Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinna nr 4 pälvib Tartu Akadeemilise Muinsuskaitse Seltsi pikaajaline eestvedaja, kultuuriloo koguja ja tutvustaja Ille Palm.
Loe edasi: ILLE PALMILE TULLIO ILOMETSA MUINSUSKAITSEAUHIND
Tänavu Tartumaa Aasta Külaks kuulutatud Elva vallas asuv Kirepi küla on silmapaistnud originaalsete ja lustakate ettevõtmistega. Kogukonna eestvedajad hoiavad traditsioone ja mõtlevad sellele kuidas kohalik rahvas ennast turvalisemalt tunneks.
Loe edasi: LUSTAKATE HÜÜATUSSILTIDEGA TARTUMAA AASTA KÜLA KIREPI
MTÜ Mulgimaa Arenduskoja juhatus andis välja üheksateistkümnenda Mulgi märgi. Selle pälvis Kalda Mesila OÜ.
Loe edasi: KALDA MESILA OÜ PÄLVIS MULGIMAA ARENDUSKOJA MULGI MÄRGI
Tallinn valiti intelligentsete kogukondade foorumi poolt 2020. aasta maailma intelligentseimaks kogukonnaks. Märkimisväärne on, et Tallinn oli ainus Euroopa linn Austraalia, Ühendriikide ja Kanada kogukondade seas, mis jõudis mitmesaja kandidaadi seast seitsme kogukonna hulka, mille seast valik tehti.
Loe edasi: TALLINN ON 2020. AASTA MAAILMA INTELLIGENTSEIM KOGUKOND
Reedel, 16. oktoobril algusega kell 11 toimub Tartus Jaani kirikus mälestusjumalateenistus, millega tähistatakse ajalehe Eesti Kirik väljaandmise 30.aastapäeva. Selle raames tänab Eesti Evangeelne Luteriusu Kirik Petserimaa Suveülikooli ja Tartu Rahu Põlistamise Seltsi nende poolt Eesti luteriusu kirikutele kingitud artiklite kogumiku „Sajand Tartu rahulepingut 1920–2020“ eest.
KU päevatoimetaja
Laupäeval, 3. oktoobril kuulutas Eesti Folkloorinõukogu välja 2020. aasta pärimuskultuuri preemia Teotugi saaja. Auhinna pälvis jutuvestja, pärimuse koguja, talletaja ja vahendaja Piret Päär – suulise pärimuse elushoidmise, jutuvestmisvaldkonna arendamise ja isikliku eeskuju näitamise eest.
Loe edasi: PIRET PÄÄR PÄLVIS TÄNAVUSE PÄRIMUSKULTUURI PREEMIA TEOTUGI
Täna õhtupoolikul avati Lastepargis Mihkel Lüdigile nimeline pink, millele kinnitasid mälestusplaadi Pärnu abilinnapea Varje Tpp, Mihkel Lüdigi nimelise meeskoori dirigent Evelin Mei, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ja suurmehe sugulane Enn Lüdig. Esimesena istus pingile helilooja ristitütar Helle.
Loe edasi: Piltuudis: MIHKEL LÜDIGILE AVATI PÄRNUS NIMELINE PINK
Neljapäeval, 13. augustil kell 13.30 avatakse Tartu Rahvaülikooli kunstikeskuse fuajees (Vaksali 7) Reino Lemmetyise portree koos tänutekstiga.
Loe edasi: RAHVAÜLIKOOLI RISTIISA MAALI AVAMINE
Tänasel Pärnu linnavalitsuse istungil otsustati esimese päevakorra punktina anda 25. juulil oma 70. sünnipäeva tähistavale Joosep Tammole linnavalitsuse aukiri pühendunud, kauaaegse ja tulemusliku töö eest Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis.
Loe edasi: LINNAVALITSUSE AUKIRI JOOSEP TAMMOLE
Täna keskpäeval heisati Pärnu keskrannas ranna keskkonnasõbralikkust ja suplusvee puhtust tähistav Sinilipp.
