesti üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist 2011 kuni 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

Noortefilmide konkurss „Filmid õue“ otsib osalejaid

Kõikidel noortel vanuses 7-26 on võimalus osaleda Tallinna Noorsootöö keskuse korraldataval noortefilmide konkursil „Filmid õue“. Filmide saatmise tähtaeg on 21. september 2012.

Konkursile oodatakse osalema filme teemal noorte vaba aeg ja hobid. Parimaid filme näidatakse septembrikuu jooksul erinevates noortekeskuste juures toimuvatel välikino üritustel. Esitamisele tulevad ka erineva sisuga maailmahariduslikud, Tallinna Ülikooli Balti Filmi– ja Meediakooli tudengite filmid ning noortefilmid.

Filmi pikkus peab jääma vahemikku 3-15 minutit, kuid oodatud on ka kõik need filmid, mis on juba valminud. Osaleda võib nii individuaalselt kui ka grupiga Filmid tuleb toimetada plaadil või mälupulgal Vabaduse väljakul asuvasse Tallinna noorte infokeskusesse või Järve noortekeskusesse (Alajaama 1) hiljemalt 21.septembril 2012 aastal. Samuti võib filme esitada interneti kaudu, saates selleks link e-mailile jarvenk@gmail.com.
Loe edasi: Noortefilmide konkurss „Filmid õue“ otsib osalejaid

National Geographic kirjutab Rooma impeeriumist ja drastiliste ilmamuutustest põhjustest

Täna jõuab müügile ajakirja National Geographic eestikeelne septembrinumber, kus on vaatluse all taas põnevad käsitlused eri teemadel – üks põhiteemasid on planeedi Maa drastilised ilmastikumuutused ja nende võimalikud põhjused. Teine põhiteema on Rooma impeerium ning selle lagunemise tagamaad.

Ilm on hulluks läinud
Hirmsad rajud. Ei tilkagi vihma. Ootamatu kuum või külm. Kas erakordsed sündmused viitavad Maa kliimamuutusele või mööduvale ebaõnnele?

Impeeriumi lõpp
Rooma müürid kindlustasid võimu püsimise ning viisid ka impeeriumi lagunemiseni. Teadlased tõlgendavad kaitserajatisi uutmoodi.

Mäed meres
Nad kerkivad ookeani põhjast ja neid on vaevu uuritud. Ekspeditsioon annab täpsema ülevaate.

Jeemeni kohtupäev
Vana valitseja on läinud. Nüüd ootab lahendamist mässuliste, põgenike ja al-Qaeda probleem.

Roma kuningate lossid
Ära kutsu neid mustlasteks – see on halvustav. Ning ära arva, et nad elavad haagistes. Loe edasi: National Geographic kirjutab Rooma impeeriumist ja drastiliste ilmamuutustest põhjustest

Laupäeval sea sammud Uue Maailma Tänavafestivalile

Ka sel aastal on septembri esimesel nädalavahetusel tulemas Uue Maailma Tänavafestival, mis sel korral kannab nime “Elu pole kunst”. Nii Uue Maailma Seltsi sõbrad ja tuttavad kui kõik teised huvilised on oodatud sel laupäeval ja pühapäeval, 1.-2. septembril Tallinna kesklinna, täpsemalt Uue Maailma kvartalisse, et osa saada juba legendaarseks kujunenud tänavafestivalist.

Festival algab rattaparaadiga kell 12.00 Uue Maailma platsilt, seega ratas kaasa ja paraadile. Ajakavas võib ette tulla muudatusi. Tegelikult on üsna kindel, et midagi ikka muutub. Aga kõike seda antakse teada Uue Maailma festivaliraadio vahendusel, seega 1.-2. septembril kõik raadiod sagedusele 92,4.

Kava asub siin: http://www.uusmaailm.ee/cmtls/7173

Järelpeole saab minna Hoovi. Loe Uue Maailma tänavafestivali afteka kohta siit
https://www.facebook.com/events/398985436821241/

Allikas: Uue Maailma Selts

Kihnu ja Manilaiu rannakalurid saavad loa sügispüügiks

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder saatis Vabariigi Valitsusse määruse eelnõu, millega suurendatakse Liivi lahe rannakaluritele 2012. aastaks kehtestatud lubatud räimesaaki.

