Terviseameti kinnitusel on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga olnud tänavu enamiku nakkushaiguste levik väiksem, suurenenud on aga haigestumine muuhulgas nii läkaköhasse kui puukborrellioosi.

[pullquote]Läkaköhasse haigestumine on suurenenud[/pullquote]Soolenakkustesse haigestumise kogusumma on praeguste andmete kohaselt vähenenud ligi kolmandiku võrra: kui 2019. aastal oli samal perioodil Eestis registreeritud 771 juhtu, siis selle aasta võrreldaval perioodil oli kokku 534 registreeritut. Soolenakkuste alla liigituvad nii kampülobakterenteriit, shigelloos ehk düsenteeria, rotaviirusnakkus kui norwalk-viirusnakkus. Väikest haigestumise tõusu saab täheldada salmonelloosi, lambliaasi ja amöbiaasi puhul.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul mõjutavad soolenakkuste ja teiste nakkushaiguste levikut nii inimeste vaktsineeritus, hügieeniharjumused kui omavahelise läbikäimise tihedus. „Inimeste arusaam kätepesu vajalikkusest on hüppeliselt tõusnud, loodetavasti jääb see harjumus meie tavapäraseks kombeks ka pärast COVID-19 leviku vaibumist,“ ütles Dontšenko.

Loe edasi: KOROONAVIIRUST PIIRAVAD MEETMED MÕJUTAVAD TEISTEGI NAKKUSTE LEVIKUT

Terviseameti teatel on gripi tõttu hospidaliseeritud inimeste arv kolme viimase gripihooaja madalaim.

Möödunud kuu eelviimasel nädalal ehk perioodil 20.-26. aprillil pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2073 inimest, haigestunutest 18,7 protsenti olid lapsed.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul on haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse langustrendis, võrreldes eelnenud nädalaga vähenes haigestumus 40 protsendi võrra. Grippi haigestumus püsis stabiilsena.

Sadikova sõnul pole gripitaolistesse nakkustesse haigestumine jõudnud veel foonnäitajani langeda. „Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu ehk sentinel-seire kaudu registreeritud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks,“ ütles Sadikova.

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel hospitaliseeriti eelmisel nädalal gripi tõttu kaks inimest.

Loe edasi: GRIPPI HAIGESTUMINE ON LANGUSES, AGA HOOAEG POLE VEEL LÕPPENUD

Seoses puukide aktiveerumisega otsustas terviseamet taastada võimaluse end perearsti juures puukentsefaliidi vastu vaktsineerida.

„Kevadiste ilmade saabudes hakkavad inimesed tavaliselt veetma rohkem aega looduses, mis tõstab ka puukentsefaliiti nakatumise ohtu,“ ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

Perearstid vaktsineerivad puukentsefaliidi vastu oma nimistusse kuuluvaid inimesi. Inimesed, kes vajavad puukentsefaliidi vaktsiini esimest või teist doosi, saavad perearsti poole pöördudes vaktsiini esimesel võimalusel. Vaktsiini kolmanda ja järgnevate dooside saamist võib edasi lükata perearstide plaanilise vastuvõtu ja haiglate vaktsineerimiskabinettide töö taastumiseni.

Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust ja edasi on vaja iga 3-5 aasta tagant kordussüstiga kaitset uuendada.

Loe edasi: PUUKENTSEFALIIDI VASTU SAAB KA ERIOLUKORRAS VAKTSINEERIDA

Tõenduspõhiselt on viiruse leviku piiramiseks parim viis maksimaalselt efektiivne isolatsioon. Tõsise kriisi vältimiseks palume tungivalt kõigil Eestimaa elanikel võtta vastutus kaasmaalaste ja enda tervise eest ning vabatahtlikult püsida koduses isolatsioonis. Kõik inimesed, kes otseselt ei taga riigi toimepidevust – palun järgige isolatsioonisoovitusi, ärge kohtuge inimestega, ärge minge poodi ega mujale ilma tõsise erivajaduseta. Erivajadusel kuskile minnes palun hoidke distantsi teistest inimestest ja järgige kätehügieeni reegleid.

Regionaalhaigla arstide ja juhtidena oleme jälginud detailselt Covid-19 levikut ja arenguid eri riikides juba aasta algusest. Toetudes Itaalia, Prantsusmaa, Austria, Iraani ja Hispaania arengutele on selge, et Eestis on viimane aeg tõhustada isolatsiooni ja senine meie kaasmaalaste käitumine pole piisav halvima ärahoidmiseks. Soovitus ja palve püsida isolatsioonis tundub osale Eesti inimestest tülikas. Juba on näha ja kuulda, kuidas inimesed kohtuvad sõpradega, lapsed kogunevad mänguväljakutel, linn on taas autosid täis ja reaalset ohtu ei tajuta.

Veel on võimalik levikut piirata. Toetudes teiste riikide kogemusele lisab iga päev hilinemist efektiivse isolatsiooniga hulgaliselt intensiivravi vajavaid patsiente ja surmajuhtumeid lähema kuu jooksul Eestis! Palun teeme kõik meist sõltuva Eesti inimeste tervise hoidmiseks.

