Neljapäeval, 13. augustil kell 13.30 avatakse Tartu Rahvaülikooli kunstikeskuse fuajees (Vaksali 7) Reino Lemmetyise portree koos tänutekstiga.
Loe edasi: RAHVAÜLIKOOLI RISTIISA MAALI AVAMINERAHVAÜLIKOOLI RISTIISA MAALI AVAMINE
Silt: tunnustus
LINNAVALITSUSE AUKIRI JOOSEP TAMMOLE
Tänasel Pärnu linnavalitsuse istungil otsustati esimese päevakorra punktina anda 25. juulil oma 70. sünnipäeva tähistavale Joosep Tammole linnavalitsuse aukiri pühendunud, kauaaegse ja tulemusliku töö eest Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis.
Loe edasi: LINNAVALITSUSE AUKIRI JOOSEP TAMMOLEPÄRNU KESKRANNA SEENE LIPUVARDAS LEHVIB JÄLLE SINILIPP
Täna keskpäeval heisati Pärnu keskrannas ranna keskkonnasõbralikkust ja suplusvee puhtust tähistav Sinilipp.
Loe edasi: PÄRNU KESKRANNA SEENE LIPUVARDAS LEHVIB JÄLLE SINILIPPKAHTE PÄRNU LASTEAEDA TUNNUSTATAKSE ROHELISE LIPUGA
Pärnu Tammsaare lasteaeda ja Paikuse lasteaia Mesimumm Paikuse maja tunnustatakse üleilmselt tuntud rohelise lipu ökomärgisega, mis näitab, et need haridusasutused on oma tegemistes väga keskkonnateadlikud ja -sõbralikud.
Loe edasi: KAHTE PÄRNU LASTEAEDA TUNNUSTATAKSE ROHELISE LIPUGAAASTA KALANDUSTEO VÄÄRILISEKS VALITI SINDI PAISU EEMALDAMINE
Tänavu aprillis Kalanduse Teabekeskuse poolt välja kuulutatud aasta kalandusteo konkursiga väärtustati Eestile olulisi kalandustegusid ja nende tegijaid. Rahvahääletusel selgus ka rahva lemmik.
Loe edasi: AASTA KALANDUSTEO VÄÄRILISEKS VALITI SINDI PAISU EEMALDAMINEROHELISE KOOLI ROHELINE LIPP ELVA MURUMUNA LASTEAIALE
Elva Murumuna lasteaeda tunnustatakse Rohelise kooli rohelise lipuga. Hindajad tõid välja, et tegemist on toimeka lasteaiaga, kes kaasab Rohelise kooli tegevustesse kõik rühmad ja ka lastevanemad.
Loe edasi: ROHELISE KOOLI ROHELINE LIPP ELVA MURUMUNA LASTEAIALEREGIONAALHAIGLA TÄNAB NAISKODUKAITSJAID JA KAITSELIITLASI
12. märtsil, mil Eesti valitsus kehtestas koroonaviiruse ehk COVID-19 tõttu riigis eriolukorra, tõttasid Regionaalhaiglale appi Eesti naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased. Vabatahtlikud pidasid haigla erakorralise meditsiini osakonna sissepääsu ees 24/7 valvet kuni eriolukorra lõpuni, 18. maini.
Loe edasi: REGIONAALHAIGLA TÄNAB NAISKODUKAITSJAID JA KAITSELIITLASITIIT MARAN PÄLVIS EERIK KUMARI LOODUSKAITSEPREEMIA
Traditsiooniliselt kuulutab Keskkonnaministeerium looduskaitsekuul välja Kumari looduskaitsepreemia võitja ja Eesti looduskaitsemärgi laureaadid. Eerik Kumari nimelise preemia saab käesoleval aastal Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran, kes on varsti pea 30 aastat koordineerinud väljasuremisohus oleva Euroopa naaritsa edukat taasasustamise programmi ning on kujunenud looduskaitse arvamusliidriks.
Tallinna loomaaia direktor Tiit Marani juhtimisel on 1992. aastal alguse saanud Euroopa naaritsa taasasustamise programm jõudnud selleni, et Hiiumaast on saanud nende väikekiskjate kodusaar.