„Sügispüügi avamine Kihnu ja Manija saarte rannakaluritele on sel aastal eriti oluline,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Pärnu maakonna kalurid püüdsid kevadel lubatud saagi väga kiiresti täis, mistõttu väikesaarte kaluritel, kelleni kala jõuab hiljem, jäi saak mullusega võrreldes oluliselt väiksemaks.“

2012. aastaks lubatud räimesaagi suurendamine Liivi lahel võimaldab katta Pärnu maakonna rannakalurite poolt käesoleval aastal lubatust enam püütud kalakoguse ning avada sügispüügi Kihnu saare ja Manilaiu saare püsielanikest rannakaluritele. Lubatud aastast räimesaaki Liivi lahel on võimalik suurendada ka Saare maakonnale.

Räimekvoodi suurendamine on võimalik, kuna Euroopa Komisjon kandis Eestile üle meie möödunud aastal kasutamata jäänud räimekvoodi. Kokku suureneb Liivi lahel 2012. aastaks lubatud räimesaak 510 tonni võrra, mis jaguneb Pärnu ja Saare maakonna kalurite vahel – Pärnu maakonna lubatud räimekvoodiks saab senise 5510 tonni asemel 5990 tonni räime ning Saare maakonnal senise 415 tonni asemel 445 tonni räime.

Nimetatud kogused katavad sügisperioodil väikesemahulise räimepüügi vajaduse Kihnu ja Manija saarte rannakaluritele. Sügispüügi avamine toimub septembri alguses põllumajandusministri käskkirjaga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Nädala foto

Mõnuminutid. Foto: Kylauudis.ee

Põlvamaa Aasta Õpetaja tiitli pälvis Heli Kudu Rosmalt

Meie lasteaias töötab Heli. Töötab ei ole päris õige sõna, kõik meie kasvatajad lihtsalt ON lasteaias ja loovad laste jaoks ruumi, kus lapsed saavad teha laste kõige tähtsamat tööd – mängida. Kasvatajatel on laste mängu kõrval käed-jalad suurte inimeste toimetusi täis, et lapsed saaksid neid kõrvalt kogeda ja hiljem mängudes jäljendada. Nii on ka Heli: küpsetab ja koristab, õmbleb ja meisterdab, manitseb, lepitab ja silitab. Täpselt nii, nagu teised kasvatajadki.

Ometi valisid Rosma Haridusseltsi õpetajad Aasta Õpetaja kandidaadiks endi seast välja just Heli Kudu. Põhjus on lihtne: kuigi Heli näeb oma nääpsukese keha ja heleblondi peaga päris plikaohtu välja, on ta tegelikult juba küpses keskeas naisterahvas ning tema kogemustepagas nii ema, kooli lapsevanema, õpetaja kui kasvatajana nii suur, et Heli on seda aastaid lahkelt jaganud ka väljapoole. Heli on lapse kasvamise ja kasvatamise tarkust jaganud Rosma lasteaias, Rosma Haridusseltsi Vanemate Koolis, Tartu Waldorfpedagoogika Seminaris, Võrus Terve Pere Kooli loengutel, teistes koolides ja lasteaedades. Ta on kaasa aidanud kasvatajakoolituse organiseerimisel Tartu Ülikooli juures.

Möödunud sügisel Võru algatusgrupiga alanud koostöö oli nii viljakas, et Võrus otsitakse uue waldorflasteaia ruume. See tõestab, et lisaks igapäevatööle oskab Heli oma tööd mõtestada, talle meeldib lugeda ja uurida ning ise edasi mõelda. Jah, mõtted võivad Heli sedavõrd vaimustada, et ta lausa kibeleb neid edasi andma! Loe edasi: Põlvamaa Aasta Õpetaja tiitli pälvis Heli Kudu Rosmalt

Rõuges korraldatakse koduaiasaaduste sügislaat

Rõuges Rahvamaja esisel platsil toimub laupäeval, 8. septembril algusega kell 9.00 koduaiasaaduste laat, kuhu on oodatud kõik nii ostma kui müüma.

Laadale müüma saavad tulla kõik, põhirõhk on asetatud koduaia saadustele-hoidised, marjad, seened, juurikad jne.Ootame ka koduleiba-saia, küpsetisi, nii magusat kui soolast.Müüja võtab ise kaasa lauakese, kui ilm pole kiita, siis ka varjualuse. Laat toimub seenenädala lõpetuseks (info seenenädala kohta www.viitinalhk.ee). Kohamaksu pole.