Loe edasi: PÄRNU KESKRANNA SEENE LIPUVARDAS LEHVIB JÄLLE SINILIPP
Pärnu Tammsaare lasteaeda ja Paikuse lasteaia Mesimumm Paikuse maja tunnustatakse üleilmselt tuntud rohelise lipu ökomärgisega, mis näitab, et need haridusasutused on oma tegemistes väga keskkonnateadlikud ja -sõbralikud.
Loe edasi: KAHTE PÄRNU LASTEAEDA TUNNUSTATAKSE ROHELISE LIPUGATänavu aprillis Kalanduse Teabekeskuse poolt välja kuulutatud aasta kalandusteo konkursiga väärtustati Eestile olulisi kalandustegusid ja nende tegijaid. Rahvahääletusel selgus ka rahva lemmik.
Loe edasi: AASTA KALANDUSTEO VÄÄRILISEKS VALITI SINDI PAISU EEMALDAMINE
Elva Murumuna lasteaeda tunnustatakse Rohelise kooli rohelise lipuga. Hindajad tõid välja, et tegemist on toimeka lasteaiaga, kes kaasab Rohelise kooli tegevustesse kõik rühmad ja ka lastevanemad.
Loe edasi: ROHELISE KOOLI ROHELINE LIPP ELVA MURUMUNA LASTEAIALE
12. märtsil, mil Eesti valitsus kehtestas koroonaviiruse ehk COVID-19 tõttu riigis eriolukorra, tõttasid Regionaalhaiglale appi Eesti naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased. Vabatahtlikud pidasid haigla erakorralise meditsiini osakonna sissepääsu ees 24/7 valvet kuni eriolukorra lõpuni, 18. maini.
Loe edasi: REGIONAALHAIGLA TÄNAB NAISKODUKAITSJAID JA KAITSELIITLASI
Tallinna loomaaia direktor Tiit Marani juhtimisel on 1992. aastal alguse saanud Euroopa naaritsa taasasustamise programm jõudnud selleni, et Hiiumaast on saanud nende väikekiskjate kodusaar.
Loe edasi: TIIT MARAN PÄLVIS EERIK KUMARI LOODUSKAITSEPREEMIA
[pullquote]Helgi Roots on 1996. aastal tegevust alustanud Audru muuseumi looja ja selle pikaaegne juht.[/pullquote]Sel kevadel esitati Jannseni-nimelisele tunnustusele üheksa väärikat kandidaati.
Tänavust Jannseni preemia laureaati Helgi Rootsi tunneb ilmselt iga Audru kandi inimene – pole teist nii energilist entusiastlikku, hoolivat, musikaalset, laialdaste ajalooteadmistega ja organiseerimisvõimelist inimest kui tema.
Helgi Roots on 1996. aastal tegevust alustanud Audru muuseumi looja ja selle pikaaegne juht. Muuseumis on tallel üle 6000 museaali, mis on sinna kogutud just tänu tema ettevõtlikkusele. Kadestamisväärse pühendumuse ja entusiasmiga toimetab pensionipõlve pidav proua Helgi Roots Audru muuseumis veel tänagi.
Aasta ema konkursi kuulutas välja Otepää Naisselts koostöös Otepää vallavalitsusega. Konkursile laekus üks kandidaat.
Kolme lapse ema Piia Künnapuu on hoolitsev ja armastav ema mitte ainult oma lastele, vaid ka enda abikaasa venna lastele, kuna laste isa hukkus õnnetuses. Laste kodune olukord oli raske ja kaks venda võeti noores eas enda hoole alla. Oma lapsi on ta kasvatanud hoole ja armastusega, pidades silmas väärtushinnanguid ja laste tulevikku. Piia on ka uhke vanaema, kes veedab igal võimalusel aega oma lapselapse Kristoniga. Piia on ametilt pereõde, kes hoolitseb igapäevaselt sadade perekondade eest.
