tervis

KOROONAVIIRUSE EPIDEEMIAKS EESTIS VALMISOLEK PUUDUS

Hea sõbra Laur Karu ettepanekul sai minust 1989. aastal Eesti peasanitaararst / tervishoiuministri asetäitja. Minu otsuseid Eestis muuta ei tohtinud, selleks oli NSVL peasanitaararst. Teenistuses oli 300 töötajat, kellest ehk pooled olid venekeelsed.

Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu

[pullquote]Minu artiklis pettuvad need, kes otsivad sellest nõuandeid igapäeva jaoks.[/pullquote]Mind hämmastas heasoovlikkus muukeelsete ja eestlaste vahel minule alluvas teenistuses. Sanitaararste Eestis ei koolitatud nagu tänagi. Need tulid Leningradist ja Moskvast, olid üsna hea ettevalmistusega. Venemaad ähvardasid ju pidevalt epideemiad ja välja oli kujunenud asjatundlikkus nendega võitlemises. Ka Lenin muretses: „Kas nõukogude võim võidab täi või täi nõukogude võimu“. Üldiselt sanitaarteenistus hoidus omavahel kokku, aga raviarstid vaatasid oma kolleegidele mõnevõrra üleolevalt – neurokirurg Andres Ellamaa sõnul – „käivad ringi, krunn kuklas ja muudkui kontrollivad“.

Tänaseks on sanitaar-epidemioloogia teenistus likvideeritud. Ometi riik vajab seda nagu tuletõrjet. Kunagine teenekas epidemioloog Jaan Märtin meenutas aastal 2008: „Peale Eesti iseseisvumist ei ole midagi muud meelde jäänud kui toimus üks reform teise reformi järele. Tööle hakati võtma inimesi, kes olid valitseva partei liikmed või selle partei soosikud, ning sõltumata sellest kas tal erialaseid teadmisi oli või mitte“.

Loe edasi: KOROONAVIIRUSE EPIDEEMIAKS EESTIS VALMISOLEK PUUDUS

HARULDASE AINEVAHETUSHAIGUSEGA LASTE PERED VAJAVAD ABI

Haruldase fenüülketonuuria diagnoosiga laste pered on jäetud kallihinnalise ravitoidu soetamisel igasuguse abita ning vajavad nüüd toimetulekuks heade annetajate abi.

Fenüülketonuuria on haruldane kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral kuhjub organismis aminohape fenüülalaniin ja mida saab ravida vaid eluaegse eridieediga. Kui dieeti ei jälgita, pidurdub vaimne areng ja kujuneb välja sügav vaimne alaareng. Nii vajavad fenüülketonuuria diagnoosiga inimesed eritoiduaineid, mis on aga tavatoiduainetest keskmiselt 6 korda kallimad. Kui siiani aitas peredel kallihinnalise ravitoidu soetamisega toime tulla puudetoetus, siis alates möödunud aasta lõpust ei ole Sotsiaalkindlustusamet mitmel fenüülketonuuria diagnoosiga lapsel puuet pikendanud ning haige lapsega pered on jäänud igasuguse toetuseta.

Üks riiklikust abist ilma jäetu on 5-aastane Dominic. Tänu riiklikule sõeluuringule avastati nii Dominicil kui ka tema tänaseks 11-aastasel vennal Mattiasel haruldane haigus kohe pärast sündi. Kui haigus õigeaegselt avastatakse ning dieeti korralikult jälgitakse, areneb lapse aju normaalselt ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Dominic ja tema vend Mattias on igati vahvad ja tublid poisid. Mattias saab kehtiva puude tõttu veel toetust, Dominic aga mitte.

Loe edasi: HARULDASE AINEVAHETUSHAIGUSEGA LASTE PERED VAJAVAD ABI

Neste Eesti peakontori fassaad värvub täna sirelilillaks

Tallinna Lastehaigla toetajana juba 26. aastat värvub Neste Eesti peakontori fassaad täna sirelilillaks. Ülemaailmse algatusega liitudes väljendab ettevõte toetust enneaegselt sündinud lastele ja nende peredele.

17. novembril tähistatakse üle maailma enneaegse sünni päeva ja sel puhul värvuvad õhtu saabudes sirelilillaks haiglad, kirikud, kultuuri- ja ametiasutused ning paljud avalikud hooned, juhtides tähelepanu enneaegsete laste sünniga seotud probleemidele.

„Tänase aktsiooniga mõtleme me lastele, kes oma esimesed nädalad ja vahel isegi kuud veedavad haiglas. Ja nendele vanematele, kelle rõõmu lapse sünni üle varjutab lapse keeruline olukord, mure, teadmatus ja stress,“ ütles Neste Eesti peadirektor Dennis Antamo.

Loe edasi: Neste Eesti peakontori fassaad värvub täna sirelilillaks

Viis hommikusööki, mis tagavad pika täiskõhutunde

Kuna valed hommikusöögivalikud panevad energiataseme kõikuma, tekitavad näljatunnet ning võivad põhjustada ülekaalulisust nii laste kui ka täiskasvanute seas, tuleks just hommikusöögiks valida eine, mis ei sunni enne lõunat kiiret snäkki või saiakest haarama.

