Muinsuskaitseliikumine oli Eesti uue ärkamise esimesi, varajasi ilminguid. 18. oktoobril 1986 kogunes Tallinna lähedale Jüri kirikaeda tosinkond muinsuskaitseklubi, et teha korda pühakoja ümber asuvaid haudu. Järgnenud koosolekul otsustati rajada Eesti Muinsuskaitse Selts.
Loe edasi: EESTI MUINSUSKAITSE SELTS SAAB KOLMEKÜMNEVIIESEKS
Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatus ootab ettepanekuid, keda tänavu tunnustada seltsi teenetemedali või tänukirjaga.
Loe edasi: EESTI MUINSUSKAITSE SELTSI TUNNUSTUSED 2022
Esmaspäeval, 13. detsembril tunnustab Eesti Muinsuskaitse Selts Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinnaga vabatahtliku muinsuskaitseliikumise eestvedajat Saaremaal, vaimulikku, ajakirjanikku, kaitseliitlast ja muuseumi rajajat Tõnu Veldret.
Loe edasi: TÕNU VELDRE PÄLVIB TULLIO ILOMETSA 2021. AASTA MUINSUSKAITSEAUHINNA
Esmaspäeval, 16. augustil jagas Eesti Muinsuskaitse Selts kiitust tunnustamist väärivatele inimestele ja nimetas laitmist väärivaid tegusid, millest tegi ülevaate seltsi esimees Peep Pillak.
Loe edasi: KARUTEENE MEDAL JÄI VÄLJA ANDMATA, AGA NOMINENDID OLID OLEMAS
Esmaspäeval, 16. augustil kutsus Eesti Muinsuskaitse Selts iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva puhul Patarei merekindlusesse need tegusad inimesed, keda ta soovis tänada ning anda üle 2020. ja 2021. aasta tunnustused: Eesti Muinsuskaitse Seltsi teeneteristi, teenetemedalid ja tänukirjad.
Loe edasi: MUINSUSKAITSE SELTS TUNNUSTAS AASTA TEGUSAID INIMESI
Eesti Muinsuskaitse Selts asutati vastu võetud põhikirja ja juhatuse valimisega 1987. aasta 12. detsembril. Ilma suuremate muudatusteta toimib toonane põhikiri praegugi ja samaks jäänud ka eesmärgid: vilje järjepidevuse hoidmine, ajaloomälu säilitamine ja eesti rahva ajalooliselt kujunenud väärtushinnangutele vastava inim- ja kultuurisõbraliku elukeskkonna taastamine.
Loe edasi: 33 AASTAT EESTI MUINSUSKAITSE SELTSI ASUTAMISEST
33 aastat tagasi – 12. detsembril 1987 Tallinna Ametiühingute Majas asutatud EestiMuinsuskaitse Seltsvõttis vastu seltsi põhikirja ja valis juhatuse. Ilma suuremate muudatusteta kehtib toonane põhikiri ka täna ja samaks on jäänud seltsi eesmärgid: vabatahtliku liikmeksoleku alusel kultuuri järjepidevuse hoidmine, ajaloomälu säilitamine ning eesti rahva ajalooliselt kujunenud väärtushinnangutele vastavalt inim- ja viljesõbraliku elukeskkonna taastamine.
Loe edasi: MUINSUSKAITSE SELTS TÄNAB JA TUNNUSTAB
Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinna nr 4 pälvib Tartu Akadeemilise Muinsuskaitse Seltsi pikaajaline eestvedaja, kultuuriloo koguja ja tutvustaja Ille Palm.
Loe edasi: ILLE PALMILE TULLIO ILOMETSA MUINSUSKAITSEAUHIND
Esimene Eesti aeg – tegelik, de facto iseseisvuse aeg – kestis ühtekokku 7890 päeva, kirjutab Eesti Muinsuskaitse Selst. See moodustus Eesti Vabariigi väljakuulutamise päevast 24.02.1918 ning seejärel ajavahemikust 11.11.1918 kuni 16.06.1940 (kaasa arvatud).
Teine Eesti aeg ehk praegune iseseisvusaeg on kestnud alates 20. augustist 1991 katkematult. Ajavahemik 20.08.1991 kuni 26.03.2013 (k. a.) moodustab samuti 7890 päeva. Seega 27. märtsi esimestel hetkedel võime sümboolselt öelda: uus vabaduse aeg on osutunud pikemaks eelmisest.
Tegemist on ülimalt erilise, ainukordse ajatähisega. Loodetavasti ei kordu see Eesti ajaloos mitte kunagi – see tähendab, et meie riik jääb vabaks.
Videot tänahommikusest “Terevisiooni” Eriprogrammist saab näha ERRi kodulehelt.