Eelkõige on ohustatud vanemaealised ja langenud immuunsusega inimesed, näiteks eri krooniliste haigustega inimesed, samuti onkoloogilist ravi saavad patsiendid. Just nende madalama immuunsusega inimeste kaitseks on vaja meie kõigi panust. Püsige kodus – isolatsioonis!

Regionaalhaigla operatiivstaap:

prof dr P. Talving, dr H. Pokker, dr Kristo Erikson, Agris Peedu, Aleksei Gaidajenko, dr Vassili Novak, dr Lilian Lääts, dr Markko Pärtelpoeg, Katre Zirel, dr Sergei Kagalo, dr Kristiina Põld, dr Arkadi Popov, dr Pille Mukk, Aivi Karu, dr Mait Altmets, dr Kristel Päro

Regionaalhaigla kliinikute juhatajad:

dr Kaire Aadamsoo, dr Pille Sillaste, dr Vahur Valvere, dr Äli Roose, dr Leonhard Kukk, dr Merike Luman

Kes peaksid meditsiinilist kaitsemaski või respiraatormaski kandma?

[pullquote]Rusikareegel on püsida kodus kõigil kel vähegi võimalik.[/pullquote]Meditsiinilise maski kandmine haigussümptomiteta inimese poolt ennetava meetmena ei ole põhjendatud, sest suure tõenäosusega see ei peata imepisikese koroonaviiruse (SARS-CoV-2) sattumist hingamisteedesse.

Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed. Mõned eesliinitöötajad piiridel, sadamates ja kauplustes kannavad samuti maske, sest nad puutuvad töö tõttu kokku suure hulga inimestega, kelle puhul ei pruugi olla teada, kas nad on nakatunud.

Maskide valimatu kandmise tõttu ei jätku maske inimestele, kellel on reaalne vajadus nende kandmiseks.

Loe edasi: TERVISEAMET SELGITAB MEDITSIINILISE KAITSEMASKI KANDMISE VAJADUST

Praeguse koroonaviiruse leviku kõrval võib meenutada lähiminevikus Eestis vallandunud epideemiaid. Andmed põhinevad Terviseameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud epideemia hädaolukorra riskianalüüsil 2011. aasta märtsist.

Väga kõrge ja kõrge ohupotentsiaaliga nakkushaigused alates eelmise sajandi viiekümnendate teisest poolest: aastatel 1956–1959 haigestus poliomüeliidi ehk lastehalvatuse epideemia tõttu 1 421 inimest, kellest 61 nakatunut suri; aastatel 1965–1966 oli leetritesse haigestunuid 42 665 ja surmajuhtusid kolm ning aastail 1981–1982 kujunes haigusjuhtude arvuks 9 485, õnneks ilma surmajuhtudeta.

Alates 1996. aastast ei ole Eestis joogiveega levinud soolenakkushaiguste puhanguid registreeritud. Varem täheldati soolenakkuseid aastatel 1945–1995 üle 150. Nendest 84 olid shigelloosi, 31 A-viirushepatiidi ning ülejäänud kõhutüüfuse ja paratüüfuse B puhangud. Ulatuslikult vee kaudu levinud haiguspuhangud esinesid 1963. aastal Ahtmes, kus shigelloosi haigestus 1254 inimest ning 1993. aastal Sõmerus, kus A-viirushepatiiti haigestus 614 inimest. Enamiku selliste haiguspuhangute põhjuseks oli ühisveevärgi veeallikate reostumine.

Gripi A(H1N1) 2009 pandeemia aastatel 2009 ja 2010 põhjustas haigestumist 124 000 juhul, surmasid registreeriti 21 juhul.

Loe edasi: KÕRGE OHUGA NAKKUSEID EESTI LÄHIAJALOOST

Tänasest käivitub hingehoidjate telefoninõustamine, millega hooldekodud ja raviasutused saavad personaalse hingehoidja. Selleks on sotsiaalministeeriumi haiglate- ja hoolekande kaplanaat kokku kutsunud väljaõppinud hingehoidjate kriisirühma, et toetada haiglate ja hooldekodude patsiente, kliente ning personali.

„Eriolukorra tõttu on hooldekodudes ja haiglates viibivate inimeste suhtlemine omastega piiratud. Praegune ärev olukord halvendab inimeste vaimset ja hingelist seisundit ning turvatunnet. See mõjutab tervist ja üldist toimetulekut, mistõttu on väga oluline, et inimesed ei jääks üksi ning saaksid hingelist tuge,“ selgitas sotsiaalministeeriumi vanemkaplan Katri Aaslav-Tepandi ja lisas: „Haiglate ning hooldekodude ravi- ja hoolduspersonali töökoormus on suur, ka nakatumisoht tekitab pingeid. See on põhjus, miks otsustasime käivitada erakorraliselt hingehoidjate telefoninõustamise.“

Hingehoidjad nõustavad telefoni teel patsiente, kliente ja nende lähedasi ning personali. Selleks tuleb ravi- või hoolekandeasutuse juhil võtta ühendust sotsiaalministeeriumi haiglate- ja hoolekandekaplanaadiga, kes korraldab hingehoidjate tööd.

Hingehoid on hooldust või ravi vajava inimese ja lähedase toetamine ja nõustamine kannatuses, kriisis ja leinas lähtudes nende endi vajadustest ja veendumustest, sealhulgas usulistest veendumustest.

KU päevatoimetaja