Aastaid on sügiseti räägitud laste rasketest koolikottidest ja nende mõjust selja tervisele. Tänu suurenenud teadlikkusele on see probleem tänaseks taandumas, küll aga ilmnevad uued mured, mis on peaasjalikult tingitud vähenenud füüsilisest koormusest koduõppe ajal, räägib Confido Meditsiinikeskuse kiropraktik Gerly Truuväärt.
Loe edasi: KIROPRAKTIK NÄEB LASTE PEATUNUD HUVITEGEVUSE NEGATIIVSEID MÕJUSID
Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikokku ravikindlustusseaduse muudatused, millega laiendatakse kõrgendatud määras hambaravihüvitise saajate ringi töötutele ja toimetulekutoetuse saajatele.
Loe edasi: TULEVAL AASTAL KÕRGENDATUD MÄÄRAS HAMBARAVIHÜVITIS TÖÖTUTELE JA TOIMETULEKUTOETUSE SAAJATELE
Kauni sügisilma tulekuga ilmusid järsku välja ka erinevad tüütud viirused, mis panevad kurgu valutama ja nina jooksma. Kuidas külmetushaiguse ebameeldivatest sümptomitest kiiresti jagu saada, juhendab Südameapteegi proviisor Elen Nikker.
Loe edasi: APTEEKRI NÕUANNE: KUIDAS KÜLMETUSEST KIIRESTI VABANEDA
Eesti Seksuaaltervise Liidu liikmed vailisid 2020. aasta seksuaaltervise edendajaks Instagrami konto @jesslapsed looja ja vedaja Merilin Mandeli. Auhinnaga soovitakse tunnustada inimest, kes on Eestis seksuaaltervise valdkonnas eriliselt silma paistnud, kes on oma eeskujuga innustanud teisi, mõjutades sellega positiivselt kõikide inimeste elu.
Loe edasi: AASTA SEKSUAALTERVISE EDENDAJA ON MERILIN MANDEL
Täna avati kauni väikese kontserdiga SA Pärnu Haigla õendus- ja hoolduskeskuse dementsussündroomiga inimestele ilusa kujundusega suveaed, mille loomise eesmärgiks on hoolekande teenusel viibivate inimeste turvalisus.
Loe edasi: PÄRNUS RAVI TÄNAVAL AVATI DEMENTSUSSÜNDROOMIGA INIMESTELE SUVEAED
Eesti e-sigareti kasutajate seas läbi viidud uuringust selgus, et peamiselt on tegemist endiste suitsetajatega. Seejuures on suurem osa e-sigareti kasutajatest mehed, vaid iga neljas on naine. Peamiselt ajendas neid e-sigaretti proovima soov katsetada selle abil suitsetamisest loobumist ja niimoodi oma tervist säästa.
Loe edasi: KES JA MIKS KASUTAB EESTIS E-SIGARETTI?Apteekri nõuanne
Iti-Ingris Sei, Südameapteegi proviisor
Südamehaigused on üks peamiseid suremuse põhjustajaid nii Eestis kui mujal maailmas. On teada, et risk südamehaiguste tekkeks kasvab vanusega. Südamehaigused ei puuduta aga ainult vanemaealisi, vaid järjest enam ka noori. Millele võiks südametervise hoidmiseks tähelepanu pöörata juba noores eas, kirjeldab Südameapteegi proviisor Iti-Ingris Sei.
Loe edasi: MILLEGA NOORED OMA SÜDAMELE KARUTEENET OSUTAVAD
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik kinnitas Eesti riikliku vähitõrje tegevuskava aastateks 2021-2030. Tegevuskava eesmärk on vähijuhtude ja -surmade arvu vähendamine ning vähipatsientide elukvaliteedi parandamine.
Loe edasi: RIIKLIK VÄHITÕRJE TEGEVUSKAVA JÄRGMISEKS KÜMNENDIKS
Meie ürgset eluvett, looduslikku elueliksiiri või kasemahla saab koguda siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur püsib viiel pügalal pealpool nulli. Allpool saab lugeda kasemahla kogumisest, mille kohta on märkmeid teinud Eesti Kasemahla Liit.
Loe edasi: ÜRGNE ELUVESI TILGUB KUNI ROHELISTE HIIREKÕRVADE ILMUMISENIApteekri nõuanne
Ave Niidu, proviisor
Südamekuul räägime palju südame tervisest, mille hoidmisel on oluline jälgida ka vererõhunäitajaid. Kuid mis see vererõhk üldse on ja mis juhtub kehas kui vererõhk on kõrge või madal? Südameapteegi proviisor Ave Niidu annab ülevaate.
Loe edasi: MIDA PEAD TEADMA VERERÕHUSTApteekri nõuanne
Olesja Kuznetsova
Krooniline stress on meie kehale ja tervisele väga kahjulik, mõjutades muuhulgas ka südame-veresoonkonnahaiguste tekkimist. Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova kirjeldab, kuidas pikaajaline stress meid mõjutab ning mida teha, et kahjulikku mõju vähendada.
Loe edasi: KUIDAS MÕJUB KAUANE STRESS SÜDAMELE?
Erinevate riikide teadlaste järeldusel on võitluses koroonaga lisaks kätepesule ja vahemaa hoidmisele võtmetähtsusega ka hea uni. Laulasmaal asuva LaSpa omanik Anna Elam selgitab Svenska Dagbladeti ja Atlandi artiklit refereerides, milles seisneb une supervõime immuunsüsteemi tugevdamisel ja koroonaviirusega võitlemisel. Lisaks annab Elam praktilisi soovitusi hea unerütmi saavutamiseks.