Loe edasi: TIIT MARAN PÄLVIS EERIK KUMARI LOODUSKAITSEPREEMIA
HELGI ROOTS PÄLVIB JANNSENI PREEMIA
Pärnu linnavalitsus otsustas määrata Pärnu linna 2020. aasta Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna Audru (osa)valla pikaaegsele õpetajale, kultuuritegelasele ja Audru muuseumi loojale Helgi Rootsile.
[pullquote]Helgi Roots on 1996. aastal tegevust alustanud Audru muuseumi looja ja selle pikaaegne juht.[/pullquote]Sel kevadel esitati Jannseni-nimelisele tunnustusele üheksa väärikat kandidaati.
Tänavust Jannseni preemia laureaati Helgi Rootsi tunneb ilmselt iga Audru kandi inimene – pole teist nii energilist entusiastlikku, hoolivat, musikaalset, laialdaste ajalooteadmistega ja organiseerimisvõimelist inimest kui tema.
Helgi Roots on 1996. aastal tegevust alustanud Audru muuseumi looja ja selle pikaaegne juht. Muuseumis on tallel üle 6000 museaali, mis on sinna kogutud just tänu tema ettevõtlikkusele. Kadestamisväärse pühendumuse ja entusiasmiga toimetab pensionipõlve pidav proua Helgi Roots Audru muuseumis veel tänagi.
OTEPÄÄ AASTA EMAKS KUULUTATI PIIA KÜNNAPUU
Otepää valla aasta ema tunnustamine toimus sellel aastal eriolukorrast lähtuvalt video vahendusel. Valla aasta emaks sai Sangaste perearstikeskuse pereõde Piia Künnapuu.
Aasta ema konkursi kuulutas välja Otepää Naisselts koostöös Otepää vallavalitsusega. Konkursile laekus üks kandidaat.
Kolme lapse ema Piia Künnapuu on hoolitsev ja armastav ema mitte ainult oma lastele, vaid ka enda abikaasa venna lastele, kuna laste isa hukkus õnnetuses. Laste kodune olukord oli raske ja kaks venda võeti noores eas enda hoole alla. Oma lapsi on ta kasvatanud hoole ja armastusega, pidades silmas väärtushinnanguid ja laste tulevikku. Piia on ka uhke vanaema, kes veedab igal võimalusel aega oma lapselapse Kristoniga. Piia on ametilt pereõde, kes hoolitseb igapäevaselt sadade perekondade eest.
Aasta ema ütles, et tiitli saamine tuli talle üllatusena. „Algul mõtlesin, et minuga tehakse nalja, aga siis paistis, et on tõsi taga. Tänan kõiki neid, kes mind kandidaadiks üles andsid,“ sõnas Piia Künnapuu. „Teistele emadele tahan südamele panna – olge kannatlikumad, ärge jookse esimese suure tüli peale minema. Tundke rõõmu väikestest asjadest, kuna neist saavad kokku suured asjad, mis jäävad meelde. Hoidke üksteist, ärge tormake, midagi ei juhtu, kui teete selle kiire asja ka homme.“
AASTA ÕPETAJA KONKURSILE ESITATI ÜLE KAHE TUHANDE KANDIDAADI
Kuni 26. aprillini said kõik soovijaid esitada õpetajaid ja haridustöötajaid aasta õpetaja 2020 konkursile. Kolmeteistkümnes kategoorias esitati kokku 2051 kandidaati, mis on kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aastal.
Kõige enam esitati tunnustamiseks kandidaate Tallinna linnas – kokku 876. Esitamiste järgi oli teine suurim piirkond Tartu linn 187 kandidaadiga. Järgnesid Harjumaa 156 kandidaadiga, Lääne-Virumaa 109 kandidaadiga ja Pärnumaa 106 kandidaadiga. Võrreldes eelmise aastaga kasvas kandidaatide hulk kõige rohkem aasta õppejõu, aasta kutseõpetaja ja aasta klassijuhataja kategooriates.
Sel aastal määratakse esmakordselt riiklik haridustöötaja elutööpreemia senise ühe asemel kuni kolmele inimesele ning riiklik hariduspreemia ka huvialaõpetajale. Haridustöötaja elutööpreemia kategoorias laekus 65 kandidaati ning huvialaõpetaja kategoorias 160 kandidaati.