Aasta ema ütles, et tiitli saamine tuli talle üllatusena. „Algul mõtlesin, et minuga tehakse nalja, aga siis paistis, et on tõsi taga. Tänan kõiki neid, kes mind kandidaadiks üles andsid,“ sõnas Piia Künnapuu. „Teistele emadele tahan südamele panna – olge kannatlikumad, ärge jookse esimese suure tüli peale minema. Tundke rõõmu väikestest asjadest, kuna neist saavad kokku suured asjad, mis jäävad meelde. Hoidke üksteist, ärge tormake, midagi ei juhtu, kui teete selle kiire asja ka homme.“
Kõige enam esitati tunnustamiseks kandidaate Tallinna linnas – kokku 876. Esitamiste järgi oli teine suurim piirkond Tartu linn 187 kandidaadiga. Järgnesid Harjumaa 156 kandidaadiga, Lääne-Virumaa 109 kandidaadiga ja Pärnumaa 106 kandidaadiga. Võrreldes eelmise aastaga kasvas kandidaatide hulk kõige rohkem aasta õppejõu, aasta kutseõpetaja ja aasta klassijuhataja kategooriates.
Sel aastal määratakse esmakordselt riiklik haridustöötaja elutööpreemia senise ühe asemel kuni kolmele inimesele ning riiklik hariduspreemia ka huvialaõpetajale. Haridustöötaja elutööpreemia kategoorias laekus 65 kandidaati ning huvialaõpetaja kategoorias 160 kandidaati.
Esimese astme komisjonid esitavad finalistid riiklikule hariduspreemiate komisjonile, mis selgitab välja kõikide kategooriate laureaadid.
Auhinnad antakse üle aasta õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab”, mis toimub 3. oktoobril Alexela Kontserdimajas ning kantakse otse üle Eesti Televisioonis. Sündmuse korraldajad on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.
KU päevatoimetaja
[pullquote]Seoses eriolukorraga annab Kodukant märgid ühendustele üle sügisel toimuval pidulikul tunnustusüritusel[/pullquote]“Viimase poole aasta jooksul oleme pööranud tähelepanu ühenduste toetamisele välismaalt Eestisse elama asunud inimeste kaasamisel vabatahtlikeks. Vabatahtlike sõbra märgi otsustasimegi anda neile, kes on eeskujuga silma paistnud – näiteks vabatahtlikele seatud ootuste selge määratlemise, juhendite ja kokkulepete kirjapaneku ning neist kinni pidamise, soodsate töötingimuste ja arenguvõimaluste loomisega,” ütles Liikumise Kodukant vabatahtliku tegevuse valdkonna juht Eha Paas.
Hiidlaste loomakaitseorganisatsiooni Loomus meeskond →
„Nelja või enama lapsega perekondadele ehk suurperedele mõeldud konkurss on loodud eesmärgiga tunnustada Eestimaa suurperekondi,“ sõnas MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap. „Välja antava stipendiumiga toetame suurpere liikmete jätkuvat teadmiste omandamist, oskuste arendamist ning loomingulist tegevust, et tuua neid ühiskonnale eeskujuks,“ lisas Õunap.
Mitmeid koomilisi rolle teatris ja filmides mänginud Argo Aadli valiti tänavuseks Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadiks. Koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu lükkub preemia üleandmine mõistagi edasi. Põhjusel, et ka näitlejatel praegu tööd napib – teatrid ju suletud – otsustas Aadli tulla Palamusele hoopis appi politseinikuna.
Näitleja arvab, et korrakaitsetööks on ta saanud piisavalt kogemusi teleseriaalides „Eesti NSV” ja „EnsV” – vastavalt siis miilitsat ja politseiniku Jüri Kessnerit mängides.
Aitäh, Jarko Jaadla, Kalev Kiisk, Arved Soovik, Tauno Jürgenstein, Raul Sarandi, Ralf Henry Kaas, Eduard Teras, Martin Kesler, Kaire Märtin, Herki Tuus, Rein Järvekülg, Jakob Kose, Kunnar Klaas, Martti Kalamees, Martin Meier, Tori vallajuhid.