Loe edasi: TEADLASED SOOVITAVAD KOROONA VASTU VÕITLEMISEL ROHKEM MAGADA
Üliharuldase geenihaigusega 15-aastast Lizettet ja 11-aastast Meribeli võiks nii Eesti arstide kui ka maailma tippspetsialistide hinnangul aidata ravim, mida Eesti Haigekassa kahjuks ei kompenseeri.
Loe edasi: RASKE HAIGUSE SÜVENEMISE VÄLTIMISEKS VAJAVAD TÜDRUKUD ABIApteekri nõuanne
Kerli Vahar, proviisor
Kevadel tekkiv väsimus on levinud mure paljude inimeste seas. Tegelikult sellist diagnoosi nagu kevadväsimus ei eksisteeri ja põhjused väsimuse tekkeks on mujal. Südameapteegi proviisor Kerli Vahar kirjeldab, miks me just kevadel, kui päevad on pikemad, ennast väsinuna tunneme ja mida mure ennetamiseks teha saab.
Loe edasi: KEVADVÄSIMUSE VASTU AASTARINGSE TERVISLIKU ELUVIISIGA
Tänapäeva toiduharjumuste, keskkonnatingimuste ja paljude teiste tegurite juures on vitamiinide puudus kerge tekkima. Millised vitamiinid on eluliselt tähtsad vanuritele, rasedatele ja lastele, selgitab Südameapteegi farmatseut Ethel Jamnes.
Loe edasi: KES JA MIKS PEAKS VITAMIINIDELE ERILIST TÄHELEPANU PÖÖRAMA?
Praegune külm aastaaeg on viirushaiguste levimiseks äärmiselt soodne – erinevad haigustekitajad varitsevad meid igapäevaselt. Südameapteegi proviisor Külli Teder annab nõu, kuidas turgutada oma immuunsüsteemi, et viiruste hooaeg tervena üle elada.
Loe edasi: APTEEKRITE SALARELVAD VIIRUSHAIGUSTE ENNETAMISEKS
Õnnetus või haigus ei hüüa tulles ja seetõttu võiks igas kodus olemas olla mõned hädavajalikud meditsiinitarbed ja ravimid, millega end või oma pereliiget ootamatuste korral aidata. Südameapteegi proviisor Kerli Vahar annab ülevaate, mida koduapteeki varuda.
Loe edasi: MILLISED RAVIMID VÕIKSID KODUS KÄEPÄRAST OLLA
Külmetushaigused on üldnimetaja erinevatele viirustele, mis külmal ajal levivad. Enamikega neist saab inimese immuunsüsteem ise hakkama, kuid ebameeldivad sümptomid vajavad siiski leevendamist. Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili annab nõu, kuidas külmetusest kiiresti jagu saada.
Loe edasi: KUIDAS KÜLMETUSHAIGUSTEST KIIRESTI JAGU SAADA?
Perioodil 5.- 11. oktoober pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2 900 inimest. Gripiviiruse ringlemine laboratoorset kinnitust ei leidnud, domineerivaks viiruseks on jätkuvalt rinoviirus
Loe edasi: GRIPIVIIRUST POLE EESTIST VEEL LEITUD
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1 193 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, uusi positiivseid testitulemusi ei lisandunud.
Loe edasi: ÖÖPÄEVAGA UUSI POSITIIVSEID COVID-19 TESTITULEMUSI EI LISANDUNUD
Terviseamet otsustas nii Vikerkaare festivalil osalejate elu ja tervise kaitsmiseks kui üleüldise nakkusohutuse tagamiseks keelata 20. juulist 19. augustini Antslas peetava ürituse European Rainbow Gathering, kuhu juba praeguseks on saabunud inimesi COVID-19 riskipiirkondadest.
Loe edasi: TERVISEAMET EI PEA ANTSLAS TOIMUVALE VIKERKAARE FESTIVALILE MINEKUT LUBATAVAKS
Terviseameti Lääne regionaalosakond hoiatab, et Saaremaal Mändjala rannas on tuvastatud suurtes kogustes sinivetikaid. Samuti kahtlustatakse merevee sinivetikatega saastatust Kuressaare supelrannas ehk Titerannas.
Loe edasi: MÄNDJALA RANNAS TUVASTATI SINIVETIKAID
Valitsus otsustas alates 19. juunist asendada 2+2 reegli inimeste hajutamise nõudega. See tähendab, et jätkuvalt tuleb hoida inimeste vahel turvalist distantsi, kuid 2+2 reegli kohustuslikus korras täitmist riik enam ei nõua.
Loe edasi: 2+2 REEGEL MUUTUB
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi palvel tõi väikemehe koos vanematega oma eralennukil Newcastlest Tartusse üks Eesti ettevõtja.
Loe edasi: LIGI 11 KUUD INGLISMAAL RAVIL VIIBINUD MATTIAS JÕUDIS TÄNA ÕHTUL EESTISSE TAGASI
Suplushooaja avamiseks 1. juunil on tänase seisuga valmis 53 supluskohta, mille rannad on heakorrastatud ja veekvaliteet nõuetele vastav.
Loe edasi: ALGAVAL SUPLUSHOOAJAL SUURENEB SEIRATAVATE VEEKOGUDE ARVUKUS