Esimese astme komisjonid esitavad finalistid riiklikule hariduspreemiate komisjonile, mis selgitab välja kõikide kategooriate laureaadid.
Auhinnad antakse üle aasta õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab”, mis toimub 3. oktoobril Alexela Kontserdimajas ning kantakse otse üle Eesti Televisioonis. Sündmuse korraldajad on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.
KU päevatoimetaja
VIIELE ORGANISATSIOONILE VABATAHTLIKU SÕBRA MÄRK
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustab vabatahtliku sõbra märgisega viit organisatsiooni, kes on paistnud silma eeskujudena vabatahtlike kaasamisel oma töösse.
[pullquote]Seoses eriolukorraga annab Kodukant märgid ühendustele üle sügisel toimuval pidulikul tunnustusüritusel[/pullquote]“Viimase poole aasta jooksul oleme pööranud tähelepanu ühenduste toetamisele välismaalt Eestisse elama asunud inimeste kaasamisel vabatahtlikeks. Vabatahtlike sõbra märgi otsustasimegi anda neile, kes on eeskujuga silma paistnud – näiteks vabatahtlikele seatud ootuste selge määratlemise, juhendite ja kokkulepete kirjapaneku ning neist kinni pidamise, soodsate töötingimuste ja arenguvõimaluste loomisega,” ütles Liikumise Kodukant vabatahtliku tegevuse valdkonna juht Eha Paas.
Hiidlaste loomakaitseorganisatsiooni Loomus meeskond →
AASTA SUURPERE KANDIDATIDE ESITAMINE ON ALANUD
Alates tänasest saab esitada Aasta Suurpere konkursile kandidaate. Tiitel ja Bigbanki poolt välja antav stipendium summas 7000 eurot antakse võitjale üle 24. mail saates „Hommik Anuga“. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu kodulehel kuni 13. maini.
„Nelja või enama lapsega perekondadele ehk suurperedele mõeldud konkurss on loodud eesmärgiga tunnustada Eestimaa suurperekondi,“ sõnas MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap. „Välja antava stipendiumiga toetame suurpere liikmete jätkuvat teadmiste omandamist, oskuste arendamist ning loomingulist tegevust, et tuua neid ühiskonnale eeskujuks,“ lisas Õunap.
NÄITLEJA ARGO AADLI PALAMUSEL ABIPOLITSEINIKUKS
Tänasest asub Jõgevamaal Palamuse piirkonnas abipolitseinikuna patrullima Linnateatri näitleja ja Oskar Lutsu huumoripreemia tänavune laureaat Argo Aadli.
Mitmeid koomilisi rolle teatris ja filmides mänginud Argo Aadli valiti tänavuseks Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadiks. Koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu lükkub preemia üleandmine mõistagi edasi. Põhjusel, et ka näitlejatel praegu tööd napib – teatrid ju suletud – otsustas Aadli tulla Palamusele hoopis appi politseinikuna.
Näitleja arvab, et korrakaitsetööks on ta saanud piisavalt kogemusi teleseriaalides „Eesti NSV” ja „EnsV” – vastavalt siis miilitsat ja politseiniku Jüri Kessnerit mängides.
HANS SOLL: MINUNIMELISEL PINGIL JA SKULPTUURIL ON PALJUTÄHENDUSLIK SISU
14. märtsil, minu juubelipäeval tegid mu sõprusring ja kohalikud ettevõtjad mulle suure üllatuskingituse – nimelise pingi ja suursuguse skulptuuri, mis kätkeb endas sisu, mille lahtimõtestamisega tänan kogu südamest kõiki, kes nii minu hinge kandlekeeli puudutasid.
Aitäh, Jarko Jaadla, Kalev Kiisk, Arved Soovik, Tauno Jürgenstein, Raul Sarandi, Ralf Henry Kaas, Eduard Teras, Martin Kesler, Kaire Märtin, Herki Tuus, Rein Järvekülg, Jakob Kose, Kunnar Klaas, Martti Kalamees, Martin Meier, Tori vallajuhid.