Info: Maire Meldre, 53804971

Mälestusmiiting Rakvere Vabadussõja ausamba juures

Neljapäeval, 30. augustil möödub 20 aastat Rakveres kõigile virumaalastest Vabadussõja ohvritele püstitatud Vabadussõja ausamba taasavamisest. Selle päeva tähistamiseks korraldab Rakvere linn 30. augusti õhtul kell 18.00 Ausambamäel piduliku mälestusmiitingu.

Esinevad Rakvere Linnaorkester ja Kammerkoor Solare, peetakse päevakohased kõned, auvahtkond Kaitseliidu Viru malevalt, aupaugud Kirde Kaitseringkonna ajateenijatelt, pärgade ja lillede asetamine ausamba jalamile.

Lääne-Viru Keskraamatukogus avatakse neljapäeval ausamba taastamise lugu jutustav näitus, kus saab näha ausamba projekti materjale, kohalikke ajalehti, linnavalitsuse protokolle, Memento Rakvere Ühingu asjakohaseid materjale ja muud huvipakkuvat materjali.

Rakvere kesklinnas Ausambamäel asuv Vabadussõja ausammas avati 30. augustil 1925. aastal. Sõjameeste kujude autor on skulptor Amandus Adamson, samba tsementbetoonist aluse projekteeris ehitusinsener F. G. Adoff. Ausammas purustati 21.-22. oktoobril 1940. aastal.

Praegune ausammas on taastatud koopiana, mille tegid kujur Lembit Palm ja arhitekt Kuno Raude. Sammas taasavati 30. augustil 1992. aastal. Mälestusmiitingule on oodatud kõik huvilised.

Allikas: Rakvere Linnavalitsus

Tulekul Avatud Ühiskonna Foorum

18. septembril toimub Avatud Eesti Fondi aasta tippsündmuse ehk XVII Avatud Ühiskonna Foorum, mis võtab fookusesse populismi teema nii Eestis, Euroopas kui ka Venemaal.

Milline on populistlike liikumiste mõju tänasele ja homsele Euroopale? Kuidas kasutavad populistlikku retoorikat demokraatlikult valitud peavooluparteid? Need on vaid mõned küsimused, millele püüame Foorumile kutsutud säravate ekspertide abil vastuseid leida. Et mõttel oleks ruumi lennata üle piiride, on selle aasta Foorum rahvusvaheline nii oma esinejate kui ka kuulajaskonna poolest. Foorum toimub koostöös Vabariigi Presidendi Kantseleiga.

Foorumi programmi ning lisainfo koos viidetega värsketele populismiteemalistele uuringutele leiate AEFi kodulehelt www.oef.org.ee/populism. Töökeeleks on inglise keel ning toimumiskohaks Nordic Hotel Forum.

Palume end kindlasti hiljemalt 7. septembriks registreerida AEFi kodulehel aadressil www.oef.org.ee/register. Lisaküsimuste korral pöörduge palun Mari Kodrese poole (mari@oef.org.ee ; skype mari.kodres).

Allikas: Avatud Eesti Fond

Anneta vanu asju Karula rahvuspargi keskuse näituse jaoks

karula rp — Karula Rahvuspark. Foto: keskkonnaamet.ee

Karula rahvuspargi keskuse aita luuakse etnograafiline ekspositsioon, mille eesmärk on näidata omadele siinse piirkonna eripärasid, tutvustada neid külalisele ja aidata noortel mõista siinset eluolu 20. sajandi alguses.

Näitus räägib tolleaegsest toidust ja selle säilitamise viisidest, naiste käsitööst villa kraasimisest lõnga värvimiseni, talutöödest ja siinsetest kommetest. Ekspositsioon saab valmis aprillis 2013. Soovime, et ekspositsioon saaks võimalikult Karula kihelkonna keskne ja seega on oluline, et võimalikult paljud eksponeeritavad esemed oleksid pärit just meie kihelkonnast.

Kõige selle tutvustamiseks läheb tarvis erinevat vanakraami alates kuusejuurtest punutud jahumatist kuni riidekirstuni, margapuust Wabariigiaegsete kodundusajakirjadeni, käsikraasidest mahlapressini. Kui sul on vanu esemeid, mis olnud kasutusel möödunud sajandi alguses, kuid nüüd kasutuset väljas, siis kaalu palun võimalust anda need ekpositsiooni täiendamise heaks! Samuti oleme väga huvitatud koopiate tegemisest siinse piirkonna vanadest fotodest, millel jäädvustatud talusid, maastikke, inimesi, töötegemist või teisi tegemisi.