[pullquote]Korralik hommikueine aitab eemale peletada kaloririkkad näljasööstud päeva hilisemas pooles ning laob seega hea vundamendi tervislikuks eluviisiks[/pullquote]Daily kaubamärgi all koolitoitlustust pakkuva Baltic Restaurants Estonia müügi- ja turundusjuhi Tiiu Endriksoni sõnul on eestlased küll hommikusöögirahvas, kuid kipuvad veelgi suuremaid portse sööma õhtusöögiks. “Korralik hommikueine aitab eemale peletada kaloririkkad näljasööstud päeva hilisemas pooles ning laob seega hea vundamendi tervislikuks eluviisiks. Toitva hommikueine tähtsust püüame toitlustajana rõhutada juba mitmendat aastat, korraldades septembrikuus hommikusöögikampaaniaid nii koolipuhvetites kui ka lõunarestoranides. Usume, et teadlike valikutega hommikul säilib täiskõhutunne lõunani, kus ebatervislikel snäkkidel kohta ei ole,” rääkis Endrikson ning jagas nimekirja hommikutoitudest, mis on ennast tõestanud nii tervislikkuse kui ka toiteväärtuse poolest.

Loe edasi: Viis hommikusööki, mis tagavad pika täiskõhutunde

Paljud suplejad pole teadlikud Pärnu keskrannast leitud sinivetikate ohust

Vaatamata punase lipu hoiatusele meelitas tuulevaikne päikseline ilm ja +23 kraadine merevesi ohtu aimamatult rannalisi ka veemõnusid nautima.

Punane lipp Pärnu keskrannas hoiatab sinivetikate eest. Foto Urmas Saard — Punane lipp Pärnu keskrannas hoiatab sinivetikate eest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kaldale uhutuna on sinivetikad äratuntavad sinakasrohelise õhukese kihina liival või kividel[/pullquote]Siiski leidus neidki inimesi, kes punast lippu märgates astusid vetelpääste tornide juurde ja uurisid hoiatuse põhjust. Torni seinale on kinnitatud ka vastav hoiatav sõnum, kuid seda on raske vastu päikest vaadates märgata.

Esmaspäeval rannahoone juurest võetud veeproovist leitud sinivetikate tõttu ei soovita linnavalitsus Pärnu supelrandades ujuda.

„Analüüsi tulemusena leiti proovist massiliselt kaht sinivetikaliiki, Aphanizomenon flosaquae ja Nodularia spumigena. Viimane neist on potentsiaalselt toksiline (võib toota maksamürke ehk hepatotoksiine), põhjustades pikemal kokkupuutel ja vee allaneelamisel tõsiseid terviserikkeid.

Loe edasi: Paljud suplejad pole teadlikud Pärnu keskrannast leitud sinivetikate ohust

Jõgevamaa laste koolitee muutub lõbusamaks

Jõgeva maakonna tervisenõukogu eestvedamisel märgitakse algava kooliaasta alguseks avalikus ruumis koolidesse viivatele teedele liiklejatele lõbusaid keksukaste ja liikumisradu. Liiklusohutusele tähelepanu pööramiseks märgitakse ülekäiguradade lähedusse ka PEATU, VAATA, VEENDU! meelespead.

dav — Terviseedenudslik töö. Foto: Aimur Säärits

[pullquote]Jõgevamaal on juba esimese klassi õpilaste hulgas 33% poisse ja 22,8% tüdrukuid ülekaalulisi ning rasvunuid.[/pullquote]Mugavus ja kiirus tungib meie argipäeva, järjest suuremat panust nõuab vähesest liikumisest ja ebatervislikust toitumisest tingitud elanikkonna ülekaalulisus, seda nii laste ja noorte, kui ka täiskasvanute hulgas. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitus on, et kõik lapsed liiguksid iga päev vähemalt 60 minutit aktiivselt, kuid füüsiline aktiivsus langeb vanuse kasvades. Koolinoorte seas läbiviidud uuringu tulemusena oli 5–7 päeval nädalas 60 minutit füüsiliselt aktiivseid noori 11-aastaste tüdrukute seas möödunud õppeaastal peaaegu pooled vastanutest ning 15-aastaste tüdrukute seas juba vaid kolmandik.

Loe edasi: Jõgevamaa laste koolitee muutub lõbusamaks

Haruldase haigusega väikelaps vajab teist operatsiooni Prantsusmaal

Aasta ja seitsme kuu vanune Steven põeb kogu maailmas haruldast kesknärvisüsteemi haigust, mida on võimalik ravida Prantsusmaal tehtava operatsiooniga. Operatsioonikulud tasub Eesti Haigekassa, kuid reisikuludega abistab perekonda heade inimeste toel Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond.