Loe edasi: HANS SOLL: MINUNIMELISEL PINGIL JA SKULPTUURIL ON PALJUTÄHENDUSLIK SISU
JÄLLE VÕIB ESITADA KANDIDAATE JANNSENI PREEMIALE
Pärnu linnavalitsus ootab kuni 25. aprillini (kaasa arvatud) ettepanekuid Johann Voldemar Jannseni nimelise autasu määramiseks.
Jannseni auhind ja rahaline preemia antakse Pärnu linna kultuuri- ja haridusellu märkimisväärse panuse andnud isikule tema töö väärtustamiseks. Tunnustust saab määrata ühele isikule ainult ühel korral.
Vabas vormis ettepanek, kus on lühidalt kirjas, kellele ja mille eest auhinda taotletakse, tuleb esitada hiljemalt 25. aprilliks linnavalitsuse kultuuri- ja sporditeenistusele.
Ettepanekuid saab saata tavaposti teel aadressil Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn või siis e-kirjaga aadressil linnavalitsus@parnu.ee. Kandidaate võivad esitada kõik – nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.
Jannseni auhind asutati 1994. aastal Johann Voldemar Jannseni mälestuse jäädvustamiseks. Nagu on traditsiooniks kujunenud, antakse auhind laureaadile üle Jannseni sünnipäeval 16. mail.
Mullu pälvis Jannseni nimelise auhinna kergejõustikutreener ja õpetaja Ando Palginõmm.
KU päevatoimetaja
ALGAS KANDIDAATIDE ESITAMINE PÄRIMUSKULTUURI AUHINNALE TEOTUGI
Tänasest kuni 20. aprillini saab esitada kandidaate Eesti Folkloorinõukogu pärimuskultuuri auhinnale Teotugi.
Eesti Folkloorinõukogu auhinnaga Teotugi tunnustatakse neid pärimuskultuuri kandjaid, kelle tegevus aitab mõtestada ja väärtustada pärimust kui elu loomulikku osa ning kes eeskujuna innustavad pärimusega tegelema ka teisi. Eesti Folkloorinõukogu auhind on tugi pärimuskultuurialasteks tegudeks ja väärtustab juba tehtud tööd.
Teotoe auhinda antakse välja neljandat korda, 2017. aastal omistati see pärimusmuusik Lauri Õunapuule, 2018. aastal pälvis auhinna Eesti kandlemängutraditsioonide hoidja ja arendaja Tuule Kann, 2019. aastal tunnustati lõõtspilli mängijat ja õpetajat Margus Põldseppa.
Kandidaate auhinnale saab esitada 20. aprillini 2020 e-posti aadressil info@folkloorinoukogu.ee. Vabas vormis kirjalikud esildised peavad sisaldama ülevaadet kandidaadi senisest tegevusest ja põhjendust auhinna omistamiseks.
Kandidaatide hulgast teeb valiku Eesti Folkloorinõukogu juhatus ning kuulutab auhinnasaaja välja suvel Eesti Folkloorinõukogu sündmusel. Teotoe auhinnaks on 1000-eurone rahaline preemia, mille väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.
Eesti Folkloorinõukogu (EFN) valdkondliku keskseltsina on folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, kelle eesmärgiks on väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust.
KU päevatoimetaja
MÄLESTUSPINK JA -KUJU KALAMEHELE, KES POLE ISE ELUS ÜHTEGI LÕHET PÜÜDNUD
Täna tähistas Hans Soll oma üheksakümnendat sünnipäeva Sindis Pärnu jõe kõrge ja järsu nõlvaga kaldapealse serval, kus avati tema auks Neptunit kujutav skulptuur koos nimelise pingiga.
Veerand tundi enne piduliku sündmuse algust kogunesid esimesed saabujad kunagisest elektrijaama hoonest veidi enam kui sadakond meetrit ülesvoolu asuvale kohale, kuhu eelmisel päeval oli Ralf-Henry Kaasi ja teiste Kaitseliidu Pärnumaa maleva abilistega paigaldatud skulptuur ja pink. Täna üritas Kaas koos abilistega tugevatele tuuleiilidele vastu seista ja hoidis avatavat kunstiteost veel viimaseid minuteid musta kilekatte all varjatuna. Samal ajal jagas algatusrühma „Eesti kalarikkaks ellukutsuja” Jarko Jaadla laululehti, et enne Hans Solli saabumist hääled lahti laulda. Ühtekokku kogunes külmalt lõõtsuvast tuulest hoolimata umbkaudu poolteist tosinat vaprat meest ja naist.