Kui sulle tundub, et saad aidata, siis võta palun ühendust: Margus Palolill 5559 7126 palolillele@gmail.com või Mats Meriste 5341 7460 mats@khy.ee

Allikas: Mari Kaisel, MTÜ Vanaajamaja

Hommikune pikapäevarühm pakub lahenduse teise vahetuse algklassilaste vanematele

Vivendi koolituskeskus avab septembris teises vahetuses koolis käima hakkavatele algklassilastele hommikuse pikapäevarühma. Pikapäevarühm on avatud igal koolipäeval hommikul 7:30-st kuni 13:00-ni terve 2012/2013 kooliaasta, välja arvatud koolivaheaegadel.

Iga kooliaasta alguses on paljudele kooliteed alustavate või juba teises-kolmandas klassis käivate laste vanematele, kelle lapsed hakkavad koolis käima teises, ehk nn. õhtuses vahetuses, teemaks, kuidas lapsed õigeks ajaks kooli saavad. Vivendi koolituskeskus pakub omapoolse lahendusena just neile lastele ja lapsevanematele välja hommikuse pikapäevarühma. Pikapäevarühm hakkab tööle igal koolipäeval kell 7:30 ja kestab niikaua, kui lastel koolitunnid algavad.

Lapsevanemad saavad oma lapsed kohale tuua just neile sobivaks kellaajaks. Hommikuses pikapäevarühmas saavad lapsed koolitundideks ette valmistuda, meisterdada ja mängida. Et lapsed tühja kõhuga kooli ei peaks minema, on igal hommikul ka hommikusöök. Pikapäevarühmast viiakse lapsed tundide alguseks koolitranspordiga koolidesse laiali – igaüks oma tundide alguseks. Vivendi koolituskeskuse hommikuse pikapäevarühma eesmärgiks on tagada lastele korrapärane, loominguline, rahulik ja turvaline keskkond, mis toetab nende arengut ja igapäevast kooliteed.

Vivendi koolituskeskus avas oma uksed käesoleva aasta kevadel puidu- ja paberistuudioga, mis viib läbi laste linnalaagreid ja pakub puidutöö ja paberikunsti huviharidust eelkooliealistest täiskasvanuteni. Vivendi koolituskeskuse üldiseks eesmärgiks on laste, noorte ja täiskasvanute käeliste oskuste ning teoreetiliste teadmiste arendamine tervislikuma ja täiuslikuma eluviisi nautimiseks.

Allikas: MTÜ Vivendi, www.vivendi.ee

Hiiumaal tunnustati Merike ja Tõnis Niimanni perekonda

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Hiiumaal esile tõstetud Merike ja Tõnis Niimanni perekonda Käina vallast Kassari külast.

Perekond Niimann pälvis tunnustuse tänu aktiivsele panustamisele kohalikku kultuuriellu. Pereema Merike vedas aastatel 1995-2012 MTÜ Kassari Haridusseltsi, edendades läbi selle kohalikku kultuurielu ja ühistegemisi siiralt ning omakasupüüdmatult. Nende aastate sisse on jäänud palju kohalikule kogukonnale olulisi tegevusi, ettevõtmisi ja muid algatusi, mida on tehtud vabatahtliku tööna ja teisi kaasa lööma motiveerides.

Muuhulgas on kaasa aidatud Kassari rahvamaja renoveerimise korraldamisele ning Lepa Anna Sukasääre alafondi loomisele Eesti Rahvuskultuurifondi juurde, et toetada kohalike noorte hariduse omandamist. Ühiselt on koostatud kohalikku väljaannet „Kassarimaa“, kogutud rahvapärimusi ja mälestusi elust Kassaris, kaasates nii kohalikke lapsi kui täiskasvanuid, samuti korraldatud kohaliku näitetrupi tegevust, organiseeritud näitusi, antud välja raamatuid, peetud külatalguid jpm. Kõik talgusupid ja pirukad ühistegevuste juurde on olnud pereisa Tõnise valmistatud. Merikese ja Tõnise Kassariremli talu oli üks esimesi mahetalusid Kassaris, kus kasvatatakse maasikaid. Tänaseks on enamus Kassari saarest ökoloogiliselt puhta toodanguga. Loe edasi: Hiiumaal tunnustati Merike ja Tõnis Niimanni perekonda

Üle poole elanikkonnast ei pääse ligi kiirele internetile

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus esitlesid Praxise teostatud interneti juurdepääsuühenduste uuringut „EstWin 2 ettevalmistamine: turg ja turutõrked“. Uuringust selgub, et vähemalt 40 Mbit/s internetiühendusele puudub juurdepääs enam kui poolel elanikkonnast.