Steven. Foto erakogu — Steven. Foto: erakogu

Möödunud aasta septembris aitas Lastefond heategijate annetustega Steveni perekonda, kattes pere reisikulud Prantsusmaale. Pärast esimest operatsiooni oli teada, et kolme kuu pärast on vajalik teha uus MRT aju-uuring, mis näitab, kas on vajadus teise operatsiooni järele. Nüüd on selgunud, et Steven vajab hädasti veel ühte operatsiooni, et haigusest täielikult vabaneda.

Steven põeb gelastilist epilepsiat, millega kaasnevad kontrollimatud naeruhood. Enne esimest operatsiooni esinesid hood iga nelja minuti tagant ning kestsid 15-40 sekundit. Pärast esimest operatsiooni on Steveni olukord märgatavalt paranenud ning hood on vähenenud 10-20 korrale päevas. Iga epilepsiahoog põhjustab lapsele suurt segadust ja häirib keskendumisvõimet. Hoo ajal muutub ta väga aktiivseks, tihti hakkab kiiresti jooksma või rabelema.

Eelnevad uuringud on näidanud, et suurim paranemisvõimalus on pärast kahte operatsiooni – 70% inimestest paranesid pärast teist endoskoopilist operatsiooni haigusest täielikult. Kuna esimene operatsioon läks edukalt, on põhjust loota, et teise operatsiooniga paraneb haigusest ka väike Steven.

Lastefondi tegevjuht Kadri Org avaldas lootust, et väikese Steveni teine operatsioon on edukas ning laps paraneb täielikult. “Meil on siiralt hea meel, et saame heategijate abiga olla Steveni perele toeks ning loodetavasti tunnistada edulugu, mil kaasaegne meditsiin lahendab lapse haruldase terviseprobleemi,” ütles ta.

Steveni välisraviga seonduvad kulud Prantsusmaale on 4300 eurot, mille katmist toetab 20% ka kohalik omavalitsus. Ka Sina saad aidata väikese Steveni paranemisele kaasa, tehes ülekanne SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi arvelduskontole ja lisades selgituseks “Steven”.

Swedbank IBAN EE682200221015828742
SEB IBAN EE261010220014910011
Luminor IBAN EE791700017000285384
LHV IBAN EE527700771000610813
Coop IBAN EE824204278603586607

SA TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi lastehaiglate juures tegutsevaid heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku üle nelja ja poole miljoni euroga. Lastefondi vahendusel on võimalik haigeid lapsi aidata hakates püsiannetajaks. Toetuse taotlemiseks või abivajajatest teada andmiseks palume kirjutada e-mailile info@lastefond.ee.

Annetusteave

„Võlupuuga” Pärnumaa vähiühingus

EELK Eliisabeti koguduse pühapäevakooli lapsed esitasid Pärnumaa vähiühingu inimestele lühikese näitemängu „Võlupuu”.

Eliisabeti koguduse pühapäevakooli näiterühma lapsed Pärnu sotsiaalkeskuse ees. Foto Urmas Saard — Eliisabeti koguduse pühapäevakooli näiterühma lapsed Pärnu sotsiaalkeskuse ees. Foto: Urmas Saard

Täna külastasid Pärnu sotsiaalkeskuse majas tegutsevat Pärnumaa vähiühingut väikese meelahtusliku kavaga Eliisabeti koguduse pühapäevakooli õpetaja Melle Vister ja lastetöö koordinaator Kaidi Suviste koos pühapäevakooli üheksa lapsega.

„Kui Kihnus on Kihnu Virve, siis Toris on Mari Andrekson ehk Muraka Mann” lausus Torist pärit Kaidi Suviste, kes luges kohtumist sisse juhatades oma kandi legendaarse vanaproua luulet. Muraka külas elav põline torilane Muraka Mann on kirjutanud luuletuse „Soovide kaev”.

Loe edasi: „Võlupuuga” Pärnumaa vähiühingus

Pärnus minnakse südamepäeva kõnnile Viikingi juurest

Eesti Spordiselts Kalev ja Viiking Spaa Hotell kutsuvad pärnakaid taas südamepäeva kõnnile “Teie südame heaks”.

Hotell Viiking. Foto Urmas Saard — Hotell Viiking. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kui algusaastatel oli osavõtjaid umbes 40 kuni 50, siis viimastel kordadel võib märgata olulist huviliste kasvu[/pullquote]“Käime koos!” liikumisharrastussarja raames korraldatav südamepäeva kõnd saab 13. aprillil Pärnus alguse Sadama ja Ringi tänava nurgal asuva hotell Viiking juurest. Rahvaspordi sündmus algab kell 11.00 ettevalmistuste ja eelsoojendusega. Kõndimisele starditakse kell 12.00.