Loe edasi: MÄLESTUSPINK JA -KUJU KALAMEHELE, KES POLE ISE ELUS ÜHTEGI LÕHET PÜÜDNUD
TÄNAVUSE OSKAR LUTSU HUUMORIPREEMIA SAAB ARGO AADLI
Palamusel antakse aprilli alguses välja järjekordne Oskar Lutsu huumoripreemia. Eile Palamuse rahvamajja kogunenud žürii otsustas, et preemia 32. laureaadiks saab Tallinna Linnateatri näitleja Argo Aadli.
[pullquote]Lutsu preemia saajate reas on vägagi austusväärseid inimesi. Ei oska ennast esimese hooga sinna paigutadagi. Aga olen igal juhul tänulik inimestele, kes selle otsuse tegid[/pullquote]Ta on loonud rohkesti sisukaid lavarolle nii koduteatris kui ka väljaspool seda, ent huumorisõpru on ta rõõmustanud eelkõige miilitsamees Jüri Kessnerina teleseriaalis „ENSV“ ning Kokaviidika küla rahvatantsuhuvilise postiljoni Herbert Vinguna, kes algselt figureeris Kanal 2 „Suures komöödiaõhtus“, nüüd aga raadiojaama Retro FM hommikuprogrammis.
Argo Aadli (39) on sündinud ja kasvanud Kundas ning lõpetanud 2002. aastal 20. lennu koosseisus Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli. Samast aastast on ta Tallinna Linnateatri näitleja. Tema loodud lavarollide galerii on külluslik ja mitmepalgeline. Huvitav on märkida, et loometee on toonud Argo Aadlit ka Palamusele: ta tegi kaasa 2012. aasta suvel MTÜ Look eestvedamisel Palamuse muuseumi õuel välja toodud suvelavastuses „Nõiutud kevade“, kehastades seal Jorh Adniel Kiirt. Ka huumoripreemia žürii tõstis Argo Aadli puhul esile tema oskust luua eripalgelisi humoorikaid karaktereid.
Loe edasi: TÄNAVUSE OSKAR LUTSU HUUMORIPREEMIA SAAB ARGO AADLI
LAURI LUUR: KINDLASTI JUHTIGE TÄHELEPANU OMA VANEMATELE, ET SEDA VÕIKS TÄHISTADA
Sindi gümnaasiumi eilne päev jätkus pärast hommikust pidulikku lipuheiskamist linna raekoja tornimasti kontsert-aktustega kooli aulas.
Algavat talvist koolivaheaega ja saabuvat riigi sünnipäeva tähistav esimene kontsert-aktus toimus viiendatest kuni vanema astme klasside õpilastele.
Ühise hümni laulmise järel palus direktor Ain Keerup jääda seisma ja viis valgete krüsanteemidega lillekorvi Vabadussõjas langenute mälestustahvli ette.
Loe edasi: LAURI LUUR: KINDLASTI JUHTIGE TÄHELEPANU OMA VANEMATELE, ET SEDA VÕIKS TÄHISTADA
PALAMUSE KOOLIÕPETAJA JA RAHVATANTSUPEDAGOOG PÄLVIS VÄÄRIKA TUNNUSTUSE
Oskar Lutsu Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi esimese direktori ja tunnustatud giidi Vaike Lapi (1928-2015) mälestuseks loodud fondi stipendiumi pälvis tänavu kauaaegne Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi õpetaja ja rahvatantsuõpetaja Lea Isotamm.
Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud Jõgeva valla pidulikul vastuvõtul andis vallavolikogu esimees Raivo Meituse, Jõgeva vallavanem Aare Olgo, Vaike Lapi Fondi eestvedaja, ettevõtja ja Riigikogu liige Aivar Kokk tunnustuskirja Lea Isotammele stipendiumi saamiks.