Uuringu eesmärk oli kaardistada piirkonnad Eestis, kus juurdepääs kiirele internetiühendusele puudub ja sideettevõtted ei ole huvitatud majanduslikel põhjustel arendustegevustest, see tähendab – kus eksisteerivad turutõrked.

“Analüüsisime turutõrke piirkondade ulatust ning andsime hinnangu, kus on vajadus uute lairiba juurdepääsuühenduste järele, kuid turutingimustes seda ei rajataks ning seetõttu oleks vajalik sekkumine, ka riigipoolne,” selgitab uuringu üks autoreist, Praxise analüütik Risto Kaarna.

Uuringu tulemused näitavad, et kiirele, üle 40 Mbit/s internetiühendusele puudub juurdepääs hinnanguliselt 55 protsendil elanikkonnast. 70 kohalikku omavalitsust Eestis on täies ulatuses ilma kiire internetita, ehk täielikus turutõrkes, nende omavalitsuste elanike arv on 92 000. Enim sellised kohalikke omavalitsusi asuvad Saaremaal, Tartumaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal. Loe edasi: Üle poole elanikkonnast ei pääse ligi kiirele internetile

Mahetoidu päeval Haanjas osales üle 60 inimese

Pühapäeval toimus Haanimaal Hartsmäe talus mahetoidu päev, millest võttis osa üle 60 inimese. Kõik huvilised said tutvust teha maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega. Kohapeal kõneldi ka mahelihast, sai maitsta taluleiba ja suitsusaunas suitsetatud ehedat suitsuliha.

Lisaks Hartsmäe ökotalu tutvustusele räägiti mahetoidu eelistest, teiste seas rääkis Lõuna-Eesti Toiduvõrgustikust Alt-Lauri talu perenaine Kaja Kesküla, Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts, Mooska talu perenaine Eda Veeroja, Kadri Vollmanni Viljandi võrgustikust OTT (Otse Tootjalt Tarbijale), mahetalunik Aare Rätsepp Eesti Biodünaamika Ühingust ja mitmed teised. Mahepõllumajanduse suundumustest kõneles Merit Mikk.

Mahetoidu päeva eesmärk oli tõsta inimeste teadlikkust mahetoidu eelistest nii inimeste tervisele kui loodusele, sest intensiivpõllumajandusega kaasnevatest varjukülgedest palju ei räägita. Ühtlasi on mahetoidu päeval hea võimalus näha vahetult, kuidas töö mahetaludes käib ning miks talunikud on otsustanud just mahepõllumajanduse kasuks.

Võrumaal Haanja vallas tegutsev Hartsmäe mahetalu harib hetkel 110 ha maad, kus kasvab nii maheteravilja kui köögivilja ning osa maad on rohumaadena lihaveiste ning vabapidamisel kodusigade kasutuses. Tegemist on Haanimaa piirkonna suurima mahetaluga. Loe edasi: Mahetoidu päeval Haanjas osales üle 60 inimese

Pühajärve kool rühib uuenduste poole

Head lugejad, Pühajärve põhikool ja Pühajärve haridusselts tahaksid teiega jagada oma mõtteid hariduselu uuendustest. Ühtlasi kasutame võimalust, et hõigata: “Oleme uhked oma kooli ja kogukonna üle!” Nimelt jagame teiega oma rõõmu kooli ja kogukonna uuendusmeelsuse üle.

Pühajärve põhikooli ja lasteaia õpetajad, õpilased ja lastevanemad külastasid 21. augustil Tallinnas asuvat Roccal al Mare kooli. Lisaks koolide omavahelisele koostöö tugevdamisele kinnitas kohtumine hariduse sisuliste uuenduste vajalikkust. Muuhulgas tõdeti üheskoos uue õppekava kontekstis sotsiaalsete pädevuste omandamise olulisust. Isiksuse, õpikeskkonna ja väärtuskasvatuse olulisust. Arutati kooli ja kogukonna omavaheliste suhete ning koostöö vajaduste ja võimaluste üle.