Osalejad võivad valida kolme erineva pikkusega raja vahel: 3, 5 ja 7 km. Rajad kulgevad mööda kaunist Pärnu rannaäärt ja lõpetamine toimub Viikingi ees. Osalejatel, kes ei soovi käimisest osa võtta, saavad võimelda koos juhendajaga siseruumides. Kõikidel osalejatel on võimalik enne rajale minekut lasta mõõta oma vererõhku ja kolesterooli taset. Lisaks on kohapeal eraldi südamearstid, kes pakuvad kõigile omapoolset konsultatsiooni.

Loe edasi: Pärnus minnakse südamepäeva kõnnile Viikingi juurest

Võru tervisekeskuse ehitus sai rahastusotsuse

13. detsembril tegi Riigi Tugiteenuste Keskus positiivse otsuse Võru linna esmatasandi tervisekeskuse investeeringutaotluse osas, eraldades projektile toetust summas 1 607 100 eurot.

Võru tervisekeskuse ideekavandi vaade Tartu tn suunalt

[pullquote]perearstide omavahelise koostöö paranedes peaksid lühenema ka eriarstide ravijärjekorrad[/pullquote]Saadav toetus avab võimaluse pakkuda Võrus esmatasandi tervishoiuteenuseid uues hoones ja ühtsel pinnal ning muuta teenused elanikele kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks. Projekti viib ellu Võru linn koostöös Võru ja Rõuge vallaga.

Projekti käigus ehitatakse esmatasandi tervisekeskuse tarbeks vajalik hoone, kus asuvad oma nimistutega tööle 11 perearsti ja 22 pereõde, lisaks koduõed, füsioterapeut, ämmaemand, psühholoogiline nõustaja ja sotsiaalnõustaja. Keskusse on kavandatud ka apteek, röntgen ja laboriteenused. Tervisekeskus hakkab teenindama Võru linna, Võru valla ja Rõuge valla elanikke.

Loe edasi: Võru tervisekeskuse ehitus sai rahastusotsuse

Täna algab HIV kiirtestimise nädal

Täna, 23. novembril algab HIV kiirtestimise nädal – SA Koos HIV Vastu ja Tervise Arengu Instituut (TAI) pakuvad nädala jooksul võimalust tasuta HIV kiirtesti teha Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Säreveres, Kohtla-Järvel ja Narvas.

HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto Urmas Saard — HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto: Urmas Saard

Üle-euroopaline HIV testimisnädal toimub igal aastal novembrikuu lõpus. Nädala eesmärk on teadvustada laiemalt HIV testimise vajadust ja tuletada inimestele meelde, et enda ja oma lähedaste tervisest tuleb hoolida. Samuti kutsuvad korraldajad inimesi eeskuju näitama ja enda osalemist testimises jagama sotsiaalmeedias märksõnadega #eestitestib #minahoolin.

SA Koos HIV Vastu juhi Vilja Toomasti sõnul takistab inimeste vähene teadlikkus HIV infektsiooniga inimeste üles leidmist. „Eelmisel aastal Emori läbi viidud uuringu tulemuste järgi on seitse inimest kümnest kindlad, et HIV levib Eestis peamiselt süstivate narkomaanide seas. See näitab, et suur osa Eesti elanikke peab HI-viirust endiselt ainult riskirühmade haiguseks,“ ütles Toomast. „Ainult veerand vastanutest ehk 25 protsenti nimetasid peamiseks HIV leviku viisiks sugulist vahekorda. Ometi on Eestis oluliselt kasvanud just nakkuse heteroseksuaalne levik, viimaste aastate diagnoositud HIV viiruse levik on kuni 40% ulatuses heteroseksuaalsel teel.“

Loe edasi: Täna algab HIV kiirtestimise nädal

Haigekassa julgustab tervisemuredega pöörduda esmajärjekorras perearsti poole

Haigekassa kampaania „Tervisemurega alusta perearstist” eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust perearstiabist ning sellest, kuhu erinevate tervisemuredega pöörduda.

Kui tervisega tekib mure, mis iseenesest ei möödu, aitab kõige paremini perearst. Perearsti meeskond on tervisemure korral esimene kontakt ja inimese teejuht mure lahendamiseks. Pereõel ja -arstil on kõik vajalikud oskused, et leida tervisemurele lahendus.

Kampaanialehelt alustaperearstist.ee saab infot, milliste tervisemuredega jääda kodusele ravile, millal pöörduda perearsti juurde ja millal vältimatu abi saamiseks EMOsse. Veebilehel on vastused peamistele perearstiabi puudutavatele küsimustele.

Parem teadlikkus aitab vähendada ka põhjendamata pöördumisi EMOsse ja leevendada eriarstide järjekordi.

Kuna november on meestekuu, pöörduvad kampaania tele- ja printreklaamid ennekõike 30-60aastaste meeste poole. Mehed on haigekassa uuringu järgi vähem aktiivsemad enda tervisemurele lahendust otsima. Kampaania kutsub neid üles alustama pikalt vaevanud või ootamatult tekkinud tervisemuredega just perearstikeskusest.