Vaike Lapi Fondi stipendiumi laureaat 2019 Lea Isotamm on Palamusel olnud rahvakunstiõhtute korraldajaks alates aastast 1981. Samal ajal tantsis Lea ka Palamuse Kultuurimaja rahvatantsurühmas ja juhendas koolis õpilaste rühmasid. Osa võeti tantsupidudest nii Jõgeva maakonnas kui Tallinnas. 1995. aastal aitas Lea organiseerida Eesti Käsitööõpetajate Seltsi „Aita“ kokkutulekut Palamusel. Järgnevatel aastatel korraldas ta suviseid käsitööpäevi näituste ja töötubadega. Lea Isotamm on käinud kohalikku kultuuri esindamas Palamuse sõpruspiirkonnas Ikaalistes, Soomes, kus korraldas tikkimiskursust. Koos rahvatantsurühmaga on ta käinud esinemas lisaks Eestile ka Lätis. Memmede rahvatantsurühma „Paunvere Maalid“ juhendajaks sai Lea 2017.a. sügisel. Loe edasi: PALAMUSE KOOLIÕPETAJA JA RAHVATANTSUPEDAGOOG PÄLVIS VÄÄRIKA TUNNUSTUSE
HEISAKEM SINIMUSTVALGED LIPUD JAAN KROSSI AUKS JA MÄLESTUSEKS
Tänavu 19. veebruaril tähistame Jaan Krossi sajandat sünniaastapäeva. Mittetulundusühingud Eesti lipu selts, Tammsaare ja Vilde sõprade selts ning Tallinna kirjanduskeskus kutsuvad üles sellel päeval Eesti rahvuslippe heiskama.
„Austame kirjanikku, kelle looming esindab Eesti riiki, eesti ajalugu ja südametunnistust. Kutsume kõiki Eestimaal heiskama sel päeval Eesti rahvuslipu,” selgitab üleskutse teinud ühingute nimel Jüri Trei, lipu seltsi esimees.
Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007 Tallinn) on olnud viljakas eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija, keda esitati mitmel korral ka Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Teda tunti hästi näiteks “Professor Martensi ärasõit”, “Kolme katku vahel” või “Keisri hull” põhjal. Kirjaniku loomingusse kuulub jumalatosin romaani, rohkelt novelle – olles pälvinud neljal korral Friedebert Tuglase novelliauhinna, mõnevõrra vähem jutustusi, samuti näidendeid ja mälestusi, aga ka luulet.
Viiel korral sai ta Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. 2006. aastal nimetati Kross aasta eurooplaseks. Lisaks palju teisi tunnustusi, kuni kõrgete autasudeni välja.
Urmas Saard
VUDILA MÄNGUMAA KUULUTATI MAA SOOLAKS
Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni konkursil Ettevõtlik Vaim 2019 pälvis tunnustuse Maa Sool endises Tabivere ja tänases Tartu vallas tegutsev turismiettevõte Vudila Mängumaa OÜ.
Vudila rajaja Kajar Lember arvas, et austava nimetusega Maa Sool kutsutakse üldiselt õpetajaid, kuid üldistavalt sobib tunnustus maaelu edendajatele teisteski elualadel. „Kuna Vudilas on väga paljudele noortele esimene töö- ja praktikakoht, siis eks meiegi omal moel tegele õpetamise ja innustamisega. Aga eks igas tegevuses peab olema nii pipart, kui soola.”
Lember peab Vudila väärtuseks järjepidevat tegutsemist ja uueks hooajaks ettevalmistamist. „Eelseisval suvel korraldame lastelaagreid. Püstitatud on mõned majutuskohad, mida saavad laagrite välisel ajal ööbimiseks kasutada ka kaugemad külalised. Seegi investeering loob suveks mõned lisatöökohad. Pooled meie töötajad on seotud toitlustusega. Sellel suvel plaanime pisut ümberkorraldusi ning suurendame koostööpartneri rolli, et iga asjaga tegeleks õue peal need, kes suudavad pakkuda parimat. Kindlasti on Vudilal kaudsete töökohtade mõju kogu piirkonnale. See on võibolla Vudila kontekstis isegi kogukondlikult suurem väärtus, kui otsene äritegevusest tulenev kasu,” rääkis Lember tunnustamise arvatavatest põhjustest.