Kohtumine andis tublisti motivatsiooni ja indu, eelkõige tänu Roccal al Mare koolipere avatud suhtumisele ning nakatavale entusiasmile. Koostöö kaudu on võimalus jagada kogemusi, viia läbi nii õpetajate kui ka lastevanemate koolitusi ja luua ning kasutada ühiseid õppematerjale.

Pühajärve kooli kõrval tegutsev Pühajärve haridusselts on otsustanud koolile suuremat tuge pakkuda. Seltsi eesmärk on kohaliku kogukonna, õpetajate, lastevanemate arendamine ja koolitamine. Haridusselts korraldab igal aastal väärtuskasvatuse teemalist seminari, lisaks toimuvad koolitused, õppereisid. Seltsi eestvedamisel toetatakse kogukonna majanduslikus kitsikuses olevaid peresid. Uuel õppeaastal püütakse koos kogukonnaga laiendada ka laste huvihariduse võimalusi.

Tähtsaks uudiseks on ka ühine otsus viia avastusõpe Pühajärve põhikooli õppekavasse nii lasteaias kui ka algklassides süsteemselt.
Uurimuslik õpe ehk avastusõpe on võimalus uues riiklikus õppekavas sätestatud ellu rakendada. Avastusõppe kaudu on võimalus suurendada õpilaste motivatsiooni ja huvi. See aitab avardada võimalusi laste mitmekülgseks arenguks. Augustikuu alguses osalesid Pühajärve lapsed Käärikul metsaülikoolis toimunud avastusõppe näidistunnis. Tagasiside nii laste kui ka vanemate poolt on igati positiivne. Ja see innustab kooliperet edasi. Avastusõppe metoodika ja õppematerjalide omandamiseks vajaliku raha leiavad lastevanemad koostöös haridusseltsiga.

Oluliseks avastusõppe ellurakendamisel on lastevanemate teavitamine, kaasamine, koolitamine, et veelgi tõhusamalt lapsi toetada, julgustada ja motiveerida. Tihedat koostööd planeeritakse ka Tartu katoliku kooliga, kus juba aastaid on avastusõpet süsteemiselt ja järjepidevalt edukalt praktiseeritud.

Head lugejad, kooliga vähem või rohkem seotud inimesed! Tulge lööge ka kampa! Õpime ja areneme üheskoos. Püüame panustada aega, mõtteid ja tegusid, et aidata luua soodne ning innustav keskkond arenemiseks, õppimiseks nii koolis kui kodus. Mõtleme, mida saame ette võtta ja ära teha, et meie lastes oleks rohkem rõõmu ja huvi õppimise suhtes. Loome üheskoos areneva ja hooliva kogukonna, mis aitab kaasa tõhusamale kooli ja kodu koostööle ning loob tingimused vastastikkuseks õppimiseks ja
innovatsiooniks.

Pühajärve haridusselts

Tartus Tõnissoni aias toimub täna mahepäev

Eesti Maaülikool kutsub kolmapäeval, 29. augustil kõiki huvilisi Mahekeskusesse Tõnissoni aeda mahepäevale. Arutletakse kuidas hoida keskkonda ja oma tervist ning luua elujõulist kohalikku toidukogukonda. Tutvuda saab Maaülikoolis läbiviidavate maheteadusuuringutega, kust saab kasulikke nippe mahetoidu tootmiseks.

Kohapeal saab osta Lõuna-Eesti toiduvõrgustiku talunike tooteid. Orienteeruv päevakava:

15.00 Kogunemine ja kehakinnitus
15.15 Miks meile kohalik mahetoit? – prof Anne Luik, EMÜ teadusprorektor
15.45 Mahekeskus ja keskkonnaharidus – Elen Peetsmann, Mahekeskuse juhataja
16.00 Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku tegemistest – Kaja Kesküla, tegevjuht
16.15 Nipid mahepuuviljanduses – prof Kadri Karp, EMÜ aianduse osakonna juhataja
16.45 Kuidas hoida mulla- ja taimetervist? – Anne Luik

Tõnissoni maja asub Viljandi ringil Eerikal EMÜ õppehoone kõrval pargi sees (pärast linnapiiri). Kohale saab liinibussiga nr 7, peatus Eerika. Asukohakaart: http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/. Mahepäev toimub jätkusuutliku toidukogukonna arendamise rahvusvahelise projekti (BERAS Implementation) raames.

