Eesti Muinsuskaitse Seltsi 25. aastapäeva tähistavad stendid Eesti Üliõpilaste Seltsi majas Tartus. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Muinsuskaitseliikumine oli Eesti uue ärkamise esimesi, varajasi ilminguid. 18. oktoobril 1986 kogunes Tallinna lähedale Jüri kirikaeda tosinkond muinsuskaitseklubi, et teha korda pühakoja ümber asuvaid haudu. Järgnenud koosolekul otsustati rajada Eesti Muinsuskaitse Selts.
Tõnu Veldre tänavu oktoobris Saaremaal. Foto: Helle Solnask
Esmaspäeval, 13. detsembriltunnustab Eesti Muinsuskaitse Selts Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinnaga vabatahtliku muinsuskaitseliikumise eestvedajat Saaremaal, vaimulikku, ajakirjanikku, kaitseliitlast ja muuseumi rajajat Tõnu Veldret.
Estonia teatri juurdeehituse kujutis. Kuvand Eesti Muinsuskaitse Selts
Esmaspäeval, 16. augustil jagas Eesti Muinsuskaitse Selts kiitust tunnustamist väärivatele inimestele ja nimetas laitmist väärivaid tegusid, millest tegi ülevaate seltsi esimees Peep Pillak.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustamised 2020 ja 2021. Foto: Peeter Hütt
Esmaspäeval, 16. augustil kutsus Eesti Muinsuskaitse Selts iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva puhul Patarei merekindlusesse need tegusad inimesed, keda ta soovis tänada ning anda üle 2020. ja 2021. aasta tunnustused: Eesti Muinsuskaitse Seltsi teeneteristi, teenetemedalid ja tänukirjad.
Peep Pillak, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees ja Helle Solnask, Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse liige. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Eesti Muinsuskaitse Selts asutati vastu võetud põhikirja ja juhatuse valimisega 1987. aasta 12. detsembril. Ilma suuremate muudatusteta toimib toonane põhikiri praegugi ja samaks jäänud ka eesmärgid: vilje järjepidevuse hoidmine, ajaloomälu säilitamine ja eesti rahva ajalooliselt kujunenud väärtushinnangutele vastava inim- ja kultuurisõbraliku elukeskkonna taastamine.
Eesti Muinsuskaitse Selts tunnustas Teenetemedaliga ka kolme Pärnumaa meest – Tõnu Kann, Timo Klaus ja Mehis Born. Fotokollaaž: Külauudised
33 aastat tagasi – 12. detsembril 1987 Tallinna Ametiühingute Majas asutatud EestiMuinsuskaitse Seltsvõttis vastu seltsi põhikirja ja valis juhatuse. Ilma suuremate muudatusteta kehtib toonane põhikiri ka täna ja samaks on jäänud seltsi eesmärgid: vabatahtliku liikmeksoleku alusel kultuuri järjepidevuse hoidmine, ajaloomälu säilitamine ning eesti rahva ajalooliselt kujunenud väärtushinnangutele vastavalt inim- ja viljesõbraliku elukeskkonna taastamine.
Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhind, mille valmistaja on skulptor Mati Karmin. Foto: Eesti Muinsuskaitse Selts
Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinna nr 4 pälvib Tartu Akadeemilise Muinsuskaitse Seltsi pikaajaline eestvedaja, kultuuriloo koguja ja tutvustaja Ille Palm.
Tiina Tojak priiuse põlistumise päeva hommikul Pärnu kontserdimaja esisel väljakul. Foto: Urmas Saard
Esimene Eesti aeg – tegelik, de facto iseseisvuse aeg – kestis ühtekokku 7890 päeva, kirjutab Eesti Muinsuskaitse Selst. See moodustus Eesti Vabariigi väljakuulutamise päevast 24.02.1918 ning seejärel ajavahemikust 11.11.1918 kuni 16.06.1940 (kaasa arvatud).
Teine Eesti aeg ehk praegune iseseisvusaeg on kestnud alates 20. augustist 1991 katkematult. Ajavahemik 20.08.1991 kuni 26.03.2013 (k. a.) moodustab samuti 7890 päeva. Seega 27. märtsi esimestel hetkedel võime sümboolselt öelda: uus vabaduse aeg on osutunud pikemaks eelmisest.
Tegemist on ülimalt erilise, ainukordse ajatähisega. Loodetavasti ei kordu see Eesti ajaloos mitte kunagi – see tähendab, et meie riik jääb vabaks.
Videot tänahommikusest “Terevisiooni” Eriprogrammist saab näha ERRi kodulehelt.