Loe edasi: HANS SOLL: MINUNIMELISEL PINGIL JA SKULPTUURIL ON PALJUTÄHENDUSLIK SISU
Jannseni auhind ja rahaline preemia antakse Pärnu linna kultuuri- ja haridusellu märkimisväärse panuse andnud isikule tema töö väärtustamiseks. Tunnustust saab määrata ühele isikule ainult ühel korral.
Vabas vormis ettepanek, kus on lühidalt kirjas, kellele ja mille eest auhinda taotletakse, tuleb esitada hiljemalt 25. aprilliks linnavalitsuse kultuuri- ja sporditeenistusele.
Ettepanekuid saab saata tavaposti teel aadressil Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn või siis e-kirjaga aadressil linnavalitsus@parnu.ee. Kandidaate võivad esitada kõik – nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.
Jannseni auhind asutati 1994. aastal Johann Voldemar Jannseni mälestuse jäädvustamiseks. Nagu on traditsiooniks kujunenud, antakse auhind laureaadile üle Jannseni sünnipäeval 16. mail.
Mullu pälvis Jannseni nimelise auhinna kergejõustikutreener ja õpetaja Ando Palginõmm.
KU päevatoimetaja
Eesti Folkloorinõukogu auhinnaga Teotugi tunnustatakse neid pärimuskultuuri kandjaid, kelle tegevus aitab mõtestada ja väärtustada pärimust kui elu loomulikku osa ning kes eeskujuna innustavad pärimusega tegelema ka teisi. Eesti Folkloorinõukogu auhind on tugi pärimuskultuurialasteks tegudeks ja väärtustab juba tehtud tööd.
Teotoe auhinda antakse välja neljandat korda, 2017. aastal omistati see pärimusmuusik Lauri Õunapuule, 2018. aastal pälvis auhinna Eesti kandlemängutraditsioonide hoidja ja arendaja Tuule Kann, 2019. aastal tunnustati lõõtspilli mängijat ja õpetajat Margus Põldseppa.
Kandidaate auhinnale saab esitada 20. aprillini 2020 e-posti aadressil info@folkloorinoukogu.ee. Vabas vormis kirjalikud esildised peavad sisaldama ülevaadet kandidaadi senisest tegevusest ja põhjendust auhinna omistamiseks.
Kandidaatide hulgast teeb valiku Eesti Folkloorinõukogu juhatus ning kuulutab auhinnasaaja välja suvel Eesti Folkloorinõukogu sündmusel. Teotoe auhinnaks on 1000-eurone rahaline preemia, mille väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.
Eesti Folkloorinõukogu (EFN) valdkondliku keskseltsina on folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, kelle eesmärgiks on väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust.
KU päevatoimetaja
Veerand tundi enne piduliku sündmuse algust kogunesid esimesed saabujad kunagisest elektrijaama hoonest veidi enam kui sadakond meetrit ülesvoolu asuvale kohale, kuhu eelmisel päeval oli Ralf-Henry Kaasi ja teiste Kaitseliidu Pärnumaa maleva abilistega paigaldatud skulptuur ja pink. Täna üritas Kaas koos abilistega tugevatele tuuleiilidele vastu seista ja hoidis avatavat kunstiteost veel viimaseid minuteid musta kilekatte all varjatuna. Samal ajal jagas algatusrühma „Eesti kalarikkaks ellukutsuja” Jarko Jaadla laululehti, et enne Hans Solli saabumist hääled lahti laulda. Ühtekokku kogunes külmalt lõõtsuvast tuulest hoolimata umbkaudu poolteist tosinat vaprat meest ja naist.
Loe edasi: MÄLESTUSPINK JA -KUJU KALAMEHELE, KES POLE ISE ELUS ÜHTEGI LÕHET PÜÜDNUD