Lisainformatsioon: Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Elen Peetsmann, elen.peetsmann@emu.ee, tel: 53044003

Raplamaa kogukonna pärlitena tunnustati Urve ja Valter Uusbergi perekonda

Raplamaa kogukonna pärl 2012_Urve ja Valter Uusbergi pere — Urve ja Valter Uusberg.

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas eile koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Raplamaal esile tõstetud Urve ja Valter Uusbergi perekonda Rapla vallast.

Urve ja Valter Uusbergi perekond pälvis tunnustuse tänu pikaajalisele panustamisele kogukonna kultuuriellu ning noorte innustamisele tegelema teatri ja muusikaga. Uusbergide peres on üles kasvanud kolm last, kes on kõik sarnaselt oma vanematele aktiivsed ühiskonnaliikmed. Pereema Urve on Rapla usaldustelefoni algataja, Riinimanda kooride looja, psühholoog ja muusikaõpetaja. Pereisa Valter on aastaid vedanud Rapla teatrielu. Poeg Uku on lavastaja ja näitleja, Pärt väga omanäoline helilooja ja koorijuht (kammerkoor Head Ööd Vend) ning Andero psühholoog ja õppejõud Tartu Ülikoolis.

Pere tegevus on Raplas olnud tuntav ja teatud aastakümneid ning väikese kogukonna jaoks hindamatu. Uusbergide juhendatud laulukoorides on suureks kasvanud põlvkonnajagu muusikat armastavaid ja musitseerivaid noori.

Eesti külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi “Kogukonna pärl” eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Haapsallased koguvad raha legendaarsele linnakodanikule skulptuuri püstitamiseks

Haapsallased alustasid annetuste kogumist, et püstitada eelmisel aastal surnud legendaarse linnakodaniku Gunnar Ollo mälestuseks skulptuur, kirjutab Läänlane.

1925. aastal sündinud Gunnar Ollo on Haapsalus mitme põlvkonna jaoks ilmselt üks tuntum linnakodanik, keda kohtas iga päev linnapildis jalutamas, möödujailt viisakalt sigarette või münte küsimas ja taarat kogumas. Gunnar oli teretulnud Haapsalu kohvikuis, kus teda ootas tasuta kohv või kõhutäis. Gunnar oli alati viisakalt riides – ülikonnas ja triiksärgis. Gunnar Ollo suri möödunud aasta külmal veebruariööl oma kodu juures.

MTÜ-s Haapsalu Kunstivara tegutsev Aita Mölder kutsub nüüd inimesi üles, et valmistada Gunnar Ollole pronkskuju. Enamik linna- ja loomerahvast, keda Mölder küsitles, pakkus, et Gunnari kuju peaks seisma linnatänaval (hea kohtuda, tervitada ja pildistada).

Elusuuruses Gunnari kuju valamine pronksi maksab umbes 40 000 eurot, plastiktehnikas kuju poole vähem.

Kes soovib ettevõtmises kaasa lüüa, saab teha annetuse: MTÜ Haapsalu Kunstivara, arveldusarve: 221021855042, Swedbank. Lisada kindlasti märksõna Gunnar.

Loe pikemalt siit.

Ettevõtlikkusprojektide konkurss ootab uusi säravaid ideid

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) algatas järjekordse ettevõtlikkusprojektide konkursi, mille eesmärgiks on arendada üldist ettevõtlikkust ning tõsta ettevõtlusteadlikkust ja –aktiivsust. Projektide esitamise tähtaeg on 24. september. Konkursi läbiviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Konkursile oodatakse projekte, mis on suunatud kas potentsiaalsetele alustavatele kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtjatele või õpilastele-üliõpilastele. Projektid tuleb ellu viia ühe aasta jooksul, projekti maksumus peab jääma vahemikku 1600–10 000 eurot.

Konkursile laekunud projektidest koostatakse pingerida, millest parimad saavad võimaluse projekt ellu viia. Konkursi projektide elluviimiseks on eraldatud 90 000 eurot.

Konkursi täpsemad tingimused ning taotlusvorm on EASi kodulehel www.eas.ee/ettevotlikkus, samast leiab ka konkursi eelmise vooru tulemused.

Projektid tuleb esitada allkirjastatult märksõnaga „Projektikonkurss” elektrooniliselt aadressil Sirje.Tuvi@eas.ee või tavaposti teel: EAS, Sõbra 56, Tartu, 51013.