Perearsti nõuandeliin numbril 1220 töötab ööpäev läbi. Kui inimene kahtleb, kuidas murega edasi käituda, tasub esimesena helistada sinna. Loe edasi: Haigekassa julgustab tervisemuredega pöörduda esmajärjekorras perearsti poole

Kokkuvõtvalt rasvhapete tasakaalu tähtsusest Riho Juhansoo ettekande põhjal

Pärnakas Riho Juhansoo rääkis TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele toitumise mõjust organismile ja rasvhapete tasakaalu tähtsusest.

Riho Juhansoo Foto Urmas Saard — Riho Juhansoo. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mis on tervise ja tasakaalu saavutamise võti? Vastus: toit, mõtlemine, liikumine, uni.[/pullquote]Riho Juhansoo sünniaasta on 1954. Enda tutvustamisel näitas ta kehalist harjutust sooritades oma praegust head füüsilist vormi. Äge psoriaas on põletikuline nahahaigus, mille põhjustatud vaevused sundisid meest 2012. aastal arsti poole pöörduma. Kuid selle haigusega kaasnevad ka liigeste hädad, mis halvemal juhul sunnivad liikumiseks kasutama käimistooli. Ravi näitas haiguse sedavõrd kaugele arenenud kulgu, et seda arsti diagnoosi kohaselt tagasi pöörata enam ei saanud. Juhansoo rääkis, et loobus selle otsuse teada saamisel ravimitest ja hakkas ainult järgima talle tutvustatud nüüdseks juba 35-s riigis esindatud tervisekontseptsiooni ja osalema koolitustel.

Loe edasi: Kokkuvõtvalt rasvhapete tasakaalu tähtsusest Riho Juhansoo ettekande põhjal

Riina Sikkut: kaotame südamehaiguste tõttu igal aastal üle 120 000 eluaasta

Täna on maailma südamepäev, millega pööratakse tähelepanu südamehaiguste ennetusele. Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul kaotame südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise ja enneaegse suremuse tõttu Eestis igal aastal enam kui 120 000 eluaastat, ehkki vähemalt 80% enneaegsetest surmadest oleks tervislike eluviisidega ennetatavad.

Merevees südamekujuliseks lihvitud kivikesed Foto Urmas Saard — Merevees südamekujuliseks lihvitud kivikesed. Foto: Urmas Saard

[pullquote]elame kauem, kuid haigena[/pullquote]“Eesti inimeste oodatav eluiga on kõrgem kui kunagi varem, kuid tervena elatud eluaastad ei ole niisama jõudsalt kasvanud. See tähendab, et elame kauem, kuid haigena. Seejuures kaotame kõige rohkem eluaastaid just südame-veresoonkonna haiguste tõttu,” ütles minister Riina Sikkut. “Samas oleks suur osa südamehaigustest ennetatavad, kui pööraksime oma tervisele rohkem tähelepanu – liiguksime rohkem, toituksime tervislikumalt ja loobuksime ebatervislikest harjumustest. Ühiselt saame panustada, et ka elukeskkond meie ümber toetaks tervislikke valikuid.”

2016. aastal kaotati Eestis enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu südame-veresoonkonna haigustesse ligi 122 300 eluaastat. See moodustab 27% enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest.

Loe edasi: Riina Sikkut: kaotame südamehaiguste tõttu igal aastal üle 120 000 eluaasta

Teatejooks pani õla alla Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspargi toetuseks

Haapsalus valmistutakse ratastoolikasutajatele kohandatud tegevuspargi avamiseks. Park antakse Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse külastajate ning linnaelanike ja -külaliste kasutusse.

Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspark Foto Veiko Võrklaev — Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspark. Foto: Veiko Võrklaev

Loe edasi: Teatejooks pani õla alla Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspargi toetuseks

Folgi saun

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali kõigil neljal päeval köeti sarnaselt paljudele eelnevatele aastatele esimese Kirsimäe linnapoolse järsu nõlva serval tillukest rändsauna.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil saunamõnusid nautimas Foto Urmas Saard — XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil saunamõnusid nautimas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ühel juhul ei mahuta saun kõiki tahtjaid ära ja järgmisel hetkel on kõigest üks või kaks inimest[/pullquote]Keset peomelu on saanud saunamõnu nautida juba sedavõrd palju aastaid, et saunamees Aigar Mätlik jäi esimese jutiga vastuse võlgu, millal täpselt alustati. „Kool müüs sauna mingil hetkel maha ja siis tuli endal ehitada saun, millega folgile tulla,” selgitas Mätlik ja rääkis täpsustavalt juurde, et Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala tudengite kätetööna valmis esimene saun vist 2012. aastal. „See siin on juba neljas erinev saun, millega me piknikualal oleme. Aastaid folgil käies näeb, mida võiks muuta või parandada, et saun parem oleks,” rääkis viie mehega suure tünni jahutavas vees istunud Mätlik.

Saun on lihtne: palkkehand ja tavaline keris sees, üks leiliruum ilma eeskojata. Loputamine käib õuel, kus lisaks duššile ka suur veega täidetud tünder, mille sisse mahub kümmekond inimest ära, olenevalt küll mõõtudest.