SELJAMAA NIMI SEOSTUB SINDILASTE TEADVUSES EELKÕIGE TARTU RAHUGA
Tänasel Tartu rahulepingu 100. aastapäeval loetletakse üle Eestimaa enam kui sadat juubelisündmust. Nende hulgas oli mitme ettevõtmisega ka Sindi linn, kus keskne tähtpäeva pühitsemine toimus Sindi gümnaasiumi ajaloolises aulas ja koolimaja esisel tseremooniaväljakul.
[pullquote]Ta peab lipuvilje hoidmist tähtsaks vahendiks teel noore inimese aatelisusele, et selle läbi kasvatada tõelisi kodanikke saja-aastasele riigile.[/pullquote]Sinimustvalgete kandelippudega seisid auvalves kolm Sindi gümnaasiumi vilistlast ja viis õpilast. Hümni ühislaulmise järel lausus avasõnad väike sõnameister Sten Eric Hansen. Tartu rahuläbirääkimistest kõnelesid Eesti lipu seltsi noored liikmed Chätlyn Parts, Georgina Ristoja ja Lisette Kandima.
Tuletati meelde, et üks Sindi gümnaasiumi kuulsamaid vilistlasi ja rahuläbirääkimistel osaleja oli kahtlematult Sindi ministeeriumikooli lõpetanud Seljamaa. 4. detsembril 1919 sõitis Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska kõneluste alustamiseks Tartusse. Ta kirjutas tütrele: „Kas midagi välja tuleb – teadmata. Kindel, et enamlased tahavad rahu mitte rahu pärast, vaid mõne teise eesmärgi kättesaamiseks. Meile on aga rahu hädasti tarvis tema enese pärast.” Kahe kuu vältel asus Eesti ja Tartu linn maailma ajakirjanduse keskmes.
Loe edasi: SELJAMAA NIMI SEOSTUB SINDILASTE TEADVUSES EELKÕIGE TARTU RAHUGA
MUSTVEE KIRIKUÕPETAJA JA KOOLIJUHT PÄLVISID ELUTÖÖPREEMIAD
Jõgevamaa kultuuri- ja sporditegijate ja terviseedendajate tänuõhtul olid iseäranis tugevad ja rõõmsad ovatsioonid siis kui kirikuõpetaja ja kultuuritegelane Eenok Haamer ja kauaaegne Mustvee koolijuht Jaan Rahuküla kuulutati Jõgevamaa Kultuurkapitali Elutööpreemia laureaatideks ja muusikaõpetaja ja dirigent Meeli Nõmme Jõgevamaa Kultuuripärliks 2019.
Möödunud reedel, 24. jaanuaril, Mustvee kultuurikeskuses toimunud elutööpreemia kandidaatide väljakuulutamise ajal tõusid saalis viibinud nende auks püsti. „Mina pole selle preemia laureaat üksinda. Oleme siin koos abikaasa Ehaga koos töötanud viiskümmend aastat. Alates 1963 aastast, kui mind siia saadeti, olen teid õppinud armastama. Me kanname koos abikaasaga iga päev maad ja rahvast jumala palge ette. Alles siis ja ainult siis kui Eesti rahvas pöördub tagasi Jumala juurde, on meil tulevikku,” ütles EELK Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer.
Elutööpreemia pälvinud teenekas Mustvee koolijuht, kehalise kasvatuse õpetaja, spordielu edendaja ja omavalitsusjuht Jaan Rahuküla märkis, et kõikide tema saavutuste taga on inimesed Mustveest ja kogu Jõgevamaalt. Heade koostööpartneritena märkis ta taasiseseisvumise-aegset esimest Mustvee linnapead Andres Rebast ja esimest Jõgeva maavanemat Priit Saksingut, ettevõtjat ja tänast Riigikogu liiget Aivar Kokka ja mitmeid teisi. Vooremaa küsimusele Mustvee piirkonna spordielu tulevikust vastas Rahuküla, et see sõltub ennekõike paikkonna koolide püsima jäämisest.
Loe edasi: MUSTVEE KIRIKUÕPETAJA JA KOOLIJUHT PÄLVISID ELUTÖÖPREEMIAD