Läinud nädalal tunnustas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius pärnakat Jüri Tali aktiivse ühiskondliku tegevuse ja kogukonna elu jäädvustamise eest tänukirjaga.
Pärnu linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Anu Villmann ütles täna hommikul, et tunnustamiseks esitanud inimesed tutvustasid Jürit kui vabatahtlikult tegutsevat fotograafi, kes jäädvustab erinevaid üritusi ning teeb huvitavaid pilte nii Pärnu kui Sindi linnas. „Tema jäädvustused on väga professionaalsed ja ta jagab oma fotosid avalikult.”
Täna lõuna paiku kohtusime Jüriga Pärnu Iseseisvuse väljakul ja jalutades mööda Rüütli tänavat rääkis väga tagasihoidliku ja vaikse loomuga tubli tegutseja, et fotograafiaga tegi ta algust juba nii umbes 15-aastasena. „Isa kinkis mulle sünnipäevaks vene Smena ja nii ma kuuekümnendatel alustasin, filmilindi ja ilmutamisega,” meenutas 72-aastane pensionär, kes kogu elu töötanud Pärnu trükikojas lametrükkijana.
Pärnus elab Jüri alates aastast 1975, aga sünnilinn on Sindi, kus ta lõpetas ka keskkooli, nüüdse Sindi gümnaasiumi. Seepärast hoiab ta head sidet selle väikelinnaga tänini.
Fotograafia saatis teda ka vene armees aega teenides. Jüri rääkis, et teenistus toimus Mongoolias, aga tagasi Nõukogude Liitu tulles konfiskeeris piirivalve tema kaamera. Digitehnikale läks ta üle kohe kui esimesed kaamerad müügile tulid. „Esimene oli väike seebikarbi tüüpi Nikon. Mäletan, et esimese pildistamise tegingi siinsamasel Iseseisvuse väljakul, mis siis kandis Rüütli platsi nimetust. Pildistasin Eesti Vabariigi presidenti Toomas Hendrik Ilvest, kes pidas väljakul kõnet.”
Praegu kasutab Jüri Canoni peegelkaamerat, aga alati pole suurt aparaati käepärast ja siis pildistab ta mobiiliga. „Mul on Samsung Galaxy A12. Sellel on neli kaamerat.”
Jüri tunnistas, et pildistab enda lõbuks ja teistele rõõmuks
Jüri jagab oma fotosid peamiselt sotsiaalmeedias, kus tema Facebooki sõprusring on paarisaja ümber. „Pildistan pea iga päev, valdavalt kultuurisündmuseid. Suvel on Koidula pargis puhkpillimuusikat, Lastepargis rahvatantsud. Homme tulen jälle siia Iseseisvuse väljakule, kus praegu tehakse ettevalmistusi Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks. 24. veebruaril lähen Sinti, kus kella üheteist paiku minnakse rahvamatkale, Miša helistas ja kutsus. Jüri Kask on mind ka Tori alevikku kutsunud, Eesti Sõjameeste Mälestuskirikusse. Tütar elab Tallinnas. Nii juhtub sedagi, et pildistan mõnda Tallinna sündmust. Meeldib jalutada Kadriorus ja Tallinna vanalinnas,” selgitas Jüri, kes teeb päevas keskeltläbi üle paarisaja kaadri, mille hulgast oleks siis võimalik paremaid fotosid välja valida.
Varem kogus Jüri digifotod CD plaatidele. Nüüd kasutab kümnete tuhandete fotode arhiveerimiseks arvutivälist E-ketast. „Mul on ka printer, millega saan kanda fotosid ka paberile.”
Jüri tunnistas, et pildistab enda lõbuks ja teistele rõõmuks. Ta on lahkel meelel jaganud fotosid ka Külauudiste infoveski artiklite illustreerimiseks. „Mida ma ikka pensionipõlves peaksin tegema, et aega sisustada.” Vestlust jätkates tuli ilmsiks, et tal on teisigi hobisid. Jüri kogub erinevaid vanaaegseid kaameraid. Viie-kuue viimase aastaga on neid kogunenud üle saja.
Urmas Saard