Loe edasi: Folgi saun

Marutaudivaktsiini külvamine Venemaaga piirnevatel aladel

Esmaspäeval, 14. mail alustab Veterinaar- ja Toiduamet rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Eesti kagu- ja kirdepiiri aladel. Vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 20. maini. Vaktsineerimine toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.

Metsloomade marutaudivaktsiini külvatakse õhust väikelennukitega Foto Urmas Saard — Metsloomade marutaudivaktsiini külvatakse õhust väikelennukitega. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga.[/pullquote]Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega ning vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

“Eesti on juba viis aastat ametlikult marutaudivaba riik. Kuna aga meie kõrval asub riik, kus marutaud on nii kodu- kui metsloomade hulgas laialt levinud, siis on Eesti jätkuvalt marutaudist ohustatud,” selgitas Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin.

Loe edasi: Marutaudivaktsiini külvamine Venemaaga piirnevatel aladel

Erakorraline palve – 17-aastane tüdruk vajab annetajate toel elupäästvat kallihinnalist ravimit

Haruldase verehaigusega tüdruk vajab tavapärase elu jätkamiseks kallihinnalist ravimit, mis ei kuulu Eesti Haigekassa kompenseeritavate ravimite nimekirja. Laps vajab ravimit elukestvalt ning seni kuni selgub rahastamise lahendus, toetab heade annetajate abil ajutiselt tüdruku ravi TÜ Kliinikumi Lastefond.

Foto SA TÜ Kliinikumi Lastefondi FB lehelt

[pullquote]Pooleteise kuu jooksul vajab tüdruk 3 doosi, mille kogumaksumus on 49 680 eurot.[/pullquote]17-aastasel tüdrukul diagnoositi 2011. aasta sügisel idiopaatiline aplastiline aneemia, mis on haigus, mille puhul toodab luuüdi liiga vähe erinevat tüüpi vererakke. Vereanalüüsidest selgus, et lapsel oli madal nii trombotsüütide, hemoglobiini kui ka leukotsüütide tase. Immuunsupressiivse raviga haigus stabiliseerus.

Kolm aastat hiljem avastati lapsel aga lisaks paroksüsmaalne öine hemoglobinuuria, mille puhul punavererakud ehk erütrotsüüdid lõhustuvad ja tekib hemolüüs.

Loe edasi: Erakorraline palve – 17-aastane tüdruk vajab annetajate toel elupäästvat kallihinnalist ravimit

Terviseteenustega hõlmamise kirjeldamiseks otsitakse sobivat eestikeelset sõna

Täna tähistatakse ülemaailmset 70. tervisepäeva, mille keskseks teemaks on „Tervis kõigile!“

[pullquote]Sotsiaalministeerium ja Maailma Terviseorganisatsioon kutsuvad üles esitama oma ettepanekud aprillikuu jooksul[/pullquote]Seitsme aastakümne jooksul on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teinud jõupingutusi, et vabastada maailm kõrge suremusega haigustest nagu rõuged ja võidelnud tervistkahjustavate harjumuste vastu nagu näiteks tubaka tarvitamine.

Juubeliaasta tervisepäeval pööratakse tähelepanu sellele, kas kõik inimesed saavad vajalikke terviseteenuseid ja ravimeid. WHO Regionaaldirektor Zsuzsanna Jakab´i sõnul tähendab öeldu seda, et inimesed saavad vastavalt oma tervise vajadustele kvaliteetseid terviseteenuseid just selles kohas ja sel ajal, kui nad neid vajavad, ilma et satuksid rahalistesse raskustesse. “Võimalikult hea terviseseisund on inimese üks põhiõigustest – sõltumata rassist, usust, poliitilistest vaadetest ning majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest. See on visioon, mille poole on WHO koostöös oma partneritega püüelnud alates ühenduse loomisest 70 aastat tagasi.”

Loe edasi: Terviseteenustega hõlmamise kirjeldamiseks otsitakse sobivat eestikeelset sõna

Valiti aasta tervisesõber ja tervisedendaja

Eesti Tervisedenduse Ühingu poolt valiti 2018. aasta tervisesõbraks Margus Viigimaa ja aasta tervisedendajaks Andrus Lipand.

Margus Viigimaa on kardioloog, professor, tervise edendaja ja õppejõud.

Ta on olnud südametervise valdkonnas üks olulisemaid kõneisikuid üle 20 aasta. Viigimaa on arst, kelle tegevuse, teadustöö ja rahvusvahelise koostöö fookuses on ennetus. Ta on nii erialaliselt kui isiklikult eeskujuks teistele meedikutele. Viigimaa on Eesti Vabariigi üks enam südamehaiguste ennetusest rääkiv arst, on kirjutanud arvukaid artikleid, teinud ettekandeid ja andnud intervjuusid.

Tema algatusel loodi maakondade südametervise kabinetid, mille tegevust jätkavad perearstid.

Aasta tervisesõbra tiitliga on varem tunnustatud: Evelin Ilves, president Arnold Rüütel, saade “Ringvaade”, kontsern G4S, dr Merike Martinson, näitleja Henrik Kalmet, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, Rimi Eesti Food AS.

Terviseedendaja Andrus Lipand on neuroloog, rahvastiku tervise edendaja ja õppejõud. Ta on Eesti Tervisedenduse Ühingu asutajaliige ning on aastaid juhtinud Tallinna osakonda.

Loe edasi: Valiti aasta tervisesõber ja tervisedendaja

100 000 geeniproovi kogumine algab 2. aprillil

Alates tänasest, 20. märtsist saavad geenidoonoriteks soovijad veebilehel www.geenidoonor.ee täita ja allkirjastada digitaalse nõusolekuvormi. Alates 2. aprillist saab geeniproovi anda suuremates haiglates ja SYNLABi laborites üle Eesti. Proovide kogumine kestab aasta lõpuni või seni, kuni 100 000 uut geeniproovi on koos.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski Foto Silver Gutmann — Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Foto: Silver Gutmann

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on riigi toel algatatud geeniandmete kogumine oluline samm ennetava meditsiini suunas, mis muudab tänapäevast tervishoidu ning võimaldab pakkuda tulevikus meie inimestele paremat ja õigeaegset ravi. “Eesti peab sihiks seadma, et tulevikus oleks kõigi inimeste geeniandmed geenivaramus ja selle kaudu ka tervise infosüsteemis, et iga kord, kui inimesel on mõni tervisemure ja ta pöördub arsti poole, oleks arstil olemas ka patsiendi geeniandmed, et teda täpsemalt ravida,” ütles minister.

Tartu Ülikooli Genoomikainstituudi direktori, professor Andres Metspalu sõnul on geeniproovi andmine kiire, lihtne ja tasuta. Tulemustest saab tulevikus kasu nii geenidoonor ise kui ka Eesti tervishoid tervikuna. “Oleme Geenivaramus juba alustanud varasematele geenidoonoritele nende personaalsete riskihinnangute vahendamisega. See on hea näide teaduse ülekandest praktilisse meditsiini, Eesti on siin selgelt maailmas pioneer,” rõhutas Metspalu.

Loe edasi: 100 000 geeniproovi kogumine algab 2. aprillil

Tasakaal eakate elus

Irja Suvisild on Hiina traditsioonilise meditsiini loodusterapeut, kes 7. veebruaril jagas TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli mitmesajale kuulajale oma teadmisi ja õpetas esmatähtsaid massaaži ning võimlemise harjutusi.

Irja Suvisild peab loengut TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli mitmesajale kuulajale Foto Urmas Saard — Irja Suvisild peab loengut TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli mitmesajale kuulajale. Foto: Urmas Saard

Kaheksa aastat tagasi omandas Suvisild Krautmani massaaži- ja terviseakadeemia traditsioonilise Hiina meditsiini loodusterapeudi kutse. Nüüd küsib ta, kas oskame looduse võimalusi kasutada?

Suvisild nimetas kolme kõige olulisemat komponenti inimese elus, milleta pole võimalik elus püsida. Hingamiseta peame vastu kolm minutit, veeta kolm päeva ja toiduta kolm nädalat. Sügav hingamine lõdvestab rindkere lihaseid ja avaldab kogu närvisüsteemile rahustavat toimet. Seda rääkides sooritas ta hingamisharjutusi ja palus kõigil sama järgi teha. Sissehingamine kestis üks kuni kaks sekundit, järgnes paus neli kuni kaheksa sekundit, lõpuks välja hingamine kaks kuni neli sekundit.

Hommikul ärgates on soovitav juua üks klaas leiget vett. Lisada veele õunaäädikat või sidrunimahla, mis teeb vee aluseliseks. Nõnda saab abi kõrvetiste vastu. Maole on kasulik leige vesi meega. Vee laadimiseks hoida vett kannuga aknalaual, et juua päikese vett.

Loe edasi: Tasakaal eakate elus

2. tüübi diabeet: väljakutse nii patsiendile kui ka arstile

PERH kardioloog-ülemarst professor Toivo Laks kirjutab enimlevinud diabeeditüübist, mis ohustab aina rohkem ja rohkem eestlasi.
2. tüübi diabeet on kõige levinum diabeedi vorm, mis tavaliselt avaldub täiskasvanutel. Levimus Eesti täiskasvanute hulgas on 7-9%. Suures osas loetakse seda diabeedi varianti ennetatavaks, kuid sellele vaatamata on 2. tüübi diabeet üheks olulisemaks südame-veresoonkonna haiguste põhjustajaks, mis on samas ka diabeedihaigete (kellel on mitmekordselt kõrgem kardio- ja tserebrovaskulaarhaiguste tüsistuste oht kui tavaelanikel) hulgas esimeseks surma põhjustajaks. Kahel kolmandikul ägeda koronaarhaigusega (südameinfarkt, ebastabiilne stenokardia) hospitaliseeritud haigetest on väljendunud diabeet või glükoosi tolerantsuse häire.

Diabeet on esimene ja ainus mittenakkuslik haigus, mida ÜRO on seni 21. sajandi epideemiana tunnistanud. 2014. aastal elas kogu maailmas ligi 422 miljonit diabeedihaiget täiskasvanut. Just seetõttu on diabeet muutunud oluliseks rahvatervise küsimuseks, mille maailmas juhtrolli omavad asutused on seadnud prioriteediks. Nii diabeedijuhtumite arv kui selle esinemine on viimastel kümnenditel pidevalt tõusnud ning kasvab kõige kiiremini madala ja keskmise sissetulekutega riikides. Loe edasi: 2. tüübi diabeet: väljakutse nii patsiendile kui ka arstile

ETÜ soovitab südamekuul enam liikumist
ja vähem ekraaniaega

Aprillis tähistatakse üle-Eesti südamekuud, see on kasvanud varasemast traditsioonilistest südamenädalatest, mida tähistati aprilli kolmandal nädalal.

Südamekuuljuhib Eesti Tervisedenduse Ühing (ETÜ) koos Eesti Liikumistervise Innovatsiooni Klastriga tähelepanu taaskord kõigi elanike, aga eelkõige laste ja noorte liikumisaktiivsuse vajalikkusele.

Täiskasvanutest on piisavalt aktiivsed (2–3 korda nädalas ja rohkem) on 34% meestest ning 36% naistest vanuses 16–64 eluaastat. Eesti kooliõpilaste 2013/2014 aasta tervisekäitumise uuringu alusel liigub kehalise aktiivsuse soovitusele 60 minutit päevas vastavalt keskmiselt 14% koolilastest. Uuring 2–10-aastaste laste kohta näitab, et selles vanusegrupis liigub 60 minutit keskmise kuni kõrge intensiivsusega iga päev vaid 13% tüdrukutest ja 27% poistest.

Liikumise olulisust on käsitletud ka mitmetel teaduskonverentsidel Põhjamaades, kus ilmastikuolud õues liikumiseks on meiega sarnasemad. Refereerime siinkohal jaanuaris toimunud CIAPSE2 konverentsi. Negatiivse stsenaariumina arenenud riikides aastaks 2050 on 25% lastest rasvunud ning 30% ülekaalulised.

Loe edasi: ETÜ soovitab südamekuul enam liikumist
ja vähem ekraaniaega

Tulekul on täisväärtusliku elu konverents “VaimuKeha”

22. jaanuaril toimub Eesti rahvusraamatukogus Tallinnas täisväärtusliku elu konverents “VaimuKeha”. Üles astuvad seitse tuntud eesti inimest: Kreet Rosin, Kati Orgu, Teet Torim, Mirko Miilits, Sirle Truuts, Jaana Lukovnikova ja Marilyn Jurman. Kõik esinejad räägivad tervisest ja tervislikust seisundist enda vaatevinklist ja tegevusalast lähtuvalt ning jagavad nippe ja praktilisi harjutusi, mida saab kohe kasutusse võtta.

Sille Martma, elustiilinõustaja

Rääkimisele tulevad lood sellest, kuidas endale seatud piirangutest vabaneda, kuidas vaadata inimest kui tervikut (organid versus emotsioonid), kuidas õige toitumisega on võimalik vähki võita, kuidas endaga päriselt hästi läbi saada ning kuidas päriselt terveks jääda ja oma kehaga (ning hingega) rahul olla. Kuna uus aasta ja uusaastalubadused on praegu väga kuum teema, sobib selline konverents väga hästi täiendama endale antud lubaduste andmist ja pidamist. Kes meist ei tahaks endale paremat tervist? Energilisemat keha? Positiivsemat tuju? Edu tööl ja pereelus?

Ma ei tea, kas see on vanusest või on õhk viimaste aastatega teistsuguseks muutunud, aga olen viimasel ajal aina rohkem hakanud mõtlema vaimsusele ja vaimsele tervisele. Minu BrenaFitnessi teekond algas puhtalt jõusaalist, aga ma ei pööranud palju tähelepanu sellele, kuidas ja mida ma sõin, ega jälginud, kas ma üldse olen mingit progressi saavutamas. Mul polnud kindlat plaani ja kui tuju ei olnud, siis ma trenni ka ei kippunud: põnevamat leiab ju alati! Mida aeg edasi, seda rohkem näen nüüd aga enda ja end ümbritsevate inimeste pealt, et kui see juur ikka paigas ei ole, ei ole ka tervis korras ega saavutused kerged tulema.

Vaimne ja füüsiline tervis on minu arvates võrdselt tähtsad. Ei saa olla, et üks on tähtsam kui teine. Kui meie vaim ei ole korras, tulevad haigused ligi, ja samamoodi, kui haigused kimbutavad, on vaimul ka raske olla.

Loe edasi: Tulekul on täisväärtusliku elu konverents “VaimuKeha”